Júma, 1 Shilde 2022
Tarih 6329 11 pikir 22 Shilde, 2021 saghat 13:31

Aleksandr Bushkov. Altyn Orda tarihy jayynda...

Altyn orda tarihyna qatysty KSRO taraghannan keyin jazylghan tarihy enbekter

2 bólik

Klassikalyq, yaghni, «Ruske monghol-tatar shapqynshylyghy», «monghol-tatar ezgisi» jәne ordanyng biylep-tóseuinen azat etudin» zamanalyq ghylymy versiyasy keninen tanymal, biraq jadygha oy sala otyryp, taghy bir ret selt etkizu artyq bola qoymas.

...Tatar-monghol jasaqtarynyng kómegimen keybir kinәzdar óz taghynda saqtap qalu ýshin ishki mәselelerin sheship, Altyn Orda ýshin alym-salyqty óz kýshterimen jinap berip otyrdy.

Óz ayaghynan qaz túryp alghan Rus uaqyty jetkende azuyn kórsetti.  1380 j. mәskeuding úly kinәzi Dmitriy Donskoy orda hany Mamaydy tatarlarymen qosa tas-talqan etse, jýz jyl ótkennen son, «Ógýrdegi teketireste» úly kinәz Ivan III pen orda hany Ahmat bir-birlerimen betpe bet keldi. Qarsylastardyng qosyny Ógýr ózenining eki jaghalauyna úzaq túryp qalady da, aqyr sonynda han Ahmat orystardyng kýsheygenin, soghyssa jene almaytyndyghyn týsinip, sheginuge jarlyq beredi de, óz ordasyn Edilge alyp ketedi. Mine, osy oqigha «tatar-monghol ezgisining ayaqtaluy» dep sanalady.

VERSIYa.

Jogharyda keltirilgenderding bәri – qysqasha syghymdau nemese sheteldik mәnerde sóz saptasaq, daydjest. Onyng ýstine búny «kez kelgen ziyaly jan» biluge mindetti...

Áueli orys tarihynyng ordalyq dәuirining ózimdik versiyasyn bayandap, keyin baryp, ózimning topshalauymdy birneshe jýzdegen betterdi ózdik týiinuim men «ayan aluyma», sonymen birge, orynsyz esten shygharylghan jylnamalar, ótkendegi tarihshylardyng enbekterine negizdep ret-retimen mazmúndap shyghu.

Sonymen. Men oqyrmangha jogharyda qysqartylyp keltirilgen qatelik órip jýrgen klassikalyq gipotezany tómendegidey tezister boyynsha dәlelep beruden mýddelimin:

  1. Ruske óz dalasynan eshbir «monghol» kelgen joq.
  2. Tatarlar kelimsekter emes, bәldir-bәdu «shapqynshylyqqa» deyin orystarmen qonsy tirshilik kesken Edil manynyng túrghyndary bolyp tabylady.
  3. Tatar-monghol shapqynshylyghy dep atap jýrgenimiz, shyn mәnisinde, kinәz Vsevolod Ýlken otaghasynyng (Yaroslavtyng úly, Aleksandrdyng nemeresinin) úrpaqtarynyng Ruske jeke dara biylik jýrgizui ýshin baqtalas kinәzdarmen bolghan kýresi. Búdan kelip shyghatyny, Shynghyshan men Batudyng ornyn Yaroslav pen Aleksandr Nevskiyler basady.
  4. Mamay pen Ahmat qaraqshy-kelimsekter bolghan emes, bekzada aqsýiektertúghyn, orys-tatar patshalarynyng әulettik qanaralasuy boyynsha úly kinәzdikke qúqyghy bar túlghalar. Búdan kelip shyghatyny, «Mamay qyrghyn» jәne «Ógýrdegi teketires» – epizodtary jatjerlik basqynshylarmen bolghan kýres emes, Ruste oryn alghan kezekti azamat soghysy bolyp tabylady.
  5. Jogharydaghy sóz etilgenderding bәrining aqiqat shyndyghyn dәleldeu ýshin býgingi kýngi qoldaghy bar tarihy derek kózderin basynan ayaghyna qaray tónkerip qondyng esh keregi de joq. Kóptegen orys jylnamalary men erterektegi tarihshylardyng enbekterin oigha shoma otyryp, qayyra oqyp shyghudyng ózi jetip jatyr. Ashyq ertegilik sәtterdi búlttay seyiltip, qayta «klassikalyq teoriyanyn» dәleldiligining salmaqtylyghy onyng ghasyrlar boyy qatyp qalghandyghynda bolyp keletin resmy teoriyagha degen kózsiz ilanudyng ornyna jóndimdi logikalyq týiindeuler jasaghan lәzim. Sol shaqta: «Shanyraqqa qarasanshy, búnyng barlyghy BÁRINE DE BELGILI GhOY!» dep semip qatyp qalghan temirdey berik argumentterge uәj aita alatyn dәregeyge qol jetkize alamyz.

