Beysenbi, 9 Jeltoqsan 2021
Janalyqtar 2372 0 pikir 31 Mamyr, 2012 saghat 11:38

Ýlkenderding ýlken qateligi

Býkil әlemdik daghdarystyng «ayylyn jimaq týgil» otqa may qúi­ghanday qaulap, laulap bara jat­­­qandyghyn tayauda ghana As­ta­na­myz­da ótken Halyqaralyq ekono­mikalyq konferensiyagha qatysushy sarapshylar týgeldey derlik mo­yyn­dady. Olardyng Astana fo­rumy­na deyin qanday tújyrymda bolghanyn bir Qúday biler, al bizding 2012 jyly «Daghdarys tyiylmaq týgil, órshy týsedi» degen bol­ja­mymyzdy «Ayqyn» gazetining oqyr­mandary jyl basynda-aq bilgen bolatyn. Aytqanymyz túp-tura keldi.

Býkil әlemdik daghdarystyng «ayylyn jimaq týgil» otqa may qúi­ghanday qaulap, laulap bara jat­­­qandyghyn tayauda ghana As­ta­na­myz­da ótken Halyqaralyq ekono­mikalyq konferensiyagha qatysushy sarapshylar týgeldey derlik mo­yyn­dady. Olardyng Astana fo­rumy­na deyin qanday tújyrymda bolghanyn bir Qúday biler, al bizding 2012 jyly «Daghdarys tyiylmaq týgil, órshy týsedi» degen bol­ja­mymyzdy «Ayqyn» gazetining oqyr­mandary jyl basynda-aq bilgen bolatyn. Aytqanymyz túp-tura keldi.

Euroodaq sheksiz reses­siya­nyng búghauynda túr. Tipti, aimaqtyq valutanyng taghdyry ne bolary belgi­siz. Mine, jaghdaydyng osylay­sha ushygha týsuine ne «G-8», ne «G-20» dókeyleri qansha bas qossa da jauap taba almay qoydy. Demek, búl «emi joq dert» deuge bolatyn dengeyge deyin ushyqqan syrqat. Sondyqtan da Qazaqstan Pre­ziydenti Núrsúltan Ábishúly Na­zar­baev «G-Global» formatyn úsyndy. Astana forumynda bizding Elbasymyzdyng búl úsynysy qatysushylardyng barlyghynan bir auyzdan qoldau tapty. Sonymen, «dert nege dauasyz bolyp túr?» degen súraqqa jauap bireu-aq, ol - «ýlkenderding ýlken qateligi» degendi algha tartpaqpyz. «G» aghyl­­shynsha ýlken degen sózding birinshi әripi. Sondyqtan da «G-8, G-20» degenimiz «ýlken segizdik, ýl­ken jiyrmalyq» degendi bil­di­redi. Yaghny alyp memleketterdi basqaryp otyrghan segiz nemese jiyrma birinshi túlgha qabyldaghan sheshimder ómirding ýlken qateligi bolyp keldi. Dәleldeyik.

