Jeksenbi, 4 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 3346 0 pikir 28 Mamyr, 2012 saghat 14:01

Bizdi biriktirushi kýsh – tughan tilimiz

Memleketting tútastyghy aldymen onyng belgili bir maqsattar tóniregine toptasuynan kórinedi. Búl orayda Elbasy jýrgizip otyrghan qazirgi sayasattyng orny ýlken. Qazaqstan halqyna jyl sayynghy Joldauy - elding damu baghytyn, sol arqyly Qazaqstan halqynyng basyn bir arnagha toghystyratyn qúndy qújat bolyp tabylady. Ár jylghy Joldaudan әrkim ózine qatysty tústardy jolyqtyrady - óz ómirine kerekti talay nәrseni sodan alady, jana da saliqaly tyng iydeyalargha tap bolady. Biylghy Joldauda da sonday syndarly tústar óte kóp. Joldaudy múqiyat zerdelegen adam ózine naqty ómirlik baghdar tabady. Naqtyraq aitqanda, jana bir kókjiyek ashylyp, keler kýnge senim nyghayady deuge bolghanday.

Memleketting tútastyghy aldymen onyng belgili bir maqsattar tóniregine toptasuynan kórinedi. Búl orayda Elbasy jýrgizip otyrghan qazirgi sayasattyng orny ýlken. Qazaqstan halqyna jyl sayynghy Joldauy - elding damu baghytyn, sol arqyly Qazaqstan halqynyng basyn bir arnagha toghystyratyn qúndy qújat bolyp tabylady. Ár jylghy Joldaudan әrkim ózine qatysty tústardy jolyqtyrady - óz ómirine kerekti talay nәrseni sodan alady, jana da saliqaly tyng iydeyalargha tap bolady. Biylghy Joldauda da sonday syndarly tústar óte kóp. Joldaudy múqiyat zerdelegen adam ózine naqty ómirlik baghdar tabady. Naqtyraq aitqanda, jana bir kókjiyek ashylyp, keler kýnge senim nyghayady deuge bolghanday.
Qazaqstan halqyn biriktiretin ýlken kýsh - bizding tilimiz. Memleketimiz qazaq tilin óz mәrtebesine kóterip, res­pub­likany mekendep otyrghan halyqtyng basty tili etip zanmen bekitti. Sonymen birge qazirgi tanda qazaq eli órkeniyet kóshinen qalyspay, әlemdik dәrejede qarym-qatynasqa týsip otyr. Osy rette Elbasymyz tilding ýshtúghyrlyghy, onyng ishinde barsha qazaqstandyqtardy bi­riktiretin memlekettik til jayynda údayy aityp keledi. Elbasy úsynghan Malayziya tәjiriybesin keninen payda­lanu tóni­reginde túshymdy oilar órbidi. Qazaq­standy mekendep otyrghan ózge últ pen úlys ókilderine qazaq tilin ýiretude to­lymdy tәjiriybe qoldau tapty. Jas­tar­dyng bilim aluy, layyqty qoghamdyq jú­mysqa aralasuy, enbek etui, qoljetimdi bas­panagha ie boluy, sportpen shynyghuy mә­seleleri haqynda da keleli oilar ai­tyl­dy.
Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev Qa­zaqstan halqy assambleyasynyng ses­siyasynda sóilegen sózinde tek QHA mý­shelerine ghana emes, býgingi bizding beybit qoghamda ómir sýrip otyrghan әrbir qa­zaqstandyq azamatqa aldaghy manyzdy baghyttardy kórsetip bergendigin aituy­myz kerek. Túraqtylyq, Birlik, Jan­ghyrtu - búl bizding elimizding býgingi bey­nesi jәne bolashaghymyzdyng kepili. Núrsúltan Ábishúlynyng әr sózi osynday naqty ústanymdardan túrady jәne uaqyt óte kele, Elbasy sózining strategiyalyq manyzy asa qúndy ekendigine kózimiz jete týsetini kýmәnsiz.