Tek qana olar (argument-dәlelder) keng shalqar oigha emes, kórer kózge ghana temirdey… Kýn Jerdi ainalady degen búdan 500 jyl búryn «bәrine de belgili»  boldy. Fransuz ghylym  akademiyasy 200 jyl búryn ózderining resmy qaghazdarynda aspannan tas qúlaydy degendi mansúqtay keleke etti. Qatang kesik aityp, akademikterdi mýiizdemey-aq qoyalyq, óitkeni ol kezde aspan qatty emes, auadan ghana túratyndyqtan onda qalaysha tas boluy mýmkin. Osy orayda búghan kiristire ketetin bir naqtylau: atmosferanyng sheginen tysqary tastardyng úshyp jýretini, әri onyng jerge qúlaugha qabilettiligi eshkimge mәlim emes edi…

Shyn mәnisinde, biz kóbine tozyghy jetken jylnamalargha asqan qúrmetpen qarap, onyng qatelikten qashyp qútylmaytyn pendeler jazghanyn esimizden shygharyp alamyz. Pendege tәn alaqúiyn sezimderge boy alghyzyp, basy artyq sózder men ózine únamaghan boyarlar turasynda óz kinәzining jarlyghymen ótirikti qoysha órgizgendermen, dau-damaygha týse almaysyng ghoy. Adamdy aldamshylyqtyng qúzyna qúlatu men jalghan aqparat ónmendeydi…

Petrge deyingi dәuirde barsha әskerbasylar qújattarda laqap attarymen atalyp keldi...

Tura, Temer, Turatemiri (avtorlyq orfografiyany kerek jerinde saqtap otyramyz – Abay.kz)… Búl – bir ghana adamnyng Gorodeskiy kinәzining pereyaslavtyqtargha qarsy odaqtasy bolghan altyn ordalyq myrza Toqatemirding bizge belgili attary.

Tamerlan, Timurleng, Temiyr-Aksak ta – bir ghana adam. Ol sonymen birge – Temiyr-Kutlu…

Kórip otyrghanymyzday, geografiyalyq ataular men kisi esimderi qúnyttamaghan jannyng tisin syndyrady. Birinshisi karta boyynsha «sayahattap» jýrse, ekinshisi «qaqqa jarylu» arqyly kelesi dәuirlerdegi ghalymdardyng kitabynda qatyp qalghan túraqty ýrdiske ainalyp, shatysyp-bytysyp jýredi… ...tarihtyng iysi múrynyna barmaytyn jan týrikterding Topal-pasha dep kimdi ataghanyn biler me eken, ózi!?. Sóz, әriyne, felidmarshal Suvorov turasynda…

...Geografiyalyq ataular (tek qalalar ghana emes, sonymen birge elder de!) karta betine týsken shaqta ónin ózgertip, al, bir kisining attary týrlinshe berilip, adamdy aljastyrady da, belgili bir oqighanyng týrlinshe tanbalanuy (óitkeni, babalar men úrpaqtar týrlinshe jyl sanaudy qoldanghandyqtan) tony siresken belgisizdikti tuyndatady. Jylnamashy ózi isine adal bolsa – qúdaydyng bergeni, al, ol – әldebireuding jyrtysyn jyrtsa she…

Sonymen medaliding ýshinshi jaghy bar. Key jaghdayda, jylnamashy jýz payyzdyq adaldyqty tanytyp otyrghanda, zamana tarihshysy ózi kózimen kórmegen dýniyege aghynan jarylyp bagha berip otyrghan jannyng deregine súghanaq qolyn súghyp, «týzetip» jiberuge beyim túrady. Olar búnysyn mәn-jaydy «asqan súnghúlalyqpen» biletindiktermen úghyndyrady.

