Beysenbi, 7 Shilde 2022
Janalyqtar 3685 0 pikir 28 Mamyr, 2012 saghat 10:40

Qayym Múhammedhanov. Abaydyng әdebiyet mektebi (Dissertasiyalyq kenes stenogrammasy. Túnghysh jaryq kórui)

31 mamyr - sayasiy-qughyn sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni.

Qazaq halqy ýshin qasaphanagha ainalghan sovet ókimetining túsynda qughyn kórip, azap lagerlerinde ómirin ótkizbegen Alashshyl, elshil, últshyl ziyaly qazaq balasy joqtyng qasy. Qyzyl ókimetting qúqayyn kórgen jannyng biri - abaytanudyng asqan bilgiri әri negizin qalaushy ghalym Qayym Múhammedhanov. Abay әlemin qazaq ghylymyna әkelgen jәne Abay mektebin týp-túqiyanyna deyin zerttep, orasan zor ghylymy múra qaldyrghan - Qayym Múhammedhanov  Alayda, Múhammedhanov múrasynyng múrty búzylghan joq. Zertteushisin kýtken zerdeli enbek pen óksikke toly ómir jolynyng ashy shyndyghy әli aitylghan joq.

Býginnen bastap, Dina Qayymqyzy jәne «Qayym Múhammedhanov atyndaghy Mәdeniyet jәne bilim» qoghamdyq qory úsynghan múraghat qújattary men derekterge negizdelgen Qayym Múhammedhanov turaly kitapty jariyalay bastaymyz.

Búl kitap baspa betin kórmegen. Dina Qayymqyzy «abai.kz» aqparattyq portalyna ghana jariya etuge berip otyr.

Kitaptyng birinshi - «Dissertasiyalyq kenes stenogrammasy» bóliminde 1951 jyldyng 7 sәuirindegi Qayym Múhammedhanovtyng «Abaydyng әdebiyet mektebi» taqyrybyndaghy dissertasiyasyn qorghauy jәne dissertasiyalyq keneske qatysushylardyng súraqtary men oghan jauaptar jәne opponentterding sózi bastan-ayaq berilgen.

Kitaptyng jalghasyn portalymyzdyng «Abay Qúnanbayúly» bóliminen ýzbey oqy alasyzdar.

31 mamyr - sayasiy-qughyn sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni.

Qazaq halqy ýshin qasaphanagha ainalghan sovet ókimetining túsynda qughyn kórip, azap lagerlerinde ómirin ótkizbegen Alashshyl, elshil, últshyl ziyaly qazaq balasy joqtyng qasy. Qyzyl ókimetting qúqayyn kórgen jannyng biri - abaytanudyng asqan bilgiri әri negizin qalaushy ghalym Qayym Múhammedhanov. Abay әlemin qazaq ghylymyna әkelgen jәne Abay mektebin týp-túqiyanyna deyin zerttep, orasan zor ghylymy múra qaldyrghan - Qayym Múhammedhanov  Alayda, Múhammedhanov múrasynyng múrty búzylghan joq. Zertteushisin kýtken zerdeli enbek pen óksikke toly ómir jolynyng ashy shyndyghy әli aitylghan joq.

Býginnen bastap, Dina Qayymqyzy jәne «Qayym Múhammedhanov atyndaghy Mәdeniyet jәne bilim» qoghamdyq qory úsynghan múraghat qújattary men derekterge negizdelgen Qayym Múhammedhanov turaly kitapty jariyalay bastaymyz.

Búl kitap baspa betin kórmegen. Dina Qayymqyzy «abai.kz» aqparattyq portalyna ghana jariya etuge berip otyr.

Kitaptyng birinshi - «Dissertasiyalyq kenes stenogrammasy» bóliminde 1951 jyldyng 7 sәuirindegi Qayym Múhammedhanovtyng «Abaydyng әdebiyet mektebi» taqyrybyndaghy dissertasiyasyn qorghauy jәne dissertasiyalyq keneske qatysushylardyng súraqtary men oghan jauaptar jәne opponentterding sózi bastan-ayaq berilgen.

Kitaptyng jalghasyn portalymyzdyng «Abay Qúnanbayúly» bóliminen ýzbey oqy alasyzdar.

«Abay-aqparat»

 

Mәdeniyet pen ghylym qúndylyqtary - Tәuelsiz memleketting ruhany negizi bolyp tabylady. Tarihtyng ashyluy jәne onyng stalindik repressiya jyldarynda qiyamet-qayym kýrepen saqtalyp qaluy - býgingi qoghamnyng oljasy.  Qayym Múhammedhanov ómirin, bostandyghyn, otbasyn qúrban etip, fizikalyq jәne moraldyq túrghydan NKVD men Karlag lagerining jan tózgisiz qinauy men azabyn basynan ótkerse de, marksizm-leninizm birden-bir mektep retinde moyyndalghan zamanda Abay mektebin saqtap qaldy.

Qazirgi qoghamgha ruhy biyik, adamgershiligi men parasaty joghary azamattyq, adami, ghylymy erlik jasaghan azamattardyng ýlgili isi auaday qajet.

Qayym Múhammedhanovtyng әkesi - Múhammedhan Seyitqúlov 1937 jyly atylghan. Onyng Semeydegi ýii «Alashorda» qayratkerlerining әri sol kezdegi mәdeni, әdeby qauymnyng jinalatyn ortasy bolghan.

Ol ýide Abay jәne onyng shәkirtteri, Shәkәrim, Múhtar Áuezovpen qatar sol tústaghy mәdeniyet, teatr, ghylym salasynyng tanymal túlghalary bas qosyp, qonaq bolghan.

