Jeksenbi, 23 Qantar 2022
Janalyqtar 3085 0 pikir 29 Mamyr, 2012 saghat 07:15

Múhan Isahan. Tarihtaghy ilahy dinder arasyndaghy alghashqy dialog

nemese 622 jyly qabyldanghan «Mәdina qalasy kelisim kitaby» turaly

Osydan 6-7 jyl búryn ústazym marqúm Sәken Ózbekúlynyng jetekshilik etuimen ««622 jyly qabyldanghan «Mәdina qalasy kelisim kitaby» jәne onyng islam memlekettiligining payda bolu jәne qalyptasu tarihyndaghy orny» (610-632) atty taqyrypta dissertasiya jazghan edim. Alayda, ústazymnyng kýtpegen jerden qaza boluy, sonday-aq, eldegi bazbir barmaq basty, kóz qysty ornaghan hal-ahual dissertasiyanyng tiyisti dengeyde qorghaluyna mýmkindik bermedi. Osy jazylghan dýniyening dinder arasyndaghy súhbattastyqqa qatysty keybir tústaryn aldaghy aptada Astanada ótkeli otyrghan «Álemdik dinder jetekshilerining IV qúryltayy» qarsanynda jariyalaudy jón kórip otyrmyn.

Mәdina qalasynda 622 jyly qabyldanghan «Mәdina qalasy kelisim kitaby» - zertteushilerding aituyna qaraghanda  jazbasha týrde qabyldanghan әlemdegi eng alghashqy konstitusiya bolyp tabylady. Búl qúqyqtyq qújattyng negizinde Mәdina memleketi (622 jyly) qúrylyp, múndaghy birneshe diny qauymdastyqtar bir memlekette beybit týrdi  ómir sýruge qol jetkizdi. Búl qúqyqtyq qújattyng basty  qúndylyghy da birneshe din ókilderining sayasi, әkimshilik, әskeri, qylmystyq, azamatyq mәselelerdi ortaq týrde tiyimdi sheship, federativti memleketti qalyptastyruy edi.

nemese 622 jyly qabyldanghan «Mәdina qalasy kelisim kitaby» turaly

Osydan 6-7 jyl búryn ústazym marqúm Sәken Ózbekúlynyng jetekshilik etuimen ««622 jyly qabyldanghan «Mәdina qalasy kelisim kitaby» jәne onyng islam memlekettiligining payda bolu jәne qalyptasu tarihyndaghy orny» (610-632) atty taqyrypta dissertasiya jazghan edim. Alayda, ústazymnyng kýtpegen jerden qaza boluy, sonday-aq, eldegi bazbir barmaq basty, kóz qysty ornaghan hal-ahual dissertasiyanyng tiyisti dengeyde qorghaluyna mýmkindik bermedi. Osy jazylghan dýniyening dinder arasyndaghy súhbattastyqqa qatysty keybir tústaryn aldaghy aptada Astanada ótkeli otyrghan «Álemdik dinder jetekshilerining IV qúryltayy» qarsanynda jariyalaudy jón kórip otyrmyn.

Mәdina qalasynda 622 jyly qabyldanghan «Mәdina qalasy kelisim kitaby» - zertteushilerding aituyna qaraghanda  jazbasha týrde qabyldanghan әlemdegi eng alghashqy konstitusiya bolyp tabylady. Búl qúqyqtyq qújattyng negizinde Mәdina memleketi (622 jyly) qúrylyp, múndaghy birneshe diny qauymdastyqtar bir memlekette beybit týrdi  ómir sýruge qol jetkizdi. Búl qúqyqtyq qújattyng basty  qúndylyghy da birneshe din ókilderining sayasi, әkimshilik, әskeri, qylmystyq, azamatyq mәselelerdi ortaq týrde tiyimdi sheship, federativti memleketti qalyptastyruy edi.

Sayasattanushylardyng kópshiligi býgingi kýngi elimizde jandanyp otyrghan dinderaralyq «diolog» bastamasynyng diny birlestikter arasyndaghy kelispeushilikti qaqtyghysqa ainaldyrmaytyn jәne әlemdik tatulyqtyng saqtaluynyng birden-bir negizi bolatynyn payymdaydy.  Al  dinder arasyndaghy alghashqy dialog osy «Mәdina qalasy kelisim kitabynda»  jasaldy. Ejelden tek óz dinin aqiqat dep kelgen yahudy qauymy jana din ókilderi músylmandar jәne Áus pen Hazrej taypasynyng pútqa tabynushylarynyng Mәdina qalasynda bir mezgilde qatar ómir sýruining mýmkindikterin qarastyrghan búl kelisim kitaby, sóz joq adamzat balasynyng ýlken jetistigi bolatyn.

Alghash ret «Mәdina qalasy kelisim kitabynyn» mәtini Múhammed payghambardyng ómirbayany turaly shygharma jazghan ibn  Hishamnyng (VIII-gh)  enbeginde jariyalandy. Ibn Hisham búl sýbeli enbegin ibn IYsqaqtyng enbeginen alghandyghyn aitady. Al, Ibn Ysqaq Múhammed s.gh.a-nyng ómiri turaly derekterdi hadistanushylardyng jetkizuimen jinaghan. Siriyalyq zertteushi Ramazan Buitiyding aituyna qaraghanda Múhammed s.gh.a «Mәdina qalasy kelisim kitabyn» arnayy qaghazgha jazdyrghan. Al mәtinning auyzsha núsqasyn Ibn IYsqaq Ahmad b. Jenabtan estigen, ol Ábul-Velidten, ol Isa b. Yunisten, ol Amr әl-Muzeniyden, ol әkesi Abdillahtan, Abdillah ta әkesi Kesirden jetkizilgenin bayandaydy. Shyghystanushy V.S.Solovev óz shygharmasynda Múhammed s.a.gh Mәdinagha kóship kelgennen keyin múhajirler men ansarlar jәne múndaghy yahudy taypalarynyng qarym qatynasyn retteytin jazbasha negizde «ereje» qabyldaghandyghyn bayan etedi. V.S.Solovevting «ereje» dep otyrghany osy «Mәdina qalasy kelisim kitaby» ekendigi anyq.V.F.Panova men Yu.B.Bahtin «Múhammed payghambar» atty sýbeli enbeginde búl kelisim turaly «624 jyly qúbylanyng ózgeruimen birge Múhammed «Mәdina Konstitusiyasy» dep atalatyn qújatty qabyldady. Býgingi kýnge deyin týpnúsqasy saqtalghan osy qújatta Múhammed ózining sonynan ergender men әrtýrli taypalardan túratyn Mәdina qalasynyng túrghyndaryn birtútas halyq dep tanyp, onyng jana qaghidalaryn bekitti» deydi.Búl jerde V.F.Panova men Yu.B.Bahtin «Mәdina Konstitusiyasy», yaghni, «Mәdina qalasy kelisim kitaby» «624 jyly qabyldandy» dep hronologiyalyq jansaqtyqqa úrynghan sekildi. Óitkeni, ózge shygharmalardyng bәrinde «Mәdina qalasy kelisim kitabyn» 622 jyly qabyldandy dep kórsetedi. Degenmen, V.F.Panova men Yu.B.Bahtinning «Mәdina Konstitusiyasy» dep, «Mәdina qalasy kelisim kitabyn» aityp otyrghany týsinikti.

