Dýisenbi, 19 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109508. Jazylghandar — 105030. Qaytys bolghandar — 1768
Janalyqtar 1941 0 pikir 29 Mamyr, 2012 saghat 07:03

Almahan Múhametqaliqyzy. Abay jýregining tenizi

(Abaydyng «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» ólenine - 110 jyl)

Jaratqan IYege, Alla-taghalagha bir taban bolsa da jaqyndaymyn, Haq núryn kóremin, sezemin degen kisi tolyq adam qalpynan ainymay ózining boyamasyz yqylasyn, qalybyn, meyirimin qasiyet qylyp kóteredi eken. Qasiyet-kisining túrmysynda emes, bolmysynda. Qasiyetti kisi jasamaydy - kisini qasiyet jasaydy.

Abaydyng 1902 jyly jazghan  ýsh ólenine biyl 110 jyl tolady. "Toty qús týsti kóbelek", "Allanyng ózi de ras, sózi de ras", "Jýrek - teniz" ólenderi.

Abay búl kýnde qiyanatqa attap baspaytyn, jýregining basyna shýkirshilik jinaghan, manayyna adamshylyq pen izettilikting shamyn jaqqan, anyq payghambarlyq minezge bet búrghan  kezeni edi. Ólenderin, ishtegi oiyn yrghaqqa, úiqasqa kóndire almaghan kezde, qara sóz - ghaqliyalaryn qaghazgha kesteledi. Alysty boljap,  asyl oidyng tútqynyna ainaldy. Pendeshilik kýiki tirlikten boyyn aulaq ústap, zamannyng túrghysyna zau biyikten kóringisi keldi. Óitkeni aqyn - әlemdik garmoniya radary, kóktegi Jaratqan Ie men jerdegi tirshilik iyesining jalghastyrushysy. Aqyn - antenna.

«Allanyn ózi de ras, sózi de ras,

(Abaydyng «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» ólenine - 110 jyl)

Jaratqan IYege, Alla-taghalagha bir taban bolsa da jaqyndaymyn, Haq núryn kóremin, sezemin degen kisi tolyq adam qalpynan ainymay ózining boyamasyz yqylasyn, qalybyn, meyirimin qasiyet qylyp kóteredi eken. Qasiyet-kisining túrmysynda emes, bolmysynda. Qasiyetti kisi jasamaydy - kisini qasiyet jasaydy.

Abaydyng 1902 jyly jazghan  ýsh ólenine biyl 110 jyl tolady. "Toty qús týsti kóbelek", "Allanyng ózi de ras, sózi de ras", "Jýrek - teniz" ólenderi.

Abay búl kýnde qiyanatqa attap baspaytyn, jýregining basyna shýkirshilik jinaghan, manayyna adamshylyq pen izettilikting shamyn jaqqan, anyq payghambarlyq minezge bet búrghan  kezeni edi. Ólenderin, ishtegi oiyn yrghaqqa, úiqasqa kóndire almaghan kezde, qara sóz - ghaqliyalaryn qaghazgha kesteledi. Alysty boljap,  asyl oidyng tútqynyna ainaldy. Pendeshilik kýiki tirlikten boyyn aulaq ústap, zamannyng túrghysyna zau biyikten kóringisi keldi. Óitkeni aqyn - әlemdik garmoniya radary, kóktegi Jaratqan Ie men jerdegi tirshilik iyesining jalghastyrushysy. Aqyn - antenna.

«Allanyn ózi de ras, sózi de ras,

Ras sóz eshuaqytta jalghan bolmas»,- degende úly aqyn әr nәrsening týp negizi, bolmystyng negizi Jaratqan IYe, al sol istin, minezdin, sol sergeldenning sebepshisi - júmyr basty pendening ózi degenge keltiredi. Qúran ayatyndaghy "Allagha sendim jәne onyng jalghyzdyghyna sendim" degendi negiz etip, «Alannyn ózi bar, onyn sózi - Qúran. ran sózi eshqashan jalghan bolmaydy» deydi.

