Dýisenbi, 26 Qyrkýiek 2022
Janalyqtar 2531 0 pikir 30 Mamyr, 2012 saghat 06:26

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

VI
On bir tarmaqty bitim jergilikti halyqtyng buyrqana tasyghan tónkeristik qimyldaryn basyp, tynyshtandyra túrudy ghana maqsat etken gomindannyng «shynayy demokratiya» atyndaghy shyrghasy edi. Osymen alday túryp, bassalyp tónkeristik qolqasyn suyryp almaq - úiysqan kýshin ydyratyp, ýsh aimaq ýkimetin audarmaq bolatyn. Janymhandy iske salyp, Ospandy azdyrumen bastady búl josparyn, 1947-shi jyldyng 25-shi fevralynda Ýrimjide sary ayaq armiyasyn halyqsha kiyindirip, ýkimet qúramyndaghy ýsh aimaq ókilderine qastandyq jasau, qandy oqigha tudyru arqyly sol aram pighyldaryn aiqyn kórsetti.
Múnday audaryspaq oiynynda Ahymetjan Qasymy basshylyghyndaghy tónkeristik kýsh te qoldaryn jau qolqasyna solay sozbasyn ba? Tynyshtyq bitim shyrghasyn shyndap, zandy týrde paydalanugha kiristi, «halyqtyng ereuil jasau, úiymdasu, dauys beru, eng sonynda jergilikti óz avtonomiyaly ýkimetin ózderi saylap alu qúqyqtary bar» dep jylmandatyp túrghanda júlyp alu kerek qoy. «Uaqytsha birikken ýkimet» qúrylghan osy on aidyng ishinde-aq gomindannyng qúiryghyn býlkildetip jiberdi, onyng qandy shengelinde túrghan jeti aimaqtyng bәrinde de tónkerisshil jastar úiymy qúryldy. Tipti, Ýrimji aimaghynyng birneshe audany men Qashqar aimaghyndaghy halyq kýshey tartysyp, ýkimet basyna óz adamdaryn saylap aldy.
Sóitip, qolqa suyrmaqshynyng óz qolqasy suyrylyp bara jatqany bayqaldy. Jyang Jiyeshi osy shaqta Jang Jyjýngha  úzyn moynyn soza ýnireyipti:

VI
On bir tarmaqty bitim jergilikti halyqtyng buyrqana tasyghan tónkeristik qimyldaryn basyp, tynyshtandyra túrudy ghana maqsat etken gomindannyng «shynayy demokratiya» atyndaghy shyrghasy edi. Osymen alday túryp, bassalyp tónkeristik qolqasyn suyryp almaq - úiysqan kýshin ydyratyp, ýsh aimaq ýkimetin audarmaq bolatyn. Janymhandy iske salyp, Ospandy azdyrumen bastady búl josparyn, 1947-shi jyldyng 25-shi fevralynda Ýrimjide sary ayaq armiyasyn halyqsha kiyindirip, ýkimet qúramyndaghy ýsh aimaq ókilderine qastandyq jasau, qandy oqigha tudyru arqyly sol aram pighyldaryn aiqyn kórsetti.
Múnday audaryspaq oiynynda Ahymetjan Qasymy basshylyghyndaghy tónkeristik kýsh te qoldaryn jau qolqasyna solay sozbasyn ba? Tynyshtyq bitim shyrghasyn shyndap, zandy týrde paydalanugha kiristi, «halyqtyng ereuil jasau, úiymdasu, dauys beru, eng sonynda jergilikti óz avtonomiyaly ýkimetin ózderi saylap alu qúqyqtary bar» dep jylmandatyp túrghanda júlyp alu kerek qoy. «Uaqytsha birikken ýkimet» qúrylghan osy on aidyng ishinde-aq gomindannyng qúiryghyn býlkildetip jiberdi, onyng qandy shengelinde túrghan jeti aimaqtyng bәrinde de tónkerisshil jastar úiymy qúryldy. Tipti, Ýrimji aimaghynyng birneshe audany men Qashqar aimaghyndaghy halyq kýshey tartysyp, ýkimet basyna óz adamdaryn saylap aldy.
Sóitip, qolqa suyrmaqshynyng óz qolqasy suyrylyp bara jatqany bayqaldy. Jyang Jiyeshi osy shaqta Jang Jyjýngha  úzyn moynyn soza ýnireyipti:
- Múnday bitimdi tez búzbasaq, ózimiz bitip ketemiz, dereu búz!
- Ózim qol qoyghan bitimdi ózim qay betimmen búza alamyn? - dep qipyjyqtapty batys-soltýstik әkimshilik mekemesining bastyghy, bitim sharttaryn tolyq atqarmay, jergilikti halyqtan ózi de kózge týrtilip barghan edi, - men Shynjang birikken ýkimetining tóraghalyghynan bas tartayyn, bitim búzudyng ebin óziniz tabynyz!
Júngo gonchandanymen jasasqan bitimderdi talay búzyp tәjiriybelengen әkki Jyang Jiyeshi, Jang Jyjúnnyng Shinjandaghy birikken ýkimet tóraghalyghynan bas tartqanyn dereu bekitip, ornyna ózining úighyrdan tapqan eng adal pendesi Mәsghútty qonjita qoydy. Mәsghút Nanjiynnen sol qojasynyng búiryghymen kelip búl kezde Ýrimjidegi birikken ýkimetting bas baqylaushysy bolyp túrghan, Marksizmning jauy, «fantúrkizmnin» tuy. Is  jýzinde gomindannyng naghyz qúly bolatyn.