Qayym Múhammedhanov HH ghasyr basyndaghy qazaq ziyalylary turaly ónegeli әngimeler men Alash ruhyn jastayynan әkesinen tyndap ósti jәne kózi júmylghansha Alashqa qyzmet etti.

1930-nshy jyldardan bastap Qayym Múhammedhanov Múhtar Áuezovting ghylymy jetekshiligimen «Abaydyng әdebiyet mektebi» taqyrybynda júmys istey bastady.

Jas ghalym Abay mektebi shәkitterining әrbirining aty-jóninen bastap, ómir tarihyn, shygharmalaryn óz qolymen izdep, zerttep tapty, qalyna keltirdi.

Ol «Abay shәkitterining mektebi» dep atalatyn ghylymnyng jana baghytynyng derekkózdik negizin ózi izdep tauyp, negizin qalady.

Q.Múhammedhanovtyng múraghatynda 636 bet qoljazba saqtalghan. Búl ózi jinaghan Abay shәkirtterining shygharmalary.

Sol kezdegi qújatter men materildargha qaraghanda, dissertant 1945 jyly dissertasiya qorghaugha dayyn bolghan. Al, Qayym Múhammedhanovtyng osy jyldar aralyghynda Abay shәkirtteri turaly jinaghan tyng derekteri men naqty ghylymy derekkózderi ghalymdar arasynda keninen paydagha asyp, ghylymy kitaptargha, maqalalargha siltemesi berilip qoldanyla bastaghan. Osylaysha, Qayymnyng enbegi ghylymy ortagha týsip, tanylghan.

1951 jylghy «Abaydyng әdebiyet mektebi» dissertasiyasy qorghauynan jazylghan Stenogrammada dissertasiya jetekshisi M. Áuezovti opponent retinde de kórsetken. Búl bәlkim, intelliygensiyany repressiyalaudyng ekinshi kezeni bastalyp jatqan qiyn-qystau kezde ghylymy enbekti qorghau ýshin jasalghan әreket shyghar.

Jaryq kórip otyrghan materialda 1951 jyldyng 7 sәuirindegi Stenogrammanyng týpnúsqasy tolyqtay saqtalghan: kóp nýkteler, keybir sóilemderding joqtyghy, ayaqtalmaghan oi, sóz sóilemder.

«Qayym Múhammedhanov atyndaghy Mәdeniyet jәne bilim» qoghamdyq qory 1951 jylghy Qayym Múhammedhanovtyng dissertasiyalyq qorghauy, sonday-aq, sonyng izinshe abaytanu salasynda oryn alghan pikirtalastar jәne ghalym qalay qughyngha týsip, repressiyalanghany jayyndaghy  múraghat qújattary men materialdaryn qalpyna keltirdi.

Búl kitaptyng jariya boluy - tarihy shyndyqtyng jaryq kóru jәne kәsiby bilikti, azamattyq parasttylyghy men ar-úyaty, ruhy biyik adamdardy tәrbiyeleuge qosylghan ýlken olja.

Dina Qayymqyzy Múhamedhan,

«Qayym Múhamedhanov atyndaghy Mәdeniyet jәne bilim» qoghamdyq qory

 

 

1951 jylghy Jogharghy attestattau komissiyasynyn

Stenogrammasy

 

STENOGRAMMA

 

Zasedaniya Obediynennogo Uchyonogo soveta Instituta istorii, etnografii,                                  arheologii, Instituta yazyka y liyteratury KazAN

 

gorod Alma-Ata                                                                             7 aprelya 1951 g.

 

PREDSEDATELSTVUET: Doktor filologicheskih nauk, professor                           I. S. SAURANBAEV.

 

PREDSEDATEL:

Tovarishi, pristupim k sleduishemu voprosu:

 

ZAShITA DISSERTASIY K. MUHAMEDHANOVA

NA SOISKANIE UChYoNOY STEPENY KANDIDATA           FILOLOGIChESKIH NAUK NA TEMU

«LIYTERATURNAYa ShKOLA ABAYa»

 

Nauchnyy rukovodiyteli: M.O.AUEZOV.

 

Ofisialinye opponenty:

professor M.S.SILChENKO,

professor M.O. AUEZOV.

 

Slovo dlya oglasheniya ofisialinyh dannyh iymeet Uchyonyi  sekretari soveta B. SULEYMENOV.

 

SULEYMENOV:

Na imya diyrektora Instituta yazyka, liyteratury Akademiy Nauk postupilo zayavlenie ot diyrektora muzeya iymeny Abaya, chlena Soyza Sovetskih pisateley, prepodavatelya Pedinstituta g.Semipalatinska tovarisha Muhamedhanova K. o dopuske k zashiyte dissertasiy na soiskanie uchyonoy stepeny kandidata filologicheskih nauk.

Dannye o tov. Muhamedhanove: rojdeniya 1916 goda, po nasionalinosty - kazah, sosialinoe proishojdenie iz krestiyan-skotovodov, sosialinoe polojenie - slujashiy, po spesialinosty - prepodavateli, staj raboty           11 let.

Vse dokumenty prilojeny k delu tov. Muhamedhanova v sootvetstviy s instruksiey Komiyteta po Delam Vysshego Obrazovaniya. IYmeetsya harakteristika diyrektora Semipalatinskogo Pedagogicheskogo Instituta, iymeetsya reshenie kafedry yazyka y liyteratury Semipalatinskogo Pedinstituta, a takje sektora kazahskogo yazyka y liyteratury hodataystvovati pered Uchenym sovetom o dopuske tov. Muhamedhanova k zashiyte dissertasiy na soiskanie uchenoy stepeny kandidata filologicheskih nauk.

