Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Bilgenge marjan 5523 1 pikir 25 Shilde, 2021 saghat 13:11

Bushkov: «Qalqanyng – sheshui qiyn júmbaghy»

Altyn orda tarihyna qatysty KSRO taraghannan keyin jazylghan tarihy enbekter

3 bólik

Orystardyng «monghol-tatarlarmen» birinshi qaqtyghysy 1223 j. Qalqa ózeninde oryn alghany ejelgi otandyq jylnamalarda óte-móte tolyq jәne egjey-tegjey jazyldy, tek olarda ghana emes, sonymen qatar, «Qalqadaghy shayqas jayynda, orys kinәzdary jóninde jәne jetpis búhadir  turaly hikayatta» da sóz etiledi [Serdsa iz krepkogo bulata. Sbornik russkih letopiysey y pamyatnikov liyteratury. – M.: Patriot, 1990.].

Biraq ta mәlimetterding moldyghy әmanda aiqyndyqqa bastap әkelmeydi…

Jalpy alghanda, tarih ghylymy Qalqa ózeninde bolghan oqigha  – Ruske jatjerlikterding shabuyldamaghandyghyn, orystardyng óz kórshilerine basqynshylyghy faktisi ekenindigin de joqqa shygharmaydy. Oilap kórinizder. Tatarlar (ormandyq qypshaqtar – Abai.kz) dalalyq qypshaqtarmen soghysqan (Qalqadaghy shayqas turaly jazbalarda mrngholdar birde bir ret auyzgha alynbaydy). Jәne olar Ruske (normaniyagha) elshi jiberip, orystardan (fiyn-ugorlardan) óz aralaryndaghy  osy soghysqa aralaspaularyn súraydy. Orys kinәzdary olar jibergen elshilerdi… óltiredi, al, keybir baghzy mәtinderde, tek qúr óltirip tastamaydy, – «azaptaydy». Búnday qylyq, sypayylap aitqanda, adamgha jat, әri qay dәuirde bolmasyn kisining qanyn jýkteu eng auyr qylmys sanalady. Sodan keyin orystar alys joryqqa attanady. Olar Rusting shekarasynan tys ónirde birinshi bolyp, tatar jerin shauyp, shylqay oljagha batyp, maldy barymtalap, segiz kýnde el ishine dendey enedi. Onda, Qalqada eng sheshushi shayqas oryn alyp, qoryqqan qypshaq odaqtastary túra qashady (jylnama da, odan mysal keltirip otyrghan avtor da – bir nәrseni jorta ishke býgip otyr – ol dalalyq qypshaqtardyng búrynghyday emes, azamat soghysy ayaqtalghandyqtan óz qandastaryn ózgemen birge qasqyrday shapqylary kelmegeni – Abai.kz) da, kinәzdar jalghyz qalyp, ýsh kýndik soghystan keyin baryp, tatarlardyng jandaryndy qaldyram degen sózderine senip, túqyngha beriledi. Biraqta orystargha degen yza-kegi qaynaghan tatarlar tútqyngha týsken kinәzdardy týgeldey qyryp salady (búl ózi shekten shyqqandyq qoy?! Olar elshilerin óltirip, birinshi bolyp soghys ashqannan basqa esh jәbir keltirgen joq qoy…). Bir derekte – azaptamay óltirdi dese, basqalarynda – onbaghandar ayaq-qoldary matalghan olardyng ýstine taqtay salyp, oghan ózderi tútqyndargha (bәrine emes tek orys kinәzdaryna ghana – Abai.kz) otyryp alyp,  dumandy asta-tók toy jasaydy.

Kózge úryp túratyny, eng arqasy qúrysqan «tatarfobshy», jazushy V. Chivilihiyn, ózining segiz jýz bettik «Jady» kitabynda «ordalyqtargha» qatysty qarghap-sileuden túratyn laghynetin ýiip tókse de, Qalqadaghy oqighany  qabaghy týksiyip ainalyp ótedi. Az-kem sóz etip, әldeqanday bir shayqastyng bolghanyn ghana at ýsti sóz etedi… [Chivilihin V. Pamyati. – M.: Sovremenniyk, 1982.]

