Júma, 28 Qantar 2022
Janalyqtar 2611 0 pikir 29 Mamyr, 2012 saghat 07:21

Bolat Tólepbergenov. Qazaqtyng birtuar úly – Múqtar Shahanov

Maldyng emes, elding qamyn jep jýrgen azamattar qazaqta barshylyq. Sonyng ishindegi biregeyi, qazaqtyng birtuar úly -  Múqtar Shahanov.

Biz Múqtar aghanyng (ghajap shygharmashylyghynan basqa) ózimiz bayqaghan eki qasiyeti jóninde aitqymyz kelip otyr. Ol:

birinshi - Azamattyghy,

ekinshi - erekshe Tazalyghy.

Azamattyq úghym qaqynda qazaq tilining týsindirme sózdiginde - adamgershilik, kisilik, jigittik degen eken. Bizding Múqtar Shahanovtyng azamattyghyn bas әrippen jazuymyzgha basty sebep bolghan týsindirme sózdikte atalghan qasiyettermen qosa, ol kisidegi sayasy mәndegi azamattyq - el ýshin, jer ýshin, bolashaq ýshin batyl aityp, jasap jýrgen enbekterin de eskergendigimizden.

Biraq, qazaqta «búrys batyl oi» aitatyndar da jetkilikti. Olar ózderi-ózderining úlylyqtaryna tang qalyp, elimizding ýkimeti men parlamentinen bastap, qoghamymyzdyng barlyq salasynda órip jýr.

Al, Múqtar Shahanov ne deydi?

Múqtar Shahanovtyng ylghy aitatyn úrany, ómirining mәni men múraty - tughan halqynyng tili men dili.

Til men Dil degen Shahanovsha ne?

Ekonomikanyng mayyn «ezip ishkenmin» deytin bireuler ekonomikadaghy Adam faktoryn tómendetip, endi bireuleri tipti, ony mýlde kózge ilmey qúrghaq ekonomikalyq qaghidattar - makroekonomikalyq tetikterdi basty oryngha qoyady.

Maldyng emes, elding qamyn jep jýrgen azamattar qazaqta barshylyq. Sonyng ishindegi biregeyi, qazaqtyng birtuar úly -  Múqtar Shahanov.

Biz Múqtar aghanyng (ghajap shygharmashylyghynan basqa) ózimiz bayqaghan eki qasiyeti jóninde aitqymyz kelip otyr. Ol:

birinshi - Azamattyghy,

ekinshi - erekshe Tazalyghy.

Azamattyq úghym qaqynda qazaq tilining týsindirme sózdiginde - adamgershilik, kisilik, jigittik degen eken. Bizding Múqtar Shahanovtyng azamattyghyn bas әrippen jazuymyzgha basty sebep bolghan týsindirme sózdikte atalghan qasiyettermen qosa, ol kisidegi sayasy mәndegi azamattyq - el ýshin, jer ýshin, bolashaq ýshin batyl aityp, jasap jýrgen enbekterin de eskergendigimizden.

Biraq, qazaqta «búrys batyl oi» aitatyndar da jetkilikti. Olar ózderi-ózderining úlylyqtaryna tang qalyp, elimizding ýkimeti men parlamentinen bastap, qoghamymyzdyng barlyq salasynda órip jýr.

Al, Múqtar Shahanov ne deydi?

Múqtar Shahanovtyng ylghy aitatyn úrany, ómirining mәni men múraty - tughan halqynyng tili men dili.

Til men Dil degen Shahanovsha ne?

Ekonomikanyng mayyn «ezip ishkenmin» deytin bireuler ekonomikadaghy Adam faktoryn tómendetip, endi bireuleri tipti, ony mýlde kózge ilmey qúrghaq ekonomikalyq qaghidattar - makroekonomikalyq tetikterdi basty oryngha qoyady.

Biraq, últtyq memleketting últtyq ekonomikasyna qansha jerden makroekonomikalyq, yaghny memlekettik kómek pen baghyttau qajet bolghanymen, neshe jerden oghan milliardtaghan investisiya qúiylghanymen, ol ekonomikada Adam yntamen, shabytpen júmys istemese bәri zaya ketedi. Osy kýnge deyin Qazaqstan ekonomikasyn aqsatyp túrghan - kóre bilgenderge (kóre bilmey jalang úrandatyp jýrgenderdi Qúday keshirsin) osy jaghday ekeni aqiqat.