Postupil otzyv chlena-korrespondenta Akademiy nauk SSSR, zaveduyshego sektorom istoriy narodov respublik Sredney Aziy y Kazahstana, Vostokovedeniya Soiza SSR professora Bertelis E.A. Otzyv na avtoreferat postupil takje ot izvestnogo kritika, chlena Soiza pisateley SSR Kedrinoy Z.S., otzyv ot dosenta Kazahskogo gosudarstvennogo uniyversiyteta Turgambaeva K., otzyv starshego prepodavatelya kafedry kazahskoy liyteratury Semipalatinskogo Pedinstituta Rahimjanova A.

Vse otzyvy polojiytelinye. Tov. Muhamedhanov iymeet nauchnye trudy, spisok trudov prilojen. IYmeetsya svyshe desyatka nauchnyh trudov po voprosam abaevedeniya, opublikovannyh y rukopisnyh neopublikovannyh.

Vot y vse dannye.

 

PREDSEDATEL:

IYmeIYtsya ly voprosy k tov. Suleymenovu?

Voprosov net.

 

Perehodim k dissertasii. Slovo predostavlyaetsya dissertantu

K. Muhamedhanovu na temu «Liyteraturnaya shkola Abaya».

 

MUHAMEDHANOV:

 

«Abaydyng әdebiyet mektebi»

 

Abay HIH ghasyrdaghy qazaq jazba әdebiyetining tarihyndaghy birden-bir әdeby mektepting atasy boldy.

Abaydyng әdebiyet mektebi «HIH ghasyrda, ol ghasyrdyng ekinshi jartysynda qazaq halqy, onyng aldyndaghy dәuirge qaraghanda, sózsiz algha basqanyn» kórsetetin mәdeniy-tarihy damudyng bir kórinisi boldy.

Abay mektebi qazaq halqynyng ghasyrlar boyy jasaghan ruhany mәdeniyetin syn kózimen qarap iygerip, orystyng HIH ghasyrdaghy klassik әdebiyetin ózine zor mektep etti.

Ádeby mektepting atasy Abay әdebiyettegi halyqqa jat kertartpa iydeyalargha qarsy, islam shyghysynyng әserine qarsy kýresti. Osy ruhta ózining shәkirtterin tәrbiyeledi.

Sóitip, Abay mektebi óz zamanyndaghy ozyq oi-pikirding jetekshisi boldy.

Dissertant, Abaydyng aqyn shәkirtterining jazba әdebiyetine iydeyalyq mazmún, kórkemdik týr jóninen әkelgen janalyqtaryn, Abaydan alghan aqyndyq ýlgi - ónegesin zertteu maqsatyn aldyna qoydy. Sol siyaqty úly orys halqy mәdeniyetining Abay mektebine etken jaqsy әserin zertteuge airyqsha kónil bólindi.

Abaydyng kórnekti aqyn shәkirtterining ómiri men әdeby enbekteri zerttelip, olardyng ólen, poemalaryna әdeby taldau jasaldy.

Dissertant, Abay manynda bolyp, úly aqynnyng ýlgi-ónegesin kórgen әnshi-kompozitor, ertegishi-jyrshylar tobynyng Abay mektebining iydeyasyn halyqqa jaiyda etken eleuli enbegin zertteudi de maqsat etedi.

Orystyng revolusiyashyl-demokrattary Belinskiy, Chernyshevskiy, Dobrolubov, t.b. enbekterindegi ozyq oi-pikirlerin, osy dissertasiyada qaralatyn mәselelerdi zertteude keng paydalanugha erekshe kónil bólindi.

Dissertasiya, Abay shәkirtterining kópshiligi әli jariyalanbaghan qoljazbadaghy әdeby múralaryn zertteu negizinde jazyldy. Ol әdeby múralar avtordyng 1939-1950 jyldar arasyndaghy izdep, jyinaugha arnalghan enbegining nәtiyjesinde tabylghan edi. Búl jóninde Maghauiyanyng eki poemasyn, onnan astam lirikalyq ólenderin, Aqylbaydyng eki poemasyn, birneshe úsaq ólenderin, Áripting jýzge juyq ólenin, bes poemasyn, Kókpaydyng t.b. kóptegen ólen- jyrlaryn aitugha bolady.

Búl shygharmalardyng bәri de birneshe jyl boyy ýnemi zerttelip, tekserilip naqtyly avtorlary jogharyda atalghan Abay shәkirtteri ekeni anyqtaldy.

Osy júmysta alghashqy ret әngime bolyp otyrghan maghlúmattargha qosymsha, Abaydyng tughan, ósken jerinen jyinalyp jazylghan memuarlyq mәni bar materialdar paydalanyldy.

 

***

 

«Shәkirtsiz ghalym túl», - deydi Abay. Abay shәkirtsiz túl ghalym, túl aqyn bolghan joq.

Abay ainalasyna «kókiregi sezimdi, tili oramdy jastar toptalady». Olar Abaydyng ósiyetin tyndap, ónerge úmtylghan talantty shәkirtter bolady».

«Abaydyng nasihatyn kóp tyndap, qasynda bolghan jigitter ózgelerden bir týrli... ghylym jolyndaghy kisi syqyldy, әr nәrsening jónin bilip, jaman-jaqsyny kóp aiyryp, nadandyqtan shyghyp qalushy edi», - deydi Abaydyng birinshi ómirbayanyn jazushy Kәkitay Ysqaqov.