Áriyne ony týsinuge bolady: óitkeni, orys kinәzdary búl tarihy oqighada sýmireytilip surettelip otyr ghoy. Óz janynan qosqany: galich (qazirgi Ukrainanyng Ivano-Frankovsk oblysynyng ejelgi atauy – Á.Á.Á.) kinәzi  Aybyndy Mstislavty (normandyghyn eskermey – hoholgha balap jerden alyp, jerge salady – Abai.kz) basqynshy ghana emes, baryp túrghan onbaghan jan bolghandyghy, búl turasynda keyin qayyra bir soghatyn bolamyz…

Endi júmbaghymyzgha oralayyq. «Qalqadaghy shayqas turaly hikayattyn» ózi nege ekeni belgisiz... orystardyng qarsylastaryn týstep tanyp beruge qauqarsyz! Endi oy elegine salyp baghalap kóre berinizder: «…bizding kýnәmizge bola belgisiz, dinsiz qúdaydan bezgen moavityan (Moavityan – semit tildik toby boyynsha jóiitterge tuys Óli teniz (Moav) manyndaghy taypa. Injilde ony Avramnyng bauyry Lottyng ýlken qyzynan tughan jiyenining úrpaghy delinedi – Abai.kz) degen halyq keldi, olar turaly ózderi kimder, qaydan keldi, tilderi qanday, qay taypadan, әri qay dindi ústanatyndaryn eshkim dәldi bilip bolmaydy. Bireuler – olar tatarlar edi dese, ekinshileri – taurmender, endi keybireuler – pechenekter degendi aitady» (týrki tilinen esperantolyq (jasandy) kóne slavyan (kitaby polyak) tiline әdeby úrlyq jasau ýstinde Hazar qaghandyghynyng jazbasyna jiyendik jasaghan orta ghasyrlyq iyezuit kitap kóshirushi keyin bireulerding jenil qolymen «mongholgha» ainalyp shygha kelgen «moavityan» sózimen birdenkeni býldirgeni sezilip túr (keyin arab-parsy tildi jóiitter ayarylyqpen “moghol” dep týrin ózgertip shyghys tarihyna engizgen osy ataudan OA tarihshylary ólse de aiyrylar emes, oibay búl týrki sózi «myng qoldy» bildiredi dep ózindi oqytady) – sol býldirgendi týzey bilgen Bushov niyeti búzyq bolsa da, dúrys joldy núsqaydy. Biylikke jaqyn Jóiitterding (onyng ishinde, iudey sektanttardyn) aitaghymen  qypshaq elshilerin orys kinәzdary óltirui yqtial, osy sot aiyptauy qújatyn orta ghasyrlyq kitap kóshirushi iyezuit jymyn bildirmey tarihy jylnamagha ainaldyryp otyrghan joq pa degen oigha da qaldyrady: biz úqqan dýnie osy, endi Bushkovqa kezek bereyik – Abai.kz).

Aytary joq, bir týrli sóilem joldary! Esterinizge salamyn, oqigha bolyp ótkennen keyin kóp keyin jazylyp otyr, al, ol kezde Qalqada orys kinәzdarynyng kimdermen soghysqanyn bәri de naqty biletin edi. Óitkeni, qosynnyng aman qalghan bóligi (az-mazy, keybir derekter boyynsha – onnan biri) Qalqadan aman-sau elderine oraldy. Onyng ýstine, jenilgen orys polkin  indete qughan jenimpazdar Novgorod-Svyatopolch (Úly Novgorodpen!  Shatystyryp almanyzdar; Dnepr jaghalauyndaghy kóne qala – A.B.) jerine deyin baryp, ol jerdegi beybit túrghandardy shapqan bolatyn, osy túrghyndar arasynda da kuәgerlerding boluy yqtimal [Bunich I. Pyatisotletnyaya voyna v Rossii. – Spb.: Obliyk, 1996.].

