Jeksenbi, 29 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130039. Jazylghandar — 116044. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 1691 0 pikir 28 Mamyr, 2012 saghat 07:44

Túrsyn Júrtbay. «Úranym - Alash!..». Tez (Ekinshi kitap. jalghasy)

2.

 

Últ basyna tóngen múnday qauipti jan-tәnimen sezingen alash kósemderi barynsha jantalasa kýresti. Birinshi toptaghylar siyaqty ekinshi lektegi tútqyndargha, onyng ishinde Múhamedjan Tynyshbaevqa taghylghan basty aiyp ta osy jer mәselesi turaly boldy.

Tergeu isining «Ayyptau qorytyndysynyn» «Últshyl kontrrevolusiyalyq qastandyqtar» atty ekinshi bólimindegi «Jer mәselesi turaly» tarauynda astyrtyn:

2.

 

Últ basyna tóngen múnday qauipti jan-tәnimen sezingen alash kósemderi barynsha jantalasa kýresti. Birinshi toptaghylar siyaqty ekinshi lektegi tútqyndargha, onyng ishinde Múhamedjan Tynyshbaevqa taghylghan basty aiyp ta osy jer mәselesi turaly boldy.

Tergeu isining «Ayyptau qorytyndysynyn» «Últshyl kontrrevolusiyalyq qastandyqtar» atty ekinshi bólimindegi «Jer mәselesi turaly» tarauynda astyrtyn:

«Úiymynyng negizgi maqsatty baghdarlamasynyng biri - jer mәselesi boldy, múny sheshu arqyly olar «Alash» partiyasynyng auyl sharuashylyghy jónindegi baghdarlamasyn, yaghni, jerdi eng aldymen búratana túrghyndargha (iyә, kenes ókimeti ýshin qazaqtar tek qana «búratana» bolyp qaldy - T. J.) eshqanday kesimsiz qajetinshe bólip beruge jәne ru-ruymen qonystandyrudy jýzege asyrugha tyrysty. Búl baghdarlama boyynsha, jergilikti túrghyndar tolyqtay jermen qamtamasyz etilgennen song ghana Qazaqstangha syrttan kelgen qonystanushylardy ornalastyrugha bolady, al qazaq jerine búrynnan ornalasyp qalghan qonys audarushylar ol jerdi qazaqtargha keri qaytaryp beruge tiyisti edi. (...) Tashkent qalasynda, Týrkistan Atqaru komiytetinde, auyl sharuashylyghy fakulitetining ýiinde ótken Jer mәselesi jónindegi úiymnyng mәjilisine Dosmúhamedov, Tynyshbaev, taghy da basqa adamdar qatysyp, jogharydaghyday kózqaras bildirgen jәne Jer reformasyn jýrgizetin ókildikting qúramyna óz adamdaryn kirgizudi úigharghan (№ 5417 - is, Tynyshbaevting jauaby, № 2370-is, 275-bet).

Ayypker Tynyshbaev búl jóninde mynaday kuәlik berdi: «1923 jyly, Memlekettik uniyversiytetting ýiinde professor Qojanov jerge qonystandyru mәselesi turaly bayandama jasady. Búl jinalysta bizding úiymnan: men, Espolov jәne Dosmúhamedov Halel sóiledi. Bayandama boyynsha jaryssózge shyqqan biz, ózimizding baghdarlamamyzgha oray, jerge eng aldymen negizgi túrghyndar ornalastyrylsyn degen pikirdi qorghadyq» (Tynyshbaevting 1930 j. IH. 3. kýngi jauabynan № 2370-is, 1 t. 4-paraq).

«1923 jylghy Jetisu guberniyasyndaghy jer reformasy kezinde, Jer jónindegi halyq komissarynyng mindetin atqarushy Espolov jetekshilik etken tehnikalyq kenesting qúramyna - men jәne Qojyqov mýshe bop kirgennen keyin, bizding úiymymyzdyng jer mәselesi jónindegi baghdarlamasyn keninen jýzege asyrugha mýmkindik tudy. Sonyng nәtiyjesinde, Taldyqorghan audanynyng Shúbar selosynda jappay narazylyq tudy» (sonda, 4-paraq. Tynyshbaevting 1930 j. IH. 3 kýngi jauabynan).

«Tysqary jerden Qazaqstangha kelimsekterdi ornalastyrugha búryn da qarsy túrdyq jәne últshyl úiymnyng mýshesi retinde qazir de kelimsekterge qarsymyz. Búl ózi ejelden kele jatqan bizding úiymymyzben tikeley tarihy baylanysy bar mәsele» (№ 2370-is, 1 t., 125-paraq, Tynyshbaevting 1930. IH. 3 kýngi jauabynan).

«Jer mәselesine biz qatty mýddeli boldyq jәne jerge qonystandyru mәselesi bizding úiymymyzdyng mýddesine say jýrgiziluin qaladyq. Búl maqsatqa biz Jer jónindegi komissariattaghy bizding úiymymyzdyng mýsheleri arqyly, onyng ishinde - Espolov pen Tynyshbaev arqyly qol jetkizdik» (№ 2370-is, 1 t., 205-paraq. Dosmúhamedovting 30 j. IH. 12 kýngi jauabynan).

«Qazaqstangha kelimsekterdi jolatpaugha tyrysyp, búny patshalyq otarlau sayasatynyng jalghasy retinde kórsetti, úiym jerdi jergilikti túrghyndargha bekitip berudi, sóitip Qazaqstanda basy artyq jer joq ekendigin dәleldeuge úmtyldy» (№ 541784-is, 1 t., 98-102, 220-222-paraqtar).

Jerge qonystandyrudy osynday kezek saqtay otyryp jýrgizudi jәne jer bólip berudi dәl osy negizde jýzege asyrudy qamtamasyz etui ýshin úiymnyng búrynghy mýsheleri jer kesimining mólsherin ghylymy túrghydan tiyanaqtaudy talap etti. Osy maqsatqa jetu ýshin Bókeyhanovtyng tikeley úiymdastyruymen Ghylym akademiyasynyng arnayy ekspedisiyasy jasaqtaldy, ony Bókeyhanovtyng s-r-daghy (sosial-revolusiyalyq partiyanyng - eserding mýshesi - T.J.) pikirlesi professor Shvesov basqardy; ekspedisiya mýsheleri Jer jónindegi komissariattyng jauapty qyzmetkerleri Qaratileuov pen aiypker Múrzin Múhtardyng irikteui boyynsha tek qazaq shәkirtterinen qúryldy. Ekspedisiya ózining ghylymy júmysyn: jerge qonystandyrudyng ghylymy tújyrymyn negizdeu jәne Qazaqstanda basy artyq jer joq degen pikirdi dәleldeu baghytynda jýrgizdi» (№ 541784-is, 1 t., 103-111-paraqtar).

Shvesovtyng ekspedisiyasynyng júmysyna ekspedisiya jetekshisining orynbasary retinde Á.Bókeyhanov ta qatysty, sóitip, ol «Qazaqstan - qazaqtar ýshin ghana!» degen úrandy zang jýzinde bekituge úmtyldy, sonday-aq Tashkenttegi joghary oqu orynynyng professory Uspenskiyge KSSR-ding Jer turaly kodeksin jasaugha tapsyrma berdi, ol úsynys 1927 jyly Ólketanu burosynyng jinalysynda jauapqa tartylghan Búralqiyev Mústafa men Omarovtyn, taghy da basqalardyng qatysuymen qabyldandy (№ 541784-is, 1 t., 10-paraq)»,- dep jazyldy.