Talantty jastar Abaydy aqyn-ústaz, aghartushy ghalym dep tanidy da, ózderin shәkirti dep esepteydi.

Abaydyng aqyn shәkirti Kókpay qalada oquda jýrgen kezindegi bir óleninde:

Semeyge Abay kelse bizde duman,

Án salyp bosamaymyz aighay-shudan.

Bas qosu, baqastasu, mәjilis qúru,

Sekildi bir ghalymnyng jolyn qughan.

 

Tarihtan neshe týrli Abay sóilep,

Ózgeler otyrady auzyn bughan.

Bir barsang mәjilisinen ketking kelmes,

Hakimdey Aplaton anyrap túrghan ..., - deydi.

 

Búl 1870-1875 jyldardyng kezi bolady.

1865-1870 jyldardan bastap Abay auylyna orys mәdeniyetining jaqsy ýlgi-ónegeleri kele bastaydy. Osy jyldarda Abay auylynda orys әdebiyeti klassiktaryn ynta qoyyp oqumen birge, Belinskiydin, Dobrolubovtyng әserimen qyzu talqylau bolyp otyrghanyn da kóremiz.

Abay Mihaelistermen tanyspay túryp-aq aqynnyng tughan inisi Halilolla Óskenbaev /1849-1870/ Abay auylyn orys klassikterimen tanystyrady. Halilolla jóninde N.G.Potanin bylay deydi:

«Mne rasskazyvaly ob odnom kirgizskom sultane /uje umershem Usikenbaeve/, kotoryy okonchil kurs v Omskom kadetskom korpuse y potom jil na rodiyne v stepy okolo Semipalatinska, chto on lubil vecheramy rasskazyvati svoim zemlyakam soderjanie russkih povestey y romanov, y kirgizy s takim interesom ego slushali, chto prosily ego zapisati svoy rasskazy; takim obrazom, poluchalisi tetradi, napisannye po kirgizsky y soderjavshie v sebe volinyy perevod proizvedeniy Turgeneva, Lermontova, Tolstogo y drugiyh. Inogda vo vremya etih liyteraturnyh vecherov v yurte kirgizy puskalisi v rassujdeniya, y togda kak rasskazyval ocheviydes, mojno bylo slyshati, kak Usikenbaev polizovalsya russkimy avtoriytetami. «Poslushayte, a vot chto ob etom govorit izvestnyy russkiy kritik Belinskiy», ily «vot kakogo mneniya ob etom byl russkiy kritik Dobrolubov».

Abay mektebining ózine ýlgi-ónege etken úly mektebi orys әdebiyeti, úly orys halqynyng mәdeniyeti bolghanyn kóremiz.

HIH ghasyrdyng әdebiyetinde Shortanbay, Múrat bastatqan «Zar zaman» atalatyn eskishil kertartpa aghymgha qarsy, Jýsipbek qoja Shayhyislamov siyaqty islam dinin uaghyzdaushylargha, Shәngerey siyaqty «kórkem óner kórkem óner ýshin» degen halyqqa jat iydeyany uaghyzdaushylargha qarsy kýresken HIH ghasyr әdebiyetindegi progresshil baghyttyng atasy Abay boldy.

Abay mektebining shәkirtterin biz eki topqa bólip qaraymyz.

Aqyndar toby - Aqylbay, Maghauiya, Kókpay, Árip, Áset t.b.

Ánshi-kompozitor, jyrshylar-ertegishiler - Múqa, Múqametjan, Álmaghambet, Beysembay, Baymaghambet t.b.

Ánshi, jyrshylar Abaydyng ólen, poemalaryn, Abay aityp bergen orys jazushylarynyng shygharmalaryn halyqqa taratady.

Baymaghambet, Beysembay t.b. qazaq jastaryn Pushkinning «Evgeniy Onegiyn» romanymen, Dubrovskiy men Lermontovtyng poemalarymen, ólenderimen, Krylov mysaldarymen t.b. tanystyrdy.

Búlardyng bәri derlik hat tanityn. Sondyqtan elge jayghan ólen- jyrlaryn jazyp alyp jattap týpki núsqasyn ózgertpeytin.

Abay shәkirtteri orys әdebiyetimen ghana emes, orystyng muzyka mәdeniyetimen de tanys bolady.

Múqa bir óleninde:

 

On  sausaq biri basyp, biri qagha,

Sorly ghoy qaqpa kýige júrttan bagha,

Bekitip skripkamnyng smychogin,

Men soqtym «Dunayskaya volnagha», - deydi.

 

Kompozitor Abaydyng әnderi osy әnshi shәkirtterining elge taratuynyng arqasynda týgeldey jәne ózgermey saqtalyp jetti. Abaydyng әnshi shәkirtterining jemisti enbekteri orys әdebiyetshilerine de mәlim bolghan. 1915 jyly «Sibirskiy student» jurnalynyng № 3-4 bylay dep jazady:

«Poet v stepy akyn-kirgiz «Pisimo Tatiyany k Oneginu», znaet on pevsa-akyna Pushkina, znaet Lermontova, stihy kotorogo tak lubil Abay,  znaet on y vse basny Krylova».

***rosy k tov.  y neitika Soiza Sovetskihzahstana, Vostokavedeniya y yazyka skih nauk.

 

 

Abay shәkirtterining endi bir toby - Abay ólenderin halyqqa taratumen birge ózderi de kýrdeli poemalar, ólender jazyp, Abay mektebining órisin kenitken talantty aqyndar bolady.