Biraq ta osy dúshpan «kórinbes» bolyp qalyp otyr. Qaydan kelgeni de, qay tilde sóilegeni de beymәlim. Erik ózinizde, aqylgha syimaytyn birdene…

Álde qypshaq, әlde taurmen, әlde tatarlar… Osy bir mәlimdeme júrttyng bәrin túiyqqa tireydi. Al, Qypshaqtardy әngime bolyp otyrghan shaqta Ruste jaqsy biletin – jýzdegen jyldar tósekte bastary, óriste maldary qosylyp, jaugha birge attanyp, ilik-shatys tuys boldy… Qypshaqtardy tanymau – eshbir aqylgha da syimaydy?

Taurmen – sol dәuirde Qara teniz jaghalauyndaghy kóship-qonyp jýrgen týrki taypasy. Ol da sol kezde orystargha tәp-tәuir tanystyn.

Tatarlar (men búny keyin dәldeymin) 1223 j. eng qúryghanda on jyldyng kóleminde Qara teniz manyn meken etti.

Qysqasyn aitqanda, jylnamashy әldebir sebeppen jalghandyqty tuyndatyp otyr. Oghan senimim kәmil, óte salmaqty sebep boyynsha osy shayqastaghy orsytardyng dúshpandaryn tikeley aitqysy kelmeydi. Jәne mening búl kýmәnim bәrining oidan shygharylyp otyrghandyghy. Birinshiden, «...Bireuler – olar tatarlar edi dese, ekinshileri – taurmender, endi keybireuler – pechenekter degendi aitady...» degen sóilem sol dәuirdegi orystardyng tynys-tirshiligimen esh qabyspaydy. Olardyng barlyghynda «Hikayattyn» avtorynan basqalar Ruste jaqsy bildi…

Ekinshiden, egerde orystar Qalqada «beymәlim» birinshi ret bepte-bet kelip otyrghan halyqpen soghyssa, onda oryn alatyn oqigha mýldem ózge bolar edi, búl arada mening aitpaghym, kinәzdardyng tútqyngha týsip, talqandalghan orys polkining izine qughynshylardyng týsui.

Shyndyghyna kelgende, «aghash qorshau men arbadan» qúrylghan qorghanysta ýsh kýn búghyp otyryp, jaudyng betin qaytarushy kinәzdar... tatar qosynynyng qatarynda soghysyp jýrgen әldebir orys esimdi  Ploskinyanyn  júrt aldynda keudesindegi shyrmaqty sýiip, qaruyn tastap qolghan týskenderding eshqaysyna jәbir kórsetilmeydi dep  at-su ishkeninen keyin beriledi.

Aldap soqty, itting balasy. Biraq isting mәnisi onyng ayarlyghynda emes (tarihta orys kinәzdarynyng ózderi de «shyrmaqty sýiip» ayarlyqpen uәdelerinde túrmaghandyqtarynyng dәleli jetip artylady), al, «eshkim bilmeytin halyqtyn» jauyngerleri arasyna júmbaq jaghdayda tap bolghan orys, әri mәsihshi Ploskinyanyng jeke basynda bolyp túr. Bir qyzyghy ony búnda qay qúday aidap alyp keldi?

«Klassikalyq» versiyanyng jaqtaushysy V. Yan Ploskinyany jol boyynan «monghol-tatarlar» ústap alghan dala kezbesi edi, al, onyng moyyna shynjyr búghau salyp, qarsylasushylar jenimpazdargha berilui ýshin orys qorghanysyna әkeledi dep suretteydi.

