Jeksenbi, 23 Qantar 2022
Alashorda 5226 2 pikir 28 Mausym, 2021 saghat 13:11

Mәiiti órtelgen Alash qayratkeri

Smaghúl Sәduaqasúlynyng qazaq tarihynda alar orny erekshe. Qogham jәne memleket qayratkeri nebәri 33 jyl ómir sýrse de qysqa ghúmyrynda  últyna óshpestey iz qaldyra bildi.

Alashtyng ardaqty úly qazirgi Soltýstik Qazaqstan oblysy, Aqjar audany, Úyaly-Jarqyn auylynda dýnie esigin ashqan.  Kerey taypasynyng Malay-Baqtybay tarmaghynan shyqqan. Auyl mektebin,  2 synypty orys-qazaq uchiliyshesin, Mәskeu kólik injenerleri institutyn bitirgen. On jeti jasynan bastap sayasy qyzmetke aralasqan Smaghúl atamyz qazaq jastarynan qúralghan «Birlik» úiymynyng belsendi mýshelerining biri bolyp, qayratkerlik shyndaludan ótti. Maghjan Júmabaev, Sәken Seyfulliyn, Múhtar Samatov syndy azamattarmen birge últy ýshin qyzmet etti. Búl úiym “Alash” partiyasynyng týpkilikti iydeyasyn qabyldaghan edi. Negizgi maqsaty qazaq halqynyng mәdeniyeti men әdebiyetin kóteru arqyly onyng últtyq sanasyn oyatu boldy.

Alash qayratkeri ómirining sonyna deyin elining aumaqtyq tútastyghyn saqtaugha bar kýshin salyp, últ derbestigi ýshin kýresti. 1921 jyly Sibir revkomynyng qúramyndaghy Semey oblysyn әkimshilik-aumaqtyq bólu arqyly Qazaq avtonomiyasyna engizu sharalaryna belsene aralasyp, Qostanay oblysyn el territoriyasynyng qúramyna qaldyrugha ýlken septigin tiygizdi. Ol lauazymdy qyzmet atqarghanyna qaramastan, Resey imperiyasynyng otarlau sayasatyn ashyq synady.

«Qazaq jeri revolusiyagha deyin otar boldy. Patsha ýkimeti Qazaqstannyng shiykizatyn, tabighy baylyghyn paydalanyp «bos jerlerdi» qonys audarushy kelimsekterge berip, ózderining mәdeni, diniy, aghartushylyq yqpalyn jýrgizdi»,– deydi qayratker. Osylaysha qalyng qazaqty últynyng odan әri otar boluyna jol bermeuge shaqyrady.

Sәduaqasúly men Goloshekiyn

Sayasattaghy eleuli belesterining biri — F.Goloshekinmen ashyq kýresi. Goloshekin ólkelik komiytetke kelgende Smaghúl Sәduaqasúly Buro mýsheligine kandidat, Oqu aghartu Halkoly, «Enbekshi qazaq» gazetining redaktory mindetterin bir mezgilde atqaryp jýrgen 25 jastaghy jigit edi. Ol jasyna qaramastan qalyng qauymdy moyyndata bilgen qayratker atandy.  «Kishi Qazan» iydeyasyna qarsylyq tanytyp, auyldyng beybit evolusiyalyq damuyn qoldaghan azamattardyng biregeyi boldy. Sol kezendegi  ziyaly azamattarymyz jauapty hatshymen qazaq auylyn kenestendiru, mekemelerdi qazaqylandyru, ónerkәsipti damytu, oqyghandargha kózqaras mәseleleri boyynsha bir kelisimge kele almady.

Jiyrmasynshy ghasyrdyng birinshi jartysynda jýrgizilgen júmystardyng biri – mekemelerdi qazaqylandyru isi. Árbir sezde osy mәsele mindetti týrde kýn tәrtibinde túrdy. Goloshekin «Partiya Reseydiki, sol sebepti ony qazaqylandyrudyng qajeti joq» degen iydeyany algha tartty. Búl pikir Smaghúl Sәduaqasúlynyng shamyna tiydi. Ol óz kezeginde: «Partiya qazaq júrshylyghymen júmys isteydi, qazaq kommunisterimen qarym-qatynasta bolady, ol nege óz júmysyn qazaq tilinde jýrgize almaydy?» – dep mәlimdeme jasap, sol uaqyttyng ózinde-aq qazaq tilin memlekettik qyzmet pen әleumettik salalarda qoldanysqa engizu kerek ekenin aityp ketti. Qazaqstan ólkelik partiya kommiytetining 1-hatshysy últtyq memleket qúru josparyn týbegeyli joyghysy keledi. Onyng búl oiy myna bir sózderinen aiqyn bayqalady: «Qazaqstanda jogharghy oqu ornyn ashudyng qajeti joq, oqimyn deytinder Moskva, Leningradqa baryp oqysyn. Oqyghandar jastardy búzady, últtar alauyzdyghyn qozdyrady».

Sәduaqasúly eldi jana ekspropriasiyalar emes, enbek pen ghylymnyng qútqaratynyn ashyq aitty. Goloshekin ol jayynda bylay dep jazdy: «Men auylda «Kishi Oktyabri» jasau kerek desem, ol kez kelgen Oktyabrige qarsy. Men auyl tónkeris tәsilin tileydi dep tújyrym jasasam, joldas Sәduaqasúly múny joqqa shygharady. Biz auyldaghy azamat soghysyna qarsy emespiz... Joldas Sәduaqasúly múnday azamat soghysyna týbegeyli qarsy. Bizding ózara kelise almauymyzdyng mәni osy».

Áriyne, Qyzyl imperiyanyng әdiletsiz ýstemdik sayasatyna narazylyq tanytqandyqtan qogham qayratkerining kóp úzamay qudalaugha úshyrauy zandylyq edi. Ol 1927 jyly Halyq Aghartu Komissary qyzmetinen bosatylyp, sol jyly Ólkelik Komiytet Burosynyng sheshimi boyynsha Tashkenttegi QazPedvuzgha rektor bolyp taghayyndalady. Dese de, azamattyng kótergen mәseleleri resmy organdar tarapynan qoldau tappady. Sondyqtan rektorlyq qyzmetten de ketuge mәjbýr boldy.

1928-1932 jyldary Mәskeu kólik injenerleri institutynda bilim alady. Keyinnen Mәskeu-Donbass temir jol qúrylysynda injener-qúrylysshy bolyp enbek etedi.

Asyl er 1933 jyly Mәskeu qalasynda belgisiz jaghdayda qaza tapqan bolatyn. Onyng sýiegi órtelip, hristian qorymynda jatty. Qayratker mәiitining kýli 77 jyl ótkennen keyin ghana Otanyna әkelinip, sharighat sharty boyynsha elordanyng «Jastar» shaghyn audanyndaghy músylman ziratyna jerlendi.

Smaghúl Sәduaqasúly – últ sayasatynyng jaryq júldyzy. Onyng halqyna degen zor sýiispenshiligi, adaldyghy men erligi Otangha riyasyz qyzmet etuding jarqyn ýlgisi bolyp qala bermek..

Diana Asan,

Derekkózi: «Adyrna»

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5981
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7586