Ózi gomindannyng «Shynjangha avtonomiya berdin» dep aituyna syltau bolarlyq úighyr últynan shyqqan, ózi «gomindannyng eng jamany» ekeni belgili Mәsghútqa qarsy halyq ereuili du kóterildi. Bitim sharty boyynsha, jalpy halyqtyng dauys beruimen saylanatyn ýkimet bastyghy, tym bolmaghanda ólkelik kenes mýshelerining maqúldauynan da ótpey Jyang Jiyeshining qúiryghynan shygha kelip shulatty. «Shynayy demokratiyasyn» shynghyrtyp jibergendey boldy sóitip. Ýrimjiden bastalghan halyq narazylyghy jeti aimaqtyng da bar audanyna jauyp, nóserletip túrghan may aiynyng songhy bir kýni Mәsghút qyzmet ótkizip ala qoydy. Birikken ýkimetting birinshi orynbasary Ahymetjan Qasymy bitim sharty búzylghandyghyn jariyalady. Ólkelik kenestegi jergilikti últtyq mýsheler taray jónelisti. Birsypyrasy gomindang búzghynshylyghynan titirene bezip, Qúljagha ótti.
Manas ózeni qaytadan bekip, sayasy shekaragha ainalghanyn әshkereley qaytqan Ahymetjan ýsh aimaq tónkeristik ýkimetining sayasy nysanasyn da ilgeriley jariyalady, «dúspanymyzdyng dúspany - bizding dosymyz» dedi ol. Býkil Shynjang halqyna kórsetilgen qysqa ghana búl aiqyn formula Júngo kommunistik partiyasy men Sovet odaghy, tipti dýnie jýzilik býkil sotsiyalizm lageri bizding arqa tiregimiz ekenin ashyq sóileytin etti.
Mәsghútqa qarsy kóshe ereuili men ýgitti taghy da ýdete týstik. «Janymhan toby» men «Mәsghút - aisa grohyn» әkesi Amerikan men sheshesi Gomindannan týp atasy kapitalizm lagerine deyin indetip, túqym-túqiyanymen qosa soqqyladyq. Búl kezde Baytik tauyn jastanyp, Shonjydaghy Habatuangha deyin kósilip jatqan «Ospan batyrdyn» atyn sonda da atamay syndau úigharylghan edi. Óz ishimizdegi «jaghdaylardyn» kóniline onyng kólenkesin týsirmey, «Jaqa», «Jaqash» degendey ghana sylap-sipap, jәrdemimen jaraqtana týsuimiz kerek qoy...
Mekteptegi tartys arqyly audan әkimining aldynan «yntymaqpen jaulasyp», mektep mengerushisining suyq kýbirin esty shyqsam da, naghyz yntymaqtyng úitqysy men bolyp kórindim, sol aitystan tórt-bes kýn ótisimen-aq Sәrsen ýnsiz tómendep, ekinshi klasqa bas múghalimdikke auysty. Ondaghy Ómirbek tórtinshi klas sabaqtaryn Qaysenmen ýnsiz ghana bólisip aldy. Qaysen oqu bólimi mengerushiligine taghayyndalghan edi. Búl almasular mening kýshteuimmen bolghanyn týsingen Nabiolla da ýnsiz jorghalap, aldyma týskenin «Bighash» atauynan men týsindim. Mәken kók kóz úzyn moyynyn búrandatyp, kýle sóileytin boldy da, mektep mengerushisi kenes súraghysh boldy menen. Árqaysysy bos uaqytymdy tauyp, tentek oqushylardy mening talqyma sala berdi. «Bas baqylaushy» bolghanym ba, kenesshimin be, «oqushylardyng soty», «múghalimderding tәrtip mengerushisi» bolghanym ba, bilmeymin. Áyteuir, ózime belgisiz bir «shen» bitken siyaqty. Bәrine «Bigha» atandym.
Qatty narazylyqpen ótip kele jatqan oqu jyly asa tәtti-tatulyqpen ayaqtady. Toghyz ay boyyna shiyrshyq atqyzghan «tolghaghynan» jaqsy nәtiyje tuyldy. Aymaqtyq jәne audandyq oqu bólimderine qúralghan jyldyq emtihan komissiyasy men oqytqan sabaqtardyng iygeriluin joghary baghalady. Búryn tym nasharlyghymen aty shyqqan besinshi klastyng ortaq nomeri seksen beske jetip, altynshy klasqa týgel kóshkenin kórgende erkin tynys tapqanday boldym. Aqsaqtarymnyng ayaghy jazylyp, meni múnan song qinamaytyn dәrejege jetkeni ghoy, kelesi oqu jylynda zaulay bermey me?...