Búl tipten de versiya emes – aiypqa búiyrmanyzdar, baryp túrghan aqyldan aljasu. Oilap kóriniz de, barsha ghúmyryn óz kórshileri slavyandar (orman qypshaqtary dep úghamyz) jәne dalalyq-kóshpelilermen soghysqa arnaghan, soghystyng barlyq tauqymetin bastan ótkere bilgen orys (norman) kinәzining ornyna ózinizdi qoyynyz…

Sizdi ýsh kýn boyy alys jerde búghan deyin eshkim bilmeytin taypanyng әskerleri qorshap aldy. Ýsh kýn boyy tilin bilmeytin, óni ózge jәne kelbeti bógdeligimen jýregindi ainytatyn  jaudyng shabuylynyng betin qaytarasyn. Kenet osy bir júmbaq dúshpan sizding qorghanysynyzgha moynyna búghau salynghan  kiyimi alba-júlba jandy alyp keledi, ol sharmaqty sýiip, qorshaugha alghandar (taghyda, әri taghyda bir ret qaytalap aitamyn: sizge búrynnan, tili men diny senimi jaghynan mýldem belgisizder!) berilsender jandaryndy qaldyrady ant su ishedi …

Al, siz búnday jaghdayda ne ister ediniz?

Aqyr ayaghyna deyin soghysasyz! Az-maz әskery tәjiriybesi bar esi dúrys eshbir jan tútqyngha berilmeydi (onyng ýstine, naqtylay aitar bolsaq, siz tayauda ghana atalghan halyqtyng ózinizge jibergen elshisin óltirip, taypalastaryn shaptynyz).

Al, orys kinәzdary nege ekeni belgisiz tútqyngha berile salaudy hosh kóredi…

Onyng ýstine, nege «әldenege» bola? Tap sol «Hikayatta» búl jayynda eki úshtylau jazylady (mәselening baybyna barmaghandyqtan Bushkov osyny aityp otyr, býgingi jalghanshyl slavyandargha emes qazirgi naghyz týrkilerge bәri de týsinikti): «Tatarlarmen birge brodnikter (ruyna, taypasyna, tegine qaramay óz betimen top qúratyn ne mәsihshi, ne músylman jauger erkin jauynger – qazaqtardy orystar sózbe-sóz “kezbeler” dep óz mәnerimen audaryp alyp otyr – Abai.kz) boldy, al, olardyng qolbasshysy Ploskinya (taghyda sózbe-sóz audarma búl joly tarihy kisi aty: (y)Yalpaq-Jalpaq) edi» (sonymen jylnamada birinshi ret «qazaq» etnonomi «brodniyk» týrinde úshyrasady da: atalghan atau әueli iyezuitter, keyin reseylikter tarapynan búrmalanady. Búrynghy qypshaqtardy almastyrghan (Múrat Áji qypshaqtyqtyng paydasyna osy faktini әdeyi nazardan tys qaldyrady//óitkeni, birtútas qyshaq-oghyzdyq: oghyz-seljýk jәne qypshaq-qazaq (ózbek-qazaq) imperiyasy bolyp ekige aiyrylghan edi: әri onyng qúramyna tili de, dini de bólek taypalar da endi)  ruy, taypasy, tegi jәne dini әrqily erkin jauger qazaq qosyndary (onyng ishinde: býkil týrkilik azamat soghysy ayaqtalghan son, Naymandyq – ariyan qara qytaylyq (Shyghys Týrkistandyq) jәne Qonyrattyq – músylman túrandyq imperiyalardyng búrynghy jaulasushy әskerleri de ózara birigip, «ózbek» atauymen) Shynghyshannyng bastauymen Rusti shapty – Abai.kz).

Brodnikter (batys tarihynda – federattar (QAZAQTAR) – Abai.kz) – sol jerlerde tirshilik keshken erkin orys jasaqtary edi. Kazaktardyn  negizin qalaushylar. Endeshe, búnyng barlyghy mәselening mәnisin týbegeyli ózgertedi: olardy tútqyngha beriluge kóndirgen baylanghan qúl-qútan emes, tap ózderimen dәregeyles, qolbasshy slavyanin (rustik dep úghamyz), әri mәsihshi edi… Onday jangha senuge bolatyndyqtan – kinәzdar onyng sózin jerge tastamady.