Ghalym tarihshylar aidy aspangha biraq shygharugha qashanda beyim…

Sonymen, búl mәtin «Orys jerining qúruy turaly Sóz» dep atalady, әr jariyalanghan sayyn bizge jetpegen... «TATAR-MONGhOL ShAPQYNShYLYGhY TURALY»... tútas tuyndynyng ýzigi dep mәlim etiledi!

Jalqaulyqqa baspay qújatty taghy bir oqyp shyghynyz. Sol kezde ózderinizde mynanday qorytyndy shyghara alasyzdar: osynda tatar-monghol shapqynshylyghy turaly habarlama jәnede jat jerlik basqynshylyq turasynda bir auyz sóz bar ma ózi?

Onday eshtenke de joq. Tek shaghyn ghana «...hristiandargha zor apattyng búlty tóndi…» degen týiindeu bar. Biraq onyng qanday apat ekeni esh basy ashylyp aitylmaydy da…

Tap osy ejelgi orys әdeby eskertkishi men ýshin jol ashar boldy. Osydan bastap, men ózimining tarihy zertteuimdi qolgha alyp, tatar-monghol shapqynshylyghy jayyndaghy әldening arty bylghanyshty ekenin moyyndap, batyl aitugha kýsh-jigerim jete aldy.

Bizge búghan deyin ejelgi qazba júmystaryna qatysty dәuirdi anyqtaudyng ghajayyp amalyn aldymyzgha jayyp salghan V. Yanin odan ary tómendegidey rәpette: «Tarihshy qolyna jarym jartylay kýigen paraqty ústap qaldy, qalghany monghol-tatar shapqynshylyghy kezinde otqa oranyp janyp ketken edi. Sondyqtan kitaptar tútastay janyp, jel olardyng kýlin úshyryp әketti» dep jazady.

Búl arada onyng jazghanynyng jóni bar. Ne bәri janyp ketedi, ne... «Orys jerining qúruy turaly Sóz» (keybir boljamdar boyynsha «әulie Aleksandr Nevskiyding ómirinin» kirispesi bolyp tabylady), tek eki tizimde úshyrasady – onyng ózinde de siz jana ghana oqyp shyqqan kýiinizde. Dúrysyn aitsaq: «jartylay janghan bet» emes, úqyptylyqpen jәne arydan oilastyryp, belgili bir versiya qúrugha bolatynyn ghana qaldyryp, qalghandaryn joyyp jiberip, qasaqana qaqqa aiyrghan qújatty tanytady... (olar mәngige joyyldy)… Sonyng ózinde joyylyp jibergen bólikte «monghol shapqynshylghy» turaly sóz boluy esh mýmkin emes. Eng dúrysy resmy versiyany joqqa shygharatyn әldebir mәlimet bolghandyqtan, jel túryp, kýlin úshyryp әketti…

«Klassikalyq versiyany» jaqtaushylardyng qisyny tym qarapayym. «Sózde» attary atalghan aghayyndy kinәzdar Yaroslav jәne Yuriy Vsevolodovichter dәl sol tatar-monghol shapqynshylyghy  uaghynda ómir sýrgen túlghalar. Búdan shyghatyny, onda sóz bolatyn «apatty» tek tatar-monghol shapqynshylyghymen ghana baylanystyrugha bolady. Amal ne, bәrine belgili qisynnan bas tartugha bolmaydy.