Ekinshi lekke jer mәselesi jónindegi taghylghan aiyptyng úzyn-yrghasy osynday. Biz jogharyda tergeushiler aighaq retinde keltirgen jauaptardy taldap jatpaymyz. Múnyng sebebi: ol kórsetindiler aiypkerlerding óz qolymen jazyldy ma, joq, hattama arqyly tergeushi toltyrdy ma? - degen súraqqa senimdi týrde jauap beru qiyn, ishki astary kóp, shyrghalany mol mәsele. Áriyne, «Alashorda» ýkimeti men «Alash» partiyasynyng jerge qonystanu jónindegi baghdarlamasyn basshylyqqa alghany ras. Búl - qazaq últyn otarlyq búghaudan qútqaryp, otandy tәuelsiz jolgha týsiruding birden-bir baghyty bolatyn. Búl pikirdi baspasóz betterinde ashyq bildirdi de.

Al, astyrtyn úiymnyng jayyna keletin bolsaq, onday úiym resmy týrde ómir sýrmegen. Tek әr jerde bastary qosylghan, onasha pikir alysqan. Tughan halqynyng bolashaqtaghy taghdyryn talqylaghan. Qanday talqygha týspesin Jer jóninde olardyng ýndemey qalugha qaqysy joq edi. «Kommunistik-kolonizatorlyq» sayasat búl qiytúrqyly әreketti otyz jyldan keyin «tyng iygeru» degen daqpyrtpen jýzege asyrdy. Oghan deyin de qazaq últy ýsh ret zaualgha úshyrady. 1931-1932 jylghy ashtyqtan, otyz jeti-otyz segizinshi jylghy jazalau nauqanynan, úly otan soghysyndaghy qantógisten song 1913 jyly 6 milliongha jetken qazaq últynyng sany 1948 jyly 1 million 400 myngha deyin qúldyrady. Qyryp-joydyng múnday qasiretin basynan keshken últ әlemde neken-sayaq qana. Adamnyng sýiegi ghana qalghan iyesiz dalany yn-shynsyz iygeruding búdan asqan ayarlyq jolynyng boluy da mýmkin emes. Ashtan qyrylghan qazaqtyng tәni men sýiegi qúnarlanghan topyraqqa ósip-óngen astyq múqym kenes ókimetin asyrady.

Múnday «kommunistik-kolonizatorlyqqa» kenes ókimetining tizginin ústaghan Smaghúl Sәduaqasov, Ydyrys Mústambaev, Nyghymet Núrmaqov, Jalau Mynbaev, Oraz Jandosov siyaqty ójet minezdi qayratkerler ashyq qarsy shyqty. Mysaly, Aqtóbening Elek audanyn Orynbor oblysyna beru turaly sheshimge oray Qazaq Avtonomiyaly respublikasynyng Halyq komissarlary kenesining tóraghasy Nyghymet Núrmaqov:

«Eger ortalyq jeke audandardyng taghdyryn osylay sheshe beretin bolsa, onda keleshekte Qazaq respublikasynyng saqtalyp qaluy mýmkin emes»,- dedi.

Al Ortalyq atqaru komiytetining tóraghasy Jalau Mynbaev:

«Sóz әzirge biz úgha qoymaghan, biraq bolashaqta aldymyzdan shyghatyn mәsele turaly bolyp otyr... Men ózim ortalyq mekemelerding tek orys sharualarynyng mýddesine degen erekshe qamqorlyghyn birneshe ret bayqadym... Endeshe, nege sizder qazaq sharualary Qazaqstan ókimetine talap qoya almaydy dep oilaysyzdar? Eger bilgileriniz kelse, aitayyn, qazaqtardyng jaghdayy kýn sayyn nasharlap barady. Olar: «Bizding jerimizdi nege alyp jatyr?»,- dep súraytyny anyq. Biz bolsaq: ol jerding túrghyndarynyng basym kópshiligi orystar deymiz. Oghan olar: «Patshalyq Reseyding bizding jerimizdi tartyp alyp, oghan ózining otarshyldaryn qonystandyr dep kim súrapty?»,- dese, ne deymiz... Qazir el arasynda: «Qazaqstanda kim búqaranyng jaghdayyn kóteruge qatty kýsh salsa, sol adam ókimet basynda kóp túrmaydy»,- degen qaueset sóz bar. Búl, әriyne, qazaq qyzmetkerlerine qatysty aitylghan. Meyli, solay-aq bolsyn der edik, biraq qazaq búqarasynyng aldynda masqara bolyp qalar jayymyz joq. Osynda Boyarskiy joldas menen: «Sizding basynyz auyrdy ma?»,- dep súraydy. Men: «Joq, basym emes, janym auyrady», - deymin. Shynymen de auyratynday sebep jetkilikti»,- dep kýiine aitty.

BK(b)P Qazaq Ólkelik Komiytetining ekinshi hatshysy Súltanbek Qojanov:

«...Bizding respublikamyzdyng túla boyy túnghan últtyq problema (mәsele) ... Mәselening últtyq túrghydan qoyyluynan taysaqtap, eng qúnarly ekonomikalyq audandardan aiyrylyp otyra bergimiz kelmeydi. Qazirgi kezde qonystandyrudyng qarqyndy jýrgizilip jatqany bayqalady... Mening pikirimshe, Qazaq respublikasyn bir ólke nemese Reseyding bir audany esebinde emes, ózinshe memleket retinde saqtap qalu jәne ony odan әri nyghaytu túrghysynan kelu qajet... Keybir joldastargha erik bersek, olar búl respublikany taratyp jiberuge qúlshynyp otyrghan siyaqty»,- dedi (Qoygeldiyev M. Últtyq sayasy elita. A. 2004, 268-bet).

1927 jyly aqpanda BK(b)P sayasy burosynyng mәjilisinde «Qazaqstandaghy baylardy tәrkileu nauqanyn jýrgizuding jospary» arnayy talqylandy. Oghan Stalinning ózi tóraghalyq etti. Qazaq Ólkelik Halyq Komissarlar kenesining tóraghasy Nyghymet Núrmaqov búghan ýzildi-kesildi qarsy shyqty. F.IY.Goloshekin men onyng iydeyalogiyalyq qolbalasy O.Isaev búghan qatty «namystanyp», ózderining әriptesterin «baylardyng qúiyrshyghy» dep aiyp taqty.

Qazaq baylaryn tәrkileu turaly ókimetting qaulysy múqym dala túrghyndarynyng ashu-yzasyn qozdyryp, tús-tústan ashyq narazylyq tuyp, әr jerde qaruly kóterilister búryq ete qaldy. Múnyng ózi últ qayratkerlerine qosymsha aiyp taghylyp, «qylmysyn» auyrlatty. Kenes ýkimetining auyl sharuashylyghy jónindegi «asyra silteuleri» men qatelikterin «últshyl-burjuaziyashyl alashordashylardyn» moynyna «qarghys qamyty» retinde kiygizuge syltau boldy. Sondyqtan da, ýkim de soghan say shygharyldy. Mәskeu men Almatynyng «eng ýzdik» tergeushileri ózderining «kontrrevolusiyalyq astyrtyn úiymnyng qylmysty qastandyqtaryn әshkereleu» baghytyndaghy bes jyl boyy jýrgizgen tergeu isining «nәtiyjesinde» tәrkileu nauqanyna baylanysty «Alashorda» azamattaryna mynaday aiyp taqty.

«3. 1928 jylghy baylardyng mal-mýlkin tәrgileu nauqanyna qarsy jýrgizilgen әreketter.