Oqushylar jazdyq demalysqa bosasymen shynjandyq shuyl taghy kóterildi. Mәsghúttyng ólke bastyghy bolyp taghayyndalghanyna qarsy ereuil Ýrimjige jaqyn Túrpan, Toqsún, Pishan audandarynda tipti jalpylasqanyn gazetten oqyp jýr edik. Tisin basyp otyrghan Súng Shilyan tónkeristik ýkimet ókilderi Qúljagha qaytysymen sol ýsh audan halqyn jappay qyrghyndaugha kirisipti. Bәitikke baryp jatyp alghan Ospangha sol tústan qaru-jaraq keruenin josyltyp, «qyrsang menshe qyr» degendey tapsyrmasy da estildi, qynyr batyrdyng qyr jelkesinen sylap Amerikan elshiligining ókilderi jýripti; qyrghyndau jolyn onyng da kórsetip jýrgeni ghoy!...
Búl shuyldargha aiqay qosqan ýgitke men de attandym. Shuyldyng arty shúrqangha ainalatyny belgili. «Halyqty jalpy, shúghyl attanysqa dayyndau» tapsyrmasy shyqty...
Ýgitshiler toby ishindegi eki taudy bir ay kezip qaytyp kelgenimde, Ýrimji shyghysyndaghy shuyldyng tynghany estildi. Talap oryndalyp tynbapty. Súng Shilyan Amerikan qarularymen jarym ay qyrghyndap tyndyrypty. Eki jýz shaqty jauynger kóterilisshining qorghauymen Túrpan әkimi Ábdirahman Múhity ghana әreng qútylyp, Qúljagha ótipti.
Gomindangha qarsy ýgitte men jýrgende, maghan qarsy «ýgitke» Dosan әkim kiriskeni de estildi. Jazghytúrymghy Sәrsenmen tartysta yntymaq jónindegi әkimning sózi men mening jauabym «yntymaqtaspay» qalghany bar emes pe. Sondaghy jeniliste әkimning kózinen jyltyraghany maghan ishtey óshiguding úshqyny eken. Jazdyq demalysqa bosasymen Arysbek pen Sәrsen sol úshqyngha mayly tamyzdyq salghyshtay jýrip, kezektese ýrlegen eken, lap ete týsipti:
«Qúda, siz balanyzgha mening myna pikirimdi myqtap jetkiziniz, - depti әkim Qiyalzattyng әkesine, - Bighabil deytin búzyqtan Qiyalzat aulaq jýrsin. Mening janashyrlyq pikirim osy. Ony jaqtasa birge alastalyp ketui mýmkin. Ol qazirgi jaghdaydyng bәrine qarsy, halyq yntymaghyna ashyqtan-ashyq qarsy shyqqan búzyq... Taghy aitayyn, osy sózim oghan jetkeni sezilse, Qiyalzattyng ózi týgil, sizding mynbektiginizge de kesiri tiyetini sózsiz!»
Ýgitten qaytyp kelisimmen Qiyalzat ózining osy qúpiya qysylysyn aityp, mening saqtanuymdy eskertip otyrghanda, ýige Ómirbek kirip keldi. Qiyalzat búl syrdy osy dosynan da jasyratynyn bildirip, sózin toqtata qoyyp edi, Ómirbek myrs-myrs kýldi:
- Tym jasyryn siyaqty ghoy sózderin, bilemin, seni de kelistirip qorqytqan siyaqty.
- Eshqanday jasyryn sóz bolghan joq!... Kim qorqytypty?
Ómirbekten jymiystan basqa jauap shyqpady da, Qiyalzat kýrsine týregeldi:
- Mening asyghys júmysym bar edi. Qaytayyn, - dedi de, «anaghan aityp qoyma» degendey, maghan basyn shayqay shyqty.
- Endi men aitayyn, - dep myrsyldady Ómirbek Qiyalzat ketisimen, - Dosan seni jaqtaytyndardyng bәrin múrtymen jeke-jeke baylap, qorqytyp jatqanyn estip jýrmin. Sonyng ishinde shyn qorqatyny menmin. Ol qyryna alsa, qazirgi jaghdaygha baylanystyryp, qatynymdy alghyzbay qoya alady ghoy...
- Oy qatynyng qúrsyn senin, aitsanshy endi aitatynyndy!...
Ómirbekting sheshesi aldynghy kýni Dosangha baryp, tuys jaghynan jaqyndyghyn bayandapty da, kelinin alyp beruin ótinipti. Dosan da jaqyndyghyn moyynday kelip, jalghyz-aq shart qoyypty.
- Balana myqtap úqtyr. Bighabil deytin búzyqqa jaqyn jýretinin estidim. Teginde odan aulaq jýrmese, kelin týgil óz qyzmetinen de airyluy mýmkin, Bighabil ýkimetke qarsy kisi. Ony jaqtap-jaghattaghan adamgha kýiesi júqpay qalmaydy!
- Oy qúryp qalghyr Qúday-ay! -depti shanyshqy tildi kempir, - kelinshegin әper dep ótinsem, dosynan aiyr dep búiyrghanyng qay súmdyq Dosan-au! Qaytyp aiyrmaqpyn qarshadayynan dos sabaqtasyn!... Kýnine kelip kórisip túratyn ol balanyng ýkimetke degen tinaqtay qarsylyghyn estisemshi!