M.Hamidullah ózining «әl-Vesaykus-Siyasiye» (Sayasat turaly kelisim) atty shygharmasynda «Mәdina qalasy kelisim kitabynyn» býginge deyin jetken arab tilindegi mәtinin 1-shi nómirli kelisim retinde kórsetkenin jetkizip, «Islam payghambary» atty ghylymy enbeginde osy mәtindi qaytalap kórsetip ótedi. Onyng aituyna qaraghanda hijranyng (622 j) alghashqy jyly hz. Ánesting ýiinde Mәdinany mekendeytin subiektilerding (rulardyn) ókilderining qatysuymen «Mәdina qalasy kelisim kitaby» jazylghan.

«Mәdina qalasynyng kelisim kitabyn» týzuge mekkelik músylmandar jәne ansarlar, yaghni, Mәdinadaghy Áus jәne Hazrej taypasynyng rulary jәne osy rularmen dos bolyp tabylatyn Qaynúqa, Nәdir, Qúrayza atty yahudy taypalary qatysqan. Áus pen Hazrej óz ishinen 8 rugha, al, yahudy taypalary 20 rudan túratyn.

Ibn Hisham óz enbeginde Áus taypasynan Hatm, Uakiyf, Uayl, Umayy syndy әuletterding músylmandyqty qabyldamay, pútqa senushilikti jalghastyrghanyn aitady. Kelisimde osy taraptartyng mýddesining eskerilgenin negizge alsaq, «Mәdina qalasy kelisim kitabyn» jazugha barlyghy 30-dan astam subiekti qatysqan dep boljaugha bolady.

Ánasting (r.a) ýiinde ótken osy jiynda qay subiektining ókili qanday úsynys aitty nemese qanday qarsy pikirde boldy, osy jaghy derekterde aitylmaydy. Biraq, Mәdinany mekendeytin subiektilerding mýddeleri teng eskerilgenin esepke alsaq, basqosugha qatysqan ru ókilderining óz qauymynyng mýddesi men mәrtebesin saqtaugha atsalysqanyn angharamyz.

Múhammed s.gh.a men yahudy taypalary basshylarynyng qatysuymen Mәdina qalasynynyng sayasy qúqyqtyq mәrtebesin anyqtaghan búl kelisimdi pәkistandyq islamtanushy M.Hamidullah birinshi bolyp «Mәdina qalasy memleketining konstitusiyasy» dep atady [8, 201-b].

Professor M.Hamidullahtan ózge islam tarihshylary «Mәdina qalasy kelisim kitabyn» «Kelisim» dep atady. Al, M.Hamidulah «Mәdina qalasy kelisim kitabyna» «Islam konstitusiyasy» degen bagha bergenmen, kelisimdegi qamtylghan mәselelerdi tereng taldamaghan. Ol ózining «Islamgha kirispe» atty leksiyalar jinaghynda «Mәdina qalasy kelisim kitabynyn» mazmúny jóninde qysqasha bylay deydi: «Hz.Múhammed s.gh.a jasaghan 52 baptan túratyn hatqa týsip, kýni býginge jetken búl konstitusiyada jana memleketti basqarushy men azamattardyng qúqyqtary men mindettteri, әdiletting qamtamasyz etilui, qalanyng qorghanysy, músylman emes otandastargha berilgen qúqyqtar, ózara әleumettik kómek, senim mәseleleri t.b. sol dәuirge tәn mәseleler qarastyryldy».

Jalpy, «Mәdina qalasy kelisim kitabyna» qalam terbegen zertteushilerding basym kópshiligi M.Hamidulahtyng pikirlerin qaytalaumen shekteledi. Búl qújatta Mәdina memleketining ishki qúrylymy men syrtqy sayasaty jәne әkimshilik basqaru jýiesi men әskeri, azamattyq, qylmystyq qúqyqtyq mәselelerining negizgi baghyttary qarastyrylghan bolsa, onda qanday erekshelikteri bar ekendigin anyqtauymyz shart.

«Mәdina qalasy kelisim kitabyndaghy» qamtylghan negizgi mәselelerdi tómendegishe qarastyrugha bolady:

Sayasy mәseleler

«Mәdina qalasy kelisim kitabynda» memleketting ishki, syrtqy sayasy mәseleleri qalay qarastyrylghanyn  anyqtauymyz, búl qúqyqtyq qújattyng qanshalyqty mәndi ekendigin kórsetedi. Islam dini Arab týbegindegi dәstýrli qalypty jaghdaygha qozghau salghandyqtan, Mәdinada qúrylyp jatqan jana memleketting sayasy ústanymy, ishki tәrtipti qamtamasyz etu men syrttan keler qauipting aldyn alugha baghyttaldy.

1-baptaghy «Qúraysh músylmandary» degen tarap jogharyda bayandap óttik Mekkede  pútqa tabynushy óz taypalastarynan 13 jyl boyy islam dinin qabyldaghanyna baylanysty qysym kórip, aqyrynda búl kiriptarlyqtan qútylu maqsatynda Mәdina músylmandarymen kelisimshart jasasyp búl qalagha kóship keldi. Al, «Mәdina músylmandary» degen tarapqa keletin bolsaq, olar osyndaghy Áus pen Hazrej arab taypalary edi. Olardyng týbi iyemendik arabtar bolghanyn, ondaghy egistik alqaptaryn su basyp qalghannan keyin, olar Mәdinagha jan saughalap kóship kelgendigin jogharyda bayandadyq. Mekkelik Qúrayysh músylmandary Mәdinagha kelmesten búryn Áus pen Hazrej taypasynyn  ókilderimen Aqaba kelisimsharttaryn jasap, búl kelisimderden keyin Áus pen Hazrej taypasynyng kópshiligi islam dinin qabyldady.

1-baptaghy  «Olargha baghynyshtylar men keyin qosylghandar jәne birge soghysqandar» - degen taraptar Mәdinadaghy Qaynúqa, Nәdir, Qúrayza atty yahudy taypalary jәne osy yahudy taypalarynyng qúramyndaghy Avf, Nejjar, Hariys, Saiyd, Jushem, Salebe, Jefne, Shutayba rulary, sonday-aq, Áus pen Hazrej taypasynyng pútqa tabynushylary  bolatyn.