AQSh «emi»
Daghdarys 2007 jyldyng ta­my­zynda Niu-York qor biyr­jasynda ipotekalyq kom­paniya­lar qúndy qaghazdarynyng kýrt qúnsyzdanuynan tuyndady. Yaghny jyljymaytyn mýlikterge qoyy­lyp kelgen «kóbik bagha» jaryldy. Álemdik bagha AQSh memleketindegi baghagha qarap, boy týzeytini bar­shagha belgili. Demek, Niu-York qor birjasynda jyljymaytyn mýlik baghasy kýrt týsken shaqta әlemning qalghan memleketterindegi baghalar da qúldyraydy. Qosh.
Qor birjasyndaghy kelensiz habardy estigen amerikalyqtar bankterdegi depozittik salym­daryn qaytaryp alu ýshin birneshe shaqyrymgha sozylghan kezekke túrdy. Jantalas bastaldy. Osy kezde bankterding ótem mým­kindi­gin­de «shy shyqty». Keybir bank­ter depozittik salymdardy iyesi­ne qaytara almady. El búqaranyng na­razylyq boy kóteruleri jagh­da­yynda qaldy. Osyny ushyq­tyrmau ýshin federaldyq qarjy jýiesining basshysy Ben Bernanke «qajet bolsa, aqshany tikúshaqpen aspannan shasha alamyz» dep bós­ti. Búl bósu emes, aqiqat sóz boldy. IYә, aitqanyn oryndatu Bernankening qolynan keletin. Ile-shala memlekettegi ýsh bank­not fabrikasy ýzdiksiz júmys jaghdayyna kóship, bir jyldyng ishinde ainalymgha memleket budjeti kiristerimen qamtamasyz etilmegen 7 trillion dollar shy­gharyldy. AQSh tynyshtaldy. Bi­raq búl kezde dert túmauday tarap ketken edi. Jaghdaydy erte boljay alghan Qazaqstan men Ja­poniya «ugha qarsy u» sharasyn qoldandy. Qazaqstan Pre­ziy­dentining tikeley núsqauymen ekinshi dengeydegi bankterge 2007 jyldyng ózinde 4 milliard dol­larlyq «kómek kórsetildi». Dagh­darysqa qarsy kýres sharalary arnayy baghdarlamagha ainalyp, «jol kartasyn» jýzege asyrugha ýkimet, últtyq bank bilek syba­nyp kiristi. Sóitip, 2008 jyldyng ózinde syrttyng әserine tolyq tosqauyl qoyylyp, 2009 jyldy azdaghan ósimmen qorytyn­dyla­dyq. Aytqanday, qazaqstandyq­tardyng ortasha kirisi daghdarysqa baylanysty qysqarudyng ornyna eki ese ósirildi. Japoniyada ile-shala «ýsh satyly zymyran» bagh­darlamasy jasalyp óndiriske engizildi. Múnda tútynushynyng satyp alu qabiletin saqtaugha erek­­she kónil bólindi. Europada kerisinshe qatang ýnemdeu sayasaty qolgha alyndy. Sóitip, Qazaqstan daghdarystan tolyq shyghyp, qar­qyndy damu arnasyna týsti. Ja­poniya tabighy apattyng ghana zar­dabymen kýresuge mәjbýr bop qalghandyghy bolmasa, AQSh «lan­ynyn» zardabyn onsha seze qoy­ghan joq.
2008 jyly AQSh el budje­timen qamtamasyz etilmegen mol aqshany taghy da ainalymgha ji­ber­­di. Búl әreketterin 2009-2010 jyl­dary da qaytalady. 2011 jy­ly memlekettik boryshty ish­ki jyldyq jalpy ónim mól­sherinen asyryp, 15 trillion dollar eke­nin kongress zandas­tyr­dy. Qys­qa­sy, «dollar iyeleri» ainalymgha 40 milliard dollar­dan artyq ba­sy artyq aqsha shy­gharyp eldegi dýrligisti, qys­qar­tu­lardy toq­ta­ta aldy. Degenmen jana júmys oryndaryn ashyp, júmys­syz­dar­dy «qaytarugha» qol jetkize al­­ghan joq. Búdan shygha­tyn qo­ry­tyn­dy AQSh, Japoniya, Qa­zaq­stan qysqartu­lardy «jýr­giz­bedi», ainalymdaghy aqshany mo­lay­typ, tútynushylardyng sa­typ alu qabiletin arttyra oty­ryp, daghdarystyng auyrtpalyghyn jendi degen tújyrym.

Euroodaq «sharalary»

