Jeksenbi, 25 Shilde 2021
El ishi... 1872 3 pikir 18 Mausym, 2021 saghat 16:54

Peruashev: Budjet últtyq mýddege júmsaluy kerek!

Ótken aptada A.Mamin basshylyq etetin Ýkimet pen N.Godunova hanym tizginin ústaghan Esep komiyteti byltyrghy jyldy qorytyndylap esep berip, budjet qarajatynyng qalay hәm qanday maqsattargha júmsalghany jayly aitqany belgili.

Olardyng birsypyrasyn Abai.kz aqparattyq portalynda jariyaladyq. Qaranyz: Esep komiytetining tórayymy Nataliya Godunova hanym: «Memleket 2020 jyly Últtyq qorgha týsken qarjynyng 96%-yn júmsady», - dep sóilegen. Qor qarajatynyng maksimaldy dengeyde júmsaluynyng bir sebebi retinde kvaziymemlekettik sektor subiektilerining budjetke der uaghynda audarym jasamauy dep kórsetken. Tek qana Qarashyghanaq pen Soltýstik Kaspiy seriktes kompaniyalarynyng ózi 664 milliard tenge bereshek ekendigin mysal etken. Onan son, osy kvaziymemlekettik sektorgha jasalghan audit kezinde 60-qa juyq qarjylyq zanbúzushylyqtar anyqtalghany, 340 milliard tengening tiyimsiz basqarylghany jayly hәm el qaryzynyng ósip kele jatqanyn aitqan.

Ýkimettegi basshy-qosshynyng esep-qisaptaryn tyndaghan Mәjilis birshama eskertuler jasap, atqarushy biylik júmysyna bagha bergen. Spiyker Núrlan Nyghmatuliyn: «Budjet qarajatyn iygeruding útymdylyghynyn, nәtiyjeliligining jәne tiyimdiligining jetkiliksizdigi әli de ózekti kýiinde qalyp otyr. Osy orayda problemalardy sheshuding jýieli tәsili ghana azamattardyng ómir sýru sapasyn arttyru boyynsha el basshylyghy qoyghan barlyq mindetterdi tolyqqandy oryndaugha mýmkindik beredi», - dep sóilegen.

Osy jiyndaghy qogham nazaryn audarghan taghy bir әngime – Mәjilistegi «Aq jol» fraksiyasynyng kótergen mәseleleri boldy. Ras, Ýkimetting esebin tyndaugha Mәjilisting ýsh fraksiyasy da qatysty. Ýsh partiyanyng ókilderi de ózderining oi-pikirlerin ortagha saldy. Alayda, olardyng deni «buhgalterlik bayandamalargha» úqsas estilip jatqany jәne shyndyq. Sol túrghydan, deputat Peruashev bastaghan «Aq jol» fraksiyasynyng ekonomikalyq sipaty jaghynan naqtyly jәne memlekettik budjet problemalaryn qarapayym tilmen aitylghan pikirine az-kem sholu jasamaqpyz...

Azat Peruashev bastaghan parlamenttik partiya («Aq jol» partiyasy) «budjetti tolyqtyrudyng kózi retinde de, qoghamdaghy orta taptyng әleumettik tiregi retinde de biznesting mýddelerine әser etetin birqatar mәselelerge» nazar audarghan eken. Qaranyz:

Salyq jinau: Meje – 257 mlrd. Oryndalghany – 25 mlrd tenge

Budjet kiristeri turaly jazylghan bayandama sifrlarynda kәsipkerlerge 257 milliard tengege juyq salyq salynghanymen, jinalghan salyq mólsheri 25 milliard tengening tónireginde bolghan eken. Yaghny mejeli somanyng 10%-dan az bóligi ghana jinalghan. Búl óz kezeginde elimizdegi salyq organdarynyng qaghazdaghy «jetistikterinin»  shynayy kórsetkishi bolmaq.

Deputat Azat Peruashev: «Búl qosymsha esepteuler ne oidan shygharylghan degen sóz. Nemese atalghan saladaghy kólenkeli shemalardy anyqtau mehainzmining dúrys júmys jasay almaytyndyghynyng dәleli. Alayda [salyq organdary júmysynyn] tiyimdilik 10%-gha tómen bolsa da, bizneske qatysty әkimshilik qysym keri proporsionaldy týrde, qosymsha eseptilik pen habarlamalar engizu esebinen 100%-gha ósti.

Jaqynda «Atameken» ÚKP-da ótken kәsipkerler forumynda 5 jyl ishinde kәsipkerlerding jazalanu sany eki esege artqany, 500 myng ShOB subektisi әkimshilik jauapkershilikke tartylghany, yaghny әrbir ýshinshi túlgha әkimshilik jauapkershilikke tartylghany habarlandy. Olay bolsa kim júmys isteydi?..», - deydi.

Qazaqstanda kedeyler sany 1,5 mln adam

Aytpaqshy, «Aq joldyqtar» Ýkimet esebine deyin kәsipkerlerding problemalary turaly aityp, jauapty shendilerge aghymdaghy jylgha arnalghan budjetti naqtylau kezinde «vaksinasiyagha jauapty adamdardyng nemqúrayly әreketining nәtiyjesinde ekonomikagha jәne halyqqa keltirilgen zalaldy baghalau, sonday-aq pandemiya saldarynan júmysynan jәne tabys kózinen aiyrylghan azamattargha ótemaqy mәselesin pysyqtaudy úsynghan edi.

Parlamenttegi demokrattar («Aq jol» demokratiyalyq partiyasy) atap ótkendey, Dýniyejýzilik bankting baghalauy boyynsha, pandemiya kezinde Qazaqstanda kedeyler sany 1,5 mln adamgha artqan.

Kedeyler kóbeygeni - búl fantastika emes shyndyq!

«Búl - eng aldymen, júmysy kýiregen kәsipkerler men olardyng búrynghy qyzmetkerleri. Olar búl kalikulyasiyany «Atameken» palatasynyng statistikasymen de rastap otyr, oghan sәikes pandemiya kezinde 430 myng ShOB nysany júmysyn toqtatty nemese tolyghymen jabyldy.

Búl jaghday eldegi túraqtylyqty shiyelenistiredi. Búl adamdar býginde qiyn jaghdayda, olarda kýnkóris kózi joq. Búl fantastika emes, kerisinshe shyndyq. Alayda olar bizding azamattarymyz jәne biz memleket retinde olardy qoldaugha tiyispiz. Kez-kelgen memleketting negizgi mindeti baylar men kedeyler arasyndaghy әleumettik alshaqtyqty azaytu boluy kerek. Ázirleushiler úsynylghan budjetti naqtylauda [2021 jyl] múnday tapsyrmany mýldem kórsetpeydi, al is jýzinde halyq pen ShOB kýiregen kezde әleumettik alshaqtyq artyp, әr týrli salalardaghy bankter men monopolister negizsiz baida», - deydi Azat Peruashev.

Bizding kýshimiz – sheneunikter emes, isker adamdar!

5 mamyrda Mәjilisting plenarlyq otyrysy ótken. Onda «Aq jol» partiyasynyng tóraghasy Azat Peruashev elimizdegi baylar men kedeyler arasyndaghy әleumettik alshaqtyqty azaytudyng eng tiyimdi tetigi – jeke kәsipkerlikti qoldau hәm damytu ekenin aitqan. Ýkimetting esep beru jiynynda da Azat Peruashev osy mәseleni jәne bir mәrte kótergen.

«Bizding kýshimiz – sheneunikter de, últtyq kompaniyalar da, baqylaushylar da emes. Bizding kýshimiz - búl memleketten eshtene súramay jәne bir-birin qolday otyryp ómir sýretin, isker jәne qamqor adamdar. Olargha aqsha tabugha, óz isin jýrgizuge kedergi jasamay, kerisinshe ómirin jaqsartugha mýmkindik beru kerek. Qol jetimdi qarjylay qoldau kórsetiniz jәne әr qadamyn «andymay» erkindik beriniz. Boldy», - dedi deputat Peruashev.

«Aq jol» partiyasynyng tóraghasy memleket júmys oryndaryn ashyp, salyq tólep, ekonomikany damytyp jýrgenderge qoldau kórsetui tiyis ekenin aita otyryp, preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng biznesti «taza betten» bastaugha kóshu turaly úsynysy, sonday-aq myndaghan әriptesterimizding aman qaluyna kómektesken kәsipkerlerdi qoldaudyng 8 úsynymy turaly ong pikir bildirdi.

«Biraq mәsele tek retteude ghana emes, onyng túraqtylyghynda. 28 mamyrda «Aq jol» fraksiyasy Gruziya reformalarynyng tәjiriybesin paydalanu jәne salyq jәne investisiyalyq rejimderding túraqtylyghyna, memlekettik kәsiporyndar men budjetten tys qorlardyng budjetterin qosa alghanda, memlekettik budjetting birtútastyghyna, ekonomikany monopoliyasyzdandyrugha jәne kreditter boyynsha payyzdardy tómendetuge kepildik beretin últtyq ekonomikalyq erkindik aktisin qabyldau turaly deputattyq saual joldady», - deydi Peruashev myrza.

