Jeksenbi, 24 Qantar 2021
Janalyqtar 2192 0 pikir 31 Mamyr, 2012 saghat 11:12

Túrsyn Júrtbay. «TATULYQTY SÝIGISh, SEZGISh JÝREKTI...» (jalghasy)

(Múhamedjan Tynyshbaev)

1.

Sonymen, qazaq últynyng ruhany kósemderining barlyghy bir jyldyng orayynda jappay týrmege qamalyp, jazalau sayasatynyng qúrbandyghyna shalyndy. Qoghamnyng sayasy jәne ruhani, memlekettik ómirindegi oryny men kýres tәjirbiyesinin, kózqarastary men is-әreketterinin, tipti, jas mólsherining aiyrmashylyqtaryna qaramastan, bastary bir kógenge qosaqtalyp, ortaq aiyp taghyldy. Maqsaty men tirshilik toghysy, mekeni men mekemeleri ortaq bolghandyqtan da olar bir-birin biletin, aralas-qúralas ghúmyr keshken. Sol tanys-bilistigining ózi olargha qylmys retinde tanyldy.

«Alashordashylardyng kenes ókimetin qúlatu maqsatynda qúrylghan astyrtyn úiymy turaly tergeu isinin» birinshi toby - Á.Bókeyhanovtan, ekinshi toby - «Alashorda» ýkimetining әskery kenesining mýshesi, Qoqan (Týrkistan) avtonomiyaly respublikasynyng premier-ministri Múhamedjan Tynyshbaevtan bastaldy. Óitkeni «Alashorda tarihshysy» S.Brayninning «qolyndaghy jәne ishinara júmysyna paydalanghan» jandarmeriyanyng «qújattaryna jýginsek»:

«...olar Uaqytsha ýkimetting otarlau apparatynda qazaq enbekshi búqarasynyng baskeser jendeti mindetin ar-úyatymen (za sovesti) atqardy. Bókeyhanov Torghay oblysyndaghy kóterilisti janyshty, al Tynyshbaev - Shkapskiymen qosylyp Jetisudaghy qazaq pen qyrghyz búqarasyn talqandaghan» edi» (Alash qozghalysy, 4 tom, 93-bet).

(Múhamedjan Tynyshbaev)

1.

Sonymen, qazaq últynyng ruhany kósemderining barlyghy bir jyldyng orayynda jappay týrmege qamalyp, jazalau sayasatynyng qúrbandyghyna shalyndy. Qoghamnyng sayasy jәne ruhani, memlekettik ómirindegi oryny men kýres tәjirbiyesinin, kózqarastary men is-әreketterinin, tipti, jas mólsherining aiyrmashylyqtaryna qaramastan, bastary bir kógenge qosaqtalyp, ortaq aiyp taghyldy. Maqsaty men tirshilik toghysy, mekeni men mekemeleri ortaq bolghandyqtan da olar bir-birin biletin, aralas-qúralas ghúmyr keshken. Sol tanys-bilistigining ózi olargha qylmys retinde tanyldy.

«Alashordashylardyng kenes ókimetin qúlatu maqsatynda qúrylghan astyrtyn úiymy turaly tergeu isinin» birinshi toby - Á.Bókeyhanovtan, ekinshi toby - «Alashorda» ýkimetining әskery kenesining mýshesi, Qoqan (Týrkistan) avtonomiyaly respublikasynyng premier-ministri Múhamedjan Tynyshbaevtan bastaldy. Óitkeni «Alashorda tarihshysy» S.Brayninning «qolyndaghy jәne ishinara júmysyna paydalanghan» jandarmeriyanyng «qújattaryna jýginsek»:

«...olar Uaqytsha ýkimetting otarlau apparatynda qazaq enbekshi búqarasynyng baskeser jendeti mindetin ar-úyatymen (za sovesti) atqardy. Bókeyhanov Torghay oblysyndaghy kóterilisti janyshty, al Tynyshbaev - Shkapskiymen qosylyp Jetisudaghy qazaq pen qyrghyz búqarasyn talqandaghan» edi» (Alash qozghalysy, 4 tom, 93-bet).

Múnday arsyzdyqpen payymdalghan «ghylymy tújyrymdy» «goloshekindik nasionaldar» da, tergeushiler de qapy jibermey, útymdy paydalandy. Sóitip, 1930 jyly 4-tamyz kýni Múhamedjan Tynyshbaev tútqyngha alyndy. Biz tarihy qújattar men derekterdi Múhamedjan Tynyshbaevqa aiyp retinde taghylghan anketalyq anyqtamagha jauap retinde ret-retimen salystyra otyryp paydalanamyz. Sonda alash qayratkerining kózqarasynyng qalyptasuy men «qylmys baspaldaghyn» tolyq qamtugha mýmkindik tuatyn siyaqty kórindi.

Anketalyq anyqtama: Múhamedjan Tynyshbaev - 1879 jyly tughan. 1890-1900 jyldary Vernyy gimnaziyasynda oqyghan. 1906 jyly Petrogradtaghy baylanys qatynastary institutyn bitirgen. Injener-temirjolshy. 1905 jylghy revolusiyalyq qozghalystargha belsendi týrde qatysqan jәne Jetisu qazaqtarynyng arasynda túnghysh ret azattyq pen bostandyq iydeyasyn nasihattap, taratqan. «Syn otechestva» (shygharushy s-r Yuriysev), «Radikal» (shygh. Marguliyev), «Rechi» jәne «Russkiy Turkestan» (Morozovtyng basshylyghymen) gazetterining tilshisi bolghan. Prof. Boduen de Kurtenmen (polyak), A.Kusovpen (ukraiyn), jurnalist V.Jabotinskiymen (evrey) jәne basqalarmen birigip 1905 jyly avtonomiyashyl-federalshylardyng odaghyn qúrdy. «Russkiy Turkestan» gazetindegi «Qazaqtar jәne azattyq qozghalysy» atty bayandamasynyng qoljazbasy odaqtyng qúryltayynda tәrgilenip, aiyp salyndy. 1905-1906 jyldary Vernyida tútqyndaugha astyrtyn búiryq berilgen, Peterburgte jasyrynyp jýrgen. 1907 jyly Jetisu qazaqtarynyng atynan memlekettik Dumanyng mýsheligine saylandy.

Kenes tarihshylary qazaq ziyalylarynyng últ-azattyq qozghalysyn mýldem joqqa shygharyp, sol arqyly Birtútas alash iydeyasy jolyndaghy «Alash» qayratkerlerining jankeshti kýresin tarihtan syzyp tastaugha úmtyldy. Belgisiz belsendi bolisheviyk-tarihshy N.Greduskula qazaq deputattaryn Dumada:

«Til qúqyghy, din qúqyghy, últtyq mektepter, últtyng ózin ózi biyleui men tәuelsiz damuy, bir sózben aitqanda, últtyng janyn auyrtyp otyrghan naqty mәsele, halyqtyn  naqty últtyq tilegi turaly bir auyz sóz aitqan joq», - dep (Alash qozghalysy, 4 tom, 86-bet) kýstanalady.

