Seysenbi, 21 Qyrkýiek 2021
Ádebiyet 4860 13 pikir 25 Shilde, 2021 saghat 12:36

Tezek Tóre qorymy: Memleket qashan kónil bóledi?..

Almaty oblysyndaghy «Saryózek-Jarkent» avtojolynyng 40-shaqyrymynan ongha qaray, 4-5 shaqyrym jerde, qazir «Qarlyghash» atalatyn shaghyn ghana auyl bar. Jetisudyng ataqty súltany Tezek Tóre Núralyúlynyng qorymy sol auylda. Tezek Tórening 200 jyldyghyna oray, kópshilikting súrauymen oblys әkimi A. Batalovtyng tapsyrmasymen auyldyng jolyna asfalit tóselip, oghan auyl túrghyndary keremettey rizashylyghyn bildirude.

Almaty oblysy, Kerbúlaq audanyna qarasty búl jerler, belgili Altynemel asuynyng eteginde, alqap ejelden «Maqpal» dep atalady. Úrpaqtan-úrpaqqa auysyp aitylyp kele jatqan búl qasiyetti oryndy, qazirgi kýnde jergilikti túrghyndardyng kóbi kórsete alady. Qazirgi uaqyttarda jariyalanghan Resey imperiyasy zamanyndaghy әskery kartalarda da Tezek Tóre qorymy kórsetilgen.

2021 jylghy shilde aiynyng basynda «Tezek Tóre-200» Halyqaralyq konferensiyagha dayyndyq retinde akademik N. Qapalbekúly úiymdastyrghan,  Almaty-Núr-Súltannan kelgen ghylymiy-tanymdyq ekspedisiya ghalymdarymen birge bolyp, ólsheu júmystaryn jýrgizip, olardyng pikirlerin estuding reti kelgen edi.

Jalpy, súltandar qorymy ýlgisinde, qysh, saman, tas siyaqty jergilikti tabighy materialdardan qorymdy qorshay soghylghan dualdyng biyiktigi 2 metrge juyq, úzyndyghy – 20, eni – 15 metr, al qorymnyng aumaghy  300 sharshy metrdey bolghandyghy anyqtaldy.

Qorshau ishinde qazir ýiilip tóbe bolyp jatqan mazardyng orny kezinde sәuletti kýmbez bolghandyghyn birden angharugha bolady. Úrpaq sabaqtastyghymen jetken derek boyynsha Tezek Tórening әigili kýmbezining orny osy jer!

Uaqyt ótken sayyn Resey qysymynyng kýsheyip, otarshyldyq pighylynyng arta týskenin dәl sezine bilgen Tezek tóre 1877-78 jyldary kózi tirisinde, aldymen osy qorymdy qorshatyp, odan keyin ózine arnap óte sәuletti, ensesi biyik kýmbez soqtyrady. Búl kýmbez turaly nayman ruynyng ataqty Týbek aqyny «Shaghan Búghydan kórindi kók kýmbezin...» dep jyrlaghany belgili.

1879 jyldyng shilde aiynda Tezek tóre qaytys bolady da, ósiyeti boyynsha ózi túrghyzyp qoyghan osy kýmbezge jerlengen. Sol kýnderi qazaq dalasyna, iyisi qazaqtyng qabyrghasyn qayystyryp, kónil aitqan jyr sýleyi, zamandasy Sýiinbaydyng tendessiz tuyndysy «Tezek tóreni joqtau» atty eki birdey joqtau ólenderi taralyp ketti.

Zertteu júmysy nәtiyjesinde kýmbezding irgetasy qalanghan bóligining diametri 8-10 metr bolghany anyqtaldy.

Bizderge keyde «Tezek Tóre nege úly ghalym Shoqan jatqan «Kóshen Toghandaghy» qorymgha jerlenbegen, arasy asa alys ta emes qoy?» degen súraqtar berilip qalady. Onyng jauabyn bylaysha payymdaymyz: «...Tezek Tórening әkesi Núralynyng esimi 1825 jylghy jazbalarda kezdespegendigi, ol kisining erterek qaytys bolghandyghynan shyghar, olay bolsa, auyz әdebiyetindegi «han iyem bes jasynda jetim qalghan...» dep aitylatyny shyndyqqa janasady. Sondyqtan, búl jerge aldymen, shamamen 1790 jyldary tuyp, 1825 jyldary qaytys bolghan Núraly Ádilúly Abylayhanov súltan jerlengen...».  Keyin, 1860 jyly Jetisu ónirinde kenetten taralghan asa qauipti indet-sheshekten Tezekting 55-60 jastar shamasyndaghy anasy, auyzeki shejirelerde aitylmaytyn, biraq, tarihy qújattarda esimi kezdesetin, 35-40  jasar bauyry Sherәli,  12 jasar úly Saduaqas jәne kenje úly  Saniyaz qaytys bolghan. Tezek tórening úigharymymen olardyng barlyghy da osy  qorymda jerlenedi.