Demek, últtyq ekonomikany algha jeteleu ýshin - sol ekonomikanyng dingegi bolyp otyrghan últta alapat quat boluy qajet. Múnday alapat quat ekinshi dýnie jýzilik soghystan keyin ekonmikasy jermen jeksen bolghan Japon halqyn әlemde ekinshi oryngha alyp shyqqan. Odan keyin ontýstik korey halqy da, dәl sonday jetistikke jetti.

Al, ol alapat quatty tughyzatyn siqyrly kýsh halyqtyng boyyna qaydan daridy  desek, Shahanovsha aitqanda syrttan emes, ishten, últtyng ózinen shyghady. Naqtyraq aitsaq, ol - últtyng Tili men Dilinen asqaq ta órshil Ruh bolyp dýniyege keledi de, últtyng janyna ainalady. Últtyq ruh bolmaghan jerde últtyng jany da, alapat quaty da bolmaydy. Quat bolmaghan jerde ekonomikany mengerip, algha sýireytin kýsh qaydan bolmaq? Ilgeride aitylghan ishki, syrtqy investisiyany iygeru ýshin de, qajet biliktilik pen jigerding bәrin janityn - osy alapat últtyq Ruh pen odan tughan Quat.

Mine, Múqtar Shahanovtyng kóregendigi. Múqtar agha búnyng bәrin ekonomika nemese sayasattanu uniyversiytetterinde arnayy oqyp, mamandyqtaryn iygermese de, Qúdaydyng bergen tabighy taza darynynyng arqasynda tanyp-bilip jýrgen - kemenger!

Al, qazirgi Qazaqstan ekonomikasyndaghy әljuaz últtyq ruhtyng ornyn әzirshe toltyryp, quattandyryp túrghan - babalarymyzdyng múragha tastap ketken jerining astynan shyghyp jatqan, dýniyejýzilik baghasy joghary qara altynynyng arqasy ekenin kim bilmeydi.

Múqtar Shahanovty dostary týgili qastarynyng ózi syilaydy. Óitkeni ol qaspen qastasugha, dospen dostasugha túra biletin - azamat. Keyde ony (qyzghanysh nemese mýdde bólektiginen) jaqtyrmaytyn qastarynyng «ol batyrlyghyn nege osy jerde kórsetpedi?» dep jatatyndaryn estiymiz. Osy sózderining ózinen olardyng Múqtar Shahanovty moyyndaghanyn bayqaymyz. Óitkeni, janaghy adam ózining qolynan kelmegendi eng bolmaghanda Shahanovtan kórgisi keledi. Al, dúshpannyng moyyndauy - ony ózinen joghary qoyghandyq, yaghny erkinen tys syilaghandyq.

El arasynda Shahanovtyng keybir sayasy mәmileshildigin týsinbeytin týrli kózqarastaghy әsire solshyldar men tonmoyyn sayasy sauatsyzdar da jeterlik. Olar «týpki maqsaty ýshin shaytanmen de uaqytsha dostasu kerek» deytin sayasattyng qarapayym qaghidasyn mýlde týsinbeytinder bolsa kerek.