Júmysta, Abaydyng aqyn shәkirtterine ústazdyq mәselesi, olargha qoyatyn talaby men sharty - Abay mektebining estetikasy, Abaydyng aqyn shәkirtterine jazatyn taqyryp úsynuy, olargha syny zertteledi.

Abaydyng aqyn shәkirtteri Abay núsqaghan baghytta, ústazy jazbaghan naghyz sujetti poemalar tughyzady. Olar qazaq әdebiyetine progresshil mәni bar romantikaly poema stiylin engizedi.

Sonymen qatar, Abaydyng aqyn shәkirtteri «shәkirt» degen maghnada úghylady. Búlar úly aqyndy tolyqtyrushylar, onyng әdebiyettegi jolyn quushy, danyshpan aqynnyng talantty shәkirtteri.

Biz shygharmalary molyraq jinalghan, zerttep pikir aitugha tolyq mýmkinshilik bere alatyn Abaydyng bes aqyn shәkirtine erekshe toqtadyq. Olar - Aqylbay, Maghauiya, Áset, Árip Kókpay aqyndar.

Abay aqyn shәkirtterine taqyryp berumen qatar, olar jazghan shygharmany ózderimen birge talqylaytyn bolghan. Syngha keng jol berip otyrghan.

Abay mektebining estetikalyq prinsiypi, poeziyagha janr, stili jóninen engizgen janalyqtary - ol mektepting ózine tәn ereksheligin kórsetedi.

Abay shәkirtterining Abay әserimen jazylghan ólen, poemalarynda demokrattyq saryn, gumanizm aiqyn tanylady. Búl bir jaghynan Abaydyng ózine, ekinshi jaghynan onyng shәkirtterine aldynghy qatarly orys әdebiyetinen kelip jatqan ýlgi, ónege boldy.

Aqylbay ózining «Daghystan» poemasynda:

 

Sókpe qalsa sózimning shalalary,

Kitapta jazghan orys danalary,

Búryn talay soghysta oiran bolghan,

Kórindi Daghystannyng qalalary, -

 

dep ónegeni orys danalarynan Pushkiyn, Lermontov siyaqty dana aqyndardan alatynyn anghartady.

 

Aqylbay osy poemasynda Terek ózenin surettegende:

 

Aqyryp aidaharday jýz tolghanyp,

Taudy búzyp tas jarghan doly Terek, - deydi.

 

Lermontov «Demon» poemasynda Terekti:

 

Y Terek, prygaya kak livisa,

S kosmatoy grivoy na hrebte, - deydi.

 

Al, Abay Lermontovtyng «Dary Tereka» ólenin audarghanda, onyng «Demon» poemasyndaghy sóz obrazyn alyp:

 

Arystannyng jalynday búira tolqyn,

Aydaharday búralyp, jýz tolghanyp, - deydi.

 

Aqylbaygha Abaydyn, Lermontovtyn, Pushkinning әseri aiqyn bayqalady.

Poemanyng kompozisiya, sujet qúrylysynda orys әdebiyetining ýlgisi anyq kórinip túrady. Pushkin «Kavkazskiy plennikte» cherkesterdi:

 

Cherkes orujiyem obveshen,

On im gorditsya, im uteshen, - dese, Aqylbay cherkesterdi sipattaghanda:

Qany qyzsa qanjaryn qaytarmaydy,

Ózge elding búryn sermer tayaghynan, - deydi.

 

Aqyn adamnyng bas erkin, mahabbat bostandyghyn arman etu jolyndaghy iydeyalyq izdenu saparynda Pushkiyn, Lermontovty ústaz etken. Aqylbay búryn qazaq әdebiyetinde ýlgisi bolmaghan Pushkiyn, Lermontov ýlgisindegi romantikaly poema tughyzady.

Júmysymyzda biz osy túrghydan «Daghystan» poemasyna әdeby taldau jasaymyz. Sonymen qatar aqynnyng diny senimnen aryla almauyn, sueveriyadan tughan ishtey qayshylyghyn da ashamyz.

Aqylbaydyng «Zúlys» poemasy jihankezdik, otarlyq taqyryptaghy shygharmalargha úqsaydy. Genri, Gut siyaqty aghylshyn kapitalisterining Zúlys eline baylyq, jer izdep baruy, zúlystardyng jabayylyq halining shyndyqpen surettelui poemanyng negizgi iydeyalyq mazmúny bolady. «Zúlys» poemasy arqyly Abay  mektebi qazaq әdebiyetine ózine tәn erekshelikterimen roman-poema engizedi.

Maghauiyanyng Abay tapsyruymen 20 jasynda 1890 jyly jazghan poemasy «Enilik-Kebek». Poema ótken eski zamandy әshkereleuge arnalghan.

Aqyn poemasynyng basynda:

 

Zamannyng ghadiletsiz nadandyghyn,

Qozghady jýrek, tilim, sóile shyghyp.

Bayaghyny kókseydi bilimsizder,

Minekey kórseteyin jamandyghyn, - dep ótken zamandy realistik jolmen qatty synaydy.

Feodaldyq әdet-ghúrypty búzyp qosylghan Enlik pen Kebekke ólim jazasyn kesken, paraqor bay Kengirbaydy:

 

... Bauyryndy ózing qiyp óltirding au,

Kengirbay, artyq emes itten baghan, - deydi.

 

Búdan alpys jyl búryn búnday poemany tek Abay mektebi ghana tughyza alatyn edi.