Biraq ta, tek miftik «monghol-tatar» róline ózge  ýmitkerlerdi izdestirudi jalghastyrghan kezde múnday oy qisyndylghynyng qatang óz shegi barlyghy tanylady…

Shyn mәnisinde, asqan «zerdeli teng jarym» auyzdarynan tastamaytyn «monghol-tatar» ordasy qayda? Keybir yjdahatty avtorlar Ruske basa-kóktep engen әskerding әldebir asyl tegin qúraghan dep týiindeytin mongholdar qaydan?

Sonymen, jerding tesigine kirip ketsenderde! Búl mәselening eng qyzyqtysy da, әri eng qúpiyalysy da sol bolghan oqighalardy kózimen kórgender de (ne bolmasa sol kezenge jaqyn uaqytta ómir sýrgender de) mogholdardy bizge tauyp beru ýshin dәrmensiz! Aqiqatynda danyshpandyqqa salynyp: olar – qara shashty, qysyq kóz jandar dep dilmarsysaq ta, al, antropologiya «mongoloiyd» dep ataytyndar olardyng arasynda mýldem joq.

Tek esh kýmәnsiz Ortalyq Aziyadan bizge kelgen eki taypanyng – djalair men barlastardyng izderining úshtyghyn qolgha iliktirdik. Olar Shynghys әskerining qúramynda Ruske emes... Jetisugha (Býgingi Qazaq jerining aumaghyna) kelgen. Osy jerde XIII ghasyrdyng ekinshi jartysynda jalayylar býgingi Hodjent manynda, al, barlastar –Qashqandariya ózeni boyynda kóship-qonyp jýrdi. Olar Jetisugha «…tili týrkilene bastaghan sәtte kelgen edi. Jana jerde olar mýldem  týrkilenip, XIV gh., týgese aitsaq, onyng ekinshi jartysynda týrki tilin óz ana tilderi dep sanady» (B.D. Grekov pen A.ng. Yakubovskiylerdi «Rus pen Altyn Orda» (1950) irgeli enbeginen – eki ghalymda bardy joq, joqty bar qylyp – tegi týrki taypalardy halhalandyryp – monoldyng qúramynda halhalar da bolghan degen jalghan oimen oqyrmanyn shatastyryp otyr. Óitkeni, bir jalghandyq ekinshisin tuyndatatyn – A.Bushkovtyng oy týiindeui tanytyp otyr. Oghan ózgelerdi joqqa shygharu ýshin shyn monghol kerek – ol ony ejelgi týrki taypasynan tauyp otyr. Bushkovtyng orystargha ótetin amaly bizge óte qoyama eken? – Abai.kz).

Bar bolghany osy. Búdan basqa mongholdardy tarihshylar qansha jerden baryn salghanymen tabugha qauqarsyz (Taba da almaydy, avtordyng ózi siyaqty san sogha shatasady. Úly qahan armiyasynyng qúramynda bolmaghan últty qalaysha tabugha bolady – Abay kz). Orys jylnamashylary Batu ordasymen Ruske kelgen halyqtar arasynda «qúmandardy» algha shygharady, al, olar bolsa – qypshaq-polovester! Olar býgingi Mongoliya jerinde orys qala-shәrlerimen qaryn-shektey aralasyp (men keyin búny dәleldep shyghatyn bolamyn)  ómir sýrdi!

Arab tarihshysy Elomari: «Kóne dәuirde búl memleket (Altyn Orda XIV gh. – A.B.) qypshaqtar eli edi, qay kezde olardy tatarlar basyp aldy, sol kezde qypshaqtar olardyng bodanyna ainaldy. Odan song olar, yaghni, tatarlar, qypshaqtarmen qany aralasyp, bir atanyng balasyna ainalyp shygha keldi».

