Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Jón-aq 1733 12 pikir 15 Mausym, 2021 saghat 10:08

Qazaqtanu negizinde últtyq pedagogika jasaluy kerek

Últty saqtap qalu ýshin keshegi qiyn zamanda qyzyl ýkimtke bastaryn bergen Alash kósemderi,   últ ziyalylary ne istedi, ne jazdy, býgingi ziyalylar beybit kýnde ne jazyp, ne istep jýr?..  

«KTK», «31» telearnalaryn janalyq kóruge ashsan, bizding qoghamnyng kýnnen-kýnge irip-shirip bara jatqanyn kórip, kókireging qarys aiyrylady. Kóreuge janyng shydamaydy.

Keshegi jeti jarghyny jasaghan Tәuke han orys pen jonghar qysyp túrsa da ainalasyna jaltaqtamay, bir Allagha tәuekel dep, is bastap, Qúran men Payghambar jolyn myqty ústap, әdet-saltty úmytpay, qazaqtyng ishki jaghdayyna, jan әlemine, ruhany bolmysyna, dәstýr qúndylyqtaryna negizdey zang jazdy emes pe?.. Biz olardan sauattymyz, myqtymyz dep, úrandaymyz. Biz ózimizdi-ózimiz qarap túryp, qúrdymgha jiberetin hareketti jasap jatqan joqpyz ba?

Biz qazaqtar ózimizden adasyp qalghanymyzgha ghasyrdan asty, qyzyl ýkimetting «din apiyn, din joq, shaytan joq» degen sózine aldanyp, ótkenge tas atyp, ata-babalarymyzdyng betine topyraq shashtyq. HIH ghasyrdyng ekinshi jartysy men HH ghasyrdyng basynda qazaqtyng dini-aghartushylary Abay Qúnabayúly, Shәkәrim Qúdayberdiúly, Mәshhýr Jsip Kópeev, Ghúmar Qarash, Shәdi Jәngirov, Maylyqoja Súltanqojaúly, Núrjan Naushabaev, Túrmaghmbet Iztileuov, Aqmola Múhammediyarov, Ábubәkir Kerderi, Maqash Qaltaev,  Núrjan Nadshabaev, Músabek Bayzaqúly, Árip Tәnirbergenov,  Imanjýsip  Qútpanúly óz shygharmalarynda músylmandyq mәdeniyet pen әdebiyetting negizin qalyptastyrdy. Onda Jaratushy men adam qarym-qatynasy, dýniyening jaratyluy, músylmandyq әdep pen ahlaq mәselelerin kóterdi. (B.Q Beysenov. Qazaq oishyldary din turaly: oqu-qúraly-Almaty, 2012.-192b 161bet). Alayda bizder atalmysh ziyalylardyng Úly Jaratushynyng atyn alyp tastaghan shygharmalaryn oqyp, myqtap adastyq.

Tәuelsiz 30 jylda qazaq tipti, kóringenning qansyghyna tansyq bolyp, taram-taram topqa bólindi. Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda analar ala qap arqalap, nan izdep bazargha ketti, ýidegi bala qarausyz, tәrbiyesiz qaldy, otbasy instituty týbirinen joyyldy. Sol kezdegi balalar býginde ózderi otana, otaghasy... Sol úrpaq býginde biylikke kele bastady, kelip jatyr... (Eski tanys apayymmen kóshede kezdesip qalyp,  hal-jaghdayyn súradym. Nesin súraysyn, qazirgi jastardyng qol astynda, janynda birge júmys isteu qiyn bolyp ketti, amal joq jýrmiz, tez zeynetke shyqsaq-qoy dep, kýmiljidi...ashy shyndyq).

Tәrbiyesiz berilgen bilim adamzattyng qas jauy. Mektepter әli kýnge tәrbiyesiz. Ádep-iba (úyat) pәni jәne din men dәstýrdi negiz etken qazaqtanu pәnin oqytudy qolgha alatyn uaqyt әlde qashan jetti. Biz bayaghy júrtta otyryp alyp, maymyldan ózgergen adamdy izdep jýrmiz. Býginde adam maymylgha ainalyp ketken joq pa?!