Jaratylystyng adamzat sheship bolmaghan tolyp jatqan júmbaqtary bar. Ony sheshu ýshin, әlbette, aldymen jaratylysty, Jaratqan IYening júmbaghyn sheshe bilu qajet. Abaydyng san qaytalap aitqan "dini" úghymdyq óleninde býkil jaratylys, kenistik, bizge beymәlim tirshilik iyeleri, qorshaghan ortanyng syry men sipaty qosylyp aqyndy erekshe kýige bauraydy. Aqyn arghy-bergi bilimpazdardy kóp teksergen, ózi de ýlken jýrekting iyesi. Ol sananyn, suyq aqyldyng ghana aitqanymen jýrgen adam emes, uaqtynan, ortasynan barynsha ozyp, basqasha oy keship, bólektene bilgen sezim sipatynyng iyesi. Endeshe, qatty kýizeliske týsip, óz ortasynan bólektenip, eshkimge jolamay, bólekshe tirshilik keshken aqyn tabighaty bizge әli júmbaq. "Men ózim tiri bolsam da, anyq tiri emespin" degen Abay osy sózimen-aq ózge  dýniyening esigin ashyp, aitqyzbay-aq beymәlim tirshilik iyelerimen úghysyp  túrghan qalpymen-aq býgingi úrpaqpen ýndeskedey.

«Amantý - oqymaghan kisi bar ma,

Uәktýbiyhy - degenmen isi bar ma,

Alla ózgermes adamzat kýnde ózgerer,

Jarlyqpen ol sizderge syzdy-ólәrgha» - deydi Abay.

 

«Amantý» - dep otyrghany qúran ayaty,. Búl júrttyng "Qúran sózine senemin degenimen isi bar ma" dep nalidy.

Jaratylys әlemi men adam әlemi úshy-qiyrsyz bastaluy da, ayaqtaluy da joq, tek Jaratushynyng ózine ghana ayan júmbaq dýniye.

Jer betindegi barlyq ghylymdardyng qaynar kózi - Qúran kәrim ekendigin býkil әlem anyqtap otyr. Oghan dәlel - әrtýrli ghylym salalarynyng bedeldi ókilderining Qúran kәrimdi Allanyng sózi dep moyyndap, músylman dinin qabyldap jatqandyghy.

Alla ózgermeydi, adam ózgeredi. Syrtqy súlbandy әldekimge úqsatyp ailaker siqyrshy atandyratyn - pendeshilik. Keybireuler pende-ghúmyrda dәuletining buyna mastanyp, Alla-taghalagha qaraytúghyn qalybyn, dýniyege búryp,  boyamasyz yqylasyn mýlde esten shygharady. Óz qalybyn ózinshe ózgertip, ózge bop  kórinuge tyrysushylyq - shaytannyng isi.

Adamshylyq joly - Alla-taghala әu basta bergen qalybyndy saqtap, ony zamangha, mezgilge baylanysty ózgertip, basqasha qylyp kórsetuge tyryspay-aq tirshilik keshu. Eki jýzdilikpen tirlik qylghanda basyna baq qona ma? Ózgege úqsaushylyq týpting týbinde ózindi kemsitumen para-par nәrse.

Perishtening - perige, perining shaytangha ainaluy op-onay.

«Adam nәpsi, ózimshil minezbenen,

Bos sózbenen qastaspay týzu kelmes» - dep otyrghany, myna tezek dýniyening tezegin terip, ólip-óship jýrgende bir-bir shaytangha ainalyp ketpeyik degeni.

«Kýlli maqúlyq ózgerer Alla ózgermes» - deydi. Abay.

Adamnyng adamshylyq qasiyeti ýsh-aq nәrse; «ystyq qayrat, núrly aqyl, jyly jýrek» Osylardy búzatyn jәne ýsh is bar; «payda, maqtan, әuesqoy», dep qyldan taydan saqtandyrghan da Abaydyng ózi. Adamnyng minezi - iman tarazysy sekildi payda oilatyp, maqtan qyzdyrmalap, әuesqoylyq jenip kýnde ózgeredi. Ózgermeytin jalghyz ghana Jaratqan IYe. Endeshe,  qyltyldaghan tarazy basynday dostyng kónili ózgerdi, peyili búzyldy, ózgermeli zamannyng yghyna esti degen osy.