Tatarlar eshqaydan auyp kelgen joq, olar baghzydan bastap, ghasyrlar boyy orystarmen qonsy túryp keldi, men búl turasynda aq adalyn aitar bolsam, keyinrek sóz etetin bolamyn, qay kezde ózimining dayyndap qoyghan órelilik bombamdy jarghan sәtte. Ál-әzir bar nazarymyzdy eng manyzdy jaghdayat: eshqanday mongholdardyng bolmaghandyghyna audarayyq. Altyn Ordany mongoloidterge esh qatysy joq, qalypty evropeoid tekti /avtor – diny tandau jasauda – mәsihtengen (evropeoid tekti saqtap qalghan//tildi joghaltyp týrdi saqtaghan) – qazaqtar men músylmandanghan (evropeoid tekten aiyrylyp qalghan//týrdi joghaltyp tildi saqtaghan) – kazaqtardyng antropologiyasyn әdeyi shatastyryp túr: monghol jәne sarttarmen bolghan aralas neke babalar tilin saqtap qalghan qazaqtardyng týrin ghana ózgertken joq: ataqty Iman-Jýsip babamyzgha: «Kózi kók, auzy týkti sary orysty laqtay bauyzdar edim» degen ólende shyghartty/ (Jәnede olardyng tili slavyan tiline úqsas edi – A.Bushkovtyng ózge tarihshylardan artyqshylyghy bardy joqqa shygharmaydy, qayta ony panslavyandyqpen orysqa beyimdeuge dayar túrady, osysy bizding tarihty «bolmaghan orys últynyn» iyelenip ketui ýshin tarihy ýrey tudyrady) aqshyl shashty, kók kózdi, eshqanday qisyq kózdi emes... tatar jәne qypshaq-polovester qúrady.

Shynyshan men Batudyng keypi tap osynday edi (avtordiki dúrys). Kóne derek kózderi Shynghysty engezerdey, úzyn «jiyren» saqaldy, jasyl-sary kózdi jan retinde sipattaydy. Parsy tarihshysy Rashid ad-Din («monghol» shapqynshylyghynyng kuәgeri) bylay dep jazady: Shynghys túqymynda nәresteler «kóbine shaghyr kózdi jәne aq shashty bolyp tuatyn edi». G.E. Grumm-Grjimaylo Shynghystyng onynshy atasy  Boduanichar – aq shashty jәne kók kózdi bolghan degen «monghol» anyzyn (halhaniki me ózi?!) eske salady! Al, óz kezeginde Rashid ad-Din Boduanichardyng úrpaqtarynyng rulyq atauy Bordjigin shaghyr kózdi degendi bildiretinin algha tartady (Altyn Orda tarihy biz orys pen qytay paydasyna joghaltqan tarih qana emes – últymyzdyng 80 payyzy joghaltqan – antropologiya – osy jandy jerimizden A.Bushkov ayarlyqpen ústap alyp otyr  –Abai.kz).

Demek, Batudyng kelbetin – aqshyl shashty, aq saqaldy, kók kózdi dep… aiqyndap surettep beredi. Osy joldardyng avtory alypqashpalyqpen «Shynghyshan ózining qisapsyz әskerin qúrghan» dep tanylatyn aimaqtan tym alysta emes ónirde ózining sanaly ghúmyryn ótkerdi. Qanday desenizshi, baghzydan mongoloid halyqtar – hakas, tuva, altaylyqtargha, әri halhalardyng tap ózderine nazar saludan toyyp boldyq (Tәrjimashy – týrki-monghol tuystyghyna qarsy, san ghasyr boyy bizding paydamyzgha olardy assmilasiyagha úshyratyp (әsirese, han iyemiz, Abylaydyng kezinde) qan aralasqanmen dil aralaspady – oghan sebep: biz olarmen tuys boluymyz ýshin – eseptik san esimderimiz úqsauy kerek, bir dindi tútynuymyz kerek. Búnday basty eki faktorgha bayólkelik qandastarymyz esh kónbey – týrki-monghol tuystyghyn algha tartuynan esh tyimaydy//qazaq aiyrylghan ata mekenimiz ózgege búiyryp, óz jerinde jat atanyp otyrghandyqtan ózderi qaraytyn elding sayasaty ýshin últtyq ruhty jәne miylety dildi saqtap qalu ýshin osynday qadamgha amalsyz barady//әri ondaghy jәne býginderi tarihy otanyndaghy qazaq ghalymdarynyng jazghandaryndaghy halhany adam qylghan bizding babalarymyz degen astar mәtindi úghyna biluimiz kerek). Mongholdar arasynda aqshyl shashty, kók kózdi jandar kezdespeydi, mýldem ózge antropologiyalyq tiyp…

Onyng ýstine, monghol tiline jatatyn toptarda «Batu» nemese «Batyi» degen kisi esimi mýldem úshyraspaydy. Esesine «Batu» bashqúrt tilinde, biz jogharyda aityp ketkendey: «Bastyi» – qypshaq tilinde úshyrasady. Shynghys әuletindegi esimder Mongholiyadan shyqqan joq.

