Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Talqy 7097 15 pikir 19 Shilde, 2021 saghat 16:20

Qanat Saudabaev jәne Qazaqstannyng «júmsaq kýshi»

Birde bolashaghynan ýmit kýttirerlik bir jas kompozitor Mosartqa kelip, ózining talantyn qalay damytu kerektigi jóninde aqyl-kenes súraydy. «Qarapayym kompozisiyalardan bastau kerek. Mysaly, әnderden bastasan», – dep kenes beredi Mosart. Jas jigit: «Óziniz bes jasar bala kezinizden-aq simfoniyalar jazdynyz ghoy!» – dep, narazylyq bildiredi. «IYә, dәl solay. Biraq men talantymdy qalay damytu kerektigi jóninde eshkimnen aqyl-kenes súraghan emespin. Men qashanda ózimning dara jolym baryn bildim», – dep jauap beredi Mosart.

Men býgin tәuelsiz Qazaqstannyng mәdeniyet salasyndaghy últtyq damu strategiyasyn qúrudyng bastauynda túrghan Elbasynyng senimdi seriktesterining biri, tughan jerding tekti túlghasy, shynayy patrioty, sayasat sardary QANAT BEKMYRZAÚLY SAUDABAEV turaly óz oilarymmen bóliskim keledi.

Taghdyr oghan HH jәne HHI ghasyrlar toghysynda 45 jylgha sozylghan Otangha qyzmet etuding ózindik jolyn tandaugha mýmkindik berdi. Onyng songhy 30 jylynda, Qanat Bekmyrzaúlynyng ózi: «...Men týrli salalarda Preziydentting ózime degen joghary senimi men qalypty qarym-qatynasyn bar ynta-jigerimmen aqtaugha tyrystym. Aldaghy uaqytta da solay bola bermek!», - deydi.

Súnghyla sayasatkerding 17 jastaghy jasynda-aq odaq kólemindegi eng bedeldi uniyversiytetterding biri – gumanitarlyq shygharmashylyq bilimning shamshyraghy Leningrad memlekettik mәdeniyet institutynyng «rejisser» mamandyghyn tandauy da teginnen tegin bolmasa kerek.

Dәl osy sәtten bastap Qazaqstannyng bolashaq memleket qayratkeri qalyng kórermenge bayypty baghyt-baghdar beretin, erekshe oilau men konseptualdy iydeyalar qalyptastyratyn rejissura mamandyghynyng san qyrly sheberlik qatparlaryn jәn-tәnimen iygeruge den qoyady. Óz kәsibine bar bolmysymen beriledi.

1968 jyly Qazaqstangha talghamy teren, oi-tolghamy ken, shygharmashylyq túrghyda da, memlekettik qyzmette de ózining sonarly soqpaghyn aiqyn sezinetin bilikti maman oraldy. Ár nәrsege talapty, angharly, jiyrma eki jastaghy maman birden nazargha ilikti. Sóitip taghdyr oghan әrdayym bastamashy, ózine senip tapsyrylghan júmys salalarynda tolayym tabystar men jetistikterding avtory boludy búiyrdy.

1968 jyly Mәdeniyet institutyn bitirgennen keyin Qanat Bekmyrzaúly birden M. Áuezov atyndaghy Qazaq akademiyalyq drama teatrynyng rejisseri, qazaq sahnasynyng sanlaghy Ázerbayjan Mәdiyúly Mәmbetovke kómekshi bolady. Osylaysha, óner jolynda júmys isteytin adamdardyng abyroyy men darynyn tereng qúrmetteytin eki shygharmashylyq túlgha bas qosty. Ústaz jәne oqushy. Qanat Bekmyrzaúlynyng rejisser mamandyghynyng qúpiyasy men qyr-syryn jete tanytyp, ýlken enbek jolyn endi bastaghan mamangha qapysyz qamqorlyq jasaghan tәlimgerine degen qúrmeti erekshe boldy, onyng adamshylyq abzaldyghyn, jýrek jyluyn әrdayym ózine ónege tútty.