- Jengey, mening qúlaghym myng ekenin týsin. Sen ne bilesin, janashyrlyqpen aityp otyrghanym. Balang jalghyz osy ghana shyghar?... Saqtansyn degen song saqtansyn!... Búl sózimdi auyzdarynnan shygharsandar maghan estilmey qoymaydy; kelining kelmeske ketetin ahual sodan shyghady teginde.... Pәleli jaqqa shyqpay, jaqsy jýrse bir jóni bolar, sóilesip berermin, - dep, kempirdi qorqytyp ta, dәmelendirip te qaytarypty әkim.
Ómirbek múnan song ózining menimen baylanysyn ýzgen beynege týse túratynyn aitty, juan qayyn atasyna juan múrtty bir jybyrlatyp almaq eken, biraq meni jamandau jaghyna qashan da qosylmaytynyn, tipti ózining ornyna eki-ýsh myqty aqtaushy, jaqtaushy shyghara alatynyn bildirdi.
- Aqtaushy-jaqtaushygha zәru bolatynday ne qylmys ótkizippin? - dep men tyjyryndym. Ómirbek qarqylday kýldi:
- Óktem qaralaushynyng aldynda jalghyz qaludan ýlken qylmys bar ma?... Kókjal aldynda qúiryghyn búlandatpaytyn it qansha deysing búl jerde? Tús-túsynnan andap qaralaushylar, jalandaghan jalaqor kóbeyedi әli. Endeshe qazirding ózinde jalghyz qaldym dey ber. Anau Qaysening qay sen bolmaq? Sening kýshinmen ósip aldy. Endi seni jaqtaytyn ýni óshe qaldy da, ghylymy mengerushiligin qorghashtaydy. Ákim onyng auzyn әldeqashan buyp tastaghanyn bildim, qazir maghan da juymay, tympiyp ala qoyypty. Qiyalzatyng әlgindey, Mәulenderding de sol, olardyng da mәuedey japyryla túrudan basqa lajy joq...
- Endi ne qyl dep otyrsyng ózing maghan sony aitshy?
- Qaralanyp, qarghys tanba basylmay túrghanda, tónkerisshil jastar úiymynyng bir qyzmetine ornalasa ghoy, sen talap etseng Áliyev bassalady. Tym bolmaghanda kýnshil

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Arysbek pen Mәkenderding ýni óshsin,  mektepten ketsen, tilegi oryndalyp, tyndym bola qoyady da, sening terinmen óngen órkendi klasqa Mәkenin kirgizip, ósire qoyady. Negizgi jaqtaushylarynan solay airylghan Dosan kýnjarasyn qansha pyshaqtaghanymen, seni qaralay almay qaluy mýmkin.
- Halyqtyng týpkilikti múqtajy jaghynan alghanda, oqytushylyqtan iygilikti qyzmetti Dórbiljinnen taba almaspyn, «halyq dauysy» gazetine bara ghoy dey almaymysyng tym bolmasa?!
- Dubekting ókpe auruy kýsheyip.. jatyp qalypty, -dep Ómirbek auyr kýrsindi, - hal ýstinde deydi... Tynysqan sonyng gazettegi bas redaktorlyq qyzmetine shaqyrtylypty, ketkeli jatyr.
Bar sengenderimnen airylghandaymyn, әpshim endi quyryldy:
- Bar, bar, bәring ket! Sen qatynyng ýshin Dosannyng búdyryna jabys, Qaysen mengerushiligine jabyssyn, Qiyalzat qydyryna jabyssyn, airylmandar solarynnan?... Bәring joghal kózimnen!...
Sózime myrs-myrs kýlgen Ómirbek búrqyrap shyqqan manday terimdi sýrtkenimde tym-tyrys tynyp, jýzime qaray berdi. Qiyqsha kózi qyzaryp, jasauray qalypty. Kýrsinip alyp, bәseng ghana kýbirledi.
- Sen meni janbaghargha sanap otyrsyn-au Bighan, men ghana emes, osy dostarynnyng bәri de qorghaydy seni, uaqyttyq qana taktika ýshin ghoy múnymyz... Oqushylaryng sen ýshin týgel aiqaylap aryz kóterip shyghatynyn jazghytúrym-aq kórsetken. Tónkerisshil jastar úiymy solardyng talabymen qayralyp, sen turaly qylshylday kiriser әli, qam jeme.
- «Jaghdaylar» kýshese úiymnyng jantaya qaluy da mýmkin ghoy? Amerikan men Súng Shilyannyng myna qútyruy «jaghdaylardyn» kózin taghy da jarqyrata týspes deymisin? Osy men kórgen jәne biz kóreshek sergeldenning barlyghy armiyany Manas boyynda toqtatyp qoyyp, tónkeristing ayaqsyz salbyrap túryp qaluynda ghana, Ýrimjige jetip baryp toqtaghanymyzda búl jaghdaylardyn, janyshqandy qoyyp jaghamyzgha qoly jetpey de qalar edi ghoy?!...
- Oibo...y, sen búghan bola dýniyeni sharlap әurelenbey-aq qoyshy, seni qorghaudyng bir joly janaghy sózimnen de shygha kelgendey boldy, túra túr, keyin aitarmyn. Onan da osy demalys kezinde әlgi Álianmen kelisip al da, kónil kótere ber, bojyramay... Sening ketken jaghyna qarap kóbirek jaudyraytynyn estip jýrmin Mehirden.