Jalpy, Mәdinadaghy yahudy taypalarynyng kelisimge keluining mynaday ýsh sebebi bolghandyghyn boljaugha bolady:

Birinshiden, yahudy taypalary óz arasyndaghy dau janjal kezinde ekige jarylyp, Áus pen Hazrej taypasyna arqa sýieytin. Qaynúqa Evrey taypasynyng odaqtasy Hazrej arab taypasy bolsa, Nәdir men Qúrayza yahudy taypasynyng odaqtasy Áus arab taypasy edi. Sondyqtan,  yahudy taypalary óz odaqtastarynyng kelisimge shaqyrghanynan bas tarta almady.

Ekinshiden, yahudiyler búl kelisim arqyly ózderimen jaulasushy Shyghys Rim hristiandaryna qarsy músylmandarmen odaqtas bolamyz degen senimde boldy. Jogharyda aityp óttik Shyghys Rim imperiyasyna qarasty Siriyadaghy hristian dinindegi Gassany әmirligi Palestina men Vavilondaghy yahudiylerdi Isa payghambardy óltirgen dep shabuyldaghannan keyin, yahudiyler Arab týbegine oiysugha mәjbýr boldy. Yahudiylerge Mәdina men Haybar ólkesine kóship kelgennnen keyinde Gassandyq arabtar birneshe ret shabuyldady. Yahudiylerding músylmandarmen bir memlekette ómir sýruge kelisimshart jasasuyna  Shyghys Rim Imperiyasyna qarasty Gassandyqtardyng tóndirgen qaupine, músylmandarmen birigip qarsy túramyz degen ishki esebining bolghandyghyn bayqaugha bolady.

Ýshinshiden, yahudiylerding búl kelisimshartqa  uaqytsha otyrghandyghyn jobalaugha bolady. Sebebi, yahudiyler Mәdinagha syrttan qauip tóngende kelisimshartqa say óz mindetterin atqarmady. Yaghny yahudiylerding әreketinen kóp úzamay Qúrayysh pútqa tabynushylary Mәdinagha shabuyldap, músylmandar memleketin qúlatady. Sóitip, Mәdina biyligin qayta óz qolymyzgha ótedi  - degen  niyetting bolghandyghyn bajaylaugha bolady.

Mәdinada islam memleketi qúrylghan alghashqy jyldary memleketting negizgi ishki funksiyasy yahudiylerding kelisimshart negizderin saqtamay, músylmandardyng solarmen arpalysqandyghyn eskersek, yahudiylerding músylmandarmen kelisimge keluining sayasy oiyn ekenin úghu qiyn emes. Tek, Qúrayza yahudy taypasynyng «Or» soghysynda Huyey b. Ahtaptyng músylmandargha qarsy azghyruyna alghashqyda qarsy boluy, ýshinshi sebebimizdi joqqa shygharghanday bolady. Alghashqyda, Qúrayza taypasynyng azghyrugha ere qoymauynyng sebebi, Nәdir yahudiyleri ózderin Qúrayza yahudiylerinen joghary qoyatyn. Bir Nәdir yahudy bir Qúrayzalyq yahudiydi óltirse, jarty qún tóleytin. Al kerisinshe bir Qúrayzalyq yahudy bir Nәdir yahudiyin óltirse býtin qún tóleytin. Múhammed s.gh.a yahudiyler arasyndaghy búl tensizdikti joydy. Qúrayza yahudiylerining alghashqyda Múhammed s.gh.a-dy jaqtauynyng mәnisi osynda edi.

Áus pen Hazrej taypasynyng pútqa tabynushylarynyng aty aitylmaghanmen 1 baptaghy «baghynyshtylar» jәne 14 baptaghy «kәpirler»  degen taraptyng osylar ekeni týsinikti jayt. Ibn Hisham óz enbeginde Áus taypasynan Hatm, Uakiyf, Uayl, Umayy syndy әuletterding músylmandyqty qabyldamaghanyn aitady.

Mәdinada hristiandardyng bolghandyghy turaly naqty derekter joqtyng qasy. Ibn Hisham Áus taypasynyng bedeldi adamdarynyng biri Ábu Amir Ábd ibn Sayfiyding hristian dininde bolghandyghyn aitady. Ol Múhammed s.gh.a Mәdinagha kóship kelgende Mekkege óz betimen ketti. Keyin Mekke alynghanda Tayfqa kóshedi. Ómirining sonynda Tayfty Músylmandar baghyndyrghannan keyin, Siriyagha ketip, sonda óledi [25, 266-267-bb]. Basqa derekterde Ábu Amir Ábd ibn Sayfiyden basqa Áus taypasynyng ishinde hristian dinin ústanghandardyng bolghandyghy aitylady. Múndaghy yahudy qauymynyng basty jauy ózderin Vavilon men Palestinadan qughyndaghan hristiandar bolghandyqtan, Mәdinada hristiandar kóp mólsherde túrdy dep aitu qiyn. Sebebi, islamgha deyingi Mәdina turaly derekterding barlyghynda Mәdinada pútqa tabynushy Áus pen Hazrej arab taypasy jәne Nәdir, Qaynúqa, Qúrayza yahudy taypalarynyng túrghandyghy aitylady. Mәdinada hristiandar bar bolghan bolsa 1 baptaghy «baghynyshtylar» degen taraptyng osylar ekendigin úghugha bolady.

M.Hamidullah «622 jyly Múhammed s.gh.a payghambar músylmandargha sanaq jýrgizip, olardyng canynyng 1500 adamgha jetkenin hadisterinde bayan etken»deydi. Islam tarihshylary sol kezde Mәdina qalasynda 10000-day halyqtyng ómir sýrgendigin aitady. [68, 333-b]. Búl sandargha qarap músylmandar Mәdinada ýstemdik etkenmen yahudiyler men pútqa tabynushylardyng olardan san jaghynan basym ekenin angharamyz.

Sonymen qatar 1 baptaghy «baghynyshtylar men keyin qosylghandar jәne birge soghysqandar» degen tarapqa Mәdinadaghy taypalardyng qamqorlyghynda bolghandar men olarmen dos tútylghan adamdardy jatqyzugha bolady. Arab dәstýrinde qamqorlyqqa alynghandardy «mebla», dos tútylghandardy «dahiyl» dep ataytyndyghyn jogharyda bayandadyq.