Ál-Farabiyding "Kemengerlik meruerti" degen әigili kitabynyn  әri oily, әri asa mazmúndy týsiniktemesimen Abay da tanys bolghan degen tújyrym bar.

«San bergen sana bergen sanat bergen,

Insan dep sanalygha ol at bergen

Jaratyp barsha әlemdi jalghyz núrdan.

Jauhary núr sәulesin tarat degen» dep Ál-Faraby babamyz aitqan oidy Abay:

«Mahabbatpen jaratqan adamzatty,

Sen de sýi, sol Allany jannan tәtti»- dep órbitip әketedi.

"Qúday taghalanyng joly degen jol - nihayatsyz bolady" - deydi aqyn ózining 38-shi qara sózinde. Onyng nihayatyna (shegine) eshkim jetpeydi. Biraq, sol jolgha  jýrudi ózine shart qylyp kim qadam basty, ol taza músylman, tolyq adam delinedi. Jaratushy iyening shegi joq ózgeshe әleminin  esigin ashyp, dәm-túzyn tatyp, tirshilik lәzzatyna batu, jar sýn, bala ósiru, mahabbat pendesine ghana búiyrghan. Jaqysylyqqa taspay, jamanshylyqqa saspay, sol Jaratqan Ie syzghan jaryq sәulemen ilgeri basu, adamdargha ghana tәn. Osynyng ózi  kemel baghyt, keleli kýngi shýkirshilik. Kónilding toqtyghy, jýrekting imanigýli. Óz paydasyn ghana oilamay, ózgelerge de jaqsylyqtan sham jaghyp, jylu tarta jýrip, sapar shegu - tolyq adamgha jetkizedi.

«Adam nәpsi, ózimshil minezbenen,

Bos sózbenen qastaspay týzu kelmes» - depti taghy da.

Adamnyng tabighatynan kele jatqan osaldyghy nede? Adam - qanshama teris, qisynsyz tirlik jasasa da, "ózimdiki teris bolypty" dep ózin irep - minep synaudy jaqsy kórmeydi. Áyteuir bir sebep-saldar izdep, ilik tauyp, dúrysqa shygharghysy keledi. Múnymen túrmay ózin erekshelegendi, ózge kisining ózinen bir saty bolsa da tómen túrghanyn únatady.  Jaghympaz, mýlәiim minez tanytqan sybaylasyna "joq" dep betinen qaytaryp, turasyn aityp, tughanyna jaqpaytyn  minezdi taghy tappaysyz. Búl shynnyng jýzine tura qaraugha qúdiretting jetpeytindigi bolsa kerek. Ózining dúrys istemegenin juyp-shayghysy kep, ózgeni kinәlaugha qúlshynyp, kerisinshe, óz basyndaghy kemshilikke synshyl minez tanyta almau - adamgha anyq qater. Týpting týbinde jaqyn degen adamdarynan bólinip, bólekshelenip qaluy mýmkin. Osy shyndyqty barynsha tereng týsinip, óz kinәsin, óz minin kózge  shúqyp kórsetip aitu әdebiyette Abaydan bastalghan dese de bolady. Endeshe, aqynnyng "Kýlsem, quana almaymyn, sóilegenim de óz sózim emes, bәri de әldekimdiki" deui "boyymdaghy mindi sanasam, tau tasynan az emes" degeninde jýrektegi ýlken syr jatyr. Ashy shyndyqtyng syzy seziledi.

«Din de osy, shyn oilasan, taghat ta osy.

Eki dýnie búl tasdiq - Haqtyng dosy» - degen Abay eng әueli jan dýniyening qúbyla ózgeruin qas qaqpay tanityn, ózin de ózgening de ishki sarayyn ainadan kórgendey kóripkeldikpen tamyrshyday tap basyp aitatyn qasiyet iyesi. Ol - jan qúbylysyn ruhtan, qasiyetti Qúrannan ajyrata bilushi Qúran sózderin pәlsapalyq túrghyda týsinushi ghúlama.

 

Astana qalasy,

Qazaqstan-Resey uniyversiyteti,

«Abaytanu» ghylymiy-tanymdyq ortalyghynyng diyrektory,

QazaqstanJazushylar Odaghynyng mýshesi, aqyn

«Abay-aqparat»

0 pikir