Jer mәselesi jónindegi ózderining negizgi mindetterin sheshuge úmtylghan astyrtyn úiymnyng mýsheleri Qazaqstanda asyrylyp jatqan ózge de kenestik nauqandar men týrli sharalardyng mәn-mazmúnyn búrmalap kórsetuge tyrysty.

1928 jyly baylardyng mal-mýlkin tәrkileu nauqanyna dayyndyq jýrgizu barysynda olar baylardyng tәrkilenuge tiyisti mal men mýlkining mólsherin (normasyn) neghúrlym kóterip kórsetuge (mysaly: tәrkilenuge jatatyn mal sanynyng kesimdi mólsherin belgili bir dәrejeden tómendetpeu kerek. 50-60 qoyy bar qazaqty baylardyng qataryna qospau kerek degen úsynysty aityp otyr - T.J.) tyrysty, sóitip, belgilengen mólsherden kóp mal men mýlki bar baylardyng sharuashylyghyn jonggha qarsy shyqty.

Úiymnyng jekelegen mýsheleri ózara hat arqyly pikir alysyp, búl mәsele jóninde qoghamdyq pikir qalyptastyrdy jәne úiym mýshelerimen baylanysy bar, osy nauqannyng dayyndyq júmysyna tikeley qatysyp otyrghan últshyl kenes qyzmetkerlerin óz mýddelerine paydalandy, al ýkimetting josparlau mekemelerindegi úiym mýsheleri búghan tikeley yqpal etti.

Tashkent qalasynda túrghan aiypker Á.Ermekov 1928 jyly aqpan aiynda osy úiymnyng mýshesi, Leningrad qalasyndaghy M. Áuezovke: «Jerdi taghy da bóliske salu, jerge ornalastyrudaghy tengermeli mólsherdi saqtau - óz jerinnen ózing qaraqshylyqpen quylghan (ekspropirasiya) búrynghy tәjiriybeni eske salyp, baqytsyz halyqtyng taghdyry ýshin jýregindi qansyratady. Múnday tәjiriybege dalamyz endi kóne almaydy»,- dep jazdy (№ 541784-is, 5 t., 192-paraq).

Al M.Tynyshbaev: «1928 jyly Qazaqstannyng ýkimet oryndary baylardyng mal-mýlkin tәrkileu nauqanyna dayyndyq jýrgizip jatqan kezde, mal-mýlki tәrkilenip ózderi jer audarylugha kesiletin baylardyng sanyn azaytu ýshin biz tәrkilenuge jatatyn sharuashylyqtyng mal sanynyng mólsherin neghúrlym joghary belgileu turaly qoghamdyq pikir qalyptastyrdyq... Múnyng barlyghy Memlekettik josparlau mekemesi men Jer jónindegi komissariatqa tikeley baylanysty edi. Ol kezde Memlekettik josparlau mekemesinde bizding úiymnyng mýshesi Ghabbasov Halel qyzmet isteytin, ol bizding maqsatymyzdy jýzege asyrugha tyrysty, al bizding úiymnyng yqpalynda bolghan, bizding úiymymyzben kezdesip, kelissóz jýrgizgen Súltanbekov Jer jónindegi komissariatta júmys isteytin»,- dep kórsetti (Tynyshbaevting 1930 j. H. 4 kýngi jauabynan. № 2370-is, 1 t., 313-paraq).

Sonymen qatar, asa iri baylardyng sharuashylyghyn jong turaly qaulydaghy tәrkilenuge tiyisti baylardyng tizimin aldyn-ala bilip alghan úiym mýsheleri audandardy aralap, aldaghy jýrgiziletin nauqangha kesirin tiygizdi, jalghan mal sharuashylyghynyng moyynserikterin qúrdy, iri sharuashylyqtardy ydyratty, sonday-aq búl iske baylardyng tuystyq, rulyq jaqyndyghy bar auylnaylar men audandyq әkimshilikting qyzmetkerlerin tartty (№ 2370-is, 1 t., 313-paraq).

Kuәger Baysengirov: «Mirjaqyp Dulatov Merke audanynda bolghan kezde ózining manyna jinalghan osy audannyng baylaryna ol tәrkileu nauqanyna qatysty mәseleler jóninde nauqannyng maqsatyna qarsy baghyttalghan birneshe núsqaular berdi» - dep kórsetti (Baysengirovting 1928 j. IH. 25 kýngi jauabynan. № 2370-is, 2 t., 888-890-paraq).

«Biz, úiym mýsheleri, baylardyng jer audaryluyna jәne olardyng mal-mýlkining tәrkilenuine qarsy shara qoldanyp, olargha aldyn-ala eskertip otyrdyq, sóitip nauqannyng jýrgiziluine bóget jasadyq. Sonyng ishinde, mening ózim bireuler arqyly Túrysbekovterge, Tәnirbergenovterge jәne Esenqúlgha jәne basqalargha, sonymen qatar Lepsi uezindegi ózim shyqqan «nayman» ruynyng baylaryna habar berdim (Tynyshbaevting jauabynan, № 2370-is, 1 t., 125-paraq jәne H. Dosmúhamedovting jauabynan, 207-paraq)».

Memlekettik jazalau qúrylymynyng barlyq kýshin sarqa júmyldyryp, bes jyl boyy jantalastyrghandaghy aiyptau qorytyndysynyng úsqyny osynday. Ýkimet basynda kileng jartylay sauatty adamdar otyrghandyqtan da, eng bolmasa, qiystyryp, baptardyng basyn iyip, jalghan da bolsyn «dúrystap» aiyp tagha alatynday tergeushilerding tabylmauy zandy da. Chadaaevtin:

«Qayran, Resey! Adamdy baqytty qylu qolynnan kelmegeni aiyp emes, tym qúrysa dúrystap óltirudi de ýiirenbedin-au!»,- degen sózi osyndaydan baryp aitylsa kerek.

 

3.

 

Memleket te, sot ta jazalau sayasatynyng basty qúraly retinde orystyng baltasyn paydalandy. Al, shovinister men otarlaushynyn, onyng ishinde mojantopay mújyq pen «elirme sinbelerdin», sauatsyz da sarames jendetting qolyndaghy balta - indetten de qauipti. Egerde sol «balta» múqym memleketting jazalau qúralyna ainalsa, onda sol memleketting damu joly - adamdardyng bas sýieginen tóselgen baspaldaqtardan túrady degen sóz.

Kenes ókimeti dәl osy joldy tandap aldy. Múnday dýley kýshke taza aqyl men parasatty qarsy qoyyp kýresu mýmkin emes edi.

Múny qazaqtyng ardager azamattary Múhamedjan Tynyshbaev pen Halel Dosmúhamedov te jaqsy týsindi. Tәn men jan jazasynan qútylu ýshin olar ózining «ayyptaryn» syrt qaraghanda moyyndaghanday kórinip, biraq әr jauabynyng astaryna Servantesting qalamyna layyq uytty kekesindi sinirip otyrdy. Qarapayym adamnyng ózi kýle qarap, senbeytin „qyryq ótirikti" qiynnan qiystyryp, bayandap berdi. Mojantopay tergeushilerding oi-órisining tarlyghy men tayazdyghy sonday, oghan tipti nazar da audarghan joq.

Shyndyghyn aitsaq, múnyng olargha qajeti de shamaly-tyn. Qalayda qaralaugha ilik tapsa, kónili tynysh tabatyn. «Astyrtyn kontrrevolusiyalyq úiymnyng qastandyq әreketterin» әshkereleu ýshin Goloshekinning «kishi oktyabri» nauqanynda ketken asyra silteulerding barlyghyn «astyrtyn úiymnyng mýshelerine» aiyp etip taqty.

