Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Qazaqtyng tili 4785 4 pikir 25 Shilde, 2021 saghat 12:54

Qoghamdyq baqylau ornatamyz!

Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng alda ótkizetin sharalaryna qoldau kórsetip, kóp bolyp talap eteyik. Áriyne tek qarar qabyldaumen, joghardan súraumen bite qalatyn dýnie joq. Degenmen halyq qalasa, han týiesin soyady degen sóz bar emes pe.

Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy tek óziniki bolsyn demeydi, dúrysy, ghylymy negizi bary bolsyn, tozyghy qalsyn, ozyghy barsyn deydi. Sol ýshin qazaqqa qajet qay nәrse bolsa da qoghamdyq baqylau ornatpaq bilikti mamandardy tartyp jónin kórsetpek, bәsekening әdil ótuine jaqtaspaq. Osy uaqytqa deyin ótkizgen sharalarymyzdan týigenimizdi aitqanbyz. Endi biyl әli de birqatar sharalardy josparlap otyrmyz.

Y. Altynsarin atyndaghy Últtyq bilim akademiyasynyn, «Oqulyq» Respublikalyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghynyn, Sh.Shayahmetov atyndaghy  «Til-Qazyna» ortalyghynyng mamandary men osylardyng basyn qúrap bas bolyp otyrghan Bilim jәne ghylym ministrligining ókilderin qatystyra otyryp, qazaq әdebiyeti men qazaq tili oqulyqtarynyng baghdarlamasyn jetildiru boyynsha dóngelek ýstel ótkizemiz.

Kenes kezinde de qazaq tili men әdebiyetin ózimiz jazatyn edik. Endigimizde ne joryq, úrpaqqa ruhany nәr berip, tamyryn tereng boylatatyn baghdarlamalardy syrttan importtaytynday.

Múnda mәsele kóp. Janartylghan baghdarlamamen shyqqan oqulyqtar tórt jyl qoldanysta bolyp endi qayta basylyp jatyr. Baghdarlamadaghy jәne oqulyqtaghy kemshilikterdi osy kezde nege týzep almadyq. So kýii qayta basylyp jatqany nesi. Erteng on eki jyldyqqa ótkende de osy baghdarlamany mazmúnyn ózgertpey, tek on eki jylgha turap bere salsaq, ne bolmaq bolashaq?! Býgingi janartylghan baghdarlamanyng qazaq tili men әdebiyeti pәnine artyqshylyghy kәne, kemshiligi nede degendi ashyq talqylap, qarar qabyldaymyz.

  • Halyqaralyq "Qazaq tili" qoghamy qyrkýiek aiynyng basyna josparlap otyrghan taghy bir sharasy últ ústazy, úly reformator Aqymet Baytúrsynúlynyng 2022 jyly kiretin 150 jyldyq mereytoyy.Qazaq ýshin sham qylghan jýrek mayyn keshegi arystar býgingi ýkimetting nauqanshylap úlyqtauyna zәru emes. Qazaq mәngilikke qazaq bop túrsa, olar da mәngi biri kýn, biri sholpan, biri ay bop túra bereri haq. Kerisinshe "veshizmge" salynghan, materialdyq baylyqqa bas úrghan býgingi qogham olardyng keshegi istegen әr bir isine zәru bolyp túr ghoy.

Osyghan oray últ ústazynyng 150 jyldyq mereytoyy qarsanynda menshik týrine qaramastan barlyq mýddeli úiymdardyng jәne kýlli Ahmettanushylardyng qatysuymen 2022 jyly atqarylatyn sharalar boyynsha seminar kenes ótkizudi josparlap otyrmyz.

  • Osy jyldyng qazan aiyna josparlanghan kelesi sharamyz elimizdegi til sayayasaty jayynda. Áleumettik lingvistika mamandarynyng tújyrymdauynsha, til sayasaty degenimiz – memlekettik, qoghamdyq úiymdar túrghysynan jýzege asyrylatyn, eldegi tildik jaghdayatty ózgertuge nemese túraqtandyrugha baghyttalghan sayasi, әleumettik jәne lingvistikalyq sharalar jýiesi.

Til sayasaty eki baghytta jýrgiziledi: óz qamqoryna alghan tildi oghan tiyesili kenistikte barynsha damytu ne soghan kedergi keltiretin ózge bir tilding jayyluyn shamasynsha tejeu.

Til sayasaty nәtiyjeli boluy ýshin onyng qúqyqtyq negizi myqty boluy kerek. Ekinshiden, onyng nasihaty auqymdy boluy kerek. Ýshinshiden, til sayasatyn jýrgizuge qatysty sharalargha ýkimetten qomaqty qarjylyq qoldau boluy kerek.

Bizde búlar bar ma? Bar bolsa, nege otyz jylda memlekettik til ózine    tiyesili   óriske tolyq jayyla almay otyr? Júmys istemey túrghan qay tetik?

Senat, Mәjilis deputattaryn, Til sayasaty komiytetining jauapty mamandaryn, әkimdikterdegi til, bilim, mәdeniyet, ishki sayasat basqarmalarynyng basshylaryn, әleumettik lingvistika salasyn zertteushi ghalymdar men qogham qayratkerlerin, til janashyrlaryn shaqyryp osy súraqtargha jauap izdeymiz. Belsendi bolayyqshy!

Bijomart Qapalbek,

Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng viyse-preziydenti

Abai.kz

4 pikir