Dýisenbi, 3 Qazan 2022
Janalyqtar 3050 0 pikir 29 Mamyr, 2012 saghat 07:57

Sayyn Bólek. BTA – bank: Marchenko saqalyn qyrady ma, әlde, júlady ma?..

Qazaq pen býgingi qazaqstandyq biylik turasynda órli-qyrly sóilep jýrgenimen Petr Svoik siyaqty kisilerding tildi bilmese de eptep týsinetinin, dostarynyn, tughan-tuystarynyng qazaqtar ekendigin aityp jaqauratugha әddisi jetetetinin oilasan, keyde «shýkir» deuge tura keledi. Suyrylyp sóilep kete almasada qazaq tilining Konstitusiyalyq mәrtebesin moyyndaydy eken dep «mәz» bolasyn. Al, saqalyn saudalap ýirengen bas bankiyrimiz - Marchenko tilindi úrmaydy. Ótken kókek aiynda bolghan baspasóz mәslihatynda qazaq jornalshysy oghan «memlekettik tildi bilesiz be?» dep minәii súraq qoyyp edi, Marchenkomyzdyng túzday kózi shynyly kózildirikting ar jaghynan shytynap shygha keldi. Sóitsek, Grigoriy Marchenko memelekettik tildi bilmeydi eken, bilu bylay túrsyn, bilgisi de kelmeydi eken. Tipti «búl myrzagha» búnday kýldi-badam súraq qoydyng ózi úyat eken. Baspasóz mәslihatyn úiymdastyryp, BAQ arqyly Elbasy men elding kózine týsip qngdy artyq sanamaytyn Marchenko jiyn sonynda jurnalisterding qityghyna tiyip, «sender sauatsyzsyndar» dep saytan kýlkisine salyp tayyp túratyn, osy joly ol «qarjy-qarajatqa qatysy shamaly» saual qoyghan qazaq tildi jurnalistti kekep-múqap bir jasap qaldy. Biraq, jiyren saqaly men jez múrty jiydip kete jazdap jiynnan týtigip shyqty. Óitkeni, baspasóz mәslihatynda Marchenkonyng mysyn basqan eki mәsele boldy.