«Birde professor taqtagha ýlken әriptermen 1 sanyn jazdy da, studentterge qarap: «Búl sizderding adamshylyqtarynyz. Ómirdegi eng kerek qasiyet. Oghan mine dәlel». Sodan song «1» sanynyng janyna «0» dep jazyp: «Al búl sizding jetistikteriniz, ol adamshylyq túrghyda 10 ese ósti». Taghy bir «0» – tәjiriybe, onymen adam «100» boldy. Sóitip, «0»-ge «0»-di qosa beredi, onyng әrqaysysyn senimdilik, ziyatkerlik, t.s.s. dep týsindirdi. «Árbir qosylghan «0» adamdy bir saty ósirip otyrady», - dedi professor. Kenet ol «1» sanyn óshirip tastaydy. Taqtada eshqanday maghynasy joq nólder ghana qalady... «Kórip túrghandarynyzday, eger sizding adamgershiliginiz biyik bolmasa qalghandarynyng qúny nól», - deydi.

Qanat Bekmyrzaúlynyng adamgershilik qasiyeti – ózining kәsiby qalyptasuy ýshin kóp yqpal etken, adamdargha degen qúrmet pen qarapayymdylyqtyng ýlgili bolghan ómirlik ústazy Ázirbayjan Mәdiyúlymen aradaghy qarym-qatynasynan jarqyrap kórindi. AQSh-tan kelgen boyda taghylymdy tәlimgerine baryp, saulyghyn súrap túrudy ózine paryz sanaytyn. Qanat Bekmyrzaúlynyng bar bolmysy osy, ol elimiz ben qogham ómiri ýshin jan ayamay qyzmet etetin adamdargha qay kezde de adal.

Qanat Bekmyrzaúlynyng «Núrsúltan Nazarbaev: Halyqpen birge ómir sýru jәne Halyq ýshin ómir sýru» atty maqalasyn oqy otyryp, men onyng jәne bir qyryn ashqanday boldym: Ol taghdyrdyng jazuymen tarihtyng bastauynda túrghan adamnyng oi-sanasyn bar bolmysymen, tereng sezine biledi.

Qanat Bekmyrzaúly: «Tәuelsizdikting alghashqy kýnderinen bastap bizding jana memleketimizding Basshysy ýshin Qazaqstan Respublikasynyng halyqaralyq dengeyde tanylghan shekaralaryn zandy resimdeu mәselesi manyzdy basymdyqqa ainaldy. Dәl osy jerde Núrsúltan Nazarbaevtyng kemel kóshbasshylyq jәne tamasha adamy qasiyetteri kórinis tapty», - dep jazady.

Ol Elbasyna tek Kóshbasshy retinde ghana emes, «Batystyng janashyl bastamalaryna útqyrlyqpen úmtylys jasay otyryp, sol talpynysty Shyghystyng san ghasyrlyq qúndylyqtary men qoghamdyq ústyndaryna degen qúrmet sezimin qatar ústay biletin Jasampaz kóshbasshy retinde qaraydy».

Men dәl osy, Elbasynyng kemenger oi-sanasynyng syr-sipatyn tereng tanyp-bilgendigi, sol túrghyda ony jan-jaqty qoldap, senimdi serikterining qatarynan tabyluy Qanat Bekmyrzaúlynyng biyik ruhany mәdeniyettiliginde dep bilemin. Elbasynyng syndarly sózderi men qarymdy is-qimyldaryna degen senim ony diplomatiyalyq salada óz kýshin synap kóruge iytermeledi.

Tekti túlghanyng janynyng ashyqtyghy, kónilining kendigi jәne azamattyq adaldyghyna taghy bir mysal – onyng aqiyq aqyn Oljas Omarúly Sýleymenovpen dostyghy.

Ózi: «Jaspyn, Leningradtaghy studen kezim, Sýleymenovting Leningradtaghy jәne sol elding basqa qalalaryndaghy poeziya keshterinde tughan dalanyng erekshe kýshimen jәne jusan iyisimen toltyrylghan ólenderin maqtanyshpen jәne shabytpen oqitynmyn. Oqyp qana qoymay, aqyn sózining oqyrman jýreginde qalay rezonans tudyrghanyn sezetinmin... Bizding alghashqy kezdesuimizde Oljas aq batasyn berip qana qoymay, mening mәngilikke ruhany tәlimgerim boldy. Sol óte qymbat qarym-qatynas 57 jyldan beri әli jalghasyp keledi», - dep erekshe iltipatpen eske alady.