Sonyng biri - kollektivtendiru, yaghni, qazaqsha aitqanda, «moyynserik» qúru nauqany. Múnyng kóshpeli qazaq últy ýshin zaualmen ayaqtalatynyn ekonomika men qazaqtyng ómir sýru tәsilinen habary bar zerde iyesining bәri de týsindi. Biraq oghan eshkim nazar salmady. Qayta, deni dúrys pikirdi «astyrtyn úiymnyn» qastandyq әreketine jatqyzdy. «Ayyptau qorytyndysynan»:

«4. Sharuashylyqtardy kollektivtendiru nauqanyndaghy búrmalaushylyq әreketter

Sonday-aq, astyrtyn úiymnyng mýshelerining jat pighyldary sharuashylyqtardy kollektivtendiru nauqany túsyndaghy búrmalaushylyqtarynan, ony boldyrmaugha tyrysyp baqqan әreketterinen bayqaldy. Kollektivtendiruding jýzege aspay qoymaytynyna, búl sharalargha túrghyndardyng erekshe belsendilik tanytyp otyrghanyna kózderi jetken son, olar jarym-jartylay rulyq negizde qúrylghan kolhozdardy úiymdastyrugha kýsh saldy.

Ayypker Tynyshbaevting kórsetui: «Biz, úiym mýsheleri - men, Ermekov jәne Dosmúhamedov ýsheumiz kolhoz qúrylysy turaly ózara pikir alystyq, biraq ta kolhozdardy úiymdastyru nauqanyna tosqauyl qoya almaytyn bolghandyqtan da: qazaq auyldaryndaghy kolhozdardy shaghyndap qana rulyq jýiemen qúru kerek - degen tújyrymgha keldik. Múnyng basty sebebi: qazaq qoghamyndaghy rulyq qúrylym әli de kýshti saqtalyp qalghan, sondyqtan da bar mýlikti jeke menshik iyelerining qolynda saqtay otyryp, shaghyn-shaghyn jarym-jartylay ortaqtastyrylghan sharuashylqtardy úiymdastyru qazaq ýshin qolayly dep eseptedik. Búl bizding úiymnyng mýshelerining ortaq pikiri edi jәne aramyzda eshqanday kózqaras alshaqtyghy bolghan joq, onyng ýstine biz búl turaly Bókeyhanovtyng jәne basqalardyng dәl osynday pikirde ekendigin biletinbiz. Biz: kedeylerding basy birikpeydi, olar ózine rulas baylardyng yqpalynan shyqqysy kelmeydi, óitkeni rulyq tuysqandyq sezimi qazaq arasynda әli de kýshti,- dep eseptedik. Biz búl jóninde partiyada joq kóptegen qyzmetkerlermen, kommunistermen әngimelestik, olar da isti dәl solay jýrgizse, kóptegen qiyndyqtardy jenuge bolatynyna sendik. Sóitip, biz búl әreketterimiz arqyly kedeylerding biriguine (taptyq) bóget jasap, rulyq qúrylymdy saqtap qalugha tyrystyq.

Búl iydeyamyzdy iske asyru ýshin bizding kózqarasymyzdy qoldaytyn Búralqiyev, Kýderin siyaqty taghy da basqalardy paydalandyq, sonday-aq bizden aqyl súrap kelgen qazaqtardyng barlyghyna da dәl osynday kolhoz qúryndar dep kenes berdik, búl iydeyany sol kolhoz qúrylysyn úiymdastyryp jәne basqaryp jýrgen qazaq qyzmetkerlerining bәrining miyna siniruge tyrystyq.

1928 jyly Ile ózenining arghy betinde zertteu-barlau (temir jol salu ýshin - T. J.) júmystaryn jýrgizgen kezimde qazaqtardyng bәrine óz kózqarasymdy týsindirip berdim jәne kolhozdardy men aitqanday ýlgimen qúrugha shaqyrdym» (№ 2370-is, 1 t., 141-paraq. Tynyshbaevting 1930 j. IH. 6-kýngi jauabynan)».

Bir adamnyng kekesin aralastyryp jazyp bergen osy jauaby arqyly 71 adamgha ýkim shyghardy. Áriyne, 14 tomnan asatyn tergeu isinde Tynyshbaevting kórsetuinen әldeqayda «keng qamtylghan» kuәlikter bar. Tergeushilerding M.Tynyshbaevting jauabyn qayta-qayta aldygha tarta beruine qaraghanda, «Alash» partiyasynyng kósemderining biri, «Alashorda» ýkimetining mýshesi, uaqytsha ýkimetting Jetisu ólkesindegi komissary, Qoqan Avtonomiyaly respublikasynyng premier-ministri Múhamedjan Tynyshbaevti qalayda jazagha tartudyng amalyn qarastyrsa kerek.

Búdan keyingi aiyptaulardyng taqyryby - «Et dayyndaugha jasalghan qastandyqtar», «Bandylyq qaraqshylyqtar» dep atalady. Al naghyz «bandylyq qaraqshylyq» qylmysty kenes ókimetining ózi jasap jatqan edi. Jer men tәrkileu, kolhozdastyru sayasatynyng kesirinen 2 milliongha juyq qazaq ashtan qyryldy. Qazaq jerining qúty - Saryarqa qanyrap bos qaldy. Eldi «esten tandyrghan» essiz ókimetting esin aqsýiek asharshylyq ta jyidyrmady. Tura sol kezde Kereku, Qyzyljar, Omby qalalarynyng su ailaqtary men vokzaldarynda mal eti iyistenip, aidalagha aparylyp órtelip jatty.

Qazaq últynyng ashtan qyrylyp qalghanyn bile túra Stalin men Molotov Qujaqty quyrdaqtay quyryp, «ber, berdin» astyna aldy. Bir respublikanyng basyna qaraly kýn tughanda da onyng taghdyryna pysqyryp qaramady. «Senip tapsyrylghan ólkeni» zaualgha úshyratyp, bayasy shyqqan Shayagha - Goloshekin men Isaevqa: KSRO Halyq Komissarlary Kenesining tóraghasy V.Molotov pen BKP (b) Ortalyq Komiytetining bas hatshysy I. Stalin 1932 jyly 8 qarasha kýni:

«HKK men OK-ting (Halyq komissarlary kenesi men Ortalyq Komiytetting - T. J.) eskertuine qaramastan respublikadaghy astyq dayarlau qarqyny tómendep barady. Belgilengen jospardyng oryndalmauynyng sebebin astyqtyng týsimining tómendigimen týsindirgen syltaudy Ortalyq Komiytet pen Halyq Komissarlary Kenesi nazaryna da ilmeydi, óitkeni búl kórsetkish qasaqana tómendetilgen jәne memleketti aldau niyetinen tughan.

Sizderding artta qalghan audan hatshylary men atqaru komiytetterining tóraghalarynyng atyn atap qana ótip, tek artta qaludy jongdyng sharalaryn kórsetken mәlimetterinizdi Ortalyq Komiytet pen Halyq Komissarlary Kenesine habarlamay, syrghaqtay berulerinizdi Ortalyq Komiytet pen Halyq Komissarlary Kenesi: partiyalyq basshylyqqa layyqsyz qylyq - dep baghalaydy.