Búghan qarsy S.Asfandiyarov:

«Dau tudyratyn múnday aighaqsymaqtar bizge payda әkelmeydi. 1905 jyldan bergi últ-azattyq qozghalys turaly Brayninning bayandamasynda metodologiyalyq qatelikter jiberilgen. Búlardyng tújyrymymen kelisu degenimiz - Qazaqstan halqy ózining bostandyghy ýshin kýresti degen tarihy shyndyqtan bas tartu, demek, búl - Qazaqstan men Orta Aziyadaghy Qazan tónkerisin qyzyl armiyanyng shtygine sýiengen tek orys proletariatynyng bir ózi ghana ornatty degen tújyrymmen kelisu. Qazaqstannyng otarlyq qanauda bolghanyn, imperalistik elde burjuaziya eshqanday da tónkerisshil әreketke barmaytynyn, al otar elderdegi burjuaziya belgili bir mejege deyin revolusiyalyq is-qimylgha baratynyn úmytpau kerek... Últtyq qozghalys neden bastaldy?.. Qazaqstanda qalay bastaldy? Áueli burjuaziya payda boldy. Jadidizm payda boldy, búl - mektep ýshin, әdeby til ýshin kýresken jalpygha ortaq qozghalys»,- degen pikir bildirdi.

Marksizm-leninizm ghylymy zertteu institutynyng tezisterinde M. Tynyshbaevqa:

«1916 jylghy patshagha qarsy últ-azattyq kóterilis túsynda: alashordashylar kóteriliske belsendi týrde qatysty, oghan jetekshilik etti - delinedi. Kerisinshe, baylar men alashordashylar soghys bastalghannan bastap patsha ókimeti jaghynda boldy jәne ony belsendi týrde qoldady. Kóterilis túsynda baylarmen qosylyp qazaqtyng enbekshi búqarasynyng jendeti, barlaushy, patshanyng jazalau otryadynyng jol kórsetushisi qyzmetin atqardy, ózderi de jazalau otryadyn úiymdastyrdy... Mysaly, alashordashyl Tynyshbaev Orta Aziya men Qazaqstan búqarasynyng jendeti general-gubernator Kuropatkinning resmy týrde audarmashysy bolyp, al shyn mәninde «auyldy túnshyqtyru ýshin» Jetisu oblysyn aralap shyqty...»,- dep (Alash qozghalysy,4 tom, 28 - bet) jymysqylyqpen bagha berildi.

Múndayda, lenindik shyndyq pen adaldyqtyng parqy - jalaqorlyqpen, qaskýnemdikpen ólshenetin siyaqty kórinedi. Anyghynda tarihy shyndyq mýldem basqa bolatyn.

Sonda shyndyghy qaysy? Búghan 1933 jyly 8-29 jeltoqsan aralyghynda marksizm-leninizm ghylymy zertteu institutynda S.Braynin men Sh.Shafironyng «Alashorda tarihynyng ocherkteri» atty kitabynyng qoljazbasyn talqylaugha arnalghan kenes jauap beruge tiyisti edi. Onda Stalinnin:

«Kenes ókimetining quat-kýshining artuy ólip bara jatqan taptardyng eng songhy qarsylyghyn tudyrady»,- degen qaghidasyn basshylyqqa ala otyryp, olar Molotovtyn:

«...Sondyqtan da, eng aldymen úlyderjavashyl, antiysemitshil shovinisterge, sonymen qatar jergilikti jerlerdegi - petlurovshilerge, alashordashylargha, mussauvtshilerge qarsy kýresti kýsheytu kerek»,- degen núsqauyn jýzege asyrugha tiyis boldy.

«Alashordanyn» atyn sanadan mýldem óshirip, tarihtyng kýltóbesine kómu ýshin alash iydeyasynnyng qalyptasu jolyn talqygha salyp, ony kýresinge laqtyru arqyly alash qayratkerlerine shygharylghan ýkimdi zandastyrugha baghyttalghan búl kenestegi «tarihy pikirlerdi» tarihy túrghydan naqty dәlelmen eksheu maqsatynda M.Tynyshbaevting kózqarasymen, onyng tergeudegi súraq-jauaptarymen salystyra otyryp tәpsirleymiz. Óitkeni key tústaghy pikirlerding búrmalanyp, astarlanyp aitylghany sonday, odan shyndyqtyng qylyn suyryp ala almaysyn. Sóileushilerding pikiri qanday baghytta damyghanyn aitys pen tartys barysynda parasatty ghalym Q.Júbanovtyng ózinin:

«Alashordashylar Shoqandy qazaq halqynyng qorghaushysy etip kórsetti. Shyndyghynda mýlde olay emes. Shoqan sayahatshy boldy, Siniszyangha bardy, Ile Alatauyn jazdy, Altynsarin osylay dep jazdy. Bókeyhanovtyng Potaninmen, sibirlik kazak-orystarmen dostasuy kezdeysoqtyq emes. Bókeyhanov: missionerlik (shoqyndyru - T.J.) sayasatty mindetti týrde qoldau qejet, - dep eseptedi. Alayda Bókeyhanov Potaniynen de soraqy, reaksiyashyl boldy. Potanin ózining 1904 jylghy hatynda: Aqmola qalasynda memlekettik uniyversiytet ashylsa - dep armandady, al Bókeyhanov oghan basyn qatyrghysy kelmedi. Oqulyqtar qúrastyru, qazaq tilin jýieleu - búl «Alashordanyn» revolusiyalyq orynyn anyqtaugha negiz qalay almaydy, búl is missionerlerge tiyesili bastama»,- degen uәjinen bayqaugha bolady.

IYә, Potaniyn: qyr elining bolashaqtaghy astanasy - Aqmola boluy tiyis, onda uniyversiytet ashylatyn kýn de tuady,- dep armandady. Al Bókeyhanov: búl keleshekting isi. Dәl qazir oghan Aqmola dayyn emes, - dep eseptedi. Aragha tura toqsan jyl salyp baryp qos degdardyng boljamy shyndyqqa ainaldy. Mәsele, Q.Júbanovtyng Aqmolanyng astana bolatyndyghyna mysqylday qaraghanynda emes, mәsele - Á.Bókeyhanovty, sol arqyly Shoqan men Ybyray bastatqan múqym qazaq ziyalylaryn, onyng ishinde ózi de bar - missioner dep baghalauynda. Búl kenesting basty maqsaty «Alashordashylardyn» atyn óshire otyryp, sonda aitylghan pikirlerdi tasqayasha qaghystyryp, bolashaq alashordashylardyn, yaghni, «barghan sayyn shiyelenise týsetin taptyq kýresting barysynda» aldaghy uaqytta anyqtalugha tiyisti alashordashylardyng ýshinshi tolqynynyng tizimin jasau ýshin qúrylghan siyaqty әser qaldyrady. Óitkeni osy kelensiz kelege qatysqandardyng barlyghy da tórt jyldan song «alash iydeyasyn jýzege asyru ýshin qúrylghan astyrtyn úiymnyng mýshesi», «Japoniyanyng barlau qyzmetining agenti» bolyp shygha keldi. Óitkeni Qazaqstangha jana kelgen Mirzoyangha Staliyn:

«Úlyorystyq shovinizmmen tek qana jergilikti partiya úiymdary ghana kýresip jatqan joq, bәrinen búryn BK(b)P Ortalyq Komiyteti jappay shúghyldanyp otyr. Qazaq bolishevikterining kezekti mindetterining biri - úlyorystyq shovinizmmen kýrese otyryp, barlyq kýsh-quatty qazaq últshyldyghy men soghan beyimdelushilerge qarsy kýreske júmyldyru bolyp tabylady. Onsyz Qazaqstanda lenindik internasionalizmdi ústap túru mýmkin emes. Búqarany internasionalistik túrghydan tәrbiyeleu júmysy Ukrainagha qaraghanda Qazaqstanda qarqyndy jýrgizilip jatyr dep aitugha bolmaydy. Qayta kerisinshe shyghar. Egerde, búghan qaramastan, dәl qazirgi kezende Qazaqstan ýshin últshyldyq basty qauip bolmasa, onyng basty sebebi - Ukrainagha qaraghanda qazaq últshyldarynyng shetel interventterimen baylanys jasauynyng qiyndyghynda. Alayda Qazaqstan ýshin qolayly múnday jaghdaygha qaramastan qazaq kommunisteri qazaq últshyldyghymen jәne olargha ishtartushylarmen kýresti bosansytpauy tiyis. Kerisinshe, qazaqstandyq últtar búqarasynyng sanasyna lenindik internasionalizmdi siniruge barlyq jaghdaydy jasau ýshin jergilikti últshyldyqpen kýresti barynsha auqymdy týrde kýsheytu qajet. Basshylyqqa alu ýshin BK(b)P Ortalyq Komiytetining Tәjikstan turaly qaulysyn joldap otyrmyz»,- dep (Alash qozghalysy, 4 tom, 442-bet) tapsyrma berdi.

Múnday núsqau kezinde Qujaqqa da - Goloshekinge de berilip, alashordashylardy jappay jazalau nauqany bastalghan bolatyn. Mirzoyan da sol joldan auytqyghan joq. «Alashordanyn» kontrrevolusiyalyq is-әreketin әshkereleytin jinaq qúrastyrtyp, ony talqygha salghan ghylymy kenes ótkizdi. Al tórt jyl ótken song Mirzoyannyng ózin de ajal sybaghasy kýtip túrdy.

Kelensiz de keleli sol keneste Múhamedjan Tynyshbaevting últtyq iydeyany qalyptastyru men últ-azattyq qozghalysqa qatysty qayratkerligi qaqynda kereghar pikirler bildirildi. Tipti qyjyrtpa qaqtyghystargha da sebepker boldy. Biz ózderin de sonday taghdyr tauqymeti kýtip túrghan sheshenderding pikirlerin M.Tynyshbaevting týrmede qoyylghan súraqtargha berilgen jauaptarymen jarystyra, salystyra dәiekteymiz. Mindetimiz - Birtútas alash iydeyasynyng qalyptasuyn qamtu bolghandyqtan da, alash iydeyasynyng atausyz qalghan ýshinshi tolqynynyng oi-tújyrymyn qamty ketudi paryz sanadyq.

Birtútas Alash iydeyasy jolyndaghy ómirlik kýres baghdarlamasyn M.Tynyshbaev ózining «Qazaqtar jәne azattyq qozghalysy» atty 1905-jylghy 19 qarashada avtonomiyalardyng I sezinde jasaghan bayandamasynda tújyrymdap alghan bolatyn. Duma mýshesi retinde ol qazaq júrtynyng sayasiy-әleumettik, ruhany talabyn imperiya deputattarynyng aldyna túnghysh ret jastyqqa tәn ójettikpen batyl әri batyra aitty. Sayasy baghdarlamanyng kirispesinde ol:

«Qazaq dalasy erekshe mәdeni, әleumettik-sayasy jәne qoghamdyq-ekonomikalyq jaghdaylargha iye, erekshe zandar negizinde basqarylady. Sondyqtan da qyr elindegi qazirgi qozghalystyng jalpy sipatyn týsindiru ýshin, odaq mýshelerin onyng ókilderimen júmys isteuge tura keletin jәne Reseyde olardy óte az biletin halyqpen tanystyru ýshin qazaqtar jóninde, basqaru jýiesi jәne sayasi, әdet-ghúryp, din jóninde, sol siyaqty qyrdaghy qalyptasqan jaghdaydyng basty sebepshisi bolyp otyrghan ekonomikalyq qysym turaly qysqasha mәlimet beru qajet dep esepteymin. Qazaqtar... 1897 jylghy jalpygha birdey sanaqta 4.100.100 túrghyn halqymen Reseyde 6 oryngha shyqty... Biraq, búl sannyng dúrys emestigi talassyz: qazaqtarda songhy kezderge deyin metrkelik jazbalar bolghan joq, al kóptegen jerlerde әli kýnge deyin de engizilmegen. Sanaq kezinde qazaqtar: ýkimet әskery mindettilikti engizgeli jatyr eken - dep oilap, balalaryn jasyryp qalghan (qazaqtar әskery mindetten bosatylghan). Torghay oblystyq basqarmasynyng búrynghy kenesshisi IY.Kraft olardy 6 million dep esepteydi, qazaqtar tarihy men túrmysyn óte jaqsy biletinderding biri Ya.Ya.Polferov olardy 5,5 million deydi, biz de shyndyqqa jaqyndau san osy ghoy dep oilaymyz. 1730 jylgha deyin qazaqtar ózindik sayasy tәuelsiz ómir sýrdi jәne 3 ordadan túratyn odaq (ýnemi bolmasa da) qúrdy. Olardy shyghys mongholdar teginen shyqqan súltandar biyledi. Qazaqtardyng ózi mongholdar tegining әriden qosylatyn bir bútaghy bolyp tabylady jәne bәrinen de Qazan tatarlaryna, әsirese, qyrym tatarlaryna jaqyn. Eng joghary biylik aqsaqaldar jinalysynyng qolynda. Súltandar soghysta qol bastady jәne olargha oryndaushylyq biylik berildi. Jan-jaghynan jaulary - qytaylar, jongharlar, qalmaqtar, bashqúrttar men orys kazaktary qyspaqqa alghan qazaqtar 1730 jyldan orystyng qol astyna kire bastady, al 1865 jyly Qoqan handyghy aimaghynda kóship jýrgen eng songhy erkin kóshpendiler de baghyndy. Naqtysynda eshqanday soghys bolghan joq, óitkeni qazaqtar búdan әri ózining tәuelsizdigin saqtap qala almaytyndyghyn jaqsy týsindi, sezindi. Osynyng nәtiyjesinde orys ókimetine tútastay 5,5 mln. adamdy kәdimgi adamgershilik pravolarynan aiyryp qosyp alu esh qiyndyqqa týsken joq. Qanshalyqty auyr, qanshalyqty múndy bolsa da, qazaqtar erkin ómirimen eriksiz qoshtasyp, qasiretti keng dalanyng tynysynday bostandyqtarynan bas tartugha mәjbýr boldy»,- dep tarihy anyqtama berumen bastady.