2 baptaghy «Búl kelisimge kelgender airyqsha bir qauym retinde qalyptasady» - degen normadan búl kelisimge kelgenderding Mәdinada tәuelsiz islam memlekettiligin qúrghandyghyn kóre alamyz. Múhammed s.gh.a-nyng Mәdinagha kóshudegi basty múraty jana islam dinining erejelerine say ómir sýru ýshin pútqa tabynyushylargha kiriptar emes, tәuelsiz memleketti qalyptastyru edi. Mәdinagha kóshu jónindegi Mekkedegi Aqaba kelisimderi men Áus pen Hazrej músylmandarymen jasalghan bauyrmashyldyq kelisimsharttar jәne osy qújattaghy yahudy taypalarymen jasalghan kelisim negizderi tәuelsiz islam memleketin qúrudyng amaldary bolatyn.

Shyghystanushy V.S.Solovev óz shygharmasynda Múhammed s.a.gh Mәdinagha kóship kelgennen keyin múhajirler men ansarlar jәne múndaghy yahudy taypalarynyng qarym qatynasyn retteytin jazbasha negizde «ereje» qabyldaghandyghyn, búl «ereje» boyynsha múhajirler men ansarlardyng teng qúqyly bolghandyghyn bayan etedi. V.S.Solovevting aityp otyrghan «ereje» «Mәdina qalasy kelisim kitaby» ekendigi belgili.

Búl qújattyghy aty atalghan taypalardyng óz әdet-ghúryp zanynyng boluy jәne olardyng teng qúqyqtyq mәrtebege ie boluy Mәdinadaghy islam memleketi birtútas memleket bolyp qalyptasty dep qarastyrumyzgha jol bermeydi. Sondyqtan, professor M.Hamidullah: «Mәdina Islam memleketin federativtik memleket» degen bolatyn.

«Mәdina qalasy kelisim kitabynda» taraptargha teng qúqyqtyq mәrtebe turaly 16 bapta «Bizge qarasty yahudiylerge zúlymdyq kórsetilmeydi, olar bizben teng dep tanylady, olargha qarsy eshqanday әreket jasalmaydy, kerisinshe kómek beriledi» - degen norma bekitilgen. Sonymen qatar, qújattyng 25 babymen 35 baby arasyndaghy aty atalghan taypalargha teng qúqyqtyq mәrtebe berildi. Múnda Avf, Nejjar, Hariys, Saiyd, Jushem taypasynyng yahudiyleri - dep, Qúrayza yahudy taypasyn, Áus yahudiyleri dep, jәne Salebe, Jefne, Shutayba yahudiyleri dep, Nәdir men Qaynúqa yahudiylerin kórsetip otyr.

«Mәdina qalasy kelisim kitabynyn» bir ereksheligi Qúrayza, Nәdir, Qaynúqa yahudy taypalarynyng qúramyndaghy rulardy kelisimge qatysushy jeke subiektiler retinde qarastyrghan. Sebebi, әr rudyng qúqyqtyq mәrtebesi turaly kelisimning 25-35 baptarynda jeke-jeke normalar kórsetilgen. M.Hamidullahtyng aituyna qaraghanda sol kezende Mәdinada yahudiylerding 20 ruy ómir sýrgen.

Múhammed s.gh.a-nyng yahudy taypalaryn búlay qamqorlyqqa aluynyng sebebi, Qúranda ózge dindegilermen qarym-qatynas turaly mynanday ýkim bar bolatyn: «Din turasynda sendermen soghyspaghan әri senderdi óz otandarynnan quyp shygharmaghan adamdargha jaqsylyq jasaularyna jәne olargha әdiletti bolularyna Alla-Taghala qarsy emes. Óitkeni, Alla-Taghala әdilettilik jasaghandardy jaqsy kóredi» (Mumtahina, 7).

Ásili, islam dininde bir últtyng ekinshi últqa óktemdik jasauyna jol berilmeydi. Barlyq últtar senim-nanymyna qaramastan teng bolyp tabylady. Múhammed s.gh.a: «Arab últy ózge últtargha ýstemdik ete almaydy, sonday-aq, ózge últtar da arab últynan ýstem emes» dep ósiyet etken. Islam dinining negizderinde osylay aitylghandyqtan, biz islam dininde últtardyng tendigi prinsiypi pash etilgen dep aita alamyz. Al, islam tarihyna kóz jiberer bolsaq, údayy últtar tendigi prinsiypi qatal saqtaldy dep, aitu qiyn. Muabitter dinastiyasy islam biyligin qolyna alghan kezde, arab últynyng ýstemdigi  beleng alghany belgili. Harijitter oppozisiyasynyng tarih sahnasyna shyghuynyng bir sebebi, islamda arab últynyng ýstem boluyna qarsy bolghan bolatyn. Desekte, islam dinining negizderinde últtardyng tendigi prinsiypi bar bolghandyqtan, tarihtaghy tensizdikter islamnyng búl qúndylyghyn joqqa shyghara almaydy.

«Mәdina qalasy kelisim kitabynda» músylmandargha negizgi qauip tóndirushi Qúrayysh pútqa tabynushylarymen qarym-qatynas qalay órbu kerektigi haqynda sayasy doktrinalar qarastyryldy. Sol kezdegi әlemning alyp imperiyasy sanalghan Shyghys Rim imperiyasy men Irandyq Sasanitter nemese Arab týbegin mekendegen ózgede taypalagha qarsy qúqyqtyq normalar kózdelmey, mekkelik Qúrayysh pútqa tabynushylaryna toqtalyp ótuining sebebi, islamnyng órken jangyna birden-bir qarsy Qúrayysh pútqa tabynushylary bolatyn. Arab týbeginde islam ýstemdik etse, Mekkedegi Qaghba qasiyetinen aiyrylyp, bizding kýnimiz qarang bolady - degen Qúrayysh pútqa tabynushylarynyng qorqynyshy boldy. Búl qúqyqtyq kelisimning sayasy jetistikterining biri, Qúrayysh tóndiretin qauipting aldyn aluy edi. Búl turaly 14 bap pen 20 baptyng b tarmaghynda mynanday norma kózdelgen:   «Bir músylman kelesi bir músylmandy kәpir ýshin óltire almaydy jәne músylmangha qarsy kәpirge kómek kórsetilmeui tiyis». «Mýshirikter Qúrayysh adamdarymen olardyng mal-mýlikterin óz qamqoryna alyp qorghay almaydy. Músylmandardyng búl joldaghy kýresine eshkim kedergi keltire almaydy». Sonday-aq, 43 bapta: «Qúrayysh taypasyndaghylar jәne olargha kómekteskender eshkimning qamqoryna alynbaydy» degen norma da bar.

