Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Arylu 7223 111 pikir 29 Shilde, 2021 saghat 16:02

Preziydentke úsynys - hat

Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart TOQAEV,

Ministrler kenesining tóraghasy Asqar MAMIYN,

Parlament Senatynyng tóraghasy Mәulen ÁShIMBAEV,

Parlament Mәjilisining tóraghasy Núrlan NYGhMETULLIN myrzalargha jәne Parlament deputattaryna

Sizderge jazghanym jón bolar dep bilgen búl hatymnyng aitary mynalar:

1. Elimiz  tәuelsizdik   alysymen  «Qazaq   Sovettik  Sosialistik Respublikasyn»  janasha  qalay atau turaly júrtshylyqtan resmy týrde pikir súraldy. Baspasózde jariyalanghan úsynystyng basymy: «Qazaqstan»; «Qazaq eli»; «Qazaq respublikasy» boldy, biraq Jogharghy Kenes sessiyasynda «Qazaqstan Respublikasy» dep qabyldandy. Onyng jansaq ekeni aityldy da, jazyldy da, alayda «ótti – ketti».

Jansaqtyq nede edi?

Birinshiden, «stan» sózining europa elderinde, Reseyde jiyrma shaqty ondy-soldy, tipti kereghar týsinikteri bar, al  parsy tilinen taraghan «stan»  – «el» degen sóz. Arghyny qozghamay, bertingini sholsaq, «stan» sózi býgingi «Indiya respublikasynyn» alghashqy aty parsynyng «hundu» («hindu») sózinen shyqqan. Býginde úly memleket sanatyndaghy resmy «Indiya respublikasynyn» júrtshylyghy  beyresmy rette «Hindustan» degendi jii qoldanady. Halyqaralyq dengeyde aityluy da solay. Tariyhqa ýnilsek: Mogholstan, Aughanstan, Pәkstan, Kurdstan... tizim  qysqa emes. Yaghni, biz ýshin dúrysy – «Qazaqstan».

Ekinshiden, «respublika» - latyn sózi. «Belgili uaqytqa saylanghandar basqaratyn memleket».  «Respublika» sózining de birneshe týsinigi bar. Al hanyn da saylap alatyn dәstýrli «Qazaq eline» («Qazaqstangha») «respublika» sózin de tyqpalaudyng eshqanday qajeti joq edi, biraq ol da qabyldandy. «Qazaq elining memleket» bolyp shyqty.

2. «Gimn» jóninde. Ol kóne grek sózi. «Maqtanysh sezimmen aitylatyn saltanatty әn». Osy orayda pikir alysu bolghanda kópshiligimiz: «Qazaqstannyng әni», «Qazaq elining әni» deuding dúrystyghyna jýgingenbiz. Biraq «Qazaqstan Respublikasynyng Ánúrany» jendi. «Úran» sózining maghynasy eskerilmedi. Mәtininde «әiteyik te sóiteyik, óiteyik te býiteyik» degendey úran synayly bir sóz bolmasa da, «Ánúran» dep óreskel búrmalanyp bekitildi. Ony týzetu kerek. Qazaq tilinde «Qazaqtyng El әni» jarasymdy. «Qazaqstannyng El әni» desek, «Qazaq elining El әni» bolyp shyghady. Al orys tilinde,  týsinikke týsinik izdemey-aq, «Gimn Kazahstana» deu qisyndy. El atynyng «Respublika Kazahstan» degen oryssha núsqasyndaghy «respublika» sózin alyp tastau qajet.

3. Qazaq qalalarynyng aty haqynda. Patshaly Reseyding bodany  bolghan elderdin, onyng ishinde Qazaqstannyng kóptegen auyl-selo, birneshe qala attary orysshalanghany  belgili. Qyzyljar qalamyz «Petropavel», Kereku qalamyz «Pavlodar», Atyrau «Guriev»  delindi. Bekinis dep salynghan:  «Ustie kamennyh gor», «Semipalatinsk»... óz aldyna.

Bertinde «Aqmola qalamyz úr da jyq Hrushevtyng búiryghymen «Selinograd» ataldy.

1992-jyly Qazaqstan Jogharghy Kenesi: «Oral, Shymkent oblystary attaryn qalpyna keltiru, «Selinograd» qalasyn qaytadan «Aqmola» dep atau tualy» qauly qabyldady. Aqmola 1822-jyly patshalyq bekinis ornyna tandap alynyp, 1862-jyly qalagha ainalghan. Sol «Aqmola» 1998-jyly preziydentting jarlyghymen «Astana» dep orynsyz ózgertildi. Birimiz týsindik, birimiz týsinbedik. «Resey basshylary qala atynyng orys tilindegi audarmasyn estip: - «Belaya mogila»? Chto za mogila? - dep kýlipti-mys.