Maghauiyanyng iri enbegi - «Medghat-Qasym» poemasy. Búl kólemdi, shiyelenisken bay uaqighaly kórkem shygharma.

HIH ghasyrdyng ekinshi jartysynda Afrikagha kelgen qúlmen sauda etushi arab, aghylshyn, portugal t.b. kolonizatorlardyng qataldyq isteri «Medghat-Qasym» poemasynyng sujet negizi bolghan. Aqyn poemanyng bastamasynda:

 

Bir әngime qozghaldy oiymdaghy,

Maqsút boldy әshkere bolynbaghy,

Bay meyirsiz әr qúldan saza tartqan,

Afrika Nil dariya boyyndaghy, - dep, iydeyalyq mazmúnyn ashyp beredi.

 

Maghauiya jauyzdyqqa qarsy kýresti kóksep, erkindik jolyndaghy bógettermen qajymay alysatyn kýshti jandy qiyal etkende Pushkinnin, Lermontovtyng romantizmin ýlgi etedi. Pushkinnen, Lermontovtan iydeya jóninen ónege alumen birge, kórkemdik priyem jóninen ýirenedi. Auyr jaza tartqan qaysar, er qúl Qasymnyng minezin:

 

Eki sutke qozghalmay qaldy jatyp,

Bittey dybys bermedi tastay qatyp.

Qasyna qoyghan asqa qaramady,

Tiygen joq tym bolmasa bir dәm tatyp.

 

Syr bermedi bosanyp bittey jasyp,

Ólgendey súp-súr bolyp qany qashyp,

Eki kýn sol qalyppen jatty daghy,

Ýshinshi kýn joq bolyp ketti qashyp, - dep sipattaydy.

 

Lermontovtyng «Msyri» poemasynyng geroyy cherkes balasynyng qaysar, tәkәppar minezi Qasym obrazyn jasauda ýlgi bolghan:

 

Bez jalob

Tomilsya - daje slabyy ston.

Iz detskih gub ne vyletal,

On znakom pishu otvergal,

Y tiho, gordo umiral ...

Kak odnajdy on ischez

Osenney nochiu,  - deydi.

 

Pushkin shygharmalaryndaghy Dubrovskiyding baylardan kek alu, sorlylargha rahym etu minezi «Medghat-Qasym» poemasyndaghy Qasym isinen de kórinedi:

 

Ásirese baylargha rahym etpes,

Aghash toly zәngining bәri niyettes.

Sorly bolghan jandargha taghy әdeti,

Bir jaqsylyq qylady esten ketpes, - deydi Maghauiya.

 

Aqyn Pushkiyn, Lermontovtan tvorchesky ýirene otyryp, uaqighany ózinshe damytyp ózinshe sheshedi.

«Medghat-Qasym» romantizm sarynyndaghy poema bolsa da, tartys jelisi, harakterleri ómirge janasymdy, nanymdy, realistik baghytta beriledi.

1889 jyldan bastap birneshe jyl Abay qasynda bolyp, Abay ónegesin kórgen talantty aqynnyng biri - Áset. Abaydyng Ásetting jaghymsyz minez-qúlqyn synay aitqan óleni elge mәlim. Áset ólerde úly ústazy Abaydy esine alyp:

Abayday art jaghyna sóz qaldyryp,

Jaqsy edi au әttegen-ay ólu degen, - deydi.

 

Áset, Maghauiya, Aqylbaylar ýlgisinde «Saliha-Sәmen» atty poema jazady. Abay dәstýrimen «Evgeniy Oneginnen» erkin audarma jasaydy.

Abay mektebining kórnekti ókilderi Árip pen Kókpay aqyn. Búl eki aqyn da Abaydyng әserimen improvizatorlyqtan poet dәrejesine  kóteriledi. Búl eki aqyn da medreseden, diny qissalardan alghan әserimen qissa jazyp, músylman shyghysyna eliktegeni ýshin 1889 jyly Abaydyng qatty synyna úshyraydy.

Sóz aittym, әziret Áli aidaharsyz,

Múnda joq altyn iyek sary ala qyz, - degen syn, Abaydyng Áziret Álini moyyndamauy, músylman shyghysynyng qazaq әdebiyetine әserine qarsy kýresi bolumen birge, panislamizm jәne panturkizm kertartpa iydeyasyna qarsy sayasy kýres bolyp tabylady.

Abay synynan song búl eki aqyn taza qazaq tilinde әleumettik taqyrypta ólen, poemalar jazady.

Búl arada eske ala ketetin nәrse Abay úsynuymen jazylghan Kókpaydyng «Sabalaq» atty poemasy. Sonymen qatar Kókpay halyqqa «Sabalaq» jyrymen emes, Abay ýlgisinde әleumettik taqyrypta jazylghan ólenderimen tanylady.

Kókpaydyng atqaminerlerdi shenegen «Toghyz kók», /218/ Abay óleng qylatyn Dýtpay bolysqa, «Orazbay baygha», «Semey saudagerlerine» t.b. tolyp jatqan satiralyq ólenderi naghyz Abay ýlgisin kórsetedi.

Kókpay - Abaydyng aqyn shәkirti, jaqyn dosy. Abay alghashqy ólenderin osy Kókpay atymen jariyalaydy. Abay ólenderinde aty atalatyn shәkirt dosy da - osy Kókpay.

Áripting «Qalyng mal turaly», «Enbek turaly», «Ghylym turaly» t.b. әleumettik taqyrypta jazghan tolyp jatqan ólenderi ózining iydeyalyq-mazmún, kórkemdik jóninen naghyz Abay shәkirti ekenin kórsetedi.