Biraq ta yIalpaqtyng shynayy әleumettik tegin aiqyndau mәseleni mýldem shiyelenistire týsedi. Búdan shyghatyny, brodnikter (qazaqtar) az uaqyt ishinde «belgisiz halyqpen» qoydyng shek-qarynynday aralasyp, ózderining qany men dini bir bauyrlaryna qarsy, olarmen qosyla orystargha soqqy beruge qalay kelise ketti?

Taghyda әldenening qiiy kelmey qalady. Týsinikti, brodnikter etegin kesip elden shyqqandar bolatyn, tek ózderi ýshin soghysatyn (búl qazaq qazirgi bizding týsinigimizdegi alashtyng asyl tegin qúrap otyrghan qazaq emes, soghysty kәsip etken jauyngerlerding ortaq atauy) bolghandyqtan qaydan kelgenderin, qay tilde sóilegenderin, qay dindi ústanghandaryn esh pende bilip bolmaytyn «dinsiz moavityandarmen» (Shynghyshannyng jalpy týrkilik azamat soghysy ayaqtalghan song jasaqtaghan әr tildi, әr dindi erkin jauger qazaqtarymen (jaldamalylarymen) degen oryndy – óitkeni, tarihtaghy bir jaghymsyz qúbylys dindik jәne tildik faktorgha basa kónil bólu búl arada orynsyz – Abai.kz) op-onay til tabysa ketti…

Aqiqatyn aitqanda, bir nәrsening basy ashylady: Qalqa ózenindegi orys kinәzderi jan berise shayqasqan әskerding bir bóligi slavyandyq (rustik), mәsihtik edi.

Bәlkim bir bóligi ghana emes shyghar? Mýmkin, eshqanday da «moavityan» bolghan joq? Bәlkim, Qalqadaghy soghys pravoslavtar (M.Bushov týsiniginen ózgeshe bizshe ariandyqtar) arasyndaghy «bas-jaqty aiyru» shyghar? Bir jaghynan – orys kinәzdarynyng bir qatar odaqtastary [mindetti týrde qadap aitarymyz kóptegen orys kinәzdary nelikten ekeni belgisiz Qalqa ózeninde qypshaqtargha qol úshyn bergen joq], ózge jaghynan alghanda – orystardyng kórshileri brodnikter (qazaqtar) jәne mәsihshi tatarlar?

Osy versiyany qabyldaghan kezimizde bәride óz oryn-oryndaryna kele ketedi. Jәnede osy mezetke deyin júmbaq bolyp kelgen kinәzdar bótenderge emes, ózderine jaqsy tanys kórshilerine  tútqyngha berilip otyr (al olar bolsa, bergen uәdelerinde túrghan joq…) [«Hikayat» tek qana tútqyn kiinәzdar «taqtay astynda alas úra búlqyndy» dep qana jazady. Basqa derek kózderi azaptamay birden óltirgenin algha tartsa, ýshinshileri – qúr ghana kinәzdardy «tútqyngha alghanyn» alghanyn ghana sóz etedi. Sonymen, «dene ýstindegi duman» tarihy – sonday núsqalardyng biri ghana bolyp tabylady.] Jәne de Novgorod-Svyatopolch túrghyndarynyng Qalqadan qashqan orystardy (fiyn-ugorlardy – Abai.kz) izine týse týre qughan tatarlardyn... aldynan sharmaq kóterip sheruletip shyqqan joralghylyq is-әreketteri!

Dәl osy belgisiz «dinsiz moavityandarmen» bolghan sheru atalghan versiyanyng qalybyna esh syimaydy. Bizding ata-babalarymyzdy kóptegen kýnәleri ýshin kýstәnalaugha bolady, biraq asyp-tógile ózgege senim tanytuy basy artyq dýniye. Shyn mәnisinde, qanday esi dúrys jan әldebir tili, dini, әri qay últqa jatatyny ayan emes, әldeqanday belgisiz kelimsekterding aldynan sharmaqty sherumen shyqpaq?!