Qanat Bekmyrzaúly Qazaq memlekettik sirkining negizin qalady. Onyng kezinde Qazaq sirki últtyq mәdeniyetting ómirsheng dәstýrlerine jýginip, dalalyq at ónerining mәdeny múrasyn jandandyrdy. Qanat Bekmyrzaúly erekshe aishyqty últtyq ýlgidegi «Djigitovka» ansamblin qúrdy. Ol ansambli qúramyndaghy attyng qúlaghynda oinaghan jigitterding asqan sheberligimen, mәnerli kiyim ýlgilerimen kórermen jadynda jattalyp qaldy.

1976 jyly Qanat Bekmyrzaúly memlekettik qyzmetke shaqyryldy. Naq osy salada onyng strategiyalyq túrghyda oilay biletin memleketshildik jәne patriottyq talanty bar qyrynan jarqyrap ashyldy.

Odan keyinde QazKSR Ministrler kenesi Is basqarmasynyng mәdeniyet bólimining mengerushisi, QazKSR Mәdeniyet jónindegi memlekettik komiytetining tóraghasy qyzmetinde, elding mәdeny bedelin arttyrudy basty baghyt retinde ústay jýrip, Qazaqstannyng maqsat-mýddesimen әrdayym taghdyrlas, tamyrlas boldy.

Memlekettik kinonyng basshysy bola jýrip, Qanat Bekmyrzaúly Qazaqstannyng kino salasynyng damuyna qatysty ózining biregey sheshimderi men strategiyalyq kózqarasy arqyly kiynematografiyadaghy qazaqtyng «jana» tolqyny fenomeni dep atalatyn әlemdik dengeydegi mәdeny qúbylysty ómirge әkeldi. Ol Býkilreseylik memlekettik kiynematografiya instituty (VGIYK) janynan ALGhASh RET QAZAQ ShEBERHANASYN ÚIYMDASTYRDY, onda ataqty rejisser Sergey Solovievting jetekshiligimen Rashid Núghmanov, Abay Qarpyqov, Ardaq Ámirqúlov, Ámir Qaraqúlov, Talghat Temenov, Dәrejan Ómirbaev jәne Serik Aprymov syndy belgili qazaqstandyq kinorejisserler legi ósip shyqty. Keyin olar birneshe mәrte Italiya, Germaniya, Portugaliya jәne t.b. halyqaralyq kinofestivaliderding basty marapattaryna ie boldy.

Ol basshylyq etken jyldary «Qazaqfilim» kinostudiyasy Býkilodaqtyq prokatqa «Igla» (R.Núghmanov), «Tayny madam Vong» (S. Puchinyan), «Sladkiy sok vnutry travy» (S. Bodrov, A. Álpiyev), «Chujaya belaya y ryaboy» (S. Soloviev) syndy belgili filimderdi ekrangha shyghardy jәne «Qosh bol, Medeu» atty alghashqy halyqaralyq kinojobany qúrdy.

1991 jyldan 1992 jyldyng mamyryna deyin QazKSR-ning ókiletti ókili mәrtebesinde qyzmet etken jyldary jýie ayaq asty auysyp, sonyng saldarynan oryn alghan kelensizdikterge qaramastan, ózine jýktelgen mindetter men funksiyalardy qaltqysyz oryndady. Búl rette Qanat Bekmyrzaúly aldynghy shepti tek komandiyrining búiryghy boyynsha ghana tastap shyghatyn qatardaghy sarbazday boldy. Búl jerde de onyng naghyz memleket qayratkeri retindegi eren erik-jigeri men ústamdylyghy aiqyn kórinis tapty.

Qanat Bekmyrzaúly elshi lauazymynda da elimizdi jahandyq qoghamdastyqqa pash etu jónindegi Núrsúltan Ábishúlynyng algha qoyghan mindetterin kóregendikpen, tabandylyqpen sheshe bildi. Búl baghyttaghy birinshi, bederli beket týrkitildes әlemning batys qúrylymdaryna batyl jol ashatyn basty eli Týrkiya boldy.