Kókpay Abaydyng aqyn shәkirti, jaqyn dosy. Abay alghashqy ólnnderin osy Kókpay atymen jariyalaydy. Abay ólenderinde aty atalatyn shәkirt-dosy da osy Kókpay.

 

***

 

Abaydyng әdebiyet mektebi qazaq halqynyng ghasyrlar boyy jasaghan ruhany mәdeniyetin syn kózimen qarap mengeredi.

Abaydyn, onyng shәkirtterining shygharmalary diniy-mistikadan, eski ómirdi dәripteuden, iydeyalyq, estetizmnen aulaq boldy.

Úly orys halqynyng klassiqalyq әdebiyetin ózine úly mektep etuding arqasynda Abay jәne onyng shәkirtteri qazaq poeziyasyn iydeyalyq mazmún, kórkemdik týr jaghynan joghary satygha kóterdi. Foliklor dәrejesinen jazba әdebiyet dәrejesine jetkizdi.

Abay mektebi HIH ghasyrdaghy orys әdebiyetindegi gumanizmdi, demokrattyq iydeyany ýlgi-ónege etti. Rulyq-feodaldyq salt-sanagha qarsy kýresti.

Resmy Rossiya men úly orys halqyn aiyra tanyp, qazaq halqyn orys halqymen dostyqqa shaqyrady.

Abaydyng әnshi-kompozitor shәkirtteri úly aqynnyng tamasha estetikalyq prinsipterin óz shygharmalaryna negiz etip ústaghan jәne onyng әn-kýy turaly tereng maghynaly sony pikirlerin halyqqa jangda da aitarlyqtay enbek etti.

Abay mektebi ózine deyin bolyp kórmegen progressshil-órshil saryndy, bay uaqighaly romantikaly poema janryn qazaq poeziyasyna kirgizdi. Onday poemalardyng uaqighasy tarihy shyndyqqa negizdelgendikten óz zamanynyng әleumettik talabyna say kelip otyrady.

Abay mektebi qazaq jazba әdebiyeti tarihynda adamnyng jatymdy kórkem obrazyn jasady. Olar - bas erki ýshin, mahabbat bostandyghy ýshin eski әdet- ghúrypqa, zúlymdyqqa qarsy qajymay kýresken, tәkappar er minezdi, qaysar jandar /Qasym, Sәlim, Ghaziza, Jәbirahiyl, Zәhira, Enlik, Kebek t.b./.

Abay mektebi tughyzghan jana poemalardyng taptyq baghyty da aiqyn boldy. Múrat, Medghat siyaqty qúl iyemdenushi baylargha qarsy Qasym qúl, Sәlim, Ghazizalar /«Medghat-Qasym»/, Jýsip baygha qarsy kedey jigit Jәbirәhil /«Daghystan»/, Hangha qarsy er jigit Sәmen /«Saliha-Sәmen»/ kýresedi. Qazaqtyng ru basy, bii Kengirbaygha Enilik pen Kebek qarsy qoyylady.

Abay shәkirtteri últtyq tar shenberde qalyp qoymaghan. Pushkiyn, Lermontov, Abaydyng tradisiyasymen taqyrypty keninen qamtidy /Kavkaz, Afrika t.s./. Óz zamanynda býkil dýniye-jýzinde bolyp jatqan oqighalardan syrt qalmay, ol oqighalardyng sayasiy-әleumettik jayyn týsinip, óz shygharmalaryna taqyryp etip jyrlaydy /«Medghat-Qasym», «Zúlys» t.b./. Batys Evropa, shyghys otarshyldarynyng zúlymdyghyn әshkere etedi.

Abay shәkirtterining poemalaryndaghy mahabbat mәselesi shynshyldyqpen, adamgershilik, progresshildik iydeyada jyrlanady. Qazaq ómirinde ghasyrlar boyy oryn alghan, liro-epostarda /«Qozy-Kórpesh - Bayan-Sulu», «Qyz Jibek» t.b./, sol siyaqty HIH ghasyr kertartpa aqyndarynyng /Múrat, Shortanbay t.b./ dәripteletin jesirlik salt-әmengerlik siyaqty eski dәstýr Abay shәkirtterining shygharmalarynda bittey de oryn ala almaydy. Adamnyng ishki sezim-syryn tereng tolghap jyrlaytyn lirikaly saryn, adamnyng bas bostandyghyn, erkindik ómirdi dәripteu Abay mektebi tudyrghan poemalardyng ereksheligi boldy.

Abay mektebi tughyzghan ólen, poemalarda mol oryn alatyn adamgha әserli, kónilge qonymdy, tereng iydeyamen qabysqan tabighat suretteri, lirikaly monologtar - orys әdebiyetindegi progressivshil romantizmning jaqsy ýlgisi, qazaq poeziyasyn janghyrtqan janalyq boldy.

Abay mektebining adastyrmas temir qazyghy Pushkinnen bastap A.M.Gorikiyge deyin әkeletin orys әdebiytindegi sara jol boldy.

Abay jәne onyng aqyn shәkirtteri orystyng revolusiyashyl - demokrattarynan kóp ýlgi-ónege ala otyrsa da, qazaq qoghamynyng mәdeni, ekonomikalyq jóninen mesheu qaluy sebepti, olardy qoghamdyq stroydy revolusiyalyq jolmen ózgertu iydeyasynyng dәrejesine kóterile almady.