Múnan ózge, Elbasy Qazaqstan halqy assambleyasy qúramyndaghy әrbir et­nomәdeny birlestikterding keleshekte ústanar berik ústanymyn da aiqyndap berdi. Álemdik órkeniyetke óz beynemizdi tanytu ýshin aghylshyn tiline jetik bo­lyp, elaralyq qatynasta orys tilining kómegine qalay sýiensek, barshamyzdyng qazaq­standyq ekendigimizdi tanytatyn qazaq tiline de meylinshe ýles qosyp, mem­lekettik tilding ayasyn keneytu jolynda qogham bolyp kýsh saluymyz kerektigin jetkizdi. Biz Preziydentimizding búl tap­syr­masyn búljytpay oryn­daytyny­myzgha senimdimiz. Onyng aighaghy retinde, sessiya kezinde ýziliske shyqqan týrli últ ókilderining qazaq tilinde bir ýiding ba­lalarynday shýiirkelesip jatqan sәtin kórip, kónilimiz bir marqayyp qaldy.
Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng Qazaqstan halqy assambleyasynyng HIH sessiyasynda sóilegen sózi qazaq­stan­dyqtar tarapynan qyzu qoldau tauyp otyr. Últaralyq birlik - otandas­tary­myzdyng basty baylyghy ekeni belgili. Osy túrghydan kelgende, elimizdegi birlik ýderisterin kózding qarashyghynday saqtau - ortaq paryzymyz. Sonyng ishinde «Adam týsiniskenshe, jylqy kisines­kenshe» dep halqymyz atap aityp ket­kendey, tughan tilimizding túghyrly ornyna qonuy airyqsha manyzgha iye. Qazaqstan halqyn biriktirushi basty faktorlardyng qataryna Elbasymyz memlekettik tildi jaydan-jay qosyp otyrghan joq.
Preziydentting Qazaqstan halqy as­sambleyasynyng XIX sessiyasynda sóile­gen sózin, onyng ishinde jastar turaly oramdy oilary men payymdy pikirlerin jýregimizge, kónilimizge qondyra otyryp, quanyshty týrde qabyldadyq. Qazaq­standy óz Otanym dep sýiip, qay salada bolsa da jemisti enbek etip, túghyrly mem­leketimizding mereyin ósire jýrip, jenis­pen kórine bilgen jalyndy jas­tardyng asqar biyikteri men asqaq asulargha jetui - Elbasynyng arqasy dep bilemiz.
Bizding Elbasymyzdyng jýrgizip otyrghan sarabdal sayasaty men jastar sanasyna salghan sara jolyn «tili basqa, tilegi bir, jýzi basqa jýregi bir» әrbir qazaqstandyqtyng tatu tirlikte, bereke birlikte ómir sýrip jatqan 140-tan astam últ pen úlys ókilderi, sonyng ishinde jas­tar da joghary baghalaydy.
Kógildir kóktemmen әr adamnyng mereyin asqaqtatatyn, quanyshqa bóleytin, peyil-niyetterin biriktiretin merekeler de birge keledi. Osy mezgilde kókten altyn kýn shapaq shashsa, halyq ta dumandy sәtti asqaq ruhpen ótkizip, shat-shadyman bolatyny bar. Áriyne, oghan - elimizdegi beybitshilik pen tynyshtyq, etnostar arasyndaghy jibek jiptey jalghasqan ózara dostyq pen yntymaq altyn arqau ekendigi anyq. Osynday túraqtylyq pen tatulyqtyng negizi - til. Bizding qoghamdyq ómirimizde memlekettik tilding rólin barynsha ký­sheytu, onyng kýndelikti tirshilikte qoldanys ayasyn keneytu - ómir talaby bolyp otyr. Osy orayda Qazaqstannyng qúqyq qorghau organdary da,onyng ishinde prokuratura qyzmetkerleri de memle­kettik tilding qoldanys ayasyn keneytuge, tildik zannama qaghidattarynyng qatang saqtaluyna erekshe kónil bóledi.
Janna SABIROVA,
Astana qalasynyng prokurory
«Ayqyn» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2323
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1176
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1409