Mәdinadaghy islam memleketining syrtqy sayasaty jaghdayynda beybit kelisim jasau turaly 17 bapta mynanday normalar qarastyryldy: «Beybitshilik býkil músylmandargha ortaq. Eshqanday bir músylmannyng Alla jolyndaghy soghysta músylmandardan bólek bir beybit kelisim jasauyna jol berilmeydi». Yaghni, Qúrayysh pen Mәdina músylmandary bir-birining habarynsyz eshkimmen kelisim jasamauy tiyis. Búl baptaghy norma Qúrayysh pen Mәdina músylmandarynyng myzghymas bir odaq qúrghandyghyn kórsetedi. Sonymen qatar, 45 baptaghy norma boyynsha, eger músylmandar Mәdina qalasy ýshin manyzdy bir beybit kelisim jasaytyn bolsa, yahudiyler búl kelisimge qatysa alady. Yahudiyler dәl osynday beybit kelisim jasaytyn bolsa, búl kelisimge músylmandar qatysugha  qúqyly. Yahudiyler ýshin múnday kelisimge kelu Shyghys Rim hristiandaryna qarsy ózderine senimdi odaqtas tabuy bolsa, al, músylmandar ýshin Mekkedegi pútqa tabynushylar Mәdinagha shabuyl jasaghan jaghdayda yahudy taypalary solardyng jaghyna shyghyp ketpeuining aldyn alghan edi. Mәdinada payda bolghan islam memlekettiligi federativti memleket bolghandyqtan jәne diny senimi әr-týrli birneshe qauymnyng bir kezende qatar ómir sýrui ýshin taraptar beybitshilik ústanymda boluy tiyis boldy. Sonymen birge, jana qúrylghan islam memleketi, memlekettilikti ómirshendi etu ýshin beybitshilikti qatang ústanudy memleketting negizi basymdyghy dep tanydy.

Ákimshilik mәseleler

«Mәdina qalasy kelisim kitabynda» әkimshilik bólinis turaly taypalyq dәstýr negizge alyndy. Áus  pen Hazrij taypalary óz ishinen birneshe rulargha bólinetin. Hazrej taypasy Nejjar, Jushem, Saiyd, Hariys. Avf rularynan túrsa, Áus taypasy Nabit Avf, Avfsa rularynan túratyn. Sonymen birge, dәstýrli taypalyq qúrylym boyynsha ru ishinde de birneshe әuletter bar bolatyn. Áulet basshysy men ru basshysy taypa basshysyna baghynatyn. «Árbir taypa óz ishindegi mәselelerdi óz әdep-ghúryptary boyynsha sheshedi» - degen norma taypalyq dәstýrge jasalghan ishara bolatyn. Sonymen birge, 45 baptyng b tarmaghynda «Árbir taypa ózderine qarasty aimaqtyng qauipsizdigin qamtamasyz etedi» - deydi. Búl norma Mәdinadaghy әrbir taypanyng belgili bir әkimshilik aimaqtan túratynyn kórsetedi. Mәdinadan yahudy taypalary shygharylghannan song jәne 631 jyly Qúrannyng Tәube sýresindegi pútqa tabynushylar men músylmandardyng dos bola almaytyndyghy turaly ýkim týskennen keyin búl qújattaghy әkimshilik basqarudaghy eski taypalyq dәstýr normalary kýshin joydy. Degenmen, islam memlekettiligining qalyptasuynda «Mәdina qalasy kelisim kitabynyn» әkimshilik normalary eleuli rol atqardy.

Kelisim boyynsha Mәdina federativti islam memleketining basshysy Múhammed s.gh.a bolyp tabyldy. Sebebi, 23 bapta «әrbir tuyndghan dauly mәselege әdil sheshim aitu Allagha jәne Múhammedke tapsyrylady» - delingen. Sonymen birge, 42 bapta «búl kelisimde aty atalghan taypalar kisi ólimi nemese ózge de qoghamdyq tәrtipke qarsy әreketterding aldyn alu sharalaryn jýrgizudi Allagha jәne Múhammedke tapsyrady» - degen norma bar. Belgili shyghystanushy L.IY.Klimovich te óz enbeginde: «Búl kelisimshart boyynsha múhajirler men ansarlar jәne yahudy taypalary teng qúqyly boldy. Múhammed s.a.gh Mәdina memleketining jogharghy soty jәne sayasy jetekshisi bolyp belgilendi» deydi. Múhammed s.gh.a kelisimdegi ózine berilgen osy normalar arqyly keyin kelisimdi búzghan yahudy taypaoaryn qylmystyq jazagha tartqan bolatyn.

Áskery mәseler

Jana boy týzegen jas memleketting basty mәselelerining biri soghys jaghdayynda músylmandar men yahudiyler qanday ústanymda bolu kerek, birigip әsker shygharghan bolsa, kim qolbasshy boluy tiyis, әskery tәrtipting qaghidalary qalay boluy kerek? degen mәseleler edi.  Mәdinada ómir sýrgen taypalardyng soghys jaghdayynda qalay is-qimyl jasau kerektigi birneshe baptarda bayandalady. Mәdina taypalary ýshin negizgi soghys qaupi Mekkelik pútqa tabynushylar men yahudiylerge óshikken Shyghys Rim hristiandary tarapynan tuyndauy mýmkin bolatyn.

«Mәdina qalasy kelisim kitabynda» soghys jaghdayynda Mәdina memleketining músylmandary men yahudiylerining birikken әskerine Múhammed s.gh.a qolbasshylyq jasauy tiyis boldy. Búl turaly 18 bapta «Bizben birge soghysqa shyghatyn býkil әskery jasaqtar belgili bir tәrtipke baghynyp әreket etedi» - degen. Sonymen birge, 36 bapta «Yahudy taypalary músylmandarmen birge soghysqa Múhammedting rúqsatynsyz shygha almaydy» - degen norma qarastyryldy.

Soghys jaghdayynda músylmandar men yahudiylerding әskery jasaqtary qalay әreket etu kerektigi 37 bapta bylaysha anyqtalghan: «Soghys jaghdayynda yahudiyler óz shyghyndaryna músylmandar óz shyghyndaryna jauapty búl qújattaghy aty atalghan taypalar soghys ashqandargha qarsy bir odaq bolyp tabylady, odaqtastar ózara jaqsy qarym-qatynas ayasynda әreket etedi. Qaghidalargha moyynsúnu mindetti, qarsy keluge jol berilmeydi». Múnda taraptar soghys shyghyndaryn ózderi kóteredi degenmen 38 bap boyynsha, eger yahudiyler músylmandardyng mýddesi ýshin soghysatyn bolsa, soghys shyghyndaryn ózderi kóterui tiyis boldy. Kelisimdegi әskery sheshim boyynsha Mәdinagha qanday bir qauip tónbesin músylmandar men yahudiyler bir-birine kómek berui mindetti boldy. Búl turaly 44 bapta bylay bayandalady. «Músylmandar men yahudiyler Mәdina qalasyna shabuyl jasaghandargha qarsy soghysugha bir-birine kómek beredi».

Mәdina qalasynyng tynyshtyghy memleketting basty qúndylyqtarynyng biri bolyp tabyldy. Búl turaly 39 bapta «Búl kelisimge kelgenderge Mәdina qalasynyng ishinde soghysugha tyiym salynady» - degen norma qarastyryldy. Sonymen qatar, әrbir taypa ózderine qarasty aimaqtyng tynyshtyghyn saqtaugha tiyis boldy. Búl turaly 45 baptyng b tarmaghynda: «Árbir taypa ózderine qarasty aimaqty qauipsizdigin qamtamasyz etedi» - degen norma bekitilgen.

Búl әskery normalar «Mәdina qalasy kelisim kitabynyn» jana payda bolghan islam memlekettiligining әskery doktrinasy ekendigin kórsetedi. Mekkelik pútqa tabynushy Qúrayyshtyqtar men Shyghys Rim imperiyasyna qarasty Siriyadaghy Gassany әmirligi Mәdinagha әskery joryq jasauy әbden mýmkin edi. Búl qauipting aldyn almasa Mәdina memleketining bolashaghy búldyr bolatyn. Múhammed s.gh.a-nyng búl jaghdaydy tereng úghyna otyryp, qauiptyng aldyn-alugha әskery is-sharalardy qolgha aluy, sóz joq onyng myqty strateg ekendigin kórsetedi. Kórnekti mysyrlyq islamtanushy Múhammed Ábu Zehra Múhammed s.gh.a-nyng әskery doktrinasynyng negizderi Qúran ýkimderi bolghandyghyn aitady.

Qylmystyq mәseleler

«Mәdina qalasy kelisim kitabynda»  qylmystyng aldyn  alu, qylmystyng әdil jazasyn beru, qylmystyq daudy sheshu turasyndaghy qúqyqtyq normalardyn  basym ekenin angharugha bolady. Qylmystyq isterdi әrbir taypa óz әdet-ghúryptary boyynsha qarastyrdy. Búnyng sebebi, jogharyda aityp ótkenimizdey Mәdina qalasynda islam dinindegi músylmandarmen birge iuda dinindegi yahudiyler jәne  pútqa  tabynushylar  bir mezgilde qatar ómir sýrdi. Árbir taypanyng qylmystyq qaghidalary jәne qylmystyq jazalary әrqily boluy mýmkin ekendigine baylanysty әrbir taypa qylmystyq daulardy óz әdet ghúryptary boyynsha qarastyruy tiyis boldy. Eger eki taypa ókilderining arasynda qylmys tuyndaghan jaghdayda әdilet qaghidalary negizinde músylmandar shygharghan sheshim songhy sheshim bolyp tabylady. Búl turaly qújattyng 4-11 baptarynda bayan etilgen.

Árbir taypa óz aralaryndaghy bolghan qylmysty jasyruyna nemese qylmyskerge pana boluyna jol berilmedi. Búl turaly  13-bapta «Dindi berik ústanushylar óz aralaryndaghy qastandyqpen shapqynshyshlyq jasaghandardy jәne arandatushalardy jauapqa tartady. Qylmys istegen óz úldary bolsa da, jauapkershilikten bosatylmaydy» - deydi. Sonymen qatar 22-bapta «Osy kelisimdi qabaldaghan Allagha jәne aqyret kýnine sengen músylmandardyng qandy qol kisi óltirushige kómektesuine jәne oghan pana  boluyna bolmaydy» - degen norma qarastyryldy.

Músylman qúqyghynda qylmysker jeke jauapkershilikte boluy tiyis boldy. Mәdinagha deyingi Mekke kezeninde jeke jauapkershilik turaly Qúranda mynaday ýkimder bar bolatyn: «Álde kim izgi is istese sonda ózi ýshin. Al kim jamandyq istese oda ózine» (Jasiya, 15). «Álde kim bir jamandyq is istese, sonda ol sonyng ózindey ghana jaza kóredi. Al jәne er, әiel kimde-kim sengen týrde izgi istese, al mine solar jannatqa kiredi (Ghafyr, 40). «Eshbir kýnaqar, basqanyng kýnәsin kótermeydi. Kýnәsi auyr bolghan bireu kóteruge shaqyrsa, eger jaqyny bolsada oghan eshnәrse jýktelmeydi» (Fatyr, 18). Al,13 bappen 22 bapta jeke jauapkershilikting bolu kerektigi turaly qúqyqtyq normalar qarastyrylghan.

Qylmystyq jauapkershilik taypalyq dәstýrge mynaday jaghdayda arqa sýieydi: eger qylmysker keltirgen ziyanynyn  ornyn óteuge  shamasy jetpese, onda onyng taypasy qún tólemin birge óteuge tiyis boldy. Qylmys ýshin  qún tóleu ziyan tek qasaqana keltirilgende ghana  alynyp eger ziyan qorghanu maqsatynda tuyndaghan bolsa, onda  ziyannyng orny ótelmeui tiyis boldy. Qylmyskerding qylmysy ýshin otbasy da qosa jauapqa tartyldy. Búl turaly 36-baptyng b tarmaghynda mynanday qúqyqtyq norma kózdelgen: «Ótemaqy tek qasaqana ziyan keltirgende ghana alynady. Múnday jaghdayda kisi óltirushi otbasymen birge jauapqa tartylady. Keltirilgen ziyan qorghanu maqsatynda tuyndaghan bolsa ótemaqy alu qaghidasy óz kýshinde bolmaydy». Búl normanyng enu sebebi,  birinshiden arab qoghamyndaghy taypalyq dәstýr negizge alynsa, ekinshiden qylmyskerge qylmysy ýshin otbasynda ziyangha úshyratatynyn sezindiru arqyly qylmystyng aldyn aluy bolatyn.

Músylman qauymy Mәdinagha kóshu arqyly bostandyqqa qol jetkizgennen keyin, osy shaqqa deyin belgili bolghan músylman qúqyghy ýkimderin iske asyrudy qolgha aldy. Solardyng biri azamattyq jәne qylmystyq jauapkershilikte adamdardyng teng boluy edi. Islamgha deyin arabtarda qylmystyq nemese azamattyq isterde sheyhting kimge býiregi búrsa, jenis sol jaqta bolatyn. Yahudiylerde zina jasaghan adamdy taspen úryp óltiru jazasy bolghanmen, әl-auqaty jogharylargha búl jaza qoldanylmaytyn. Kerisinshe kedey-kepshik zina jasasa taspen úryp óltiriletin. Al, 15 bapta qylmystyq nemese azamattyq jauapkershilikte adamdardy alalaugha jol bermeytin mynaday qúqyqtyq norma  kózdeldi: «Allanyng qorghauy jalpygha ortaq. Shygharylghan ýkimder de barshasyna tәn». Mekkelik Qúrayysh aritokrattarynyng islamdy teristeuining bir sebebi, islamda bay bolsanda, kedey bolsanda tensing degen prinsipting boluy edi.