Auyz әdebiyetindegi Sýiinbaydyn, basqa da aqyndardyng Tezekke kónil aituy osy oqighamen baylanysty.  Basqa da et jaqyn aghayyn-tuystarynyng birqataryna da osy jerden topyraq búiyrghan.

Sodan bastap, búl qorym Tezek tórening otbasylyq qorymy bolyp sanalghan. Sondyqtan, Tezek tóre onyng aumaghyn qorshatqan jәne ishinde ózine de kýmbez saldyrghan.

Tórening kózi tirisinde saldyrghan kýmbezi turaly birer sóz aittyq. Ókinishke oray, Patshalyq Reseyding jymysqy otarlau sayasaty arqasynda Altynemel ónirine jer auyp kelgen «pereselen» mújyqtar asqan kórgensizdik tanytyp, jergilikti qazaqtardyng qarsylyghyna qaramastan, kýsh kórsetip, aldymen osy qorymnyng dualyn, odan keyin Tezek tórening kýmbezin de búzyp, kirpishterinen ózderine ýy túrghyzyp alady.

Alayda, olardyng quanyshtary úzaqqa sozylmaghan. Sebebi, sol manda bolghan jer silkinisinen orystardyng ýileri týgel qúlap, biraz adamdary (auyzeki әngimelerde 17 adam dep aitylady) ýiindi astynda ajal qúshady.

Búl oqighany estigen qazaqtar jan-jaqtan jinalyp kelip, «Sender bizding han iyemimizding aruaghyn qorladyndar, ol asa qasiyetti kisi bolghan. Alla taghala sol ýshin jazalaryndy berdi» dep, qalghan orystardy qyryp tastay jazdaydy.

Zәreleri úshyp, qoryqqan «pereselen» mújyqtar qalghan kirpishterdi qorym aumaghyna qaytadan tasyp, bey-bereket qaldyryp ketedi.

Sonsha uaqyttan beri ylghal men kýnning tabighy әserinen kirpishter ýgitilip, ýiindige ainalghany osy kýnderde anyq kórinip jatyr.

Osy jerde óz tarapymyzdan kelesidey úsynys aitqymyz keledi:

Qorymdaghy 200 jyldan búryn salynghan kóptegen beyitter, dualy men kýmbez búzylmay túrghan bolsa, halqymyzdyng sәulet ónerin kórsetetin qúndy tarihy jәdigerge ainalar edi! Onyng ýstine, búl kýmbez, qorymnyng dualy, basqa beyitter basqynshylardyng «vandalizmdik» aram pighylymen, kisi qolymen búzylyp ketken, olay bolsa mýmkindiginshe, alghashqy núsqasyna say qalpyna keltirilse qayter edi degen súraq tuyndaydy!

...Eger «Tezek tóre» qorymyna memleket tarapynan kónil bólinip, qorshau-dualy men kýmbezi janghyrtylyp, qayta qalpyna keltirilse jәne sol mangha avtotúraq, sayabaq, ashana, qonaqýi, әjethana siyaqty nysandary bar turistik keshen salynsa núr ýstine núr bolady emes pe? Odan keyin tiyisti jarnama júmysyn jýrgizip, alys-jaqyn elderden turister tartu qajet. Jalpy, búl mәsele Shoqan Uәlihanov jatqan jerge de qatysty, ol jerge de atalmysh turistik keshen saludy, sonday-aq el ishinde «Joshy ory» nemese «Joshy arany» dep atalatyn, kem degende 700 jyl búryn qazylghan, úzyndyghy 60 shaqyrymgha juyq ordyng tas jol manyndaghy bir bóligin ashyq aspan astyndaghy muzeyge ainaldyru qajet dep oilaymyn.

Qoryta aitqanda, bolashaqta turistik әleueti asa joghary bolatyn, Shoqan jatqan «Kóshen toghan», «Joshy ory» jәne «Tezek tóre qorymyn» qaytadan janghyrtyp, qalpyna keltiru, manyna turistik keshender saludy úsynamyn.

Almaty oblysy Kerbúlaq audanynda Shoqan jerlengen «Kóshen toghan», Kóshen tóre saldyrghan egistik suaru kanaldary, Shoqan muzeyi men eskertkishi - «Joshy ory» -  «Tezek tóre qorymy», Tezek tóre men Bóltirik sheshenge qoyylghan eskertkish, Altynemel asuy jәne Altynemel últtyq qory biriktirilgen turistik baghyt ashudy da barlyq mýddeli memlekettik organdardyn, basqa da úiymdar men azamattardyng nazaryna úsynamyn.

Osynday iygi istermen ainalysatyn elimizdegi ýkimettik emes úiymdar, azamattyq, qoghamdyq úiymdar, YuNESKO bólimderi bar bolsa, qoldaularyn súraymyn.

Óz tarapymyzdan joba әzirlep, úsynugha dayynbyz.

Atalghan qorymdarda jerlengen ata-babalarymyzdyn, barsha músylman bauyrlarymyzdyng ruhtaryna taghzym etip, dúgha etinizder!

Baghdat Aqylbekov

Taldyqorghan-Kerbúlaq audany

Abai.kz

13 pikir