Eng qyzyqtysy, býgingi «naghyz» Mogholstandaghy onyng taypalastary ózderining danqty babasy Shynghyshan turaly ne dep jazdy eken, ә!?

Jauap kónil qúnshytpaydy: XIII ghasyrda monghol әlipbii degen esh bolghan emes (Shynghys qúrghan imperiyanyng keyin monghol jazuyna negiz bolghan týrki jazuynyng naymandyq variantyn qoldanghanyn A.Bushkov qolynda deregi bolmaghandyqtan bilmey otyr – Abai.kz). Mongholdardyng barsha jylnamalary erterketegi XVII ghasyrdyng enshisine tiyedi. Al, búdan shyghatyny, kez kelgen Shynghyshan Mongholiyadan shyqqan degenimiz óni ainaldyrylyp ýsh jýz jyldan keyin jazylyp alghan eski anyzdardyng janghyryghy (Búl arada avtor mәselening baybyna barmay otyr: Úly Qahan ózi tuyp ósken Shyghys Týrkistannyng alashtan halhagha ketken bóligi ata-júrty Bayólkeden quylyp, qazaqtan RF Altay ólkesine eki elding shekarasynda qalghan alash balasy bir-birimen shektespes ýshin, tikeley baylanyspas ýshin 1957 jyly tartyp alynyp berilgen ShQO Qosaghash audany arqyly qazirgi ShQO Abay audanynda Orda tauy men Nayman tauda (Shynghystauda) bolashaq imperiyasyn qúrugha negiz salghan degen de pikirler bar (osy jәne basqa da týrki-qazaq tarihyna qatysty qúpiyalardyng jabuly qaluy ýshin – arheologiyalyq qazba jýrgizbeu ýshin – poligon әdeyi qúrylghandyghy Múrat Ájide sóz bolady) – Abai.kz) …  Álbette týrkining kólenkesinde qalyp kelgen ekinshi sortty últqa sender "naghyz" mongholsyndar degen, babalaryng qaru kezep, túlparynyng túyaghy basyp, auasyn jútpaghan  Adriatikagha deyin soqqan qúiyndata bәrin jaypay jetken deu... qatty únady (búl týrkini jabayy kóshpendi etip, onyng ýstine – qúny bizden tómen naghyz kóshpendige atqosshy shabarman etip kórsetu ýshin danqty babalarymyzdyng 300 jyldan keyingi ótirik tarihyn jazushy mәsihshi iyezuitterge týrki órkeniyetin «Bolmaghan Reseydin» paydasyna ómirge әkelu ýshin óte kerek boldy (IYezuitterding Úly Qahanymyz Shynghyshannyng kindik kesken jeri Bayólkede qazaqtar túratynyn bilmey qalghany qanday ókinishti). Osyny  A.Bushkov óz konsepsiyasyn týzudegi pikiri bizben qosylmasa da, sanasyzdyqpen aqiqatqa jaqaurata aityp otyr – Abai.kz)

Osylaysha, biz ózimiz ýshin eng manyzdy jaghdayat: shyndyq ómirde eshqanday «monghol-tatar» ordasynyng eshqashanda bolmaghandyghynyng basyn ashyp aldyq, yaghni, qara shashty, qysyq kóz Ortalyq Aziyany mekendeushiler HIII ghasyrda mamyrjaylyqpen óz betterinshe kóship-qonyp jýrdi. Kerisinshe Ruske mýlde basqalar eurotekti aq shashty, shaghyr kózdi, kók kózdi bóten jandar «keldi». Al, shyn mәnisinde, olar tym alystan at arytqan joq, qonsy jatqan qypshaq dalasynan keldi.

(Jalghasy bar)

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar