Beysenbi, 7 Shilde 2022
Janalyqtar 2092 0 pikir 25 Mamyr, 2012 saghat 12:16

MÁJILISMEN Múhtar TINIKEEV: «NADOELO UJE...»

Qyzmeti kópten beri kópshilikting kónilinen shyqpay jýrgen Parlament mәjilisining deputattary ótken júma kýni «aydy aspangha» bir-aq shyghardy. Ras, janadan saylanghan mәjilismender әl-әzirge belsendilik tanyta qoymasa da, Parlament qabyrghasyndaghy tәjiriybesi «beli ketpegenderdin» birazyna jýk bolarlyqtay salmaghy bar tisqaqqan keybir deputattar Ýkimetting shanyn qaghuday-aq qaqty. Byltyrghy jylghy respublikalyq budjetting oryndaluy jónindegi mәselege baylanysty ótken júma kýngi esep berude deputattar tipti Mәsimov Ýkimetining otstavkagha ketuin talap etti. Búl joly mәjilismenderding «han talapayyna» týsip, terlep-tepship esep bergender - Qarjy ministrligi men respublikalyq budjetting oryndaluyn baqylau jónindegi Esep komiyteti.

MILLIARDTAR  QAYDA,  MYRZALAR?

Qyzmeti kópten beri kópshilikting kónilinen shyqpay jýrgen Parlament mәjilisining deputattary ótken júma kýni «aydy aspangha» bir-aq shyghardy. Ras, janadan saylanghan mәjilismender әl-әzirge belsendilik tanyta qoymasa da, Parlament qabyrghasyndaghy tәjiriybesi «beli ketpegenderdin» birazyna jýk bolarlyqtay salmaghy bar tisqaqqan keybir deputattar Ýkimetting shanyn qaghuday-aq qaqty. Byltyrghy jylghy respublikalyq budjetting oryndaluy jónindegi mәselege baylanysty ótken júma kýngi esep berude deputattar tipti Mәsimov Ýkimetining otstavkagha ketuin talap etti. Búl joly mәjilismenderding «han talapayyna» týsip, terlep-tepship esep bergender - Qarjy ministrligi men respublikalyq budjetting oryndaluyn baqylau jónindegi Esep komiyteti.

MILLIARDTAR  QAYDA,  MYRZALAR?

Resmy mәlimetterge jýginetin bolsaq, byltyrghy jylghy budjet Ýkimetting ótinishimen birneshe mәrte ózgertilip, óndelgen bolsa da, iygerilmey qalghan qarjynyng kóleminen estigen adamnyng esi ketip, basy ainalady: 42 MILLIARD tenge! Ne degen aqsha desenizshi! Bireuler aqshagha jarymay jýrse, keybireuler bar aqshany iygere almay әure boluda. Paradoks! Jyl sayyn óship bara jatqan joq, jyl sayyn ÓSIP bara jatyr - memleketting iygerilmey jatqan qyp-qyzyl aqshasy. 2010 jylmen salystyrghanda, ótken jyly iygerilmey qalghan qarjynyng kólemi 15 payyzgha ósip ketipti! Qarapayym halyqtyn, qarapayym salyq tóleushining qaltasynan jinalyp, budjetting býiirin tompaytyp jatqan TENGEler milliondap emes, milliardtap iygerilmey jatyr. Jәne iygerilmegen son, «jyly úyasyn» qaytyp ainalyp tauyp jatqan joq, milliardtardyng qanghalaqtap qayda ketip jatqanyn da eshkim bilmeydi. Al eseptegishterding (esep komiytetin aitamyn da) aitularyna qaraghanda, budjet qarjysyn iygeru barysynda oryn alghan zang búzushylyqtar aqshagha shaqqanda 272 milliard tengeni bir-aq qúrapty!

Osynday mәlimetterdi mәjilismender men búqaralyq aqparat qúraldary ókilderining aldynda «úyalmay-qyzarmay» jayyp salghan qúrylym - Qarjy ministrligi men Esep komiyteti. Dәlirek aitatyn bolsaq, Qarjy ministrining «viysesi» (qazirgi kezde orynbasarlardy osylaysha atamasan, keybireuleri kәdimgidey renjiydi) Berik ShOLPANQÚLOV pen respublikalyq budjetting oryndaluyn baqylau jónindegi Esep komiytetining tóraghasy Omarhan ÓKSIKBAEV.