Shyndyghynda da, qazaq ýshin bostandyq pen keng dalanyng tynysy egiz úghym bolatyn. Jas injener ózining alghashqy sayasy pikirin búdan әri:

«Qazaqtar orystyng qol astyna kirgen kezde eshqashan da orys halqynyng әuleti ishinde analyq qamqorlyqqa jәne Resey tarapynan jyly lebizge tittey de qúqy joq ógey bala sekildi bolamyz dep oilaghan da joq. Ýkimet sayasaty men qazaqtardyng qazirgi kezdegi jay-kýii qazaqtardyng qanshalyqty aldanghanyn anyq kórsetedi. Qazaq dalasynda týrli Erejeler engizuding tarihyn jayyna qoya túryp, men sizderding aldarynyzda beybitshilik pen tynyshtyqty qamtamasyz etu ýshin ózining bostandyghy men sayasy tәuelsizdigin kórsetkisi kelgen halyqtyn, orys ýkimeti beynesinde әdilettilik pen zandylyqty kórgisi kelgen halyqtyng shyn mәninde qanday jaghdaygha jetkendigin aityp bergim keledi. Burokrattyq ókimet qazaqtar jóninde óte jabayy jәne oigha kelmeytindey erejeler jasady», - dep damytty.

IYә, búl - aqylgha syiymsyz, biraq býtin halyqty bútarlaugha taptyrmaytyn qastanshyqpaghyr Ereje edi. Óitkeni: Oral, Torghay oblystary - әskery gubernator arqyly Ishki ister ministrligine; Aqmola men Semey oblystary - әskery gubernatorlardyng ýstinen qaraytyn general-gubernatorlargha; Syrdariya, Jetisu, Samarqan, Ferghana, Amudariya oblystary - әskery ministrlikke baghyndy. Búl, әigili «bólip al da, biyley ber» degen sayasattyng naghyz ayar ýlgisi bolatyn. Múndaghy basty maqsat - tútas últtyng últtyq mýddesi men ekonomikalyq tútastyghyn, til men dәstýr sabaqtastyghyn, ruhany mәdeniyetin ydyratyp, telim-telim etu edi. Tipti bir guberniyadaghy azamattyq isterding ózi әr mekemede әr qalay jýrgizildi:

«Orys soty qazaq ómirine qaray esh iykemdelmegen jәne tildi de bilmeydi, ózi әreket etetin ortadaghy halyqtyng әdet-ghúrpynan habarsyz. Auyzsha ósiyetter men әdetterge sýiengen jәne jazylghan zandary joq halyq soty tútastay әkimshilikke baghyndyrylghan, endeshe, Týrkistanda ol әskery ministrlik mekemesine, al basqa jerlerde - Ishki ister ministrligine qaraydy. Nekelik jәne әleumettik ister bir jerlerde - halyq sotyna, al keybireuinde - tikeley әkimshilikke, ýshinshi bireulerinde - qazaq diny basqarmasyna berilgen. Metrke kitaptary bir jerde kazak diny basqarmasynda, endi bireulerinde audan starshyndarynda (selolyq poliyseylerde)».

Qazaq deputattary Dumada:

«Til qúqyghy, din qúqyghy, últtyq mektepter qúqyghy ... turaly bir auyz sóz aitpady»,- degen N.Greduskulanyng sózining qisynsyz grotekst ekenine M.Tynyshbaevting mysal keltire otyryp:

«Qazaq dalasy әkimshilik jәne sot jaghynan alghanda jýz oilanyp, myng tolghansang da qiyal jetpeytin ala-qúlalyq pen aqymaqtyqqa toly ekenin kóremiz. Bir tilde sóileytin, birtútas әdet-ghúrpy men tarihy bar, bir dinge senetin tútastay halyqty basqarudyng osynday ómirge iykemsiz, qolaysyz jýiesin jýzege asyruda ókimetting nege sýiengendigi bizge tipti de týsiniksiz jәne de ókimetting ózi de eshqanday dәlel aita almas dep oilaymyn. Is jýzindegi zang boyynsha, general-gubernatorlar ózderining basqynshylyq ókilettigimen kez-kelgen qazaqty, dýniyege jana kelgen sәbiydey kýnәsiz bolsa da, jer audarugha qúqy bar. Joghary mәrtebelining aldynda itshe jorghalap, jaghympazdanyp ýirenip qalghan chinovnikter, sonymen birge halyqty «orys pen qazaqqa bólip qaraydy», olardyng oiynsha: qazaqtardyng mýddeleri, týz halqyna tәn nәrsening barlyghy - qúrtu men aimaqty orystandyru jolynda qúrbandyqqa shalynugha tiyis, búl ýshin eng songhy sharalargha da barugha bolady. Orys ókimetining pikirinshe, qazaqtar - adam emes, olardyng ómir sýruge eshqanday da qúqy joq ziyandy tirshilik iyeleri, sondyqtan da olar qazaqtargha oiyna kelgenin isteydi. Halyqqa terror jasau әbden sheginen shyqqan: adam tózgisiz zansyzdyq pen qysymnan qan qaqsaydy... Qala týrmeleri bastyqtardyng búiryghy boyynsha otyrghyzylghan qazaqtargha toly: bastyqpen kezdesip qalghanda bas kiyimindi almasang boldy, týrmege otyrdym dey ber...»,- dep kýiine bayandap, әshkereley dәiekteui dәlel.

Búdan da soraqy әri ruhany qorlyqty M.Espolov Samara qúryltayynda:

«1906 jylghy jappay qonys audarudyng qarqyny erekshe boldy. Qonys audarushylardy memlekettik mekemelerding kenshilik jasaghany sonday, 1912 jyly qasiyetti Sinodtyng jospary boyynsha, әrbir qazaqqa eki qonystanushydan kelsin pәrmen berdi»,- dep («Alashorda qozghalysy», 2 tom, 223-bet) әshkerelegen bolatyn.

Osy sheshimdi dayyndaghan «qasiyetti әkeylerdin» jýrgizip otyrghan shoqyndyru sayasatyna toqtalghan M.Tynyshbaev:

«Osylaysha әkimshilik búiryqtar men is jýzindegi zang boyynsha, qazaqtar bastyqtyng rúqsatynsyz ayaghyn qiya basa almaytyn boldy. Qazaqtardyng kәdimgi adamdyq qúqyqtary da joq: halyqtyng ómiri men ar-úyatyn әkimshilik tolyq biylep alghan. Meshit, medrese jәne qúran oqityn ghibadathanalardy jabu, diny kitaptardy kәmpeskeleu men rúhsat etpeu, qazaq tilindegi injildi (evangeliyeni ) taratyp beru men ony qabyldaghysy kelmegenderdi Sibirge aidaymyz dep qorqytu, missioner-múghalimder oqytatyn orys emlesin mindetti týrde qazaq din uchiliyshelerinde (medresse - T.J.) oqytudy engizu turaly búiryqtar, qazaqtardy myltyq oqpany men qylysh jýzin sýi arqyly ant bergizu jobasy, qazaq balalaryn missionerlik ýilerde ústap, olardy pravoslavnyy dep jariyalau, pravoslaviyeni qabyldaudan bas tartqany ýshin qazaq qyzynyng basyna qúrsau salyp qinau, ótinish pen aryzdy qazaq tilinde beruge shek qoi men bolystyq kanseleriyalarda hat jazudy orys tilinde jýrgizudi engizu jәne basqa da birqatar adamdardyng jeke basy men ar-ojdanyn dóreki týrde kýlkige ainaldyru men kýsh kórsetu - múnyng bәri myrzalar, XIX ghasyr men XX ghasyrdyng basynda bolyp otyr jәne múnyng bәri kýni býginge deyin adamdar men qúday kózinen tasa qalghan alys aimaqtarda saqtalyp otyr. Múnyng Úly Resey derjavasynyng teokratiyalyq jәne burokratiyalyq nadan ókimetining tegi basqalar men basqa dindegilerge qarsy krest joryghy demegende, ne deymiz?»,- degen yzaly bayandamasy arqyly oqyghannyng da, tyndaghannyng da aiyzyn qandyra jetkizdi.

