Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Ádebiyet 5726 8 pikir 15 Shilde, 2021 saghat 15:18

«Qazaq poeziyasynan artyq poeziya joq!»

Áyel bizding taghdyrymyz...

– Israyyl agha! Men bir kýni ýidegi ýstelding ýstinde Abaydyng bir tomdyghymen qatar jatatyn Júmekenning kitabyn ashyp qaldym. Ashqan bette mynaday sózder bar eken: «Bir shyraghdan jandy týnde. Kólenkeler, dir-dir qaq!» Kólenke jayly az jazylghan joq, biraq, mynaday tirkesti birinshi kezdestiruim. Búl shynynda da tek úly, oishyl aqynnyng ghana qalamynan tuatyn dýniye. Oishyl bolu ýshin tua bitti talanttan bólek adamnyng ózi de kóbirek oquy tiyis qoy. Mysaly, men sizding óziniz barynyzben kózge úryp syrtqa shyghara bermeytin mineziniz bar ekenin bilemin, sóite túra sizding kóp aqynnan bilimdi ekeninizdi, kóp oqitynynyzdy, bilim kókjiyeginizding keng ekenin bayqaymyn.

– Bizding Júmekenge tisimiz batpaytyny sodan ghoy. Sol aghalarday biz de, bizden keyingiler de kóp oquymyz kerek. Bilim sol sәtte atyp syrtqa shyqpauy mýmkin, keyde olay boluy kerek te emes shyghar, biraq, adamnyng miy oqylghan bilimdi qorytpay túra almaydy. Sondyqtan ol seni bayytady, ol sening ózinning mikroәlemindi jasaugha mýmkindik beredi jәne sen kerek etken bir kýni syrtqa teuip shyghady. Seni dara adam etedi. Alpys jyldyghyma oray «Mening óz әlemim bar» degen maqala jazghanmyn. Ne kórsem de men óz әlemimning ishine kirip, sonda bәrin qorytyp otyramyn. Meni qútqaratyn – bilimge degen úmtylys.

Elge belgili túlghalardy aitpaghannyng ózinde jay bilimdar adamdardyn, jalpy, elding erkeleri men serkeleri sanalatyn azamattardyng da qasynda sýigen jarlary bar... Jastau kezimde birde Qadyr aghamyzdyng ýiine janadan shyqqan kitabynyng signaldyq núsqasyn alyp bardym. «Jazushy» baspasynyng poeziya bólimin basqaramyn ol kezde. Agham riza bolyp qaldy. «Jengeng ýide joq, biraq, suyq sorpa bar» dep ony ózi ysytty. Týbinde 50 gramdayy qalghan koniyakting butylkasyn әkeldi. Eki rumkagha bólip qúiyp, endi ala bergenimizde jengey keldi. Orysshalap: «Day pyati minut – osvobodiyte kuhnu!» dedi. Qadyr agha «osylay erkeleydi búl» dep juyp-shayyp jatyr, al, mening tamaghymnan as ótpey qaldy... Sóitsem, jengemizding onday minezine aghay ýirenip ketken eken...

– Israyyl agha, «jenge» demekshi... Men ózim osy alyp deneli «Múqaghalidyng bar-joghy 45 jasynda ómirden ótip ketui marqúm Lashyn jengemizden boldy, sebebi, iship alyp ýiine barghanda ol kisi Múqandy kirgizbey qoyghan, men «ýige jýriniz» degenimde namystanyp qalyp ketti, tang atqansha beton baspaldaqta úiyqtap shyghypty» degendi bir emes, eki aqynnyng óz auyzynan estidim. Ekeui de ómirde bar. Osy jayly ne aita alasyz?

– «Qazaq әdebiyeti» gazetinde istep jýrgen kezim. Bir kýni bas redaktorymyz Sherhan Múrtaza meni shaqyryp aldy. «Israyyl, ózing bilesin, basqalar da, biz de Múqaghalidyng tughan kýnine oray jyl sayyn shygharmalaryn berip jatamyz. Biyl taghy da sol taptauryn sýrleumen jýru maghan únap túrghan joq. Men osy mәselening sheshimin tabudy saghan tapsyrayyn, sen jana bir jolyn tapshy» dedi....