Odan keyin jana taghayyndau – iri ekonomikalyq derjavalardyng biri Úlybritaniya, onda ol Qazaqstan ekonomikasyna Britandyq investisiyalar tartu mindetterimen shúghyldandy. Jeti jylgha juyq uaqyt AQSh-taghy Tótenshe jәne Ókiletti Elshi qyzmetinde bolyp, nәtiyjesinde AQSh-pen arada strategiyalyq seriktestik ornady jәne Qazaqstan-Amerika sauda-ekonomikalyq yntymaqtastyghy keng qanat jaydy.

Ádettegidey, tyng isting barlyq qyr-syryn jete týsine otyryp, Qanat Bekmyrzaúly diplomat lauazymynda da býkil kórkemdik ýderisti keninen qamtyp, tútastay qúrastyra biletin rejissuragha úqsas tәsilderdi tanyp bildi. Ishki qyraghylyqsyz nemese, dәlirek aitqanda, shygharmashylyq týisiksiz rejisser bolmaydy. Sonyng arqasynda ghana rejisser jalghan men aqiqatty, kózboyaushylyq pen shynayylyqty tap basyp ajyrata alady. Sol siyaqty tanym-týisiksiz, ózindik baqylau men taldausyz diplomat ta bolmaydy, ony da ózining diplomatiyalyq qyzmetinde Qanat Bekmyrzaúly naqty kórsete bildi. Sóitip, ómirining kóp bóligin diplomatiya salasyna arnady: úzaq jyldar Qazaqstan Respublikasynyng elshisi, Syrtqy ister ministri lauazymynda elimizding mýddesin maytalmandyqpen qorghady.

Qanat Bekmyrzaúly EKI RET QR SYRTQY ISTER MINISTRI boldy (1994, 2009-2011). Osy jauapty lauazymdy jauapkershiligi odan da joghary QR MEMLEKETTIK HATShYSY lauazymymen qosa atqardy (2009-2011). 2010 jyly Qazaqstan ghana emes, TMD TARIHYNDA TÚNGhYSh ret Astanada joghary dengeyde EQYÚ Sammiyti ótkizildi.

Qanat Bekmyrzaúlynyng diplomatiyalyq qyzmetining sharyqtau shegi onyng 2010 jyly EQYÚ Tóraghasy dәrejesindegi júmysy bolghanyn atap ótken jón. Memleket basshysy ózining eng senimdi kópjyldyq seriktesterining birin taghy da asa jauapty qyzmet salasyna baghyttady, onda da ol bizding elimizding syrtqy sayasatyn sәtti jýzege asyru ýshin Núrsúltan Ábishúly ózine jýktegen senimdi abyroymen aqtap shyqty.

Men Qanat Bekmyrzaúlynyng basqa qyzmet salasyna auysa otyryp, últtyq shygharmashylyq qauymdy qoldaudy jýieli jalghastyra jýrip, mәdeniyetke adal bolyp qalghanyn erekshe atap ótkim keledi.

ALGhASh RET HALYQARALYQ ARENALARDA QAZAQSTANDYQ KÁSIPQOYLARDYNG JANA ESIMDERI PAYDA BOLA BASTADY.

Bizding әrtister Amerika Qúrama Shtattaryndaghy (Karnegiy-holl), Úlybritaniyadaghy (Royal Albert Hall), Fransiyadaghy ýzdik konserttik alandarda óner kórsetti. Olar Genuyadaghy (Italiya) N.Paganin atyndaghy skripkashylar bayqauy, Parijdegi (Fransiya) Long pen Tibo atyndaghy jas pianister men skripkashylar bayqauy jәne t.s.s. bedeldi halyqaralyq konkurstarda jýldeli oryndargha ie boldy.

Qanat Bekmyrzaúlynyng Qazaqstangha, halyqqa jәne elding tarihy taghdyryna shynayy qyzmet etuge negizdelgen azamattyq ústanymy oghan Qazaqstannyng halyqaralyq arenadaghy «júmsaq kýshi» quatyn jeke bedelimen arttyra týsuge mol mýmkindik berdi.