Osy arada jogharydaghy keltirilgen Q.Júbanovtyn:

«Oqulyqtar qúrastyru, qazaq tilin jýieleu - búl «Alashordanyn» revolusiyalyq orynyn anyqtaugha negiz qalay almaydy, búl is missionerlerge tiyesili bastama»,- degen «baghamy» eriksiz ezu tartqyzady.

Ashy shyndyq ózegin órtegen jas deputat qyza kele batyl pikirden:

«Qazaqtar orystyng qol astyna kirgennen beri bir de bir shuaqty jarqyn kýn, baqytty sәt bolghan emes! Sodan beri eshkim de, shyn mәninde eshbir adam qazaqtar ýshin sәl de bolsyn iygilikti is, nemese sol iygi iske úqsas birdene isteu turaly oilanghan joq»,- dep batyra aiyptaugha kóshti.

Búl oraydan alghanda, qazaq últyn - ziyalysyz, mojantopaylar júrty retinde kórsetuge tyrysqan «tarihshylargha» qarsy shyqqan Ázimbay Lekerov markstik ilimge sýiene otyryp, ónerkәsiptik-tauarlyq qarym-qatynastyng kóshpeli qoghamdaghy orynyn asyra baghalaugha bolmaytynyn:

«Múnday әsire baghalaushylyqtyng saldarynan biz býgingi kýnning ózinde kollektivizasiya nauqanynda asyra silteuge jol berip aldyq. Búl mәselege oray jiberilgen sayasy qatelikter - Ólkelik Komiytetting ÝI plenumynyng sheshiminde ashyp kórsetildi. Alayda feodalizmdi de dәripteuge bolmaydy. Júmaghúlov joldas: bizde feodalizm ýstemdik qúrdy - dedi. Al «Alashorda» últtyq feodalizmning kórinisi. Konservativtik, reaksiyalyq túlghasy ashyq aiqyndalghan qozghalys. Býkilodaqtyq halyqaralyq jaghdaydy eskere otyryp, biz «Alashordanyn» progressivtik tústaryn ashyq aitugha tiyistimiz. Búl jay avtorlardy alandatpay-aq qoysyn... Bókeyhanov - belgili bir әleumettik qabattyng kósemi. Sonymen qatar: 1917 jylgha deyin «Alashorda» bolghan joq, jekelegen qayratkerler ghana shyqty - deydi, búl dúrys emes. «Alashorda» sayasy úiym retinde 1917 jyldyng aqpanynan keyin qúqyqtyq túrghydan tirkeuden ótse de, sayasy aghym retinde odan әldeqayda búryn qalyptasty. Bókeyhanov (Tynyshbaev ta - T.J.) I memlekettik Dumanyng mýshesi boldy. Al dumagha aidaladaghy adamdy kirgizbeydi...»,- dep «Alashordanyn» tәrkileu men moyynserik mәselesi jónindegi baghyt-baghdarynyng dúrystyghyn 1931-1932 jylghy asharshylyqty emeuirin ete otyryp, eskerte ketti.

Búl da orayyn keltirip aitqan oryndy pikir bolatyn. Osynday sayasy emeuirinder arqyly tarihy shyndyqty jetkizu jalang iydeologiyanyng túsyndaghy «sayasy sheshendiktin» bir tәsili edi. Sonymen qatar Á.Bókeyhanov pen M.Tynyshbaevti «qazaq halqynyng jendeti» etip kórsetuge qarsy bildirgen narazylyghy da. Naghynda olar «aydaladaghy jendetter» emes, últ kósemi edi. M.Tynyshbaevtin:

«Ýkimet tarapynan qazaqtar: qughyn-sýrgindi, óz dinin paydalanu erkindigine jasalyp otyrghan qysymdy, sayasy qúqylarynyng ayaqasty etiluin kórip qana otyrghan joq, olar sonymen birge ekonomikalyq salada da ýlken zúlymdyqtardy bastan keshirip otyr... Jer mәselesi qazaqtar ýshin sóz joq eng manyzdy: búdan әri jerdi tartyp alu arqyly olardyng mýddelerin ayaqasty qylatyn bolsa, tynyshtyq bolady dep kepildik beru qiyn. Ýnsiz dýrsil kýnnen-kýnge kýshtirek jәne key jerlerde qazirding ózinde-aq ashyq tolqulargha auysuda. Mine, býkil qazaq halqyn tútastay pravosyz dala proletariaty kýiine jetkizgen ýkimet sayasatynyng jalpy jәne qysqasha sipaty osy!»,- dep halyqtyng janyn janyshtap, qanyn súiyltqan әleumettik-ekonomikalyq mәsele kóterui soghan aighaq.

Búl mәsele býgin de sol kýrdeli kýiinde qalyp otyr. Óitkeni, qymqyrmagha qúrylghan jekeshelendiru túsynda jәne qylmysty alpauyttar toby ýkimettik qoldaugha ie bolghan tústa qazaq últy qúnarly jerden tútasqa juyq aiyrylyp qaldy. Al iyelenip qalghandardyng enshisindegi jer, M.Tynyshbaev tauyp aitqanday, «adamdy qoyyp ang da túra almaytyn aitaqyr dala men qúmdy shóleyt, sortang taqyr». Sonyng nәtiyjesinde, «jer óndeumen ainalysatyn da jer qalmady. Osydan-aq qazir de qazaqtardyng nelikten jan basynyng kedeylenuining ýdep otyrghanyn» týsinu qiyn emes. «Mine, ...qazaq halqynyng tútasqa juyghyn pravosyz dala proletariaty kýiine jetkizgen ýkimet sayasatynyng jalpy jәne qysqasha sipaty osynday», al keleshekte kýtetin «sybaghasynyn» qanday bolaryn kim bilsin! Búl rette M.Tynyshbaevtin:

«Ýkimet, birinshiden, jabayy, varvarlyq repressiyalarmen jәne tildi, әdep-ghúrypty, dindi, últqa tәn qasiyetting barlyq kórinisin qughyndau arqyly, jalpy, qazaqtardy jeke últ retinde qúrtyp jiberip, aimaqty orystandyrugha; ekinshiden, týrli әkimshilik sharalar, búiryqtar men erejeler arqyly qazaqtardy eriksiz, zannan tys tobyrgha ainaldyrugha; ýshinshiden, olardy ózderining qandary sinip, sýiekteri shashylghan jerlerinen aiyryp, jalanash quraghan jerlerge ólim qúshaghyna quyp shyghugha úmtylghany anyq. Mine, qazaqtar búrynghy tәuelsizdigi men bostandyghynyng ornyna beybit jәne qantógissiz orystyng qol astyna kirgeni ýshin nege ie boldy desenshi! Osydan song sózben oraq oryp, is jýzinde eshtene istemeytin ókimetke qalay senuge bolady. Býkilhalyqtyq qozghalys kezindegi ýkimetting is-әreketi men búiryqtary qazaqtardyng qanday da bolsyn maniyfestke, restskripterge senbeuge tolyq qúqy bar ekenin anyq kórsetti»,- degen sózi jýrekke iynedey shanshylyp, janyndy jadylaydy.