Ol kisige onay, tapsyrma berdi-daghy ketip qaldy, al, men ne isteuim kerek? Ári oilandym, beri oilandym, basym auyryp ketti. Aqyrynda «Múqaghalidyng ýiindegi Lashyn jengeymen sóilesu kerek» degen oigha toqtadym. Qonyrau shaldym. «Apay, Múqannyng tughan kýni kele jatyr, soghan arnap jyldaghyday ol kisining ólenderin bere salugha bolar edi, biraq, sony biyl ózgesheleu etsek dep otyrmyz. Búl – tikeley Sherhan Múrtazanyng tapsyrmasy. Men sizben jolyqsam dep edim. Jolyqqanda qoyatyn ýsh qana súraghym bar. Biraq, olardy, әriyne, telefonmen emes, barghan song aitamyn» dedim. «Kel, qaraghym, kel!» dedi. Barsam et asyp qoyghan eken, ekeumiz et jedik. Ol kisi ýstelge araq әkelip edi, «apay, men ishpeytin edim» dep bas tarttym. «Ishpeytining jaqsy eken!» dep jatyr. Shay ýstinde anany-mynany aityp degendey, az-kem әngimelestik. Apay: «Múqang seni, Iran-Ghayypty aityp maqtap otyratyn, sen ekeuindi bilemin, jazghandaryndy da oqyghanmyn» dedi. Ishim jylyp qaldy. «Al, qaraghym, qoyatyn súraghyna kóshe ber» dedi shay ishilip bitken son. «Apay, birinshi súraghym, Múqan, Múqaghaly aghamyz ólendi qalay, qashan, qay jerde jazatyn edi! Kýy tandaytyn ba edi?

Ekinshi súraghym, ol kisi ýy ishinde, otbasynda aqyn emes jay pende retinde qanday adam edi? Ózinizge, bala-shaghagha qanday edi?

Ýshinshi súraghym, ony qoymasyma bolmaydy, sebebi, elding auzyna siz ol kisini «birneshe ret ishinkirep kelgen kezinde ýige qondyrmay qoyghan eken» degen әngime tarap ketken. Osynyng shyn-ótirigin óz auzynyzdan estisek dep edim».

«Múqaghaly denesi engezerdey dәu bolghanmen, bala degende jany qalmaytyn, óte balashyl edi, - dep bastady sózin apay. -«Men – týiemin!» dep Júldyz, Maygýlden bastap bәrin ózining ýstine mingizip alyp, ýiding ishin ainalyp jýretin. Maygýl ólgende oghan arnap qanshama óleng shyghardy!..

Al, endi ólendi qalay jazatyn edi degenge kelsek, ol ólendi kýn sayyn jazbaytyn. Jýredi, jýredi, Jazushylar odaghyna barsa iship qaytady... Sodan bir kýni monshagha barady, qyrynady, juynady, sosyn maghan qarap: «Bәibishe, kettim men Qarasazyma!» deytin. Men nege, ne ýshin dep súramaymyn... Sebebi, ol qalanyng ishinde jaza almaytyn. On kýn, on bes kýn, bir ay joghalyp ketedi sol ketkennen. Eshqanday habar-oshar bolmaydy. Bir kýni aryp-ashyp ózi oralady. Saqaly ósip ketken, jaghy sualghan, kózi shýnireygen... «Kójeng bar ma?» deydi. Susyngha ashytpa kóje ishkendi jaqsy kóretin. Sony simirip alady da, ýige de ayaldamaydy, «bәibishe, mening kókiregim quys, men sol quysty toltyruym kerek. Odaqqa kettim!..» deydi. «Odaqqa barmasay...» dep aityp ýlgermeymin. Barghasyn iship keledi...