Kelisimde qylmystyq jazanyng eki týrining bolghandyghyn kóruge bolady. Birinshi sanksiya boyynsha ziyan kórushi tarap keshirim bermegen  jaghdayda qangha qan jazasy berildi. Búl turaly 21 bapta mynanday qúqyqtyq norma kózdelgen: «Bir adamnyn  bir músylmandy óltirgendigi naqty dәleldenip, ólgen adamnyng jaqyn tuystary keshirim bermegen jaghdayda qangha qan jazasy beriledi. Músylmandar kesilgen jazanyng oryndaluyna kýsh salady». Ekinshi qylmystyq  jaza boyynsha qylmysker keltirgen ziyannyng ornyn qún tóleui tiyis boldy. Búl turaly 12-bappen 36-baptyng b tarmaghynda qúqyqtyq normalar kózdelgen. Sonymen birge, jәbirlenushi tarap qylmyskerdi keshirgen jaghdayda qangha-qan jazasynyng ornyna jýretin qún tóleu jazasy da músylman qúqyghyna say ýkim boldy.

Mәdina memleketining joghary soty qyzmetin Múhammed s.gh.a atqardy. Búl turaly 23-bapta «Árbir tuyndaghan dauly mәselege әdil sheshim shygharu Allagha jәne Múhammedke tapsyrylady» - deydi. Tómengi sottar qyzmetin taypa basshylary atqardy. Óitkeni 3-baptan 11 bapqa deyingi baptarda aty atalghan taypalar óz aralarynda tuyndaghan qún daulardy óz әdet-ghúryptar boyynsha sheshetindigi aitylghan. Dauly mәseleler óz aralarynda sheshimin tappaghan jaghdayda ghana Múhammed payghambar songhy sheshimdi aituy  tiyis boldy.

Azamattyq  mәseleler

«Mәdina qalasy kelisim kitabynda» azamattyq mәseleler qamqorshylyq jasau, otbasy men dos tútu jәne mýliktik jauapkershilik taqyrybynda órbiydi. Ol dәuirdegi taypalyq dәstýr boyynsha qúldyqtan bosatylghandar búrynghy qojayynynyng qamqorynda boldy. Sonymen birge jalghyz jarym súraushysy joq dep, tanylghan adamdar belgili bir taypanyng mýshesimen dostyq sert jasasatyn. Qúldyqtan bosaghandardy «mebla», dostyq sert jasaghandardy «dahiyl» dep, ataytyn. Ol dәuirde arab qoghamynda qúldar (abd) da bar edi. Qúldardyng basy azat emes bolghandyqtan qamqorlyqtaghy adammen salystyrugha  kelmeytin. Al, qamqorlyqtaghy adamdar «Mәdina qalasy kelisim kitaby» boyynsha qamqorshylarmen birdey qúqyqtyq mәrtebege ie boldy. Búl turaly 40-bapta: «Qamqorlyqtaghy adamdar qamqorshy adamdar sekildi qúqyqtyq mәrtebege iye» - degen norma qarastyryldy. Qamqorlyq jasaugha pútqa tabynushy  mýshirikterge ghana  tyiym salyndy. Onyng sebebi jana qúrylghan Mәdina memleketine negizgi qauip tóndiretin músylmandargha óshikken mekkelik mýshirikter edi. Qamqorshylar arasynda qamqorlyq  jasau turaly dau tuyndamas ýshin qamqorshy adamnyng kelisiminsiz qamqorlyqtaghy adamgha kelesi bir adamnyng qamqorlyq jasauyna jol berilmedi. Búl turaly 41 bapta bylay bayandalady «Qamqorshy adamnyng kelisiminsiz kelesi bir adamgha  qamqorlyq jasaugha jol berilmeydi».

«Mebla» bolu mәselesi bir izge týsirildi. Bir adam ekinshi adamgha qarsy onyng «meblasy» bolghan adamymen kelisimshart jasamauy tiyis boldy. Búl turaly 12-baptyng b tarmaghynda mynaday qúqyqtyq norma  bekitilgen: «Bir músylman  kelesi bir músylmangha qarsy onyng «meblasy» bolghan adamymen kelisimshart jasauyna  tiym salynady».

Dәstýrli taypalyq týsinik boyynsha «mebla» (qúldyqtan bosaghan adam) men «dahiyl» (dos tútylyp qamqorlyqqa alynushy) «húrlarmen» birdey qúqyqtyq mәrtebege ie emes bolatyn. Bir «mebla» bir «húr» әielmen ýilene almaytyn. «Mәdina qalasy kelisim kitabynyn» ýlken bir janalyghy «mebla» men «dahilge» «húrmen» birdey qúqyqtyq mәrtebe berui edi. Búl turaly 40-shi bapta mynanday qúqyqtyq norma qarastyrylghan: «Qamqorlyqtaghy adamdar qamqorshy adamdar sekildi qúqyqtyq mәrtebege iye. Qamqorlyqtaghy adam qamqorshynyng qylmysy ýshin jauapqa tartylmaydy».

Siriyalyq zertteushi R.Buity 40-baptaghy: «Qamqorlyqtaghy adamdar qamqorshy adamdar sekildi qúqyqtyq mәrtebege iye» nemese 41 baptaghy «Qamqorshy adamnyng kelisiminsiz kelesi bir adamgha  qamqorlyq jasaugha jol berilmeydi» atty normalar er adamnyng әielderge degen qúqyghyn da qamtyp otyrghanyn aitady. Yaghni, búl normalardy taratyp týsindiretin bolsaq, 40 bap boyynsha otbasynda er adamnyng qamaqorlyghynda sanalatyn әielding sol er adammen qúqyqtyq mәrtebesining teng ekendigi jәne 41 bap boyynsha bir erkekting nekesindegi әielge kelesi bir erkekting kóz saluyna tyiym salynghandyghyn kóre alamyz.

Mýliktik jauapkershilik mәselesi taypalyq dәstýrge negizdeldi. Eger, bir adam mýliktik jauapkershiliktegi óz mindettemesin atqarugha dәrmensiz bolghan jaghdayda onda oghan taypalastary kómektesui kerek boldy. Búl turaly 12-bapta bylay bayandalady: «Músylmandar óz aralaryndaghy auyr mýliktik jauapkershiliktegi adamdy sharasyz jalghyz qaldyrmaydy».