Abay ózining minez-qúlyq mәselelerine arnalghan shygharmalarynda dinnen aryla almady.

Osynday ishtey qayshylyqtar Abaydyng óz basynda jәne aqyn shәkirtterining basynda da boldy. Dinnen, sueveriyeden mýldem qol ýzip kete almau belgileri - Abay shәkirtterining shygharmalaryndaghy qayshylyqtar.

Biraq, búl aitylghandar olardyng shygharmalaryndaghy negizgi saryn emes. Ol qayshylyqtar Abay mektebining qazaq әdebiyeti tarihyndaghy progresshil mәdeniy-tarihy manyzyn tómendete almaydy.

A.M.Gorikiyding Pushkin turaly aitqan pikirining túrghysyn qarap, Abaydy, onyng shәkirtterin óz zamanyna ala kelgen bizge jat jaylardan aryltyp ala bilgende ghana dúrys týsinip, әdil baghalay alamyz.

Abay shәkirtteri úly aqynnyng tiri kezinde ósiyetin tyndap, ainalasyna toptanyp jýrip, Abay ólgen song tarap ketpeydi. Abay salyp ketken әdebiyettegi sara joldan taymay, Abay dәstýrin berik ústaydy.

N. S. SAURANBAEV:

Dissertantqa kimning qanday súraulary bar? Súraudy qazaqsha berulerinizge bolady.

Q. JÚMALIYEV:

1.Áset turaly zerttediniz ghoy, Áset qay jyly tuyp, qayda ólgen? Qytaygha ketip qalghandardyng ishinde joq pa eken?

2.Kókpaydyng ólenderi kimnen jazylyp alynghan jәne Myrjaqyppen aitysy qaydan tabylghan?

3.Maghauiyanyng «Enilik-Kebek» poemasy 1929 jyly tabyldy dediniz, osy kezge deyin búl poema Maghauiyaniki bolmaytyn, biz әdebiyet tarihynan ony bilmeymiz. Avtory tabylghan joq delinushi edi. Siz jana osyny Áuezovting arhiyvinen tabyldy dediniz, Múqang 1930 jyldary avtory joq deushi edi, búl qaydan tabylghan arhiyv?

4.«Zúlystyn» uaqighasy qaydan alynghan?

5.Kókpay meshit ústaghan kisi me?

6.Jana keltirilgen óleng shumaqtaryn sol Kókpay shygharmasynyng ishinen tolyq aldynyz ba, bolmasa keybir jerlerinen aldynyz ba?

N.SAURANBAEV:

Taghy kimde qanday súraqtar bar?

M. GhABDULLIYN:

1. «Dissertasiyanyng 16-betinde qazaqtyng últtyq sipatyn beretindey Abaygha deyin әdebiyet bolghan joq» degen pikir bar, osy dúrys bola ma? Dúrys bolmasa, ne nәrsege negizdelgen?

2. Osy enbeginizde Abay synshyl realizmning ókili deysiz de, shәkirtterin romantikter deysiz. Osy eki arasynda qanday baylanysta jatqan jaylar bar?

3. Abay shәkirtteri kóbinese Abaydan tema alghan bolsa, sol alghan temalardyn, bolmasa Abaydyng bergen temalarynyng «Enlik-Kebekten» bóteni, basqa sheteldik taqyryp nege qazaqtyng óz túrmysynan taqyryp izdemegen?

4. Siz Abaydyng shәkirtterin eki topqa bóldiniz ghoy: sonyng ekinshi  toby - Abay ólenderin ýirenip alyp, halyqqa taratushylar dediniz, mine osylardy da shәkirt deuge bola ma? Osynyng qisyny kele me eken?

5. Áripting óz qara basynyng qayshylyqtary qanday boldy eken?

TASTANBEKOV:

1.Abaydyng aqyndyq mektebi ...[1]

2. Toghyzynshy klastyng oqu qúralynda Maghauiyany 1869 jyly tudy deydi de, Jiyrenshin «Abay onyng orys dostary» degen enbeginde Maghauiyany 1870 jyly tughan deydi, osynyng qaysysy dúrys?

 

NÚRYShEV:

1. «Sosialistik Qazaqstan» gazetinde 1947 jyly 2-avgusta «Enlik-Kebekti» jazghan adam halyq jauy boldy deydi. «Chelkashty» audarghan adam da halyq jauy boldy deydi. Sizding kórsetkenderinizde olay emes siyaqty, sizding alghanynyz qate emes pe eken? Taghy sonda: Áripti chinovnik bolghan adam deydi, siz oghan qalay qaraysyz?

2. Siz jana Abay mektepterin zerttegende, marksizmge sýienip zerttedim dediniz, sol turaly enbeginizde dәlel keltirdiniz be? Marksizmning qay jerine sýienip sipattadynyz?

AMANJOLOV:

«Birjan-Sara» dastanyn jazghan Árip desedi, osy ras pa eken?

BALHAShEV:

Osy kýngi bizding jazushylarymyzdyn, synshylarymyzdyng Abay turaly keybir pikirlerindegi qatelikteri, negizgi prinsiptik jaqtaryn kórsetu qalay bolar edi? Osy Abay turaly kózqarastargha syn degender kórsetildi me? Áuezov, Múqanov statiyalaryndaghy kózqarastar qalay?

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

 


[1] Zdesi y dalee po vsemu tekstu mnogotochiya, otsutstvie sitat, nepolnye slova privodyatsya v strogom sootvetstviy s tem, kak eto predstavleno v Stenogramme

0 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 2319
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 1782