Jýdep-jadap kelgende men onyng qúr qol kelmeytinin, shygharmashylyq shabyty denesin buyp, babyna kelgen kezde ghana ketetinin bilemin. Ol Qarasazgha barghanda dalada jaza ma, ýide otyryp jaza ma, kýni-týni búrqyratyp óleng jazatyn. Shygharmalarynyng bәrin sol jaqtan jazyp әkeletin. Keudesi quys bolyp, bosap keletini sodan onyn. Qaladaghylar bolsa búl dýniyelerding sol iship jýrgen kýnderden keyin tughanyn kórgennen keyin «Oy, Múqaghali, araq ishpese jaza almaydy!» dep ósek taratatyn. Al, Múqaghaly birde-bir ólenin araq iship alghannan keyin jazghan emes! Birde-bireuin!

– Qisyny keledi, Israyyl agha. Sebebi, «sen nege osy jazghandaryndy ózgeler sekildi eshqashan óndemeysin? Óndey bergen sayyn óleng degen júmyrlanyp, jútynyp, odan sayyn qúlpyra týsetinin bilmeydi emes, bilesing ghoy, nege olay etpeysin?» dep qoymaghan joldastaryna birde: «men ólendi ózim jazbaymyn, mening qúlaghyma ólendi sybyrlap túrady, men ony tek qaghazgha týsiremin!» dep jauap bergen eken. Yaghny jogharydan keletin óner bolsa, onyng araq iship toyyp alghan adamgha kele qoyy qiyndau ghoy, shynynda...

– «Al, endi ýshinshi súraghyna keletin bolsaq,.. - dedi Lashyn jengemiz. - Nesin jasyrayyn, ýsh ret kirgizbey qoyghanym ras. Múqang jas aralyghy alshaq bolsa da sózi jarasyp, birge kóp jýrgen Toqash Berdiyarovpen bolsyn, basqalarmen bolsyn, eldi aralap ketip qalyp jýrgen kezde ýii bar ekenin, әiel-bala-shaghasy bar ekenin oilamaytyn. Keyde tipti qara su men nannan basqa isherge tamaq tappay qalatyn shaqtarymyz da boldy. Balalar jylaydy shyryldap... Múqaghaly bolsa ýige mas bolyp keledi. Balalargha dep te eshnәrse almay keledi. Sodan «osylay istesem esin jiyar ma eken, mening bar ekenim, ýsh-tórt balasy bar ekeni esine týser me eken» dep bir kýni týn jarymynda kelgeninde ýige kirgizbey qoydym... «Kóreyinshi» dedim... Júrt aitsa aita bersin. Ondaghy maqsat janaghy bolatyn. Osy tirlikti men әr kezde bir emes, ýsh ret istedim. Biraq, odan ózgergen, ertesine maghan úrysqan, meni sabaghan Múqaghaly bolghan joq! Týk bolmaghanday jýre beretin. Demek, mening ol әdisim eshqanday nәtiyje bermedi...

Bir kýni nauqas mendep, bauyry irip-shirip jatqan Múqaghaligha auruhanagha ol ózi óte jaqsy kóretin týshpara alyp bardym. Ol terlep-tepship tamaq iship otyrghanda men ýstelding ýstinde jatqan, janadan óleng jazylghan bir paraq qaghazdy kórip qaldym. Tóbesine «Taghdyryma tura kelgen serigim!» dep taqyryp qoyypty. Jýregim dir ete qaldy. Mynau tura bir qoshtasu hat sekildi sezildi maghan. Múqaghali: «Sening kózing de kórmeytin nәrseni kórgish-au. Men búl ólendi osy býgin tanerteng ghana jazyp edim. Bәlkim, búl mening songhy ólenim de boluy mýmkin. Oqy!» dedi. Oqydym da ebil-debil bolyp jyladym. «Taghdyrym mening osynday boldy, saghan da esh jaqsylyq kórsete almadym-au» degen sipatta jazylypty. Múqaghaly júbatyp jatyr: «Qoy, jylama, qazir palatagha bireu kirip qalsa úyat qoy» deydi...».

– Bastyghynyz aitqanday, eshkim baspaghan sony soqpaqty tauypsyz ghoy. Kópting kókeyinde jýrgen súraqqa jauap alypsyz, ol kisi de ishindegisin shygharyp arylghanday bolyp, bir jenildep qalypty...

– Men gazetke bergen maqalanyng taqyrybyna Múqaghalidyng osy sózin shyghardym. Tipti, sol ólenning ózin de berdim ghoy deymin. Ýsh súraqqa da bergen jauaby shynayy. Sherhan agha riza! Júrt jan-jaqtan qonyrau shalyp jatyr: «Mynau bir óte qúndy dýnie bolyp shyghypty. Aqiqatty jazghan ekensin, biz bilmeytin nәrse kóp eken...». Sol kýni keshke Júmekenning jesiri Nәsip jengey telefon soqty. «Aynalayyn, Israyyl, men myna jazghandaryndy jylap otyryp oqyp otyrmyn. Sen maghan kelsen, Júmeken jayly da osynday maqala jazsan... Kelseng men de saghan bәrin aitar edim. Kelshi, ainalayyn!». «Oybay-au, siz shaqyrsanyz men nege barmaymyn?» Bir aptadan keyin bardym. Bir pәpki toly qaghaz berdi: «Osynyng ishinde Júmeken jayly jazylghan nәrsening bәri bar!»

Biraq, búl maqalam ótkendegi maqalany qaytalamau kerek, ony beruding jana jolyn qarastyrugha tiyispin. Ol jolghy ýsh súraq pen Múqaghalidyng songhy óleni sәikes kelip, әdemi ketti. Búl joly ne isteymin?.. Onyng ýstine Múqaghaly basqa-daghy, Júmeken basqa aqyn! Júmekendey filosof aqyn joq. Abaydan basqa! Júmekenning ólenderin týgel oqyp shyqtym. Sóitip, maqalanyng kiltin әli taba almay jýrgen kýnderimning birinde Nәsip apay habarlasty: «Júmeken jayly telearna habar týsirip jatyr edi, qazir balamdy jibereyin, әneukýngi pәpkini bere túrshy». Jaraydy dedim de berip jiberdim. Pәpki sol boyy qaytyp oralmady maghan...

– Júmeken jayly maqala jazylmady ma?

– Jazylmady... Ózim súraugha ynghaysyzdandym. Apay qaytaryp bergende men onyng kiltin qalayda tapqan bolar edim...

– Israyyl agha, sizding Múqaghaly jayly «Tәnirtau» degen poema jazghanynyz belgili. Aqyndardyng әriptesine poema arnauy degen óte siyrek qúbylys qoy. Ásirese, bizde...

– Men Múqaghaly jayly týs kórdim ghoy. Tang aldynda. Týsimde Alatau ornynan qozghalyp, Almatygha qaray jyljyp kele jatyr eken. Aua sonday tap-taza, móp-móldir, ainala tónirekting bәri keremet! IYә, kәdimgi Alatau qozghalyp keledi! «Oypyrmay, endi ne bolady, qalanyng halqy qyrylatyn boldy-au!» dep oilap qoyamyn. Qarasam, kóshe tolghan halyq – bireu jayau, bireu mashinasymen, bәri dýrkirep, bet-betimen qashyp bara jatyr...

– Siz qaydasyz?

– Men biyiktemin, bәrine syrttan qarap túrmyn ghoy. Alatau qalagha jaqyndap qaldy... Sol kezde tau adamgha ainaldy da, alyp Múqaghaly shygha keldi. «O, qyztalaqtar, men ózimning Almatymdy basyp-janshyp ótpeymin ghoy, nesine qorqasyndar? Úsaqtalyp ketipsinder ghoy, qúmyrsqa bolyp ketipsinder ghoy... O, qyztalaqtar, búlay bolmaydy, búlay bolmaydy...» Sosyn keyin shegindi, tau qaytadan óz qalpyna keldi, múnar basty, men oyandym...

Esengirep qaldym. Sol kezde onyng seksen jyldyghy bolyp jatqan, men auyryp bara almay qalghanmyn. Ketip bara jatqandargha «maghan sarqyt ala kelindershi» dep edim, yrdu-dyrdumen bәri úmytyp ketipti...

Memlekettik syilyq sonshalyq biyik mәrtebe me?..