Biraq ta, kinәz qolynyng qalghan-qútqanynyng artynan әldebir ózimizge jaqyn, búrynnan tanystar, eng bastysy, ózimiz sekildi  mәsihshiler týre qughan dep úigharatyn bolsaq, onda qalalyqtardyng aqymaqtanuynyng nemese kenkelestikterining nyshan belgisi әp-sәtte sap tyiylady. Ózderinen jaqsy tanystardan, diny qaryndastardan  ózderi sekildi mәsihshilerden (hristiandyq pravoslavie men katolikterden) sharmaq sheruimen ghana jan saqtaghan.

Búl joly osy jan saqtau opa әpermedi salt attylar olardyng (jýzdegen jyldargha sozylghan azamat soghysy kezinde rim men grekter tarapynan ózgeriske úshyraghan dinbúzar – Abai.kz) kiresterin kóre sala, birden ashugha bulyghyp, bәrin keskilep tastady (qandy qyrghyngha úshyratyp, elshilerin óltirip, birinshi bolyp elin shapqandyq emes, búnyng sebebi – kelgender din túnyghyn búzghan hristiandyq pravoslavie men katolikti moyyndamaytyn nestoriyandar (arian qara qytaylyq naymandar) edi – búny A.Bushkov eskermey otyr. Ári azamat soghysy ayaqtalyp, jana dәuirdin  kezi bolatyn). Erekshe atap ótetini, búnday oqighalar búryndary da oryn alyp taza orystardyng (әr tekti úlystar arasyndaghy týrkilerdin) arasyndaghy azamat soghysy kezinde kózine qan tolghan jenimpazdar kires kótergengende esh toqtamay, aldyndaghylardy ondy-soldy shauyp tastaytyn (pravoslavie men katolikter arasyndaghy týrki soghystary sóz bolyp túr)…

Osylaysha, Qalqadaghy shayqas – belgisiz halyqpen betpe-bet kelu emes, mәsihshi-orys, mәsihshi-qypshaq [bir qyzyqtysy, sol dәuirding jylnamalary (ariandyqtan (KEREIT DININEN) bas tartqan – Abay.kz) mәsihshilikti qabyldaghan qypshaq hany Bastyy turasynda sóz etedi] jәne mәsihshi-tatar arasyndaghy ózara qyrghynnyng bir epizody. XVII ghasyrdaghy orys tarihshysy osy soghystyng qorytyndysyn bylaysha týiindeydi: «Tatarlar osy jenisterinen keyin  qypshaq qalalary men kentterin týk qaldyrmay qiratty (osydan keyin – qazaqtar qalay kóshpendige ainalmaydy, әri 500 jyldan keyin tarihy jady halhamen (mongholmen) tuyspyn dep shygha keledi, bizding qazirgi til men dildi saqtap europagha kózsiz elikteuimizde osynday sebep te jatyr. Ol (europalyq) – mәdeniyetting ózi bizden shyghyp otyr ghoy. Eger qalalyq mәdeniyetting iysi múryngha barmaytyn shyn kóshpendi bolsaq, halhalar jәne qyrghyzdar siyaqty dәstýrimizdi tap-túinaqtay saqtar edik. Ol dәstýr joq qoy. Joq... – Abai.kz). jәne de Don manyndaghy jerler, әri Meot [Azov//Azuly tenizi], pen Tavrik Herson (eki tenizdi ortasyn qazyp bir-birimen qosudyng nәtiyjesinde ómirge kelgen Perekop moynaghy) aimaghy, әri Ponty Evksin manyn, yaghni, Qara Tenizdi tatarlar en jaylap, óz qonysyna ainaldyrdy».