1971-jyly Aqmola ónirinde bolghanymda jasy seksennen asqan qarttyn  «Aqmola» degen attyng qalay shyqqany jayynda, әdeyilep emes,    sóz ynghayyna qaray aitqan myna qysqa әngimesin estidim: «Dәkeng degen      asa abyroyly by qaytys bolyp, el-júrty qúrmettep, onashalap jeke jerlep, aqsaqaldar baqigha attanghan asa abyroyly, kiyeli adamdardy sodan bylay  Dәkenning molasy manyna jerleudi úigharysypty. Sóitip, zirat «Aqmola» dep atalypty. Ol kezde men bú dýniyede joq ta shygharmyn, estigenimdi aityp otyrmyn. «Aqmola» keyinde qalagha ainalghan, qalaysha ekenin biletinder qalmaghan, al sol  biyding de, jerlengen bolsa basqalardyng da molalarynan belgi joq», dedi qart. Ol aqsaqaldyng ózining de, aitqan biyining de aty-jóni, qajet bolar dep oilamaghandyghymnan, esimde qalmapty.

Búl jәitke úqsas oqighalar  slavyan elderinde de bolghan. Mysaly, Belorussiyadaghy «Mogiylev» atty qala 1267-jyldan beri bar. Áuelde derevnya eken. Qazirde qala halqynyng sany 387 myn. Ukrainada «Mogiylev-Podolisk» atty qala 1593-jyldan beri bar. Halqynyng sany 31 myn. «Mogila» sózi bolsa da, búlaysha saqtau – eldegi  kóne, tarihy ataulardy silau!

Demek, biz de kóne tarihymyzdy qadirleu rәsimimizben jәne atalghan 1992-jylghy qauly negizinde «Aqmola» atyn qalpyna keltiruge mindettimiz!

«Petropavel» men «Pavlodardyn» tarihy attaryn qaytaru, Semey oblysyn qalpyna keltiru  turaly talabymyz az boghan joq. Ókimet-ýkimet basshylyqtaryna hattar  da  jazyldy. Al ol jaqtaghy ýnsizdik búzylmady.

Semey desek, ol qazaq tarihyndaghy qasiyetti, kiyeli aimaq emes pe? Abay, Shәkәrim, Múhtar Áuezov, Saparghaly Begaliyn, Qayym Múhamedhanov, Biybigýl Tólegenova, Bayghaly Dosymjanov... tuyp-ósken.

«Qyzyljar» qalamyzdyng aty 1752-jyly «Petropavel» dep ózgertildi.

«Kereku» qalamyzdyng aty 1861-jyly «Pavlodar» delindi.

Osy ekeuining tarihy qazaqy attarynyng kýni býginge deyin qaytarylmay túrghany nelikten? Reseyding Petr men Pavel patshalary qazaq jerin monghol men jonghar shapqynshylyqtarynan qorghap, halqyn qyryludan aman alyp qalyp  pa edi? Álde ózderi otarshyldyq sayasat jýrgizbey, yaghny qazaqtargha eshbir qiyanat, zúlymdyq jasamay,  alaqandaryna salyp ayalap ótti me? Álde Resey túrghan qúrylyqty týgeldey orystandyrudy kóksegen Petr patshanyn: «Aziattar qara júmystan basqagha jaramaydy» degenine jýginip jýrmiz be?

«Kereku» patshalyq bekinis retinde 1720-jyly Koryakovtyng әsker bólimi negizdegen qala emes. Qazaq dalasynda HI-nshi ghasyrda bolghan «Kerege» eldimekenning aty. Mahmút Qashqaridyng «Týrik sózdiginde» kóshpendilerding keregeli kiyiz ýy jasap alatyny bayan etilip, olar  kósher kezde: «...Beynet kórdi, kiyiz ýiin ózi artyp aldy» delingen. «Keregeli» sózi «keregu» dep te aitylghan, bizding «Kereku» deuimizding tórkini sonda.

Meninshe, býgingi Pavlodar oblysyn «Qanysh Sәtbaev oblysy», Pavlodar qalasyn, eger «Keregu» deudi úigharmasaq, «Qanysh Sәtbaev qalasy» dep atau qajet. Osy ónirding perzenti Qanekennin  «bir syrly, segiz qyrly» Adam, Azamat, Ghúlama bolghany әlemge ayan ekenin bilesizder.