Daghdarysty óz ómirlerinde sezine bastaghan Euroodaq bas­shy­lyghy da oghan qarsy kýres shara­laryn «iske qosty». Olar evro baghasyn arttyru, ýnemdeu jәne qysqartu sayasatyn qalap aldy. Evro baghasy ósken kezde evro-tauar bәsekelestik qabiletin joy­dy. Ýnemdeu sayasaty iske qosyl­ghanda tútynushynyng kirisi aza­yyp shygha keldi. Qysqartular bastalghanda belsendi tútynu­shy­lar sany azaydy. Paradoks.
Euroodaqtaghy jaghdaydyng ne­ge týzelmey túrghanyn endi týsin­diru qiyn emes. Birinshiden, tútynushynyng kirisi azayyp, satyp alu qabileti kemigen shaqta úsynys irkiliske úshyraydy da búl tauarly óndiristi tejeluge iytermeleydi. Bar bolghany osy. Nәtiyje - resessiya. Óndiristik resessiyanyng beretini - tolmaghan budjet. Tolmaghan budjetten alatynymyz - taghy da qysqar­tular. Qysqartular taghy da tú­tynushy kirisin azaytady. Búl óz kezeginde satyp aludy kemitedi. Qaytadan budjet kirisi azayady. Osy sikl qaytalana beredi.
Mineki, Euroodaqtyng býgingi jaghdaygha jetuin jәne onyng búl daghdarystan juyr manda shygha qoymaytynyn osy jaghday tolyq týsindirip túr ghoy. Demek, biz Eu­ro­odaq biyl týgil 2013 jyly da, tipti, odan keyingi kezende de re­sessiyadan qútyla almaydy desek, boljamdy jogharyda aitqan óndiristik prosessterding oryn aluyn bayqaghandyq dep oilaghan jón. Jaghdaydy týzeu - daghda­rysqa qarsy kýres sharalaryn aimaq boyynsha 180 gradusqa búru ar­qyly ghana jýzege asatyn is. Bú­ghan Euroodaq basshylyghy bara ala ma, ol jaghy endi uaqyt kór­se­tetin jaghday. Bir qayran qa­lar­lyghy - sol ótken kýzde Euro­odaqtaghy jaghdaydy tal­qy­laugha qa­tysqan AQSh ekonomika ministri Timoty Geytner «búla­ryng dúrys emes» deuding ornyna, «qatang ýnemdeu» sayasatyn qol­daghany belgili. Nelikten?