– Israyyl agha, osy tústa aqyn-jazushylar ýshin «aqannan» keyingi ekinshi aty-shuly taqyrypqa ainalyp bara jatqan Memlekettik syilyqqa degen kózqarasynyz qanday? Osy syilyqtyng jaqsy jaghy men jaman jaghynyng qaysysy basym ekenin baghamday almaytyn kezge jettik-au deymin... Mening ózime, alpysynshy jyly mektepke baryp, «alyptar shoghyrynyn» shygharmalarynan armansyz susyndap óskennen keyin be, jyl ótken sayyn oghan layyq aqyndar azaya týsetin sekildi kórinedi. Eki jylda bir ret bergen dúrys-au degen oigha da kelem. Solay deyin desem, ol syilyqqa degen talas-tartys jyl ótken sayyn kýsheye týspese, bәsendeytin synayy bayqalmaydy...

– Birde maghan Túmanbay men Qadyr aghalarym «bizding tiri kezimizde ózindi Memlekettik syilyqqa úsynbaysyng ba?» dedi. «Áriyne, komissiyada siz ekeuiniz maghan dauys beresizder. Al, basqalary she?.. Men sosyn bir jyl boyy bar oiym syilyq bolyp, alandaytyn da jýretin bolamyn ghoy. Jazuym jayyna qalady. Úsynatyndar úsyna bersin, alatyndar ala bersin, men osy qúbatóbel kýiimde jýre bereyin, eng bastysy – jazghanym halyqqa jetse boldy emes pe» dedim. «Ay, sening ony alatyn reting bar ghoy». «Retim bar da shyghar, biraq, sol ýshin dodagha týsip, óleng jazudy jiyp qoyyp neghylamyn?»

– Iran-Ghayyp aghamyz jeti ret týsti me?

– Alty ret. Eng bastysy, ol «almay qoymaymyn» dedi ghoy. Aldy, al, sodan ne ózgerdi? Sonshalyq biyik mәrtebe me ol? Mening oiyma da kirip shyqpaydy, mysaly.

– Shynynda da, ózin-ózi úsynatyndardy týsinbey-aq qoydym men. Memsyilyq túrghay, maghan biraz jyl búryn «Mәdeniyet qayratkeri» ataghyna úsynamyz» deydi. «E, jaqsy». «Onda qújattarynyzdy jinap ótkiziniz». «Men ózim jinap ótkizuim kerek pe?» «Endi kim?» Ózim jýgirip, ózim qol qoydyrady ekenmin... «Oy, rahmet onda..!»

– «Halqym barda, әl-dәrmenim - din-aman,
Ólenimnen ózge baylyq súraman!
Kelbetinde perishtening keypi bar,
Jer betinde jýrip jatyr bir adam!»

Mening ústanymym – osy! Sonyng ózinde maqtanynqyrap kettim.

– Maqtana qoymaytyn aqyn ediniz, bir maqtanghan ekensiz de!

– IYә, men maqtanyp otyrmyn. Perishte bolghym keletini de ras. «Perishtege ghashyqpyn» degen óleng de jazghanmyn. Perishte bolmasam da sonyng keypi bar. Týsingen – týsinsin, týsinbegen – qoysyn... Mening kredom – osy.

Jәrken de ózin ýsh ret úsyndy. «Jәrken, bolmaydy múnyn» dedim. «Sen onsyz da jaqsy aqynsyn. Syilyq alsan, múrat-maqsatyna jetkening be? Sonymen toqtaysyng ba? Nege sender biyikke sekiretin sportshy siyaqty ózderine tayaq qoyasyndar?»

Jalpy, aqyndy, jazushyny syilyqqa halyq úsynatyn bolsyn! Olar kim ýshin jazady, sol halyq ýshin jazbay ma?! Endeshe, myna shygharmalar layyq dep halyq ózi úsynbay ma? IYә, múnday tәrtip, erejeni birden engize qoy onay emes, biraq, sol arqyly halyqtyng ózin de ónerge tartatyn bolamyz.