Kórip otyrghanymyzday, soghys naqty bir aumaqty iyelenuge qatysty halyqtar arasynda bolyp otyr. Atap aitar, óte-móte qyzghylyqty shetin jayt «qypshaq qalalary men kentterining týk qaldyrmay qiratyluy (osyny barlyq tarihshylar orys kentteri men qalalary qiratyldy dep ónin ainaldyryp keledi)» jayynda sóz etilui. Bizding sanamyzgha úzaq uaqyt boyy qypshaqtar – dalalyq kóshpendiler dep sinirip keldi, biraq kóshpendi halyq (bireuler Jambyl men Kenendi algha tartyp, «qazaq-qyrghyz» bir tughan dep danghazalatyn, shyn mәnisinde, tegi jat dep Han Keneni nayzagha ilgen týbi bóten qyrghyz ben halha syndy – kóshpendi emespiz, 1432-1932 deyin kóship qonghanymyz tarihtyng basqa salghan jazymyshy – Abay.kz) ne kent (qorghan), ne qala salmaydy… (Tól tarihymyzdy qolmen qoyghanday úghyndyryp bere bilgen Bushkovqa “Sen Keremet Danasyn” der edi búl joldy oqyp otyrghan әr qazaq búndayda)

Jәne de sóz sonynda aitarym – galchina kinәzi Aybyndy Mstislav jóninde, shyndyghyna kelse, ol ózining laqap esimine tipten layyqty túlgha emes edi, qayta ony «onbaghan» dep ataghan oryndy. Taghy sol tarihshygha sóz bereyik: «…Jaujýrek galchina kinәzi Aybyndy Mstislav… óz jasaghymen ózenge  kelgen song qayyqpen arghy betke ótip alady («tatardan» jenilgennen keyin ile-shala – A.B.), arghy betke ótken son, qayyqtardy jaghyp jiberuge tatar qughyny qayda ekenin bilip qoyatynan qorqyp, bәrining týbin tesip, sugha batyryp, ózining Galchinasyna tartyp otyrady. Orys polkining qalghan qashqyndary óz qayyqtaryna jetken kezde olardyng jaramsyzdyghynan arghy betke óte almay, qayghy men ashtyqtan jәne sharasyzdyqtan qyryldy, taldan toqylghan salmen keybir kinәzdarmen olardyng qasyndaghy әskerleri ghana arghy betke óte aldy».

Tap osylay. Onyng ýstine, ol onbaghan  – men Mstislav turaly aityp otyrmyn – әli kýnge tarih pen әdebiyette Aybyndy dep atalyp keledi. Aqiqatyn aitsaq, onyng túlghasyna tarihshylar men әdebiyetshilerding barlyghy tanday qaghyp tabyna qoyghan joq – osydan jýz jyl búryn D. Ilovayskiy Aybyndy Mstislavtyn  galchina kinәzi retindegi barlyq aghattyghy men dalbasa tirligin jipke tize kele mynaday tamasha oy aitqan bolatyn: «Álbette, Mstislav shógip kәrtayghan shaghynda esinen adasyp aljasty». Kerisinshe, N. Kostomarov onyng osy qayyqpen bolghan oqighasyn Mstislav «tatarlar ózennen ótpeui ýshin» búnday qadamgha bardy dep aqtaydy. Degenmen, ghafu ótinem, olar bәri bir sol ózennen ótip, shegingen orystardy Novgorod-Svyatopolchke deyin tyrqyrata qudy emes pe?!

Kostomarovtyng ózining osy әreketimen orys әskerining basym bóligining týbine jetken Mstislavqa qatysty býiregining búruy, әlbette, týsinikti, óitkeni,  Kostomarovtyng qolynda tek qana «Qalqa shayqasy turaly Hikayat» bar edi, al, onda ózennen óte almay qyrylghan jasaqtar turaly eshtene aitylmaydy. Men dәiek sózin keltirgen tarihshy Kostomarovqa mәlim emes. Búnda túrghan eshtene joq – qayta men búl tylsymdy keyinirek ashyp beretin bolam.

(Jalghasy bar)

1 bólik: Altyn orda tarihy: KSRO taraghannan keyin jazylghan enbekter

2 bólik: Aleksandr Bushkov. Altyn Orda tarihy jayynda...

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

1 pikir