Nәtiyjeli esep – dereksiz sandar emes, elding әl-auqaty!

Ázirge Asqar Mamin Ýkimeti «Aq jol» fraksiyasynan jiberilgen búl úsynystargha jauap bermegen eken.

Budjetting adamy ólshemine basa nazar audaru әrqashan manyzdy. Ol - dereksiz sandar emes, azamattardyng ómiri men әl-auqaty. Demokrattar fraksiyasy 2020 jylghy budjetti baghalay otyryp, ótken jylghy kononavirus indetinen qaytys bolghan Qazaqstan azamattaryn eske alghan. Marqúmdardyng otbasylaryna kónil aityp, indetpen kýresip jýrgen azamattargha alghystaryn jetkizgen. Eskertu ýshin. Mәjilisting jalpy otyrysyna qatysqan ózge fraksiya ókilderi búl taqyryp turaly «lәm-miym» demegen. Tek bolghany, statistikalyq bayandamalarmen shektelgen.

Peruashev bastaghan deputattar ótken jazdyng qiyndyqqa toly ailarynda sheneunikterding nazarynsyz qalghan bos oryndy óz enbegimen toltyrghan myndaghan volonterlerge de alghys aitty.

«Kәsipkerler men studentter, ýy sharuasyndaghy әielder men fermerler, zeynetkerler men polisiya qyzmetkerleri chat qúryp, beytanys adamdargha dәri-dәrmek izdedi, ottegi apparattaryn satyp aldy, múqtaj adamdargha azyq-týlik jetkizdi. «Ár qazaq mening jalghyzym», «Qanymyz bir» syndy úrandar sol ailarda jalpygha ortaq boldy», - deydi Azat Peruashev.

Memlekettik organdardyng basqaru jýiesine bergen elding baghasy әdil!

Demokrattardyng liyderi densaulyq saqtau, sifrlandyru, bilim beru jәne әleumettik qamtamasyz etudegi olqylyqtardyng ornyn toltyrghan qarapayym adamdardyng is-әreketteri jayly: «Qazir jýkti әielderden qaytarudy talap etip jatqan 42500 tenge eseptelgen burokratiya men әdiletsizdikke tótep beruge dәl osy birlik kómektesti. Búl yntymaqtastyq bizge jәne bizding balalarymyzgha qashyqtyqtan oqytugha, ghalamtordyng qoljetimsizdigine jәne milliardtaghan jәne milliardtaghan tenge júmsalghan basqa da «sifrlandyrugha» qatysty elding kózin ashty. Óz kýshine degen búl senim kәsipkerlerge júmys isteuge jәne júmysshylardyng jalaqysyn tóleuge jol tabugha kómektesedi. ShOB-tegi kóptegen újymdar naghyz otbasylargha ainalyp ýlgergen desem qatelespeymin. Óitkeni júmystyng úzaq uaqyt toqtap qaluyna qaramastan, olar óz qyzmetkerlerin júmystan bosatqan joq. Ómir sýruge degen osy erik-jiger, eshqashan berilmeu jәne ózine senu qabileti - bizdi bolashaqqa senimmen qaraugha iytermeleydi», - dedi ol.

Birqatar memlekettik organdardyng basqaru jýiesine bergen elding baghasymen kelispeu qiyn: «Ótken jyly qogham Densaulyq saqtau jýiesi salasyndaghy, Áleumettik jәne medisinalyq saqtandyru qorynyn, «SK-Farmasiya» kompaniyasynyn, basqa da kóptegen vedomstvolardyng júmysyndaghy qúldyraudyng kuәsi boldy. Koronavirustan jәne sybaylas jemqorlyq pen sheneunikterding qatelikteri saldarynan jýzdegen, myndaghan qazaqstandyq zardap shekti, 6,5 mynnan astam adam qaytys boldy, sonymen qatar taghy 30 myngha juyq otandasymyzdyng ómir men ólim arasyndaghy adamdardyng tizimine engizildi. Onyng ishinde medisinalyq beketterde ózderining kәsiby boryshtaryn óteu barysynda 200-den astam dәriger qaza tapty», - dep atap ótti «Aq jol» liyderi.

570 mlrd. tenge tiyimsiz júmsalghan. Búl antiyrekord!

Ol sonday-aq atqarushy biylik júmysyndaghy tiyimsizdik pen ashyq úrlyqtyng basqa da mysaldaryn atap kórsetti: «Esep komiyteti 570 mlrd. tengege juyq budjet qarajatyn tiyimsiz paydalanuda tarihy antiyrekordty, júmyspen qamtu baghdarlamalaryn iske asyruda jalghandyq pen tikeley úrlyqty jәne taghy basqalardy anyqtady», - dedi Peruashev.