- Qay betimmen kelispekpin qazir. Taghy da qanghyghaly túryp, qatyn izdeu qay tenim!... Mehirmen kezdese alyp túrmysyn?
- Ol týn ortasynda әreng shyghyp jýr... senderding andushy, qughynshylaryng joq qoy. Kýndiz-aq ertip jýre bere alasyn... ol myqty qyz, ei!
Men ishimnen kýrsindim: «Núriyashtay qyz qayda, ol barda múnday qayghy-qayghy ma edi?... Áy, osy sonyng ólgenin kórmegenmin ghoy ózim, mýmkin, tiri de bolar. Altaygha bir baryp keletin oray tuylar ma eken shirkin! Tym bolmasa sheshesining bauyryna bir kirip, bir jylasyp әli de balasy ekenimdi kórsetip qaytsamshy!»
- Qatynshyl ekensin, - dedim Ómirbekke qarap, - sol Áliandy ózin-aq alshy toqaldyqqa!
Ómirbek myrs-myrs kýle shyqty:
- Kórermin әli, sonyng izin sýie izdep baryp jyghylarsyng aldyna....
Oylanyp jatyp qaldym. Dosannyng ýstinen aimaqtyq ýkimetke aryz jazghym da keldi. «Biraq, әli is jýzinde kórilmegen qastyghyn qalay jazarsyn, pәlenge «búzyqtan aulaq jýr» depti, týgenge «ayryl» depti. Meni jalghyz qaldyryp alastamaq eken dep qana jazghanymmen ne tyndyrarmyn, Dosandy syndyrghanym sol, senip aitqan dostarymnyng moynyn júldyrarmyn. Ol jerde Dosannyng sýiemelshisi bolmasa әkimdikke taghayyndalar ma? Joq, qazirshe jazbayyn, әshkerelep qoyyp sorlandyrmayyn dostardy» ... qazirshe jastar komiyteti men Tynysqangha eptep mәlimdep qoya túrudy úighardym.
Týs uaqytynda bir oqushy izdep keldi. Tynysqan shaqyrtypty. Kóshuge dayyndalyp, mýlikteri buyp-týiilgen tórgi ýiinde jalghyz otyr eken. Qasyndaghy oryndyqqa núsqap otyrghyzyp, asyghys sóiley jóneldi:
- «Halyq dauysy» gazetine auystym, Dubek auyryp qalypty. Audandyq ýkimetten sonyng ornyna uaqytsha istey túrugha súrap edi. Ásili birjolata әketpek eken; ýiimmen kóshirip әketuge mashina kelipti. Saghan aityp ketetin bir isim bar. Sol ýshin shaqyrttym. Seni Dubekting gazet redaksiyasyna talap etkenine ýsh aidan asyp qaldy. Biraq, Dosan múrt kóner emes. Jaqynnan beri tipti qatayyp aldy; «jalghyz tәuir múghalimimizden airyla almaymyz, ol ketse mektebimiz býtindey kýireydi» dep bermey qoydy.... sening ózine hat kelip pe edi?
- Bir redaktorynan kelgen. Seni súratyp jatyrmyz dep eskertken ghana hat. Ózim osy oqytushylyghymdy ghana... iygilikti qyzmet dep tanushy edim. Sondyqtan, gazethanagha ózdigimnen baylanyspay jýrgenmin. Endi sol múrtynyz, qatayyp alghannan beri mening irgemnen su jýgirtip jýripti. Qapymdy tauyp alastamaq eken.
- Jansaq sóz bolar, airylmaymyn dep jýrip alastamaq pa?
- IYә, airylmaymyn dep alyp qalyp, moynymdy qayyryp tastamaq eken. Ayrylyp qalsa qayyra almay qalady ghoy.
Qorymnan aqqan qomaqty búlaqsha túnyq aryqtay kýlgen Tynysqan sol kýshti kýlkisin kilt toqtatyp, kókshil súlu kózin jarqyrata súrady:
- Múny qaydan bildin?
- Mektepte mening isimdi qúptaushylardan estidim. «Bighabil - búzaqy, barlyq jaghdaygha da, ýkimetke de qarsy kisi, әriyne, ol alastalady. Jaqtaushy bolyp, jaqyn jýrip, jardan úshyp ketpe, odan aulaq bol» degen sózderdi jeke-jeke kesetip aityp jýripti. «Búl sózimdi basqa bireuge aityp qoysan, maghan ókpeleme» degen qúqayyn bәrine kórsetken eken... Olardy mýiizdetpeu jaghyn eskeretin sizge ghana aityp otyrmyn....
- Maqúl, úqtym. Jazghasalymghy jiynda yntymaq turaly sózing onymen shargez kelip qalghan edi ghoy. Sodan óshikken eken, - dep kýrsindi Tynysqan.
- IYә, esinizde eken, dәl solay! Sәrsenderden de múrtty maylanyp alghan bolsa kerek, meni endi dara qaldyryp, qara jýrekterine qaralatyp alastamaq.