Otarshyl imperiyagha búdan artyq qanday sayasy talaptar qoyyluy mýmkin. Búl pikirlerde últ-azattyq qozghalystyng úshqyndary joq dep kim aita alady? Ayta alatyndar tabyldy. Olargha qarsy tarihshy Áljanov:

«Alashordanyn» yqpaly turaly. Braynin men Shafiro: búl kompradorlyq, kelisimshil qozghalys - dep mәlimdedi. Shyndyghyna kelsek olar ózderin qalyng búqaralyq qozghalysty bastaghan kósem retinde kórsetti. Qazaq búqarasy «Alashordanyn» reaksiyashyldyq baghytyn sezine almady. Olar әleumettik manyzy jaghynan emes: - Ahmet, Álihan degen attary ýshin ghana sonyna erdi. Múnday búldyr elesti ashu qajet. Manyzdy-manyzdy derekterdi keltiru kerek. Áytpese, olarmen kýres - bos sóz bop shyghady. Qazaqstandaghy barlyq qozghalystyng tarihy - qaranghy kýiinde qalady. Últtyq sananyng sәulesi sonynan ghana jyltyraytyn bolady. Yaghni, shyndyghynda da: Qazaqstan qazan tónkerisine mesheulikpen keldi, ol qyzyl armiyanyng shtygimen keldi - degen qisyngha sayady. Búl: últtyq-revolusiyalyq qozghalysta ózindik belsendilik bolmaydy - degen troskishil qisyngha shekarasy jaqyn úghym. Qozghalystyng ótkendegi tarihyn sender ghana jazyp otyrghan joqsyndar. Goloshekin de aitqan. Ol barlyq qozghalys ataulyny «Alashordagha» әkep tiredi. Sizderde de úrlyq (plagiattyq) kóp. Siltemelerdi úqypty paylanyp, orynymen qoy kerek, ózderindi «biz» dep, ózgelerding bәrin «ortodokstar» deu, búl sizderding paydalarynyzgha sheshilmeytin tәsil. «Alashordany madaqtaytyn últshyldar shyqty,- degen ósek te shyghyp jýr»,- dep, Braynin men Shafironyng ghylymy alayaqtyghyn, olargha tapsyrma berip jazdyryp otyrghan Qujaqty әshkereledi.

Duma mýshesi M.Tynyshbaev últ-azattyq iydeyanyng negizgi tújyrymdamasyn úsynghan búl tústa Troskiy men Goloshekin aidauylda jýrgen qatardaghy Bronshteyn men Shaya Iskovich qana bolatyn.

M.Tynyshbaev (jalghasy): «1904 jylghy 12-jeltoqsandaghy jarlyqpen ishki ister ministrining 19-aqpandaghy restskriptimen jәne 17-kókektegi jarlyqpen ata-baba dinine qayta oralu erkindigin beruge, Sibirge din mәseleleri ýshin aidalghandardy qaytarugha, jabylghan meshitter men medreselerdi jәne t.b. ashugha uәde berildi, biraq aidaudaghy moldalar qaytqan joq, meshitter men medreseler әli de jabyq, diny kitaptar tartyp alynghan kýii qalyp otyr. Sonymen birge óz patshalarynyng týrli jarlyqtary men restskripterine eshqanday mәn bermeytinin kórsetkisi kelgendey, qazaq balalaryn ústap alyp, kýshpen hristian dep jariyalauda. Men múnday jaghdaylardyng basty keyipkerlerin atayyn - Orynbor gubernatory Barabash, Torghaydaghy - Lomachevskiy, songhynyng kenesshisi belgili missioner G.Vasiliev jәne arhiyerey Leviskiy. 18-aqpandaghy restskripti boyynsha, әrkimge de óz qajettilikterin erkin aityp aryz jazuyna qúqyq berildi: jergilikti әskerler, qazaqtardy quyp sezder ótkizuge mýmkindik bermeuge tyrysady, al Peterborda Bulygin senimdi adamdary arqyly halyqtan kuәlendirilgen erkindikti talap etip, bar mýmkindikterin júmsap, qazaqtardyng úmtylystary men talap-tilekterine kedergi jasap kele jatqan gubernatorlardan rúhsat kýtti. Sol restskripte ókilettik taghy da «layyqty jәne halyq rizalyghyna bólengen» adamdardan qúrylady delingen. Qazaqtar ótkenning ashy dәmin әbden tatyp bolghan. Bulygin barlyq gubernatorlardyng mәlimdemesi arqyly ózderin dauys beru qúqynan aiyrghysy kelgen, qanday da bolsyn ókilettilikke sene alar ma edi; keyinnen daladaghy kýshti tolqulardyng arqasynda ýkimet qazaqtardy da qosugha mәjbýr boldy, biraq taghy da tek bir erekshe tәrtipter negizinde. Osynda adamdar men últtardyng qanday da bir tendigi bar ma?»

Mine, Braynin men Shafironyng «jalghan jipsimesinin» saldarynan osynday jankeshti janashyrlyqtyng barlyghy da «jendettik, qaraqshylyq» bolyp kórsetilgen.

M.Tynyshbaev (jalghasy): «Jazda Semey oblysy, Qarqaraly uezindegi Qoyandy jәrmenkesinde ýlken jiyn úiymdastyryldy: múnda dala ólkesinde ýlken shu tudyrghan ataqty petisiyagha 14,5 myng adam qol qoyghan. Áskery gubernator Romanov pen әskery general-gubernatordyng is basqarushysy Losevskiyding dalany aralauy da qazaqtardy toqtata almady. Kýzde Semey gubernatory Galkiyn: ókimet bar kýshin salyp qazaqtardy Ombydaghy jiyngha jibermeui kerektigi - jóninde búiryq shyghardy. General Romanov qazaq tәrjimәshilerdi bosatyp, ornyna kazaktardy alu turaly búiryq berdi. Sharua jәne uezd bastyqtaryna aldaghy uaqytta qazaqtargha qatang sharalar qoldanu jóninde jәne týrli petisiyalargha qol qoyghan barlyq qazaqtardyng tizimin alu búiyryldy. Erekshe belsendilik kórsetken Qarqaraly uezining bastyghy Ossovskiy myrza bәribir oidaghyday nәtiyjege jete almady. Óitkeni, qarqaralyqtar qazaqtardyng ishindegi eng әreketshil jәne sanalylary edi: ol qalagha adamdardy jauap alu ýshin, patshagha arnalghan petisiyagha qol qoyghan 42 adamdy tauyp alu ýshin shaqyrdy. Olardyng barlyghy da jauap beruden bas tartyp qalagha kelmedi.