Qazaq pen býgingi qazaqstandyq biylik turasynda órli-qyrly sóilep jýrgenimen Petr Svoik siyaqty kisilerding tildi bilmese de eptep týsinetinin, dostarynyn, tughan-tuystarynyng qazaqtar ekendigin aityp jaqauratugha әddisi jetetetinin oilasan, keyde «shýkir» deuge tura keledi. Suyrylyp sóilep kete almasada qazaq tilining Konstitusiyalyq mәrtebesin moyyndaydy eken dep «mәz» bolasyn. Al, saqalyn saudalap ýirengen bas bankiyrimiz - Marchenko tilindi úrmaydy. Ótken kókek aiynda bolghan baspasóz mәslihatynda qazaq jornalshysy oghan «memlekettik tildi bilesiz be?» dep minәii súraq qoyyp edi, Marchenkomyzdyng túzday kózi shynyly kózildirikting ar jaghynan shytynap shygha keldi. Sóitsek, Grigoriy Marchenko memelekettik tildi bilmeydi eken, bilu bylay túrsyn, bilgisi de kelmeydi eken. Tipti «búl myrzagha» búnday kýldi-badam súraq qoydyng ózi úyat eken. Baspasóz mәslihatyn úiymdastyryp, BAQ arqyly Elbasy men elding kózine týsip qngdy artyq sanamaytyn Marchenko jiyn sonynda jurnalisterding qityghyna tiyip, «sender sauatsyzsyndar» dep saytan kýlkisine salyp tayyp túratyn, osy joly ol «qarjy-qarajatqa qatysy shamaly» saual qoyghan qazaq tildi jurnalistti kekep-múqap bir jasap qaldy. Biraq, jiyren saqaly men jez múrty jiydip kete jazdap jiynnan týtigip shyqty. Óitkeni, baspasóz mәslihatynda Marchenkonyng mysyn basqan eki mәsele boldy. Biri - tilge baylanysty súraq bolsa, ekinshisi - Marchenkonyng «sayasyn» panalap, qarajatty suday shashyp jýrgenderding artyn ashatyn jayttyng andausyzda aitylyp qalghany edi. Esterinizge sala keteyin, Marchenko bankir retinde Ábilәzovtyng aty atala qalsa, kirpidey jiyrylady. «Ony bankir dep eseptemeymin» dep zyr qaghady. Áytsede  Marchenkonynng osy sózderi bizding kónilimizde «sezikti búryn sekirer» degen kýdikting búltyn qonglata týsedi. Nege? Nege deriniz bar ma, atalghan baspasóz mәslihatynda «Halyq banktin» tórayymy Ýmit Shayahmetova «BTA-bankting 2009 jyly  talan-tarajygha týsuine mýmkindik bergen adamdar   býgin qalaysha oghan basshylyq etip jýr?» degen tosyn mәsele kóterdi. Búl jerde mәsele «Samúryq-Qazyna» әl-auqat qorynyng qazirgi tóraghasy Ómirzaq Shókeevke, Shókeevting orynbasary Elena Bahmutovagha, BTA-bank diyrektorlar kenesining osy kýngi basshysy Anvar Sәidenovke baryp tireletini dausyz edi. Óz esimin qúryghanda «Anuar» dep aitugha «auzy barmaytyn» Anvar Saydenov 2004 - 2009 jyldar aralyghynda ekinshi dengeydegi bankterding qyzmetine qatang baqylau jasay alatyn qúzyretti orynda - Últtyq bankting tórinde otyrdy. Al, Elena Bahmutova 2004 - 2008 jyldary qarjy naryghyn baqylau jәne retteu Agenttigi tóraghasynyng orynbasary bolyp,  2008 - 2011 jyldary atalghan Agenttikti basqardy. «Ya ne priznai svoy sobstvennye oshibky edinstvennymy oshibkamy po BTA. Ya dumay, chto eto kompleks subektivnyh y obektivnyh obstoyatelistv. Poetomu ne hochu otnositi eto lichno k svoey persone», - dep Euraziya arnasyna «aghynan jarylyp»  súhbat bergen Elena Leoniydqyzy ózin qansha jerden aqtap baqsa da BTA-bankting tonaluyna tikeley qatysy bar túlghanyng biri. Áriyne, ol Áblәzovpen birigip BTA-nyng «shypasyn» bitiruge at salyspaghan shyghar, biraq onyng úrlyq isine tap sol kezde mýmkindik jasaghan Agenttikti basqardy. Saydenov pen Bahmutovany «bauyryna basqan» Marchenko bolsa, tipti ýnsiz. Qúddy tilin jútyp qoyghan dersin. Nemese bank jýiesindegi bylyqtyng oghan esh qatysy joq siyaqty.  2004 jyly ol Últtyq bankti Anvar Saydenovting qolyna «ústatyp», ózi qarjy naryghyn baqylaytyn Agenttikti qúrugha úmtyldy. Ol Agenttikke aqyry Bahmutovany bas qyldy. Endeshe BTA-bankting tonaluyna  Marchenko men onyng komandasynyng qatysyn joqqa shygharu mýmkin emes. Alayda olar eshnәrsege qatysy joq, «sudan taza sýtten aq» jandarday shayqap iship, shalqyp ómir sýrip jatyr. Saydenov BTA-bank diyrektorlar kenesin basqarady, Bahmutova «Samúryq-Qazynada», Marchenko Últtyq bankke qaytyp keldi. Al, BTA-bankte piyr, yaghny asta-tók tirshilikting saltanatty kórinisi, qazaqsha aitsaq dumandy toy jalghasyn tabuda. Sol toydyng bas keyipkerlerining biri Marat Zairov deytin jigit BTA-bankte jeke konsertin ótkizip, internetting iyirimine týsip qaldy. Siz Marat Zairovty elimizdegi belgili әm belgisiz pop-júldyzdardyng biri eken dep oilap qalmanyz. Ol - BTA-nyng basqarama tóraghasy bolghan adam. BTA-bankting majoritarly qúryltayshysy «Samúryq-Qazyna» әl-auqat qorynyng tóraghasy Ómirzaq Shókkev pen Elena Bahmutova Zairovtyng BTA-ny basyna kóshirip әn aitqanyn, tógip-shashqanyn kórmegen boldy. Qalay kórsin, óitkeni Zairov «Halyq bankte» Marchenkonyng orynbasary qyzmetin atqardy. Áytkenmende BTA-bankting top-menedjerlerine ay sayyn 25 myng (!) dollar jalaqy bergizip, jalghandy jalpaghynan basqan Zairov qyzmetinen ketip tyndy. Biraq oghan memleket qarjysy qayda qúiyldy, qayda ketti, ne ýshin ysyrap boldy degen súraq qoyylghan joq. Saydenov te, Shókeev te, Bahmutova da ony ýnsiz shygharyp saldy. Ekinshi ret memleket tarapynan qoldau kórgenimen taghy da qúrdymgha qúlaudyng aldynda túrghan BTA-bank turaly erteng taghyda shu shyqsa, Bahmutova «Euraziya» arnasyna súhbat berip, el-júrttyng aldynda ne dep aqtalar eken, kóremiz. Marchenko saqalyn әdettegidey qyra ma, әlde taldap júlady ma, ony da uaqyt kórsetedi.  Bәlkim, «orynsyz júmsalghan әr tenge ýshin bastaryndy júlamyn» dep, әkimderge qatang eskertu jasaghan  Elbasy odan búryn qimyldaytyn bolar. Óitkeni, memleket kepildigimen bankter alghan syrtqy qaryz eseptegish apparattargha da simay barady.

«Abay-aqparat»

0 pikir