- Týsinikti siyaqty... búl isterin qozghamay-aq bir jóni tabylar!... Men búl jәitti Dubekke barysymmen jetkizeyin. Onyng aimaqtyq ýkimetke bireuden aitqan sәlemi de em. Ózine aitatynym, gazet redaksiyasynan ózindi tóte shaqyrghan hat kele qalsa, audannan súramay, irkilmey baryp al. Jaqynda «Dórbiljin habarlary» gazeti de sol redaksiyadan shygharylmaq. Saghan qyzmet jeterlik....
Meni osylay tynyshtandyra ketken Tynysqannan da, tynysty redaktorlardan da ýshinshi kýni tynys taraytarlyq qaraly suyq habar estildi. «Halyq dauysy» gazetine Dubekting ýlkeytilgen suretin qara syzyqpen  qorshap basypty da, «asa qayghyly habar» dep bastap, ýn qosa bozdaghan joqtau shygharypty. Jiyrma jeti jasynda erkin jetken filosoftan, tónkeristik qylysh qanat, qúrysh topshy jas qyrannan airylghan ekenbiz! «Halyq dauysynyn» barlyq ýtir, nýktelerining ornyn lep belgisi alyp, týp-týgel halyq dauysyna ainalypty. Shәueshekting bar kóshesi shuylgha tolyp, orqashtanghan-jarqashtanghan zar tolqynyna deyin estilip túrghanday.
Búl joqtau ertenine Tarbaghataydyng eng shet audandaryna deyin jayylyp, býkil aimaq bolyp kýnirene jóneldi, týrmeden em qonbas dertke shaldyqtyryp shygharghan Shyng Shysay - gomindang dertine laghnat jaudyra kýnirendi.
Gazetterdegi bar joqtau óz kókiregimnen aghytylghanday shalqalap jatyp alyp, bulygha oqydym. Josyla bergen kóz jasymdy shesheme kórsetpeu ýshin ekinshi kýngi gazetti sol kýni týsten keyin býrkene oqyp, býlkildep jatqanymda, audandyq oqu-aghartu bóliminen shaqyru keldi. Jana taghayyndalyp kelgen bólim bastyghy Shәkerbay «tez jetuimdi» tapsyrypty.
Aymaqqa «uaqyttyq» dep shaqyrylghan Tynysqannyng birjolata kóshuine Dosannyng tez kelisui ornyna osy Shәkerbay tuysyn keltire qoy ýshin bolghanyn keshe estigenmin. Shәueshek audanynyng tau bókterindegi bir auyldyq mektebinen aldynghy kýni kele sala óz betimen búlay jedel shaqyrtpasa kerek edi. «Ospan moldanyng mal súrauyna shaqyrtty ma, Dosan múrttyng jan súrauyna shaqyrtty ma» degen qauippen tez bekinip, betimdi jua sala jóneldim. Búl shaqta túrghan Áliyev te joq edi, qyr raiondarynan tónkerisshil jastar úiymynyng bólimshelerin qúrugha ketipti. «Dosan men alastaudyng orayy osy dep bilgen bolar tegi!»
Kirip barghanymda Shәkerbaydyng óleusiregen boz kózi badyraya qarap, qol úsynyp edi. Mening kózimning jylaudan isingenin bayqay qoyyp, kenk ete týsti de, kózin basyp ala solqyldap, uqalap-uqalap jiberdi. Sol bozarghan qúrghyryn qyzartu ýshin uqalap jatyr ma degen oy kele qaldy. Dubekting bilim jaghynan da, iydeologiya jaghynan da eng jaqyn serigindey, qabyrghasy qatty qayysyp, egilip otyrghanday kórindi. Kózi týgil dónes qyrly múrny da lezde qan qyzylgha ainalyp shygha keldi. Men jylasudyng ornyna seskene baghdarladym. Syzdyqtatqan bәseng sypayy ýnmen syldyray sóiledi sonsong ol:
- Solay, Bighabil, arqa tirer arysymyzdan airyldyq... Jas ta bolsa bas, jón kórseter jolbasshymyz, qiyrdan kóretin qyranymyz edi ghoy, tym auyr qaza boldy, amal qansha, taghdyrgha kim ara týse alar, kerek joq... endi bizding mindetimiz auyrlady. Ákim seni besinshi rayongha, Tarbaghatay ghoy, ýgit qyzmetine shyqsyn dep tapsyrdy. Ol rayonnan tórtinshi klas bitirushilerdi audandyq mektepke keltiru qyzmeti de bar. Búl - óz mindetterin. Qiyalzat ekeuing erteng erte osy mekemeden jýretin arbamen bókterge jetip alyndar, arjaghyna sol jerdegi jýzbekten lau at minip shyghasyndar... Jayau uaqyty ghoy, qan toltyruyna da jaqsy oray búl.
Ýgitke meni shygharyp qoyyp, ózime jer qaqpan qazyp jatqan әkimning myna ghayarynyng sózine lәm demey kóndim. Kýshti tireginen airylghan azaly gәzet endi meni tóteley shaqyryp júlyp әketuge juyrda bata almaydy da, tónkeristik qyzmetten bas tartugha syltau aitqym kelmedi...
Búl qyzmetten avgustyng songhy aptasynda qayttym. Kýz demimen kýngirttengen búlynghyr jaylaudan da, búldyr túmandy óz isimmen de qaytugha asyqqanymmmen ol rayondaghy eki mindet әreng bitti.