Qazaqstannyng AQSh-taghy mәdeny kýnderin ótkizu barysynda ol joghary dәrejeli diplomat retinde ruhany is-sharalargha shaqyrylghan kóptegen amerikandyq sayasy qayratkerlerding senimine ie bola bildi. Mәdeniyet kýnderining keng tynysty baghdarlamasy, qazaqstandyq halyqtyq jәne klassikalyq muzyka oryndaushylarynyng shynayy sheberligi, elimizding biregey tarihiy-mәdeny múrasyn pash etu Amerika astanasynyng mәdeny ómirindegi eleuli oqighagha ainalghanyn erekshe atap ótken jón.

2005 jylghy Qazaqstannyng Mәdeny kýnderin ótkizuge dayyndyq pen ótkizu sharalary jaqsy jadymda, jauapkershilik degeniniz kóp-aq. Biz onda Qazaqstannyng tarihynda túnghysh ret últtyq mәdeniyetimizdi AQSh-ta kórsettik. Qazirde ghoy, qazaqstandyq mәdeniyet pen óner әlemdik qoghamdastyqqa keninen tanymal. Al ol kezde bizge birinshi ret Vashingtondaghy Kennedy ortalyghy, Niu-Yorktaghy Karnegy holl siyaqty bedeldi zaldarda óner kórsetuge mýmkindik tughan edi. Mәdeniyet kýnderining Kennedy ortalyghyndaghy ashylu saltanatynda el astanasyn 1999-2007 jyldar aralyghynda 9 jyl basqarghan Vashington meri Entony Uiliyams qúttyqtau sóz sóiledi. Jauap retinde Qazaqstan Respublikasynyng Tótenshe jәne ókiletti elshisi Q.B. Saudabaev oghan asa sәndi qazaq dombyrasyn syigha tartty.

Konsertten song men Qanat Bekmyrzaúlynan әlemning jetekshi derjavasy astanasynyng merin shaqyrudyng sәtin qalay keltirdiniz dep súradym. Sóitsek, qala merining anasy Verdjiniya Hays Uiliyams belgili kәsipqoy әnshi eken. Ol balasy qalany basqarghan jyldary keninen tanymaldylyqqa ie bolyp, resmy is-sharalarda әn aitady. Halyq «qalanyng birinshi anasy» dep qúrmetteydi. Mine, merding anasy arqyly ózimen de jaqyn qarym-qatynas ornatypty.

Halyqta: «Qayyrymdylyqpen sabaqtas aqyl – danalyq» degen qanatty qaghida bar. Búl sózderdi ziyat bilim iyesi – zerek diplomat, naghyz enbekker, sarabdar sayasatker, syndarly sanatker Qanat Saudabaevqa da batyl senimmen arnaugha bolady. Men onyng óz-ózine degen senimdiligi, talmaytyn talaby, tausylmaytyn ynta-jigerine, memlekettik túrghydaghy naqty iydeyalary men is-әreketterine qashanda tәntimin. Ómirining qyryq bes jylyn Otangha sheksiz qyzmet etuge, onyng mýddeleri men tәuelsiz últtyq sayasattyng basymdyqtaryn qorghaugha arnaghan jan qanday qúrmetke bolsyn layyq.

Shyghysta: «Adam degenimiz – simvol. Simvolgha oi-sana toghysqan. Sol oi-sanany tanyp-biliniz» degen danalyq sóz bar. Mening oiymsha, osy aitylghandardyng mәn-mazmúny ómirden óz jolyndy tap, onyng syn-sipatyn týsin, ózinning kim ekenindi dәlelde degenge sayady. Qanat Bekmyrzaúly Saudabaevtyng 75 jyldyq ómir joly shyghys danalyghynyng aqiqatyn rastaydy: OL BÝKIL SANALY GhÚMYRYN HALYQQA QYZMET ETUGE ARNAP, ÁRDAYYM ÓZ JOLYMEN JÝRIP KELEDI!

Arystanbek Múhamediyúly, 

Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri,
ónertanu doktory, professor

Abai.kz

15 pikir