Mәjilis tarapynan Ministrler kabiynetine kelip týsken basqa da shaghymdardyng arasynda QHR-men sauda derekterindegi sәikessizdikter turaly kedenning sheshilmegen problemasy kórsetilgen, sonyng saldarynan budjet shyghyndary shamamen 380 mlrd. tengeni qúrapty.

Azat Peruashev atalghan mәselege qatysty: «Búl problemanyng kontrabandalyq ólshemi ghana emes. Zandy ainalyp ótip әkelingen tauarlar otandyq ónimning josyqsyz jәne qauipti bәsekelestigin qúraydy. Qazaqstandyq óndirushilerding ekonomikasyna núqsan keltiredi», - deydi.

Ol industriyalandyru baghdarlamasynyng (IIDMB) jiberip alghan mýmkindikteri turaly aityp, iske asyrylghan 72 joba nәtiyjesiz bolghandyghyn, tipti 20-gha juyq joba ekonomikalyq tiyimdiligin tolyq joghaltqanyn aitty.

«Aqjoldyqtar» osy uaqytqa deyin tolyq iske qosylmaghan taghy bir rezerv retinde kvaziymemlekettik sektordy ataghan. Jogharyda aitqanymyzday, Esep komiytetining derekteri boyynsha, últtyq kompaniyalar men kvaziymemlekettik kәsiporyndar ótken jyly budjetke óz tabysynyng tek 7%-yn jibergen. Búl rette sol derekter boyynsha kvaziymemlekettik sektordaghy zanbúzushylyqtardyng somasy – 340-380 mlrd tengeden asady. «Aq jol» fraksiyasy, eger memlekettik kәsiporyn qúrylghannan keyin 3-5 jyldan keyin rentabelidilikke shyqpasa, memleketke payda әkelmese, onda múnday kәsiporynnyng qyzmeti turaly mәseleni mayshammen qarau kerektigin aitypty.

Ýkimet «elitalyq» ghimarattardyng emes, 3 auysymdy mektepterding mәselesin sheshu kerek

Sonday-aq, mәjilismenderding ótken jylghy budjetting shyghys bóligine qatysty narazylyqtary da kóp eken.

«Auruhanalardy, stadiondardy, mektepterdi, qoqys poligondaryn salugha arnalghan әkimdikterding fantastikalyq shyghyndary tiptik jobalardan 5-6 ese qymbat ekeni qoghamnyng týsinbeushiligin tuyndatuda. Osylaysha, «Aq jol» partiyasynyng deputattary elorda mәslihatynda әrqaysysy 7,5 mlrd tenge bolatyn mektepterdi salu jónindegi úsynystargha qarsy dauys bergen jalghyz fraksiya boldy. Búl joba daghdarys jaghdayynda júrtshylyqtyng synyna úshyrap otyr. Qazirgi jaghdayda «elitalyq» mekemelerdi salyp, әleumettik tensizdikti kýsheytuden góri, irgeles auyldarda ýsh auysymdy mektepterding ózekti mәselelerin sheshu oryndy bolar edi. MJÁ jobalary budjetten shyghystargha әkep soqpaydy degen siltemeler orynsyz, óitkeni múnday jobalar kez kelgen jaghdayda memlekettik mindettemelermen iske asyrylady jәne jergilikti organdardyng boryshyna әser etedi. Esep komiytetining tóraghasy óz bayandamasynda onyng syny ósuin atap ótti», - deydi Azat Peruashev myrza.

Mәjilis deputaty óz sózin qorytyndylay kele, el damuyn jalghastyruy kerek ekenin, pandemiyanyng saldaryn jenu, anyqtalghan qatelikterdi jon, qajetsiz shyghyndar men týpsiz tesikterdi aqshamen toltyru әreketterinen bas tartu, basymdyqtardy qayta qarau, bireuding ambisiyasy men tәbetine emes, últtyq mýddelerge qyzmet etetin, tek nәtiyje men payda әkeletin nәrseni qarjylandyru manyzdy ekenin atap ótti.

Týiin. Aldymyzda túraqty ekonomikany qalpyna keltiru mindeti bar. Oghan qosa, alys-jaqyn kórshi elderde kononavirustyng ýshinshi tolqyny bastalyp ketkeni jәne ras. Osynday alaghay da, búlaghay uaqytta Asqar Mamin tizginin ústaghan elding ministrler kabiyneti ne istemek? Shamasy, osy súraqtyng jauabyna Ýkimetting taghdyry ghana emes, elding aldaghy jyldardaghy bolashaghy da baylanysty…

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

3 pikir