Ýige ymyrtta jettim de tanertenine Shәkerbaygha mәlimdey baryp, besinshi rayonnan mektepke keletin oqushylardyng tizimin úsyndym, ol ony ýstelding shetine syra salyp, inspektor bólimine ertip kirdi.
Bayaghy Kerim shyanjannyng úly - oqytushylyqtan byltyr ghana bas inspektorlyqqa taghayyndalghan Mahmút Kerim jalghyz otyr eken. Menimen jaqyn sybaylastyq saqtap jýr edi. Shәkerbaydyng esikti nyghay japqanyna qaray sala maghan kózin qysyp qalyp, týregelip amandasty. Esikting nyghay jabyluy ghana emes, Mahmúttyng kýreng qabaghy men kýrsinisi de suyq habar jetkizgendey, ýstel shetine tiksine kelip otyrdym. Shәkerbay Mahmúttyng bas jaghyna baryp otyryp, oghan qyzaraqtay qarady.
- Al, Mahmút, sóile! - degeninde sopaq súry jýzinen kóri qonqa, qyrly múrny kóbirek qyzaryp, edireye týsuinen búl joly erekshe qisynsyz bir iske zorlanyp otyrghany bayqaldy.
Qara búira shashty, aq qúba Mahmút súrlana qaldy búl búiyruyna. Sonsong qong qasyn kótere, moynyn syrt búra qayyrdy jauabyn:
- Óziniz sóileniz, men týsinbeydi ekenmin.
- Ákim saghan aityp edi ghoy, - degende Shәkerbaydyng boz kózi ot ala qaldy, - sening tiyanaqtandyratyn ising ekeni tapsyrylghan ghoy!
- Mening baylanysym joq, bilmeymin dep ol kisige de aitqanmyn.
- Bastyq otyrghanda bar iske aralasyp almayyn degeni shyghar, - dep men jymidym, - әiteuir ólimge ýkim etilmegen shygharmyn, óz auzynyzdan estiyin.
- Joq, Bighabil, onday súmdyq sózdi aitpa, shyraghym, - dep Shәkerbay jylmaghay júmsaq týske kele qaldy. - Ózing ynghay súmdyq oilaytyn jigitpisin, qalay. Ákim qabilettiligine jәne qysy-jazsy dem almay istegen enbegine qarap zor senim artyp, ýlkenirek qyzmetke - mektep mengerushiligine taghayyndap qoydy: Kýrti qystaghyna baryp, mektep ashatyn boldyn, kýz bolyp qalghandyqtan biylsha tynysh qana bir bólmeli ýide oqyta túrasyng da, jaz shygha jobasyn ózing syzyp, birneshe bólmeli mektep saldyrasyn. Mengerushige ózindi taghayyndady. Erteninen bastap, bizden alatynyndy - oqu qúraldaryn, qaghaz-qaryndash, bor, taghy basqa kerekterindi al da, tez jýrip ket, oqu bastalugha eki-aq kýn qaldy!

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Aldyn ala dayyndaghan osy sózderin keri ýtir, nýktesiz jitirmelete, bir-aq sóilep tynghan Shәkerbaydyng jýzine qarap otyryp, yzam qatty keldi. Qol-ayaghymdy jerge tiygizbey, Ebi dauylynyng ótindegi qystaqqa laqtyra salghanday tynghanyna kýlip jiberippin:
- Shәke, meni «ynghay súmdyq oilaytyn jigit siyaqtysyn» dep otyryp, súmdyqtyng akademiyasyn bitirip kelgendiginizdi kórsete saldynyz-au... Sóziniz qalay epti, qalay júmsaq, po, po-po? - degenimde Mahmút menen qattyraq kýldi. Shәkerbaydyng jýzi súry qalpyna qayta kelip, kózi qyzara týsti.
- Al, endi ne pikiring bar?
- Mening sizge pikirim joq, әkim búiryghyn aityp otyrsyz ghoy. Men sol kisining ózinen úghayyn, dauyldatyp túrghan mektepsiz dalagha baryp eki kýnde mektep ashyp, «mengerushi» bolatynday, ol kisige ne «jaqsylyghym» ótti eken. Sony bileyin, - dep ornymnan túra bergenimde, iyghymnan basa qoydy bastyghym.
- Ol kisining bas auruy bar eken. Eshkimning kiruin jaqtyrmaydy, qazir ýiinde dәrilenip jatyr.
- Sirә, sol basty auyrtqan men bolarmyn. Ózim baryp, tamyryn ústap kóreyinshi.
- Qanday pikiring bolsa da maghan ait, quyrshaq emes, oqu-aghartu bólim bastyghymyn ghoy? - dep Shәkerbay súqtana qarady maghan.
- Sizge aitarym mynau ghana: ol mektebinizge «mengerushi» bolmaymyn, mengerushilikti ansaushylardy ghana jarylqanyz!... Mening endigi qyzmetim búlay jer audaryludaghy qylmysymdy týsindirushi izdeu ghana.