Al, Múqtar Shahanovtyng erekshe Tazalyghy jayyna keler bolsaq - ol kisining eng aldymen aqshagha qyzyqpaytyndyghy. Qansha qyzmette jýrse de, ary men qolynyng bylghanbaghandyghy. Aral taghdyry jóninde qoghamdyq qor qúrghan kezde biyliktegiler «ústalghan jering osy shyghar» dep qorgha jinalghan qarajatty qúmarta teksergende eshtene tappay toryqty. Búdan basqa ózining qansha qoghamdyq kezdesuleri men týrli jiyndarynda eshkimge qol jaymay, óz aqshasyn salatyndyghyna da san mәrte kuә boldyq. Mәselen, «Halyq ruhy»partiyasyn qúru kezinde ózining jýregin emdeuge dep jinap jýrgen on myng dollar aqshasyn júmsady. Sol jyldary (2007j.) bizding mynanday bir qyzyqty oqighagha kuә bolghanymyz bar. Birde Astananyng kóshesinde, mәshiyne ishinde bir-eki jigit bir sharuanyng qamymen Múqtar aghamyzben birge kele jatyr edik. Ol kisinin  qalta telefony shyldyr ete qaldy. Alyp edi, ýidegi jengemiz eken. Aghamyz jengemizdi tyndady da «Men endi ne isteyin?» dep tútqasyn kónilsiz japty. Aghamyzdy ayaq astynan kónilsizdik jaylaghanyna týsinbey mәshiyne ishindegi jigitter «ne bolyp qaldy?» dep hәl súradyq. Múqan: «Jay, ýidegi jengelering ghoy, Ayshórek (atyn Aytmatov qoyghan) demalys lagerine barady eken soghan elu mynday aqsha kerek eken, sony súraydy, joq bolsa nemdi beremin?» demesi bar ma. Otyrghandar ishimizden tanyrqastyq. Ol kisimen suretke birge týsuding ózin dәreje kórip jýrgen Almatydaghy kez kelgen baylardyng bireuine telefon sogha salsa, elu myng emes jýz myng aparyp bere salmay ma ýiine. Mine - aqsha men ar aldyndaghy tәkappar tazalyq.

Shahanov syilyq pen ataq-dәrejeden qashyp jýretin adam. Al, bizding qazaqtyng oqyghan-toqyghandary men jalpy qazaq intelliygensiyasyn qúrtqan búl auru Múqana júqpaghan. Búl qasiyet shyn mәninde eng aldymen - ózining taghy da jenil ataqqa jolamaytyn tazalyghynan, ekinshiden - ózining asyl baghasyn biletindiginen.

Shahanov - eshkimge jaramsaqtanbaytyn adam. Onyng barlyq estelikterinde, kitaptarynda qazaq halqy bar bolghannan keyin ghana, sol el erkeletkennen keyin ghana: bireuleri - erkelep, bireuleri - esirip el aghasy bolyp jýrgen «qayratkerlerdin», biraq, solardyng halyqtyng múnyn múndaugha, joghyn joqtaugha kelgende «tabylmay qalatynyn» betine aityp ta, jazyp ta jýrgen - batyr adam!

Múqtar Shahanov - óte sengish adam. Barlyq «Jalyngha» barghan, sәlem bergen qazaqtyng bәrin ózindey kóredi. Talay qazaq jer soqtyryp aldap, tipti, satyp ta ketti. Sonda da kónili - sol qazaqqa sol bayaghy.

Múqtar Shahanov - óte qarapayym adam. Ýlken demey, kishi demey únatqan adamyna jyly sóz aitqandy, qaljyndasqandy jaqsy kóredi. Onday baqytqa ie bolghan qazaq, kóp úzamay aqynnyng ólenining beynesine ainalatyny jii bolyp túratyn jaghday.

Shyndyqty sýimeytin, shyndyqtan qorqatyn adamdar ony «jónsiz shyryldaghannan basqany bilmeydi» dep te sógedi. Ondaylargha týsinistikpen qaraghan dúrys shyghar. Óitkeni olar aldyn bir ghasyr búryn oilaytyn ghajap sezimtal Shahanov emes qoy.

Sózimizdi ayaqtay kelgende, úly Azamattyq pen keremet Tazalyq bolghan jerden saf altynday shyndyq kenistikke qanat qaghugha talpynyp túratyny aqiqat. Ol kisining shyndyqty aitugha әuestigi mýmkin, sodan da shyghar.

Múqtar Shahanov turaly tandy tangha úryp onyng adamgershiligi, moralidyq qúndylyqtary men aqyndyghy turaly aita beruge bolady. Biraq, bizdinshe ol kisi ony qajet etpeydi, únatpaydy da. Onsyzda Múqtar Shahanovty bar qazaq biledi. Ol qazaq bireuding týsindiruin qajet etpey-aq,  shahanovty ózinshe týsinedi, ózinshe qabyldaydy.

Tirshiligining ózinde-aq, әr qazaqtyng sanasynan oryn alyp, oy salghan osy bir ashyq ta qúpiya adam biyl 70-ke keledi.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6174
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 8030