Qazir 15 komissiya mýshesine qosymsha taghy sonsha adamdy joghary jaq taghayyndaydy eken... Men múny mýldem týsine almaymyn. «Birde maghan marqúm Dýkenbay Dosjanov «Israyyl-au, nege ózindi úsynbay jýrsin?» dedi. «Neghylam ony?» «Joq, úsynsayshy, naghyz layyqty adamnyng biri sensin. Óz sybaghandy ózing izdemesen, eshkim aldyna әkelip bermeydi». «Jaraydy, sonda ne isteuim kerek?» «Shynymen úsynasyng ba?» «Oylanyp kóremin, biraq eng bolmasa jol-jobasyn bilip alayyn da».

Dýkeng marqúm býge-shigesine deyin aityp berdi... «Bizding komissiyagha qosymsha jogharghy jaqtan taghy 17 adam taghayyndalady, sen sol otyzdan astam adamnyng bәrining ýiinin, júmysynyng telefonyn, adresin tauyp aluyng kerek. Sosyn sómkene úsynylatyn kitabyndy, koniyagyndy, konvertindi salyp alasyn-daghy ýilerine barasyn. Jalpy, aqyndy, jazushyny syilyqqa halyq úsynatyn bolsyn! Olar kim ýshin jazady, sol halyq ýshin jazbay ma?! Endeshe, myna shygharmalar layyq dep halyq ózi úsynbay ma? Bir jyl uaqyt bar ghoy, qayda asyghasyn? Betimning aryn bes tógip barsam, ólerdegi sózimdi aitsam... «Joq, Dýke, mening qolymnan kelmeytin sharua eken» dedim...

– Osy Memsyilyqtyng qarjysy qanshalyqty qomaqty?

– Segiz myng dollar. Songhy jyldary elu myng dollargha kóterdi ghoy deymin. Men ýshinshi bolyp platinaly «Tarlan» syilyghymdy alghanda jýldege 10 myng dollar alghanmyn.

– Odan bólek halyqaralyq «Alash» syilyghymyz bar...

– Halyqaralyq, mәrtebesi memsyilyqtan joghary, al, beretin jýldesining qúny – 1 myng dollar...

– IYә, bir jylda shýlen taratqanday 42 adamgha bergen song onda ne qadir-qasiyet qaldy deysiz...

– Sony aitsanyzshy.

Aqyn bolsang bәrin biluge tiyissin, bilmeseng – biluge tyrysugha tiyissin!

– Men Tashkentte elshilikte ýsh jyl júmys istep kelgennen keyin bir jyl «Iman» jurnalynyng redaktory boldym. Dúrysy, ony ózim ashtym. Sol kezdegi bas mýfty Ábsattar qajy Derbisәliyev birge oqyghan kurstasym ghoy, sol kisi maghan: «Bizde gazet bar, jurnal joq, sony úiymdastyryp berseniz, qarjysy bizden» dedi. «Jaqsy, tek atyn ózim qoyamyn» dedim. Pushkinning «Qúrangha madaq» degen ólenin, Getenin, Tolstoydyn, t.b. jazghandaryn audaryp berip otyrdym. Bir jylda alghashqy alty nómirin shygharyp bergen song «júmysty jolgha qoydym» dep mýftiyatpen qoshtastym.

Sol kezde ortalyq meshitting bas imamy boldy. Aty Mahambet pe edi... Bir kýni sol imam maghan kelip, «namazgha qashan jyghylasyz?» deydi. «Mahambet, sen kórip otyrsyn, men «Iman» degen jurnal shygharyp jatyrmyn. Búl salada aitary joq adam onday iske kirispeytin shyghar?.. Kel, bylay eteyik, sen ekeumiz júma namazdan bir-eki saghat búryn, jamaghattyng aldynda ruhany dýnie jayly súhbattasayyq. Ol pikirtalas emes, sen maghan súraq qoyasyn, men saghan súraq qoyamyn, osyghan dayynsyng ba?» Ýndey almay qaldy...

Asqa, qúdayy tamaqqa, taghy da osynday jiyndargha barghanda, men soghan kelgen imamdardyng sózin tyndap otyramyn. Sosyn «shyraghym, sen meshitte uaghyzda aitqan sózindi búl jerde qaytalamasayshy, – deymin. – Ondaghy kontingent pen búl jerdegi kontingentting aiyrmasy ýlken. Búl jerde nebir myqtylar otyruy mýmkin. Sen adamdargha bilim berseyshi».