Ortalyq Komiytet pen Halyq Komissarlary Kenesi sizderge mynany eskertedi:

Egerde qysqa merzim ishinde respublikadaghy astyq tapsyru isine naqty ózgerister engizu mәselesi úiymdastyrylmasa, onda biz soltýstik Kavkazdaghy tәrizdi jazalau sharalaryn qoldanugha mәjbýr bolamyz. Qoldanylghan jazalau sharalary turaly sizding tolyq týsinikteriniz boluy ýshin BK(b)P Ortalyq Komiytetining núsqauy boyynsha qabyldanghan Soltýstik Kavkaz ólkelik komiytetining qaulysyn joldap otyrmyz. Ortalyq Komiytet pen Halyq Komissarlary Kenesi búl qaulyny sizderding jedelhattarynyzda attary atalyp kórsetilgen artta qalghan audandardyng hatshylarymen tanystyru mindetin sizderge jýkteydi. Egerde olar astyq dayyndaudyng kólemin ósiruge jedel shara qoldanbaytyn bolsa jәne odan әri osylay jalghasa beretin bolsa, Ortalyq Komiytet pen Halyq Komissarlary Kenesi qarasha aiynyng birinshi jartysynda olardy partiya qatarynan shygharu turaly mәsele qoigha mәjbýr bolady»,- degen ýreyli jedel hat joldady.

Shyndyghyna kóshsek, ol kezde Goloshekin men Isaevtyng búl jedelhatqa jauap beretindey múrshalary da joq bolatyn. Eginning orynyna adamnyng sýiegin egip, «tәntibaybettenip» otyr edi. Elire-elire sóilep, auyzy aqkóbiktengen Goloshekin men oghan kópshikti qoya-qoya qoyalary shyqqan Isaev pen Qúramysovtyn, Qúlymbetov pen Ernazarovtyn, Qabylov pen Toghjanovtyn, Bekkerdin, taghy da basqa iydeologtardyng jaqtary qarysty. Eldi de, ózderin de «esengiretti». Sheginetin jerleri de joq bolatyn. Sasqanynan sýiek pen túyaq, jylqynyng jal-qúiryghy men siyrdyng mýiizin jinau turaly jarlyq shyghardy.

Al búl kezde adamnyng sýiegi bolmasa qazaq dalasynda maldyng sýiegi de, ony jinaytyn adam da qalmap edi.

1931-1932 jyly asharshylyq kezinde 1921-1922 jylghy ashtyqtan aman qalghan 4 million 120 myng qazaqtyng 2 million 200 myny, yaghni, jalpy últtyng 49 prosenti «kishi oktyabri» men «esten tandyru» sayasatynyng qúrbandyghyna shalyndy. Qúramysov pen Bekker: «Halyqaralyq proletariattyng mýddesi ýshin... býkil qazaq halqyn qúrban etuge dayarmyz!» - degen «armandaryna» jetti. Al últynyng osynsha qorlyq ólimge dushar bolghanyna kýiingen «besting toby» - Gh.Mýsirepov, M.Dәuletqaliyev, E.Altynbekov, Q.Quanyshev, M.Ghataullin 1932 jyldyng shilde aiynda Stalin men Molotovqa narazylyq hatyn joldady. 1937 jyly Qarqaraly okrugining basshylaryn jappay atugha búiyrghan kezde Mansúr Ghataullin ózining songhy sózinde aiyp oryndyghynda otyrghan әriptesterin qolymen núsqap:

« - Mynalar halyq jauy emes. Jau - menmin. Sondyqtan mening ózimdi ghana sottandar. Tek, meni ghana. Biraq men de halyq jauy emespin, kerisinshe, halyqtyng jauynyng jauymyn. Al men 1932 jyly, Kent qalasyna issaparmen kelgen kezden bastap halyq jauy boldym... Kólikten syrtqa shyqsam, ainalamda adam da, mal da joq, tek qana úzyn sozylghan mal qorasy túr. Esikti ashyp qalyp edim, óli adamnyng deneleri kórindi. Sonshama ýlken qoranyng ishi lyq tolghan adamnyng mәiiti. Keybireulerining kózi ashyq, kirpikteri әreng qimyldaydy, biraq kirpik qaqqansha jantәsilim beretini sózsiz.

Syrtqa atyp shyqtym. Daladan aiqay-shu shyqty. Esinen adasqan әielder qoldaryndaghy pyshaqtaryn jalandatyp mening jýrgizushime tap berdi, oilary ony soyyp jemek. Men aspangha oq atyp edim, olar jan-jaqqa qasha jóneldi. Jan-jaghyma qarasam, anaday jerde ýlken qazan-oshaq túr eken, astynda ot janyp jatyr. Álde ne pisip jatyr. Qaqpaghyn ashyp kep jiberip, qarasam, búrq-sarq qaynaghan sumen birge qazannyng betine birde balanyng ayaghy, birde qoly, birde ókshesi býlik-býlik etip shyghyp jatyr... Mine, men tura sol kýnnen bastap halyq jauy boldym»,- depti (V. Mihailov, «Úly júttyng shejiresi»).

Múnday erlik «aq jýrekter» men Quajaqtyng quyrshaqtarynyng qolynan qaydan kelsin. Halyqtan keshirim súrap, iman izdeuding orynyna, sonday betbaqtyqpen últynyng bes azamatyn «besting toby», «halyqtyng jauy» dep jariyalady. Sonda búlardyng qyzghyshtay qorghap jýrgen halqy - qay halyq? Olar halyqtyng baghyn emes, ózderining astyndaghy taghyn qorghap jýrgen baqqúmar simpister edi.

Ózegi ýzilgen halyq múny kórip-bilmey otyrghanday-aq, asqan ayarlyqpen ózderining kýnәsin «últshyl-burjuaziyashyl kontrrevolusionerlerge», «Alashtyn» ardagerlerine japty. Bes jyl boyy dәleldenbegen «qylmystaryn» úryp-soghudyng nәtiyjesinde moyyndattyryp, úyalmastan: «Qylmystaryn moyynyna aldy! Attyq! Astyq! Jer audardyq! Kenes ókimetining sayasatyna qarsy shyghyp, eldi asharshylyqqa úshyratqan solar! Endi kózdering ashylatyn boldy!»,- dep ózderi qyryp salghan halyqtan sýiinshi súrady!

Shirkin, danyshpan Abaydyn:

Jamantaydyng balasy Kójek degen,

Eki ýiding arasyna bezektegen.

Dosyn kelip dosyna jamandaydy,

Shirkinde es bolsayshy sezed degen!, -

sózin әlgi kenesting kenkeles mәngýrtteri týsinbedi.

«Golshekindik nasionaldar» Stalin men Molotovtan janaghyday núsqau alghan song taghy da jantalasa janyqty. Asharshylyqtyng zardabyn sayasy sahnadan ysyrylugha taqap qalghan Qujaqqa - Goloshekinge japty da, mýlәiimsip-mәimónkelep shygha keldi. Respublika ýshin, onyng ishinde jeke adamdargha jәne belgili bir mәselelerdi sheshude kәdimgidey ynta-peyil kórsetken shyghar. Biraq múqym últtyng mýddesi men halyq qamy ýshin olardyng qabyrghasy qayysty deuge, olardy biyik lauazymgha jetkeni ýshin memleket qayratkeri boldy dep daralaugha esh sebep joq. Memlekettik mashinanyng konstruktory, ne qúrastyrushysy emes, sonyng jay ghana bir eleusiz bólshegi edi olar. Qajet kezinde olardy qúral-jabdyq retinde paydalandy, mindetin ótegen song laqtyryp tastady.