-  «Jer audardyq», «qylmysty» dep kim aitty Bighan-au saghan?! Po, tipti... qyzyq jigit ekensing ózin! Búl mekteptegilermen kelise almaytyn bolghan song densaulyghyna kónil bóldik. Beker sharmayaqtasyp, shiyelenise bergenshe, qabiletin kórsetip, taza auada tynysh qana istep óssin degen әkimning qamqorlyghy men aityp otyrghanym. Osy bәrimiz, myna Mahmút pen mektebinning bastyghy  da, tipti túrghan Áliyev te... alghys aita qosyldyq. Aldymen men quattadym búl taghayyndaudy. Tóte jauapty bastyghyng menmin ghoy, baghynghanyng jaqsy, qabileti kýshti múghalim ekenindi bәri aitqan song taghayyndadym.
- «Sharmayaqtasu», «kelise almau» degeniniz - shaypau jala ekenin siz týsinbeysiz, jana keldiniz. Mýmkin, týsinip bolsanyz da týsinbeysiz, jalaly iske jauapker bola kórmeniz. Tolyq týsingen әkimning ózi bolatyn, sózim sol kisining ózinde ghana.
- Endeshe, tolyq týsingen kisinizding búiryghy osy, búl qyzmetten bas tartsa, baghynbasa oqytushylyqtan qaldyrylsyn dep búiyrghan audannyng әkimi. Oghan baghynbasan, qaysynymyzgha baghynbaqsyn? Mektepten kelgen bar aryz da, dokumentter de óz qolynda. Sonda da qamqorlyq etip, mengerushilikke kóterip otyrghanda, barghanyng jón shyraghym, bizding eshqanday óshtigimiz joq qoy saghan!
- Mening qylmys dokumentterimdi «qolyna ústap» otyryp, dәrejemdi orynsyz «kóteruine» men «kóterilmey-aq» qoydym. Qaldyrsandar qaldyra berinder, barmadym! -dep týregeldim.
- Olay bolsa ózing bil, qyzmetten bosatylghanyng osy, sentyabrden bastap shtattan óshirilesin. Bizde ne jazyq bar, ait dedi, maghan kelmesin dedi. Ayttyq, boldy, kinә ózinde...
Sóitip, taban bir jyl demalyssyz istep, kórsetken qayratymnyng bodauyna qayqayyp shygha jóneldim. «Tynysqan aitqanday, men isteytin is kóp qoy. Qamyqtyng ne, qamyqpadyng ne, bәri bir bolghan song eng abzaly - qamyqpau shyghar!?... Jalghyz-aq Ospan qudyng alashaq maly osy kýzden bastap, shamam jetisinshe bir-birden ótele bermek bolatyn. Ony biylsha taghy toqtata túrudy halyq bóliminen ótinermin. Eng zorlaghanda eki-ýsh kýn qamar. Siyr týgil shybyn da tauyp bere almaytynymdy bilgen song ol kórden qoya bermey me, basqa ne istemek maghan?... Ishinnen jiydime Bigha, kýres tetigi - shydamdylyq!...»
Tónkerisshil jastar úiymyna oq tiygendey sendelektep kirgen siyaqtymyn, Túrghan Áliyev kýlimsirey qarady, bilip otyr eken. Erbol qaljyngha ainaldyrdy:
- Jaghalasqan «Jaqashyn» jaghandy jyrtyp jibergen be, alqa-salqasyng ghoy ózin?!
- Dosannyng qysymynan ghana emes, kýnning ystyghynan da bolghan shyghar? -dep jaghamdy jiyp edim, meshpetimning de, kóilegimning de týimesin jol-jónekey týgel aghytyp bolghan ekenmin. Týimeley otyryp, bolghan jaydy bayandadym. Kózi badyrayyp ketken Áliyevting sózi qysqa boldy:
- Qamsyz jatyp dem ala ber! Biyl az istemedin, endigi jerde jaqsy kóretin qyzmetine myqtap ornalasasyn. Enbek aqyng da beker ketpeydi, dem alghan kýnderinning aqysyn tolyghymen alatyn bolasyn...
- Betsiz jaghday! - dep tistendi Erbol Áliyev óz bólmesine kirip bara jatqanda.
- Bәri de Manas boyynda toqtap qaluymyzdan bolyp túr ghoy, - dep men de ýige qaytugha bettedim, - olay bolmaghanda jagham týgil balaghyma jolay alar ma edi búl itter!
Danyshpan tergeushim, shyr zamanda shyn sóileuden zor shyrghalang joq ekenin týsinsem de, shynshyldyqtyng ózi shyrghalanshyldyq, keri tónkerisshildik bolatynyn ol kezde tolyq bilmeydi ekenmin. Múny osy jaqynda, «shynyndy» ait dep siz qinaghanda ghana aiqyn týsindim; osyny shúqshiya súrap tipti qúlaq shekeme qoyyp jibermediniz be! «Kemenger» júdyryq qonbaghan shekege aqyl da qonbaydy eken ghoy. Óz janynyzdyng shyndyq ataulydan mýlde pәk jaralghanyn qosa týsindirgen osy júdyryghynyzgha mәngilik qaryzdarmyn!
Qylmys qaynaryn búlay týsindire almaghan nadan Dosan qyzmetten bosatqanyn da týsindire almay shyghara salmady ma? Qyzmetten quylghan qylmysker tym bolmasa týrmelenbey ne týsinbek!
(Jalghasy bar)
«Abay-aqparat»

0 pikir