Arab qoghamyndaghy taypalyq dәstýr bolyp tabylatyn rulyq jauapkershilikti islam Mekke kezeninde joqqa shyghardy (Jasiya, 15). 12-shi baptaghy «músylmandar óz aralaryndaghy auyr mýliktik jauapkershiliktegi adamdy sharasyz jalghyz qaldyrmaydy» - degen búl norma dәstýrli taypalyq týsiniktegi rulyq jauapkershilikti janghyrtudy kózdemeydi. Búl baptaghy norma, bir músylman azamattyq nemese qylmystyq is boyynsha mýliktik jauapkershilikte dәrmensiz bolghan jaghdayda, oghan músylmandardyng kómektesetindigin bildiredi.

Múhammed s.gh.a islamgha deyingi arabtardyng dәstýrli taypalyq tanymyn týgelimen joqqa shygharudy múrat etken emes. Sonymen birge,  islamgha deyingi dәstýrli taypalyq týsinik músylman qúqyghyna mýlde qayshy emes-ti. Arabtardyng qonaqjaylyghy men jomarttyghyn әigileytin dәstýrleri islam qúndylyqtarymen qabysatyn. Sondyqtan, Múhammed s.gh.a  islammen ýndesetin  dәstýrli taypalyq týsinikting sol kýiinde saqtaluyna rúqsat berdi.

Keyin músylman qúqyghynyng ýkim beru qaynar kózderine әdet-ghúryptar da jatqyzyldy. Eger qalyptasqan әdet-ghúryp, qoghamdyq-qatynastardy ong rettep jatqan bolsa jәne búl әdet-ghúryptar islam negizderine qayshy bolmasa sharighat búl әdet-ghúrypty qúqyqtyq ýkim beruding qaynar-kózi retinde qarastyrdy.

Azamattyq ister bolyp tabylatyn qamqorlyq jasau, dos tútu, mýliktik jauapkershilik mәselelerinde dau tuyndasa, songhy  sheshimde Múhammed payghambar aituy tiyis boldy. Sebebi, 23-baptaghy «dauly mәsele» degen terminge tek qylmys isti emes, azamattyq isti de jatqyzugha bolady.

Din mәselesi

 

«Mәdina qalasy kelisim kitabynda» qamtylghan mәselelerding biri - din mәselesi edi. Mәdinada islam dini men iuda dini jәne pútqa tabynushy senimning ókilderining bir mezgilde qatar ómir sýrui búl kelsimde din mәselesinin  oryn aluyna  tikeley әser etti. Mәdinada músylmandar men yahudiylerge qaraghanda pútqa tabynushylardyng yqpaly tómen boldy. Osy sebepten músylmandar yahudiylerge ghana óz dinderi boyynsha jýrip-túrugha rúqsat berildi. Búl turaly 25-bapta bylay bayandalady. «Avf yahudiyleri músylmandarmen bir qauym bolyp tabylady, yahudiylerding dini ózderine tәn músylmandardyng dini ózderine tәn, búl qaghida dos tútylghandargha da tiyesili».

Búdan  pútqa tabynushylargha óz senimderi boyynsha jýrip-túrugha tiym salyndy - degen týsinik shyqpauy kerek. Desekte, pútqa tabynushy arabtardyng keybir óz qyzdaryn ózderi tiridey jerge kómetin әdetterine  kýshi basym  músylmandar jol bermedi.

Din mәselesining manyzdy ekenin kórsetetin taghy bir jәit Mәdina ýshin bolatyn beybit kelisimge taraptardyng birge qatysuy edi. Músylmandar tarapynan jasalatyn beybit kelisimge yahudiyler shaqyrylghan bolsa, olar búl kelisimge qatysa alady. Sonymen birge yahudiylerde búnday kelisim jasaytyn bolsa, músylmandar búl kelisimge qatysugha qúqyly edi. Biraq din soghysy kezinde búl qaghida óz kýshinde bolmaydy.  Músylmandar men yahudiyler tek din soghysy  kezinde ghana beybit kelisim jasaudan bas  tarta alatyn. Óitkeni, Mәdinagha syrttan keletin qauipting din túrghysynan bolatyny aidan anyq edi.

Taraptargha din erkindigi berilip, beybit ómir sýru normasy kózdelgenmen, bir-birining diny senimin keleke etuden diny arazdyq tuyp, soghys bolghan jaghdayda beybit ómir sýru normasynyng kýshi joyylatyndyghy eskertildi. Búl turaly 45 bapta mynanday norma qarastyrylghan: «Músylmandar tarapynan jasalatyn beybit kelisimge yahudiyler shaqyrylghan bolsa, olar búl kelisimge qatysa alady. Sonymen birge yahudiylerde búnday kelisim jasaytyn bolsa, músylmandar búl kelisimge qatysugha qúqyly. Biraq din soghysy kezinde búl qaghida óz kýshinde bolmaydy».

Múhammed s.gh.a 624 jyly Nәdir yahudy taypasyn Mәdinadan shygharyp, sýrginge jibergende, osy 45 baptaghy qúqyqtyq normagha sýiengen bolatyn.

«Mәdina qalasy kelisim kitabynda» din mәselesinde músylmandar basym kýshke ie boldy. Búny 20-baptaghy: «Dindi berik ústanushy músylmandar tura joldaghylar bolyp tabylady» - degen norma aighaqtaydy. Sonymen birge, islam dininin  payghambary Múhammed  s.gh.a-nyng Mәdinanyng sayasi, әskeri, azamattyq jәne qylmystyq isterge jetekshi boluy músylmandardyng basym kýshke  ie bolghandyghyn kórsetedi.

Týiin

Álbette, bizding zerteu nysanymyzgha ainalghan «Mәdina qalasy kelisim kitabynyn» erteng ótkeli otyrghan «Álemdik dinder jetekshilerining IV qúryltayyna» tikeley qatysy joq. Deytúrghanmen, tarihtaghy ilahy dinder arasyndaghy eng alghashqy súhbattastyq osy qújatta qarastyrylghandyqtan, sonday-aq, Haq Elshisi s.gh.a-nyng dialogqa qatysty ústanymy da osy kelisimde pash etilgendikten músylman qauymy ýshin  «Mәdina qalasy kelisim kitabynyn» manyzy óte zor. Kórip otyrghanymyzday Múhamed s.gh.a Islam dinin ózge din ókilderine ótimdi etu maqsatynda diny súhbattastyq jasaghan. Demek, dinder arasyndaghy dialogta da bizding kózdegenimiz Haq dinning mәrtebesin asyru bolugha tiyisti. Osy ústanymgha berik bolsaq, dinder arasyndaghy súhbattastyqtyng bizge bereri kóp bolmaq. Layym, solay bolsyn tileyik!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5986
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7606