Olardyng mansap jolynda - taghdyrdyng tәlkegine úshyraghan jazyqsyz jandardyng kóz jasy men qasiret uayymy, ashtan qyrylghandardyng quraghan sýiegi, atylyp-asylghan, qudalanghan últ qayratkerlerining ózekti armany men ókinishi óksip jatty. Mansúr Ghataullinnin:

«Men halyqtyng jauynyng jauymyn!»,- degendegi emeuirin tanytqan pendeleri solar edi.

Alashtyng azamattary eli men jerining mýddesi ýshin týrmege týsip, azap tartyp, qalayda halqyna tónip kele jatqan apattan qútqaru ýshin jantalasyp jatqanda olar: «Jasasyndatyp!» (M. Áuezov) jatty. Búl últty, últtyq túlghany janyshtau maydanynyng basy ghana bolatyn. Ol maydanda olardyng ózderi de taghdyrdyng diyirmenine týsip, «úly qúrbandyqqa» shalyndy. Sol ýshin búlardy ayaudyng da, qorghaudyng da qajeti joq. Sebebi, últy ýshin basyn ólimge tikken Álihannan, Ahmetten, Mirjaqyptan, Múhamedjannan, Halel Dosmúhamedovten, Halel Ghabbasovtan, Teljannan, Maghjannan, Jýsipbekten, Jahanshadan, lauazymy men jasy ózderimen qatarlas Smaghúldan, Álimhannan, Eldesten, Ydyrystan, Danialdan, Kәrimnen, Jalaudan, Súltanbekten, Túrardan, Mansúrdan, Ghabitten eshqanday artyp túrghan qasiyeti men qadiri joq edi.

Qarghaugha bolmaytyny - olar óz zamanynyng jaldamaly qúly boldy.

Sayasatqa azamattyq kózqarasyn qorghau ýshin aralasqan joq, tek qana kerek kezinde úrymtal tústan tabylyp, jazalau mashinasynyng dóngelegine ilinip ketken qatardaghy pendeler ghana. Biyik aqyl-parasat, ýlken minez, iri qimyldyng adamdary emes, jay ghana retteushiler bolatyn. Tek, basty nazarda ústaytyn mәsele - olardyng is-әreketin ashyq ta batyl taldap, tarihy sabaq retinde úrpaqtyng nazaryna úsynu paryz.

Tarih ótkeli - qaterli ótkel. Al últtyng basyn qaterge tigip, qayta-qayta taghdyrdyng talqysynan ótkizuge eshkimning de qaqysy joq. Qazaq últy ózining qadym zamannan bergi tarihy arqyly tәuelsiz últ retinde ómir sýruge tolyq qabiletti el ekendigin dәleldedi. Ózegin órtegen ruhany basybaylylyqqa da basyn iymedi. Otarlaushy patshalyq jәne kommunistik jahangerler últtyng jýrek otyn óshiruge órshelene tyryssa da, ruhany bostandyghyn saqtap qaldy.

«Kommunistik-kolonizatorlardy» óshiktirgen de, ýreylendirgen de últtyq túlghalardyng ruhany tәuelsizdigi bolatyn. Últty mәngýrt kýige jetkizu ýshin sol halyqtyng eng qasiyetti qazynasy - ruhany múrasyn ayar iydeologiyanyng arandatushy kýshi arqyly joyyp jiberuge barynsha qúlshynyp-aq baqty. Alash qayratkerlerine taghylghan eng basty aiyptyng biri de osy últtyng ruhany tәuelsizdigi jolyndaghy kózqaras kýresi edi.

Mine, osynday jantalastyng túsynda Múhamedjan Tynyshbaev pen Halel Dosmúhamedov bastatqan «Alashorda» qayratkerlerining ekinshi toby Almatynyng týrmesinde tergelip jatqan bolatyn.

 

4.

 

1928 jyly 26 qarasha kýni jappay tәrkileu nauqanymen oraylastyryla BK(b)P Qazaq Ólkelik Komiytetining «Qazaqstannyng orta oqu oryndary men joghary oqu oryndaryndaghy shәkirtterding әleumettik qúramyn tekseru» turaly qauly qabyldady. Sol arqyly «әleumettik  túrghydan alghanda tegi jat» shәkirtterden kenestik oqu oryndaryn tazartu kózdeldi. Kesirli qaulynyng saldarynan qanshama talapty shәkirt bilimnen qaghylyp, mamandyqsyz qaldy.

Sol nauqangha professorlar men oqytushylar da ilinip, A.Baytúrsynov, M.Tynyshbaev, H.Dosmúhamedov, S.Asfandiyarov, Á.Ermekov, J.Aymauytov, Q.Kemengerov, M.Áuezov, J.Kýderiyn, A.Baytasov, IY.Qashqynbaev, K.Toqtybaev siyaqty oqymystylardy әueli olardyng ózderi oqytqan shala sauatty shәkirtteri әshkereledi, sodan keyin partiyalyq tazalaugha týsti, eng sonynda tergeushilerding qarmaghyna berildi. «Alashordashylardyn» tergeu isindegi «Ayyptau qorytyndysynyn» «Mәdeniyet maydany» atty tarauynda:

«Ózderining jolyn quatyn izbasarlardy dayyndaudyng asa manyzdy mәsele ekendigin eskere kelip, úiym mýsheleri oqushy jastardy ózderining qaramaghyna iliktiru ýshin belsendi týrde qimyldady jәne olardy últtyq ruhta tәrbiyeleuge úmtyldy.

«...1926 jyly oqu-aghartu instituty bizding yqpalymyzdan shyghyp ketti, onyng esesine Tashkenttegi joghary oqu oryndaryndaghy partiyada joq jastardy ózimizding yqpalymyzgha qaratyp aldyq. Biz múny joghary oqu oryndarynda oqyp jýrgen Baytasov pen Ysqaqov arqyly jasadyq. Búl 1924-1926 jyldary jýrgizildi (Dosmúhamedovting 22.IH.30 jyly bergen jauabynan № 2370-is, 1 t., 220-bet).

Jastardyng arasyndaghy ózderining yqpalyn kýsheytu ýshin jәne últshyl ruhtaghy jastardy dayyndau arqyly ózderining iydeyalaryn búqara qauymnyng arasynda keninen taratu ýshin kontrrevolusiyalyq úiym baspasózdegi, mәdeni-aghartu mekemelerindegi jәne ghylymiy-zertteu mekemelerindegi, joghary oqu oryndaryndaghy, eng bastysy, әdebiyet salasyndaghy kontrrevolusiyalyq әreketterin órshite týsti.

Astyrtyn úiymnyng búrynghy mýshelerining kómegimen basylyp shyqqan kitaptar - búqara halyqty últtyq ruhta tәrbiyeleuge, han men batyrlardyng dәuirin ansau sarynyna, kenes ókimetine narazylyq tudyru ruhyna baghyttaldy.

Jekelegen әdeby enbekterdi dayyndau belgili bir tәrtip boyynsha jýrgizilip, úiym mýshelerine ózara bólinip berildi. «Alqa» atty astyrtyn әdeby ýiirmening ómir sýrui әdeby enbekterdi belgili bir tәrtip boyynsha bólisip dayyndaugha úiytqy boldy, onyng baghyt-baghdaryn («Tabaldyryqtyn») anyqtaugha Júmabaev Maghjan jәne aiyptalushylar Ysqaqov Daniyal, Dosmúhamedov Halel, Áuezov Múhtar men Kemengerov Qoshmúhamed qatysty.