– Bәrekeldi! Men de keyde shamam kelgenshe «tek o dýniyeni aita bermey, Islam, Qúran, Hadis bú dýnie jóninde ne deydi, sony da aitsandarshy» dep bir auyz sóz qosyp qalatynym bar. Maghan, mysaly, Payghambarymyzdyng (s.ә.s.) «mәngi ólmestey tirshilik et, býgin ólip keterdey qúlshylyq et» degen sózi óte qatty únaydy.

– Men – aqynmyn! Aqyn bolsang bәrin biluge tiyissin, bilmeseng – biluge tyrysugha tiyissin! Qúdaygha shýkir, men ruhany bay adammyn. Sopylyq ilimdi on eki jyl zerttegenmin. Onyng kiltin ashqym keldi. Shyghystyng ataqty shayyrlarynyng bәri de – sopylar. Ruhany bilim mening ózime kerek, men sol ýshin kóp oqimyn, kóp izdenemin. Al, bizding jas aqyndar oqymaydy...

– Dúrys aitasyz, bizding búrynghy aqyndarymyzdyng bәri ghúlama bolghan ghoy. On bestegi Saranyng ózi Birjan salgha «Qisasúl-әnbiyani» oqymap pa en, sony da bilmeysing be, sen aqymaq?!» demey me? Bәrimiz oqydyq pa sony?..

– Ruhany baylyq – Shyghysta, bizde! Batysta – tehnika, tehnologiya bar, qaru-jaraq bar. Jastarymyz aldymen qazaq aqyndaryn, jyraulardy oqyp, qala berse Shyghys júldyzdaryn oqyp, ýirenuding ornyna postmodernizm dep úiqasy joq birnәrse jazady. Qazaq poeziyasynan artyq poeziya joq! «Batyrlar jyryn», Qaztughan, Shalkiyiz, Dospambetti oqy. Aqtamberdi, Mahambetti oqy!

Men Abay aitqan «kemel adam» bolghym keledi. Mening jasymda bireu bir nәrseni aitqanda sóz qosa almay, óz pikirimdi bildire almay, mynqiyp otyrghan óte úyat qylyq. Bilim kerek maghan! Sening әrbir jazghan óleninnen ishki dýniyenning bay ekeni bayqalyp túruy kerek! Qadyr aghamyz sonday-túghyn, men Qadyr aghamdy sol ýshin jaqsy kóremin, mening ústazym ol kisi. «Bolmasang da úqsap baq, bir ghalymdy kórseniz!» Men ómir boyy Qadyr aghamday bilimdar bolugha tyrysyp kelemin. Túmaghang «men kýn sayyn jýz jol óleng jazbay úiyqtamaymyn, jaza ber» deytin. Árkimning óz joly bar ghoy, maghan ol jol onsha kelinkiremedi. Jaza bersem, oqu qayda qalady?.. Men oqimyn, oqimyn, sosyn ol bir kýni ózi miymnyng qazanynda balqyp, qorytylyp, ólenge ainalyp syrtqa shyghady.

Mening bolmysym osynday, ainalayyn. Men ony eshkimge aita bermeymin, maqtanbaymyn, biraq, bilgen ýstine bile bergim keledi.

– Men ony bilemin, bayqaymyn, agha. Jýsip Balasaghún atamyz «Bilim ózin bildirtpey túra almaydy» degen, sizding biliminiz bayqalyp túrady. Siz Tәshkendegi elshilikte ótken ýsh jyldy da keremet paydalana alghanynyzdy bilemin.