Osy jerde mynanday bir kisәpir oilar da kónilimizge eriksiz qonaqtaydy: «kótere almaytyn shoqpardy belge baylap» degendey, iygeruge shama kele bermeytin aqshany qarjy ministrligi qay-qaydaghy jobalargha nege bóle beredi? Sonday-aq iygerilmey jatqan milliardtardy, odan bólek oryndalu barysynda oryn alyp jatqan zang búzushylyqtardy der kezinde «baqylap» otyrmasa, respublikalyq budjetting oryndalu barysyn baqylau jónindegi Esep komiyteti neni baqylaghan? Neni baqylap otyr? Neni baqylaydy aldaghy uaqyttarda?

Hosh, ary qaray әngimeleyik:

Mәjilismender aldynda esep beru kezinde Óksikbaev myrza qatty ókinip túryp (óninen bilinip-aq túrghanday boldy, bayqauymyzsha), mazasyn alghan mynanday da mәselelerdi jayyp saldy: kóp jaghdaylarda asa manyzdy әleumettik mәselelerge budjettik nesiyeler óte joghary payyzdyq baghamdarmen bólinip kelgen. Bir mysal: jiyrma birinshi ghasyrdyng alghashqy jylynan bastap qyzu qolgha alynghan «Auyz su» baghdarlamasy kýni býginge deyin sheshimin tapqan joq. Osy baghdarlamanyng ózine ghana ótken jyly bólingen 5 milliard tenge qarjynyng «topalan» bolghanyn anyqtap otyr «eseptegishter». Jeti myngha tarta eldi mekendi auyz sumen jabdyqtaudy jaqsartu mәselesining oidaghyday sheshilmey qalghany da osy joly belgili bolyp otyr. Atalmysh baghdarlamadan Ýkimet kýtken nәtiyje shyqqan joq, óitkeni ótken jyly bituge tiyis bolghan 1522 investisiyalyq joba 167 degen sifrgha jetip, toqtap qalghan. Dәlirek aitatyn bolsaq, búnyng tengege shaqqandaghy iygerilgeni - 154,4 milliard tenge ghana. Bes milliardtan iygerilgeni osynsha soma ghana. Qalghan qarjynyng «qay qaltagha qydyryp» ketkenin «baqylaudyng basshysy» Óksikbaev bilmeytin siyaqty. Sonda kim biledi?

SANKSIYaNY  TEK  PREZIYDENT  QANA  BEREDI!

Estigen adamnyng esin shygharyp, miyn ainaldyratyn milliardtaghan somalardan keyin esep beru deytin bas qosuda otyrghan birshama memqyzmetkerlerding mәlimdemelerinen halyq qalaulylary «nokaut» alghanday qimylsyz qalyp edi, sóitsek nokaut emes - «әsheyin nokdaun» ghana eken. Parlamentting «oy-shúnqyry men únghyl-shúnghylyn» әli iygere qoymaghan «sary auyz balapan deputattar» siyaqty emes, eng birinshi bolyp esin jighan bayyrghy mәjilismen Múhtar Tinikeev birden «kontratakagha» shyghyp, Óksikbaevqa qarap dýrse qoya berdi:

- Múnday bayandamadan keyin Ýkimet otstavkagha ketuge tiyisti, - degen Tinikeevting qabaghynan «kóktemning kók nóseri qúiyp» qoya berdi: - nadoelo uje kajdyy god odno y to je! «QazAgrogha» 0,5 payyzben memlekettik nesie beriledi, al olar bolsa, búl nesiyeni kәsipkerlerge 5 payyzben beredi eken. Múnymen qosa, nesie alu ýshin, kәsipker bayghúsqa qanshama «tozaq otynan» ótuge tura keledi. Búdan góri olargha on bes payyzben kez kelgen bankten nesie ala salu onaygha soghady ghoy? Sizder ózi «QazAgro-da» bireu-mireudi jazagha tarttynyzdar ma?