11-qarashadaghy «S.O»-da (gazet - T.J.) kýsh kórsetuge qarsylyq pen ýkimetting uәdelerine senimsizdik bildirgen ashyq protest týrindegi Semey jәne Pavlodar uezderindegi qazaq pen tatar ókilettiliginen jiberilgen telegramma (azamat Vettening atyna) basylghan. Kóptegen qorqytulargha qaramastan, Aqmola oblysynyng qazaqtary da birshama is tyndyrdy. Atalmysh, әsirese, burokrattyq zorlyq-zombylyq tym kýshti jerlerdegi, yaghni, týrli petisiyalargha 25 myngha juyq adam qol qoyghan Dala ólkesindegiler erekshe kózge týsti. General Suhotinge barlyq jiyrma bes myng qazaqty Sibirge aidap, aidalada ózi ghana patshalyq qúru qaldy. Semey oblysyndaghy qozghalys Jetisugha deyin jetti. Múnda Lepsi uezining qazaqtary ýkimetting shirik sayasatyna qarsy ashyq protest bildirgen jәne óz talaptaryn qoyghan 1000 adamnyng qoly bar petisiya jiberdi. Qazaq ókilderin kirgizu mәselesi barlyq túrghyndardy tolghandyrghandyqtan kepildik bergen delegasiyalar birinen song biri kelip jatty. Olardyng arasynda Oral jәne Torghay oblystarynyng qazaqtaryn atap ótpeuge bolmaydy. Tútastay aitqanda alghashqy kezendegi, yaghny 6-tamyzgha deyingi qazaqtar talaby mynaday:

tolyq ózin-ózi basqaru, erekshe zandar men әkimshilik búiryqtarynyng kýshin toqtatu, general-gubernatorlyqty, sharua basshylary men uryadnikterdi joi, әskery basqarudy azamattyqpen almastyru, qazaqtar jónindegi zandardy olardyng ókilderin qatystyra otyryp qayta qarau, sol maqsattar ýshin orys sotyn qayta qúru jәne halyq sotyn sanaly týrde yustisiya ministrine baghyndyru, jeke basqa, túrghyn ýige, ar-úyatqa, sózge (auyzsha, jazbasha jәne tasqa basylghan) tiyispeu, odaq jәne jiyndargha qatysu negizindegi azamattyq bostandyq, gazet, broshura, kitap jәne t.b. bolu ýshin tipografiya ashudyng barlyghyna birdey tәrtibi, jalpygha birdey, teng jәne qúpiya týrde, jynysyna, últyna, diny senimine qatyssyz dauys beruge negizdelgen saylau ótkizu jәne saylau aldynda ýgit jýrgizuge rúqsat beru, qazaqtargha tiyisti jerlerdi jәne solardyng paydalanuyndaghy, qoghamdyq menshigindegi jerlerdi moyyndau».

Búl birtútas alash iydeyasy úiytqan alghashqy ashytqy oy edi. Ol turaly Á.Bókeyhanov:

«Qazaq dalasy - qazynanyng menshigi, oghan mújyqtar men kazaktardy súrausyz qonystandyra beru kerek - degen zandar alynyp tastaluy kerek»,- dedi «Qazaqtar» atty sol kezde jazghan maqalasynda.

M.Tynyshbaev (jalghasy): «6-tamyzdaghy zang boyynsha, dala ólkesi qazaq deputattarynyng sanyn shekteudi kózdegen erekshe topqa jatqyzylghanyn kórgen qazaqtar, olardyng saylau qúqyqtaryn jergilikti halyq arqyly basqaru turaly qarsylyq bildirdi (11-qarashadaghy «S.O»-ny qaranyz). Mine, qazaqtardyn, orystyng qol astynda basynan keshirgen jәne keshirip otyrghan pravosyz qorlyghy jónindegi qysqasha tarihy osynday. Kәduelgi adamdyq pravolar búzylyp, ómir men ar-úyat әkimshilikting qatang baqylauy astynda әli de búrynghysynday qalyp otyr jәne kýsh kórsetu odan әri jalghasuda. Zandardyng ornyn jabayy әri nadan satyraptardyng әkimshilik jýgensizdigi basty. Generaldar, olardyng kómekshileri jәne basqa da aramtamaqtar halyqtyng bar sólin soryp aldy. Revolusiya bastalghangha deyin qazaqtar ózderin jýgensizdik qyspaghynan bosatyp, esterine alar dep ýlken tózimmen kýtti. Eger olar jóninde úmytyp ketken bolsa, ózderi bas kóterip bostandyq, әdildik, tendik jónin de aita bastady. Jogharyda aitylghandardan dalada әli de eshqanday sayasy partiyanyng joq ekeni týsinikti: qazaqtardyng barlyq tilekteri men úmtylystary jana ghana men keltirgen mólsherde. Tolqugha soqtyrghan negizgi jaylar jóninde men bayandamanyng basynda aityp óttim. Halyqqa qajetti avtonomiya jóninde dәl qazir aita almaymyn, óitkeni men belgili bir baghyttamasy bar adam emes, kezdeysoq ókil ghana ekenimdi eskertkim keledi» («Russkiy Turkestan», 1906 jyl. № 1. T.Júrtbaydyng qatysuymen әzirlep úsynghan - Beysenbay Bayghaliyev . Júldyz, 1992, №8, 142-146 b.b.).

Últ-azattyq qozghalystyng osynday úiytqysyn biletin «Sosialdy Qazaqstan» gazetining bas redaktory Aytmúhamed Musin alghashqy ekpinmen:

«Búlardyng bayandamalarynyng basty kemshiligi - olar alashorda ziyalylarynyng ótkendegi obektivtik-revolusiyalyq orynyn joqqa shygharudy basty mindet etip qoyghandyghynda... Shafironyn: Alashordashylardyng obektivtik-revolusiyalyq qyzmetin moyyndau - qazaq halqynyng revolusiyalyq mýmkindigin joqqa shygharady-mys dep mәsele qoiy mýlde qate. Búl mýldem jansaq tújyrym, tipti, nadandyqpen aitylghan pikir... Birinshi mәsele: «Alashorda» ziyalylarynyng tónkeriske deyingi obektivtik-revolusiyalyq qyzmetin moyyndau kerek. Shafiro men Braynin joldastar aitqanday, búl Alashordanyng ótkendegisin madaqtau ma, joq pa? Mening oiymsha, olay emes. «Alashordany» madaqtau ýshin búl qozghalystyng obiektivti-revolusiyalyq orynyn moyyndap otyrghamyz joq, kerisinshe, búl qozghalystyng tarihyn markstik kózqaras túrghysynan taldau ýshin moyyndauymyz kerek... Búl qozghalystyng baghytyna, iydeologiyasyna, onyng qúramyna qaramastan, egerde ol qozghalys samoderjaviyege qarsy, imperalizmge qarsy (dúrys) baghyttalsa, olardyng pozisiyasyn әlsiretse, onda onyng obektivti-revolusiyalyq manyzy bar bolghany - dep týsinu qajet. Al sizder derekterdi - olar samoderjaviyening pozisiyasyn nyghaytqan siyaqty etip paydalanugha tyrysqansyzdar. Bizde de biraz qújattar bar, solardy da «Alashorda» ózining ómir sýrgen túsynda tek qana kontrrevolusiyalyq әreketpen ainalysyp kele jatqanday túrghyda paydalanasyzdar ma? Basqasha aitqanda, ziyalylardyng búl qozghalysy sarizmdi qoldau ýshin qúrylghan dep kórsetpeksizder me?.. Eng sonynda aitarym mynau: búl qozghalys - Bókeyhanov, Baytúrsynov, Tynyshbaev, Qarataev, Dulatov, Ghabbasov jәne t.b. siyaqty iri alashordashylardyng ghana qozghalysy emes. Búl qozghalys - jas qazaq burjuaziyasynyng qozghalysy, qazaqtyng burjuaziyalyq-demokratiyalyq jýzdegen ziyalylarynyng qozghalysy. Sondyqtan da býkil qozghalystyng alatyn orynyn onyng onshaqty kósemining satqyndyq әreketimen (olay aitpasqa amaly da joq edi - T.J.) baghalaugha bolmaydy»,- dep (Alash qozghalysy, 4 tom, 102-bet) mәseleni bir býiirden shanshuday qadap qoydy.