Qanysh Imantayúly dýnie jýzinde alghash metallogeniya ghylymyn qalyptastyrghan. Ol ghylym – jerasty kenderining jatqan jerlerin anyqtau, kólemin boljau. Qanekeng KSRO Ghylym akademiyasynyng tapsyruymen Sovet Odaghynyn, onyng ishinde Qazaqstannyng metallogeniyalyq kartasyn jasaghan.

Qazaqstanyna, qazaghyna sinirgen san aluan enbegi tendessiz  Úly geolog Qanekeng sheteldik әriptesterin ghana emes, memleket qayratkerlerin de tәnti etken. Angliya parlamentining shaqyruymen Londongha barghanynda tanysqan  premier-ministr Antony IYden: «Angliyada últ maqtanyshy bolghan túlgha joq, al Sovet Odaghynda әlemdik dengeydegi qayratker bar. Mysaly, Qanysh Sәtbaev. Ghajap jaratylys!» degen. Qanekenning sol joly Cherchillidi tandanqan әzili san júrtqa jetti.

Qanysh Imantayúlynyng  aruaghyna ardaqtau – iysi  qazaqtyng  paryzy!

4. Sózimning sonynda «Týrik sózdigimen» baylanysty aityluy shart myna bir qosymsha bar. Daryndy aqyn, jazushy, audarmashy, synshy-ghalym Asqar Qúrmashúly Egeubay (býginde ortamyzda joq, 2006-jyly nebary 56 jasynda kóz júmdy) Jýsip Balasaghúnnyng «Qútty bilik» dastan-essesin (638 bet) 1986-jyly týpnúsqasynan qazaq tiline audaryp shyghardy. «Jýsip Balasaghún» atty roman jazdy (qazaq jәne orys tilderinde, 320 bet).

1998-jyly «Týrik sózdigin»  týpnúsqasynan qazaqshalady (3 tom, 1710 bet) jәne tarihy eki enbek  haqynda ghylymy maqalalar jazdy. «Sózdiktegi» ondaghan sózderding týrik-qazaq týbirin salystyra týsinik   jazdy. «Qútty bilikti» Qytaydyng «Últtar» baspasy súrap alyp, kóp taralymmen shyghardy.

Asqardyng jana ólender jinaqtary 2004 jәne 2006-jyldary Memlekettik  silyqqa úsynyldy. Eshkimdi aghalap-kókelep kórmegen aqyngha, shygharmalary baspasózde «әbden layyq» dep baghalansa da, silyq berilmedi. Komissiyadaghy basshy-qosshylar Asqardyng әdebiy-tarihy ghylymiy-zertteu institunyng jýgin bir ózi arqalap jasaghan eki audarmasy baryn bile túra eskermedi.

Bizde Týrkistan qalasyn týrik әlemining mәdeniy-ghylymy ortalyghyna ainaldyru degen iygi is qolgha alynghany mәlim. Sol ynghayda, mysaly, qalalyq  uniyversiytette «Asqar Egeubay auditoriyasy» ashylsa, marqúmnyng otbasy uniyversiytetting kitaphanasyna onyng atalghan audarma kitaptaryn, romanyn jәne jyr jinaqtaryn silaydy dey alamyn.

Respublikamyzdyng astanasynda, Almaty, Óskemen jәne Zaysan qalalarynda (Asqar – Zaysan audanynyng týlegi) «Aqyn Asqar Egeubay kóshesi» bolsa, Zaysanda múrajayy ashylyp, eskertkish ornatylsa, qúba-qúp bolar edi!

Qúrmetti  basshy myrzalar, deputattar! Aytylghan úsynystarym jalpy halqymyzdyn, mәdeniyetimizdin, әdebiyetimizding mereyin oilaghandyq ekenin anyq anghardynyzdar, qoldaysyzdar, iske asyrylatyn sheshim jasaysyzdar dep bek senemin!

Sәlemmen, - Ghabbas  QABYShÚLY, jazushy

Almaty. 13. 07. 2021 j.

...........................................................

Avtordan: búl hatym arnalghan әdristerge jazylghan kýni (13.07.2021) jetse de, jauapsyz qaldy. Keybireuler betaldy qyjyrtyp jýrgen Kenes dәuirinde: Enbekshilerden kelgen hatqa bir aptadan keshiktirmey jauap jazu mindet bolghan, al býginde bizde qayda, kimge ótinish, úsynys, aryz-shaghym jazylsa da, jym-jylas qalady. Ókinishti «dәstýr»!..

Abai.kz     

111 pikir