«Osy kezde әdebiyet maydanyndaghy júmystarymyz jandana týsti... Áueli Aymauytov, sodan keyin Kemengerov kelip qosylyp, bizding isimizdi jýrgizip otyrdy. Ózimizding yqpalymyzdy baspasóz arqyly keninen taratu ýshin biz barlyq kýshimiz ben jaghdaydy paydalanyp qalugha tyrystyq... «Alqa» ýiirmesining payda boluy da sonyng nәtiyjesi. Búl isti tikeley jýzege asyrghan Ysqaqov, Kemengerov jәne Baytasov maghan júmys baby boyynsha kenes alu ýshin kelip túrdy, men olargha ózimning núsqaularymdy berdim» (Dosmúhamedov H., № 2370-is, 1 t., 221-paraq).

«Alashordashylar» kórkem әdebiyetke erekshe kónil bóldi. Olardyng kózqarasyn búqara halyqqa keninen taratuda piesalar, ólender, eski әdebiyetting núsqalary, әngimeler men felietondar, taghy da basqa janrlar taptyrmaytyn ontayly qúral boldy... Búghan qosa Baytúrsynov: qazaq jazushylary ózining tuyndylarynda tek qana qazaq últynyng múqym mýddesin qorghauy tiyis dep ýndeu tastady... Áuezov Múhtar men Ysqaqov Danial da 1923 jyly osyghan ýndedi, әdebiyet mәselelerin últshyldyq baghytta taldady, ózderining maqalalarynda Aymauytov pen Kemengerov te solay istedi» (Baydildiyn, № 5441 784-is, 4 t., 134-paraq»).

«Búdan keyingi jyldarda kenes ókimetine qarsy ashyq pikir bildire almadyq, ony jýzege asyra qoyatynday kýsh bolmady, sondyqtan da barlyq kýshti kenes mekemelerindegi qyzmetke ie bolyp, sol arqyly kenes ókimetining nauqandary men sharalaryna bóget jasaugha tyrystyq» (Tynyshbaev, № 2370-is, 1 t., 131-paraq).

«...mәdeniyet maydanyndaghy júmystardy tolyqtay, úiymdy qarajatpen qamtamasyz etu ýshin sharuashylyq salasyn jarym-jartylay qolgha alugha sheshim qabyldadyq. Bizding tobymyzdyng tizimin Rysqúlovqa berip, júmysqa jauapty qyzmetke qongdy úsyndyq. Úiymnyng ókili retinde Rysqúlovqa búl tizimdi men jәne Ádilev apardy. Berilgen tizim ony tolyq qanaghattandyrdy... Meni úiymnyng atynan Oqu-aghartu kollegiyasynyng mýshesi etip bekitti...» (Qashqynbaev, № 2370-is, 1 t., 378-paraq).

«...bizding oilaghan maqsattarymyz kenes ókimetining memlekettik basqaru apparaty arqyly jýrgizilip, iske asty. Basqa salalargha qaraghanda mәdeniyet maydanynda biz kóp is tyndyrdyq.

a). Oqu-aghartu komissariatynyng ghylymy komissiyasynda Baytúrsynov, Dosmúhamedov jәne Ysqaqov qyzmet istedi.

b). 22-jylgha deyin Oqu-aghartu komissariatyn Baytúrsynov basqardy, odan keyin Sýleev Oqu-aghartu komissariatynyng orynbasary boldy, odan keyin Sәduaqasov keldi, OAK-gha Dulatov ta jaqyn jýrdi, bir kezde Tashkenttegi instituttyng diyrektorlyghynyng mindetin Ádilev te atqardy.

v). Qazaq mәdeniyeti men aghartu isining janashyrlarynyng qoghamy qúryldy. Basqarma mýshelerining qúramynda: H. Dosmúhamedov tóragha, Espolov orynbasar, Áuezov, Tynyshbaev jәne J. Dosmúhamedov pen Qashqynbaev boldy.

g). Qazaqtyng memlekettik baspalarynda - Dosmúhamedov pen Ysqaqov Danial (Tashkentte), Dulatov (Qyzylorda da), Bókeyhanov pen Áuezov (Mәskeude) qyzmet istedi.

d). Oqulyqtardy - Baytúrsynov, Dulatov, Omarov Eldes, Dosmúhamedov H. jәne («Alashordanyn» kezindegi iydeologiyalyq baghyt-baghdar boyynsha) jazdy.

e). Audarma әdebiyetterimen - Bókeyhanov, Dulatov, Júmabaev, Baytasov (audarmalardyng maghynasyn búrmalap) kereksiz, kenes mektepteri men búqara halyqqa asa qajetti emes kitaptardy audarumen shúghyldandy».

j). Qazaq tilinde mynalar: H. Dosmúhamedov (qazaqtardyng tәuelsiz kezindegi ómirin jyrlaghan, batyrlar men qazaq dalasynyng qúdiretin bayandaytyn ejelgi әnder men halyq anyzdary), Áuezov (ótken kezding tabighaty men auyl ómirin epikalyq sarynda әspettey surettedi, olardy ýlgi etip kórsetti), Júmabaev (sol saryndaghy әnder men ólender), Tynyshbaev (orys tilinde - keng baytaq keng dalagha qonystanghan búrynghy tәuelsiz ómirdin, ózge halyqtargha tәuelsiz kýn keshken tarihyn) kitap etip bastyryp shyghardy.

z). Eski arab әlipbiyin jaqtap qorghaghandar: Baytúrsynov, E. Omarov, Bayseyitov Áziz.

iy). Tilding tazalyghy ýshin kýreskender (búrynghy ataular men úghymdardy): Baytúrsynov, Júmabaev, H. Dosmúhamedov.

k). Markstik qondyrghysyz, búrynghy «Alashordanyn» iydeologiyasynyng negizinde mektepke: Baytúrsynov, Aymauytov, Júmabaev, Baytasov, Jәlenov, Omarov E., Omarov A.S., Bayseyitov Áziz, Ádilev, Áuezov, H. Dosmúhamedov, M. Tynyshbaev oqulyq jazdy.

l). Baspasózde pikir bildirgender: («Aq jol» jәne basqa da «Alashordanyn» iydeologiyalyq yqpalynda bolghan basylymdar arqyly): Baytúrsynov, Dulatov, Júmabaev, Áuezov, Espolov, Aymauytov, Omarov Uәlihan, Dosmúhamedov H., Qashqynbaev, Qojamqúlov, t. b.

m). Kópshilikting aldynda leksiya oqyp, bayandama jasaghandar (qazaqtyng mәdeniyeti men tarihyn, ómirin «Alashordanyn» iydeologiyasy» túrghysynan týsindirgender): Dosmúhamedov, Espolov, Qashqynbaev, Júmabaev, Áuezov, Tynyshbaev - búlar Tashkenttegiler, Orynbordaghylardy bilmeymin, Qojanov ta bayandama jasaghan, Asfandiyarov pen I. Toqtybaev jәne basqalar da aralasty.

n). Uniyversiytette (Almatydaghy) sabaq bergender: Baytúrsynov, Ermekov, Dosmúhamedov H, (uniyversiytetting ashylu kezinde Baytúrsynov «Alashordanyn» iydeologiyasy túrghysynan sóiledi).

Osy kezde shyqqan kitaptardyng kópshiligi «Alashordanyn» iydeologiyasy túrghysynan jazyldy, oqu oryndarynyng týlekteri sol iydeyamen qarulanyp shyqty (Tynyshbaevting 3. H. 30 j. jauabynan. № 2370-is, 1 t., 277-278-paraqtar).

Songhy uaqytta, Tynyshbaev jәne basqa da astyrtyn úiymnyng mýsheleri týrmege qamalghannan keyin, úiym mýsheleri Oqu-aghartu komissariaty men joghary oqu oryndaryna, onyng ishinde qazaq memlekettik uniyversiytetining manyna toptasa bastaghany bayqalady.