Búl - sol zaman ýshin óte batyl әri «obektivti-revolusiyalyq» pikir edi. Ókinishke oray, zaman talqysy A.Musindi de seskendirse kerek, kelesi 26 jeltoqsan kýngi otyrysta ózining jogharydaghy pikirinde asyghys tújyrymdar barlyghyn «moyyndap», rayynan qaytty. Alayda eng qajetti sózdi aityp qaldy. Bir tandanarlyghy, osy pikirdi S.Mendeshev te qorghaghan synayda sóilep, óz ómirinen, A.Kenjin men B.Qarataevting is-әreketinen mysal keltirdi.

Braynin ózining ghylymy dәrmensizdigin sezinip, tikeley sayasy sharpysu men shapshugha kóshti:

«Fedorov joldasqa bizding úsynyp otyrghan taldauymyz únamaydy eken. Mysaly, Qarqaralydaghy Petisiyany baghalau turasyndaghy pikirlerimiz. «Sizder - búl petisiyadan kommunizmdi talap etesizder. Búl - demokratiyalyq talap. Búl - últtyq-reformatorlyq», - deydi Fedorov joldas. Joq, múnyng barlyghy oidan shygharylghan dalbasa... Musinning ekinshi sózin alynyz. Bolishevikke tәn minezben ózining qatesin moyyndaudyng orynyna, ashyq túrghan esikke basyn soghyp, mingirlep, ózgeni kinәlay bastady... Momynov ótken joly kózining jasyn kóldetip, Baytúrsynovqa joqtau aitty... Asfandiyarov búrynghy sózinde Musindi qostap, bәrin de jaydaqtatyp jibergensinder dedi... Men senderge jaydaqtatudyng qanday ekenin qazir kórseteyin. Ol ózining sózinde: «Jәdidter - «Alashorda» qozghalysynyng bastauy», - dedi. Kórdinderme, jәdidter «Alashordanyn» bastauy eken... Odan әri: «Qazaqstanda payda bola bastaghan burjuaziyalyq-demokratiyalyq qozghalys - obiektivti-revolusiyalyq qozghalys... Alayda últtyq intelliygensiyanyng kelisimpazdyq sipaty barghan sayyn anyqtala bastady», - deydi. Demek, Qazan revolusiyasyna deyin ol qozghalys revolusiyalyq bolghany ghoy!.. Jәne búl alashordashylardyng kadettermen tize qosqan, Tynyshbaevting II memlekettik Dumadaghy kadetter fraksiyasyna ashyq kirgen kezeni turaly aitylyp otyr...»,- dep kijindi.

Taghdyrdyng myna toghysyn qaranyzshy. Marksizm-leninizm ghylymy institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri Ázken Júmaghúlov sol mәjiliste «Sosialidy Qazaqstan» gazetining bas redaktory Aytmúhamet (Áyteke) Musindi qoldap sóilegen ýzilisten keyi onymen tanysyp, eki kýnnen keyin A.Musin onyng maqalasyn jariyalaydy. Búl tanystyq olardy qyzmet jolynda ghana qosaqtap qana qoymaydy, atu kamerasyna da birge aparady. 1937 jylghy 3 qarasha kýngi tergeushi Bernerge bergen jauabynda Á.Júmaghúlov:

«Kenes ókimetine qarsy qazaq últshyldarynyng úiymyna meni 1935 jyldyng basynda sol kezde Qaraghandy oblysynyng hatshysy bolyp isteytin Áyteke Musin tartty. Men Musinmen Almaty qalasynda, 1934 jyldyng basynda (naghynda 1933 jeltoqsanynda - T.J.) Braynin men Shafironyng «Qazaq burjuaziyalyq-últtyq partiyasynyng tarihy» atty bayandamasyn talqylau kezinde tanystym... Sizder tәrgilegen últshyldardyng kenes ókimetine qarsy әdebiyetterin jinap, ózimning kitaphanamdy jasaqtadym. Mysaly men Musinnen 1913 jyl qazaq burjuaziyalyq últshyldary shygharghan «Ayqap» jurnalynyng 13 sanynyng tigindisin aldym»,- dep (B.Nәsenov, Tarihy qújattar men arhiv múraghattary, ÝII tom, 41-42better) kórsetindi berdi.

Sonyng nәtiyjesinde osy mәjiliste pikirles bolghan instituttyng diyrektory Ázimbay Lekerov, Aytmúhamet Musiyn, Ázken Júmaghúlov, Izmúhan Qúramysov, Sanjar Asfandiyarov bir iske tirkele qosaqtalyp, atu jazasyna búiyryldy. Sol mәjiliste Sanjar Asfandiyarov ta aldynghylardyng payymdaularyn ghylymy ústanymmen qostay sóiledi. Tóragha I.Qúramysov:

«Asfandiyarov joldastyng sózining deni ótken jolghy kenestegi sóilegen joldastardyng qateligin qaytalady. Sondyqtan da bizding eng bilimdi tarihshylarymyzdyng biri Asfandiyarov joldas kelesi joly qayyra sóileuge dayyndaluy kerek dep oilaymyn. Biraz mәselege toqtalyp jatpaymyn. Asfandiyarovta beydialektikalyq qarama-qayshylyq bar. Ol ózining sózin: barlyq intelliygensiyany kadettermen tenestiresinder degen jeleumen bastady da, al ózi barlyq intelliygensiyany alashordashylargha qosaqtady. Yaghni, Asfandiyarovtyng pikirine jýginsek, 1917 jylgha deyin «Alashorda» obektivti týrde progressivti bolghan, al 1917 jyldan  keyin ayaq astynan ózgerip shygha kelgen... Asfandiyarov joldasqa qatysty aitarym, ony «esepten shygharyp tastaudyn», sәl de bolsa basyn qaterge tiguding qajeti joq, ony saqtay biluimiz kerek. Búl mәsele jóninde men de qatelikter jibergen bolatynmyn... Asfandiyarov joldastyng sózining әserinen keyin: oghan nege sóz berdim eken, aldynghy sheshennen keyin jaryssózdi nege toqtatpadym eken, - dep ókinip otyrmyn. Sondyqtan da Asfandiyarov pen Fedorov búl mәsele jóninde qaytalap sóileui tiyis. Al biz olardyng ne deytinin tyndayyq, olargha óz qatelerin týzetuge kómektesemiz, qajet bolsa, úrsyp ta alamyz»,- dep ekijýzdi ókinish bildirdi.

Onyng búl sózine qaraghanda A.Musindi aldynghy pikirinen bas tartuy ýshin ekinshi otyrysqa yrqynan tys alyp kelgeni bayqalady.

Endi osy tәpsirlerding tergeudegi talqysyna toqtalamyz.

(Jalghasy bar)

"Abay-aqparat"

 

 

0 pikir