Tinikeevting tike qoyghan súraghynan tiksinip qaldy ma, esep beruin ekpindi bastaghan Óksikbaevtyng osy jerde jýni jyghylyp qaldy:

- Bizding qúzyrymyzda eshqanday sanksiya joq, biz tek qorytyndylar jasap, nәtiyjesin ghana úsyna alamyz. Al ony oryndau, oryndamau ýkimetting óz qúzyrynda, - dep Óksikbaev «strelkany» búra salyp edi, Tinikeev tipti quanyp ketti:

- Onda biz sizderge sanksiya bereyik, «davay», - dep jelpildep edi, bolmady:

- Onday sanksiyany tek Preziydent qana bere alady, - dep esep beru jiynynyng tórayymy deputat Gýljan Qaraghúsova Tinikeevti toqtatyp tastady.

Esep beru osynday-osynday dialogtarmen, birsypyra qarama-qayshy súraq-jauaptarmen әiteuir duyldap baryp ayaqtaldy. Bәigege býiirlep kelip qosylghan janalary bar, alamangha atam zamannan beri aralasyp, Parlamentting «sekret-mekretterin» milaryna sinirip qalghan eskileri bar, әiteuir deputattar búl joly birshama qyzmet istegendey boldy. Sóitse de jiyngha qatysqan jurnalister qauymynyng kókeyinde jantayyp jatyp qalghan súraqtar az emes edi, olargha jauaptar, nege ekeni belgisiz, berilmeytin boldy. Mәselen, Qorghanys ministrligi, Tótenshe jaghdaylar ministrligi, Qaruly kýshterdi damytu jónindegi memlekettik baghdarlamanyng jýzege asyrylu barysy, basqa da әskery qúrylymdardaghy budjet qarjysynyng iygerilui turaly esep berulerding qorytyndylary jurnalisterding qatysuynsyz jasalatyn boldy. Halyq qalaulylarynyng búl jolghy betalysynan seskenip qaldy ma, әiteuir «aydalagha ketken alghashqy milliardtar» turaly әngimelerden keyin esep beru jiyny «eriksiz antraktige» shyghyp ketti. NEGE?

Sóz saptastaryna qaraghanda, Qarjy ministrligi men Esep komiyteti endigi әngimelerin jurnalisterding mýlde qatysuynsyz ótkizgisi keletinge úqsaydy. Kýmәndi me? Solay siyaqty. Mysaly, Qorghanys ministrligin alayyqshy. Toqpaqbaevtyng kezindegi, odan kýni keshegi Danial Ahmetovting kezindegi talan-tarajgha týsken aqshalardyn, soghan baylanysty dau-damaygha ainalghan «tauday-tauday túlghalardyn» taghdyry ne boldy? Eshkim bilmeydi. Shúqylay berse, «belgisiz baghytqa bet alyp ketken» milliardtar basqa da qúrylymdardan jaylap-jaylap shygha berui әbden mýmkin ghoy?! Mýmkin.

Osy tústa mening esime «Núr OTAN» halyqtyq-demokratiyalyq partiyasy janyndaghy jemqorlyqpen kýresetinderdi basqaratyn Oreken... Oralbay Ábdikәrimov týsti. Qúday-au, osy Orekender qaydaghy bir «quys-quystardaghy mayda-shýide shabaqtardy» eki ókpeni qolgha alyp qualap әure bolghansha, memleketting milliardtaryn asyqpay-saspay qaltagha basyp, «obedti Amsterdamda», keshki tamaqty Kiyevte iship, Astanagha «úiyqtau» ýshin ghana keletin memlekettik qúrylymdardaghy mafiozdarmen nege ainalyspaydy eken, a? Olardyng kimder ekenin bilmese, Óksikbaev-aq aityp beredi ghoy. Tizim boyynsha tizbektep. Tek súray bilu kerek, Oreke, súray bilu kerek!

Marat MADALIMOV

«Halyq sózi» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 2319
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 1782