Qazaq jastary oqyp jatqan Qazaq memlekettik uniyversiytetine, biz ózimizding iydeologiyamyzdy keninen taratugha mýmkindik beretin oqu oryny retinde qaradyq. Qazaq memlekettik uniyversiytetin bitirip shyqqan song mektepterde sabaq beretin, qalyng búqaramen tyghyz baylanysta bolatyn jastardy oqytady, sondyqtan da, biz ýshin jastardy «Alashordanyn» ruhynda tәrbiyeleuding manyzy erekshe boldy.

QazMU-ding rektory Asfandiyarov pen onyng orynbasary Jandosov bizben jaqsy aralasyp túrdy jәne bizge sendi, sondyqtan olar bizding pighylymyzdy angharghan joq. Mysal ýshin, bizding oqu oryndaryndaghy jýrgizgen әreketimiz turaly maghan Docmúhamedov habarlaghan bir jaydy aita keteyin: Dosmúhamedov QazMU-de reflekstanudan dәris berdi jәne shәkirtterge markstik emes túrghyda týsinik berdi. Múny bayqap qalghan studentter, odan sabaqty markstik túrghydan týsindirudi talap etipti. Sonda ol: men marksshyl emespin, sondyqtan markstik túrghydan týsindirip bere almaymyn, reflekstanudy markstik negizde oqytatyn adamdy ózdering tauyp alyndar, - depti (Tynyshbaevting 4/H - 30 j. jauabynan № 2370-is, 1 t., 312-paraq).

Taghy da ol: «Oqu-aghartu komissariatynyng núsqauy boyynsha biz oqu oryndarynda qyzmet etuge jәne keybir kitaptarymyzdy shygharugha mýmkindik aldyq. Dosmúhamedov pen Ermekov - QazMU-de, Sýleev - Semeyding Aymaqtyq oqu-aghartu bóliminde qyzmet etti» (Sonda, 31 - paraq), - dep kórsetti.

Dosmúhamedov H.: «...baydyng balalaryn QazMU-den shygharyp tastaghan kezde men ony (Asfandiyarovty - tergeushilerding eskertui - T.J.) búlar: baydyng balalary emes dep sendiruge tyrystym (Dosmúhamedovting 21 IH - 1930 j. jauabynan. № 2370-is, 1 t., 209-paraq)»,- degen arnayy aiyptau aighaqtary keltirilgen.

Mine, qazaq últynyng ruhany múrasyn saqtap qalghan túlghalargha degen kórsetilgen «qúrmettin» siqy osynday. Áriyne, tergeushiler ýshin múndaghy aitylghan jaylardyng bayybyna barudyng pәlendey qajeti joq. Tek tizim men derek bolsa jetip jatyr. Egerde, dәl sol kezde Ahmet Baytúrsynov qazaq tili men әdebiyettanu ghylymynyng negizin salmasa, biz búl kýnderi bastauysh pen bayandauyshty - bastaushy men qostaushy, anyqtauysh pen tolyqtauyshty, aiqyndaushy men tolyqtyrushy, zat esim men syn esimdi - negizdi esim men týrli - týs, qimyl esimi dep atap jýrer me edik, kim bilsin. Al, shylau men ýsteudi, etistikti qalay atarymyzdy bir allanyng ózi bilsin. «Til men úghymnyng tazalyghy» ýshin kýreskenine «ayypker, alashordashyl» atanghan Ahansyz esepting tórt amalyna - alu men qosugha, bólu men kóbeytuge at tauyp kórinizshi. Alynghysh, qosylghysh, kóbeytkish, bólingish dep tәrjimalanyp jýrgen úghymdardyng sanamyzda mәngi túraqtap qalmasyna kim kepil? Maghjannyng ólenderinsiz, «Aqbileksiz», «Qily zamansyz», «Alamansyz», «Qazaq tarihynsyz», jaratylystanu, fizika, psihologiya, geologiya, zoologiya, biologiya, ósimdiktanu salasyndaghy alghashqy oqulyqtardaghy atausyz (termindersiz) qazaqtyng býgingi ruhani, mәdeniy-ghylymy ilimderining dәrejesi qanday «tabaldyryqta» jatar edi?

 

5.

 

Múhamedjan Tynyshbaevti «Týrksib» temir jolynyng taghany tóselip bitkenshe «qalpaq astynda» ústady da, tura saltanatty ashylu rәsimining qarsanynda qaqpaylap shetke shyghardy. Óitkeni, «Alashordanyn», uaqytsha ýkimetting qayratkeri, Qoqan Respublikasynyng premier-ministri: Kenes ýkimetine temir jol salugha belsendi týrde qatysty degizu - asqan «sayasy sauatsyzdyq әri arandatushylyq, kenes ókimetining bedelin týsiretin iydeologiyalyq qastandyq әreket» bolyp tabylatyn. Sóitip, «úly qúrbandyqtyn» ekinshi legi týrmening toryna:

1. Ermekov Álimhan - 6/H. 30 j.

2. Tynyshbaev Múhamedjan - 4/ VIII - 30 j.

3. Dosmúhamedov Halel - 14/IH - 30 j.

4. Dosmúhamedov Jahansha - 31/H - 30 j.

5. Qojamqúlov Nashir - 20/H - 30 j.

6. Sýleev Bilәl - 27/IH - 30 j.

7. Kemengerov Qoshmúhamed - 17/IH - 30 j.

8. Áuezov Múhtar - 17/IH - 30 j.

9. Omarov Áshim - 14/IH - 30 j.

10. Kýderin Júmaqan - 17/IH -30 j.

11. Búralqiyev Mústafa - 17/IH - 30 j.

12. Aqbaev Ábduhamid - 14/VIII - 30 j.

13. Aqbaev Jaqyp - 8/VIII - 30 j.

14. Qadyrbaev Seydazym - 14/IH - 30 j.

15. Tileulin Júmaghaly - 2/VII - 30 j.

16. Múrzin Múhtar - 14/IH - 30 j.

17. Omarov Uәlihan 30/III - 31 j.

18. Ýmbetbaev Aldarbek - 8/VIII - 31 j.

19. Iskakov Danial - 29/III - 31 j.

20.              Múnaytpasov Ábdirahman - 23/IH - 31 j.» - kýnderi týsti.

 

Aldynghy tolqynnan keyingi alashtyng eng kórnekti de ýmitti top osylar edi.

Qazaq SSR Memlekettik qauipsizdik komiyteti tóraghasynyng orynbasary A.Tileuliyevting 1972 jyly 18 aqpandaghy Partiya institutynyng diyrektory S.B.Beysembaevqa joldaghan qúpiya hatynda:

«Tynyshbaev Múhamedjan, 1887 jyly tughan, qazaq, partiyada joq, mamandyghy injener. Qazaqstandaghy búrynghy OGPU mekemesi ony: «Alash» partiyasyn qúrushylardyng biri, Memlekettik Dumanyng mýshesi, «Alashorda» ýkimetining mýshesi, Uaqytsha ýkimetting komissary retinde  1930 jyly 3 tamyzda tútqyngha alghan. 1932 jyly 20 kókekte sottalghan», - dep kórsetken.

Demek, M.Tynyshbaevqa: astyrtyn úiym, basmashylarmen baylanys, kontrrevolusiyalyq әreketter turaly taghylghan aiyptyng qoldan jasalghanyn qúpiya mekemelerding ózderi de moyyndap, jaltara jauap bergen.

(jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

0 pikir