AQSh - Euroodaq qayshylyghy

Nelikten ekeni bizge belgili. Eger Timoty Geytner «búlaryng dúrys emes» dese, Euroodaq Ja­poniya men Qazaqstan sekildi tútynushylardyng kirisin ósirip, satyp alu qabiletin arttyrugha baruy tiyis. Múnday jaghdayda ainalymgha jana evro shyghady. Dollar-tauar valutanyng qúnsyz­danuy arqyly jetken ótimdilik qabiletinen aiyrylady. Reses­siya endi Euroodaqta tejelip, AQSh-ta óris alatyn bolady. Búl AQSh ýshin «qajet emes».
Qysqasy, Euroodaq pen AQSh sayasatqa bir toptyng mýd­desin qorghaghanday bolghandary­men, ekonomikagha kelgende «ortaq ógizden onasha búzau ar­tyq» deuding shyrmauynda qalghan synayly. Anyghyn aitsaq, «ortaq ógizden onasha búzau artyq», «býl bolmasang kýl bol» dep otyrghan AQSh jaghy. Al Euroodaq basshylyghy jetim bala kýiin keshude. Alpauyt kórinetin AQSh sayasatyna qyr kórsetuge olardyng qauqary joq.
Byltyr qysta ótken Davos forumynda Resey ekonomiysi Aleksey Kudrin «Batysta jagh­daydy baghamday alatyn bilimi bar basshy bolmay túr» dep sal­ghan edi. Ol jaqtaghylar onyng búl sózine shamdanghan joq. Al tayauda ótken Astana forumynda bizding Elbasymyz AQSh ústanghan saya­sat­ty «órtti benzinmen sóndiru» dep baghalady. Múny forumgha jiy­nalghan sayasatkerler de, ha­lyq­aralyq qoghamdyq úiymdar jetekshileri de, danqty ekono­mist ghalymdar da tolyghymen qúptady jәne moyyndady. Tu­rasyn aitsaq, Europa tauarynyng sapasyzdyghynan, ótimsizdiginen resessiyagha jol berip alghan joq. Aynalymgha shyqqan dollar massasynyng shekteusiz kóptiginen osynday kýige týsti. Ókinishtisi sol, ne Angela Merker, ne tún­ghiyq terenine ýmitsiz batyp bara jatqan Grekiya, Ispaniya, Italiya memleketterining qayta-qayta auysyp jatqan basshylarynyng birde-biri AQSh jaghyna «au, búlaryndy qoysandarshy» dep kórgen emes. Kinәning neden ekenin bilse de, auyzdaryn ashugha qabiletsiz. Fransiyanyng janadan saylanghan Preziydenti búl mәsele tónireginde ne deydi ony uaqyt kórseter, biraq bizding bol­ja­my­myz ol da alpauyt AQSh basshy­ly­ghyna tura qarap, birdene ai­tady dep ýmittenuding ózi qiyn.
Qoryta aitqanda, әlem, әsi­re­se, Euroodaq daghdarystyng «qú­r­­bany boluy» әbden mýmkin. «Áp-әdemi әn edi, púshyq shirkin býldirdi» degendi ómir mysa­ly­nan kóretin kez alys emes se­kil­­di. Búl - 2007 jyly bastalghan dagh­da­rystyng jangha batatyn eng auyr zardaby bolmaq. Al ol zardapty boldyrmayyn dese, AQSh mem­leketining ózi «qúr­dymgha» ketedi.
­
Bar pәle - dollar
Býkil dertting qozdyrushysy Teodor Ruzbelit zamanynan qa­lyp­tasqan «úzyn dollar» saya­saty. Qazirgi tanda aqiqatqa tura qarar bolsaq, AQSh eshqanday qarusyz-aq, tek qana dollardyng kýshimen býkil әlemdi «ashsa ala­qanynda, júmsa júdyry­ghynda» ústap túr. Búl - ýlken biylik. Ýlken biylikten aiyrylu ólimmen ten. Onyng ýstine dәl qazirgidey jaghday.
Bireuler «AQSh qor birja­laryndaghy múnay baghasyn arzandatu ýshin Irangha soghys ashady» degendi aituda. Al biz bolsaq, «Irangha soghys ashu - dollardy ólimnen aman alyp qaludyng bir joly dep týsinedi» degendi aqiqatqa jaqynyraq dep oilaymyz. Ol - ol ma, byltyrghy kóktemde Afrikanyng soltýstigin «jalmap ótken» tónkerister sol dollar yqpalyn saqtau jolyn­daghy bir lang bolghany sózsiz. Yaghny AQSh óndiristik resessiya týgil, dollardy saqtau ýshin adamdardy da myn-myndap qúrbandyqqa shalyp jatyr.
IYә, qazirgi daghdarys ta «ýlken­derding ýlken qateliginin» jemisi. Birinshi qateleskender Bretten Vud kelisimine qol qoy­ghan memleketter basshylary. Ekinshi qatelik AQSh jaghynyng ainalymgha shygharylatyn dollar massasyn memlekettegi altyn qazynasymen qamtamasyz etu jónindegi mindettemesinen bas tartuyna kóngen memleketter basshylarynyng qadamynan óris aldy. Sóitip, AQSh basshylyghy memleketke qansha qajet bolsa, sonsha dollar basyp shygharyp alu mýmkindigine ie boldy. Álem­di dollar dep atalatyn jasyl boyauly baghasyz qaghaz qaptap ketti. Múnyng saldary Grekiyanyng euroaymaqtan shyghuymen ghana emes, tútastay Euroodaqtyng ydy­rauymen tynsa jaqsy. Joq onymen tynbaydy. Óitkeni dollar basyp shygharudy sәl tejese, AQSh dep atalatyn alyp memleket dýniyejýzi kartasynan joyyluy әbden mýmkin. Solay. Ýlkenderding ýlken qateligi adam­zatty ekonomikalyq qúrdymgha iytere týsude. Sondyqtan adamzat tútasymen qúrdymgha ketpeui ýshin eshkimge, esh memleketke zardaby tiymeytindey jolmen dollardan bas tartu jónindegi N.Á.Nazarbaev úsynysyn qol­daudan basqasy qalghan joq. AQSh gegamon boluyna әlem jol bere qoymaydy. Sony týsinetin kez jetti.
Tansholpan BEKBOLAT

«Ayqyn» gazeti

 

0 pikir