– Men Tashkentten Naqyshbandi, Yasaui, Ghazaly turaly, taghy basqalar turaly qansha kitap alyp keldim. Imam Búhariyding 8 myng hadiysin alyp kelgen bolatynmyn. Solardy kóterip túnghysh mýftiyimiz Rәtbek qajygha barayyn. «Maghan bir-eki jigit berseniz, ózbeksheden audarayyq» dedim. Mýfty kýldi: «Mende onyng arabsha tórt tom hadiysi túr, sodan audaramyz» dedi. Jaraydy dedim, alayda, betim qaytty. Keyin mýfty bolghanda Ábsattar qajygha bardym. «Qaryndasynyzdyng qolynan shay ishiniz» dep ýiine ertip bardy. Ýiinde túrghan Búhariyding arabsha bes tomdyq hadiysin kórsetti: «Osydan audaramyz». Áli audarylghan joq... Men ózim ýshin shetinen audaryp qoyyp jýrmin.

"Sen erteng ólesin!.."

– Israyyl agha, men Múqaghaly turaly kórgen týsinizding әserinen әli aryla almay otyrmyn... Týs demekshi, men janylyspasam, sizding osynday bir keremet týster kóretin qasiyetiniz bar siyaqty...

– Onyng ras, men óz ómirimde, bala kýnnen bastasam, otyz shaqty ayan týs kórippin. Olardyng birazy ainymay kelgen bolatyn, sondyqtan ayan týs dep otyrmyn. Keyingi bireuin aitatyn bolsam...

Ýide eshkim joq edi. Kitap oqyp jatyp úiyqtap qalyppyn. Qap-qara bir búlt qoilanyp keldi de, mening ýstime tóndi. Jarty metrdey jerde túr-au deymin. Typyr ete almaymyn. Sol kezde búlt adamnyng beynesin qabyldady. Bet, múryn, kóz, auyz, bәri payda boldy.

– Týri qazaqqa úqsay ma?

– Bilmeymin, jalpaq, shoyyn qara. Sóitip, tónip túrdy da, maghan: «Sen erteng ólesin!» dedi. Sosyn qaytadan búltqa ainaldy, búlt bolyp kóterilip, úshyp ketti...

Oyanghan song esimdi jiya almay bir saghattay jattym. Basymdy qozghalta almaymyn, túrayyn desem miyma qan qúiylyp ketetindey. Oiym – ongha, sanam – sangha bólinip, «ne isteuim kerek, ne istegenim dúrys, ne istey alamyn?» dep alasúryp jatyrmyn. Ras qoy, bir-aq kýn ómirim qalghanyn estidim, ol bir kýnde ne istep, neni bitirip ýlgeremin, eng bastysy – qaptaghan isting qaysysyn qolgha alyp, qaysysyn bitirip ketuim kerek?

Bir uaqytta Alla taghala maghan qansha uaqyt ghúmyrym qalghanyn emes, jana shygharmanyn, dramanyng taqyrybyn úsynyp otyr degen oy keldi. Sol sol eken, janarym jarq etip, synyp bara jatqan basymnyng auyrghany birden basyldy. «Alla maghan ghana emes, men arqyly barlyq adamgha ózining ómirine esep berip, jaqsy jaghy men jaman jaghyn saralap, kez kelgen uaqytta aityp kelmeytin ajalgha dayyn jýrui kerektigin eskertip otyr» dep jorydym men týsimdi. Men búghan deyin de ólimge arnaghan ólender siklin jazghan, «Eki dýniyelik perishte» degen, «Jagha men su» degen rekviyem jazghan adammyn. Bay da óledi, bayghús ta óledi, han da óledi, qarasha da óledi, «tumaq – sýnnet, ólmek – mindet» degen ghoy. Ol piesanyng súlbasynyn, syzbasynyng bәrin dayyndap qoydym. Taqyryby da dayyn: «Sen erteng ólesin!..» Allanyng ózi bergen taqyryp. Endi tolghaghy jetken kýni ýstelge otyruym ghana qaldy...

– Qúday qalasa, tendessiz dýnie bolatyn týri bar eken, degeninizge jetiniz, agha! «Qiyaldaytynday ómir ber, úyalmaytynday ólim ber» deydi ghoy dana qazaq, lәiim, bar qazaqtyng mandayyna sony jazsyn!

– Áumiyn!

Súhbattasqan Ómirzaq Aqjigit,

«Ontýstik Qazaqstan»

Abai.kz

8 pikir