30  jylda әli kýnge bizde moyyndalghan oqytu jýiesi joq. Bir izdi últtyq tәrbie balabaqshada, mektepte, joghary oqu oryndarynda tipti, barlyq qoghamda joq. Balapan basyna túrymtay túsyna, әr kim óz aldyna qalghan oqulyqpen sabaq jýrgizedi. Bilim berude eng әueli ózgermeytin el boyynsha bir tútas oqulyq bolu kerek, búl aksioma, (tek әr 3 jylda sayasat pәnin ózgertse boldy).

Biz әueli adam tәrbiyelep otyrmyz, sosyn maman, ghalym ekinshi sharua. Elding bәri ghalym bolmaydy, alayda qoghamgha paydaly jaqsy júmysker, jaqsy jýrgizushi, jaqsy әke, jaqsy ana, jaqsy kýzetshi, jaqsy arbakesh shyghady emes pe?..

Ne bir izdi últtyq tәrbiyesi joq, ne birtútas oqulyghy joq, ne moyyndalghan bazalyq oqytu jýiesi joq memleket әlemde osy jalghyz bir shygharmyz-au. Mektep diyrektory men dekan, zafkafedralardyng múghalimdi ózi alatyn jaman ýrdisti toqtatyn da kez jetti. Oblystyq bilim basqarmasy birtútas diplomgha qarap, maman bilmin bayqap, betpe-bet sóilesip, júmysqa bólu ýrdisin jasap, búiryqpen jiberse, sonda ghana múghalimde sapa qalyptasady. Biz búnyng bәrin diyrektor men dekan, zafkafedragha berip, qoldan jemqorlyqqa jol ashyp otyrmyz.

Auylda keshegi sauynshy әiel býgin eden jughysh, erteng múghalim.  Odan oqyghan oqushyda ne ýmit, ne qayyr?.. Mine, osynday qoghamdy ózimiz qoldan jasap, endi qoghamymyzdaghy týrli jamandyqty aspannan týskendey baybalam salamyz.

Ózi irip-shirip bitken, eshqanday ishki ruhaniyaty qalmaghan, otbasy tәrbiyesi joq, syrty jyltyraghan, ishi qaltyraghan, erkek erkekke artylghan, әiel әielge sekirgen, jalanashtyqta jarysqan, qatyny men balasy otaghasyn «saqshygha berem» dep qorqatyn, qylmys jasaugha iytermeleytin, jazyqtyny janyn salyp qorghaytyn, nәpsilerin jaqtaytyn «shimaqtaryn» zang dep, jazyp alghan qauymgha elikteymiz be?.. Demek әbden býlingen júrtyng býldirgisimen әli jýrmiz?  Solardyng pedagogikasymen balamyzdy oqytamyz. Bizge qazaqtanu negizinde últtyq pedagogika jazatyn uaqyt әlde qashan jetti.

Ýiimizde sayrap túrghan tele jәshik, qolymyzdaghy syrghymaly qolfonnyng ishin bylyqqa toltyryp, balamyzdy bizden júlyp aldy... Úrpaghymyzdy kim tәrbiyelep jatyr? Bir ýide túrghanymyzben bala-shaghamyzdyng jany qay jaqta, jýregi ne dep soghyp túr? Biz tek syrtqy tәnine qarap mәz bolyp jýrmiz, adam tek ishki әlemimen ghana adam bolmaq. Barlyq búzyqshylyqty ghylymy týrde bala kezden synalap qaghuda...

Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministrligine tikeley baghynatyn qúziretti Qazaqtanu akademiyasy men últtyq pedagogika institutyn qúryp, sapaly mamandarmen júmys bastap, últty qútqaru kerek shyghar. BGhM-da qazaq últyn kózge ústay otyryp, barlyq mektep oqulyqtaryn qaytadan birtútas jazdyrudy qolgha alsa, shirkin. Nәpsisin jengen tәrbiyeli adam, Yassauydyng hәl ilimi, Abaydyng tolyq adam ilimi, qazaqtyng últtyq bolmysy, dýniye-tanymy, jany mektepte oqyluy kerek.

Týiin: Bir qauymdy ózgertking kelse, onyng býldirshinin tәrbiyele degen bar.  Ókinishtisi sol, býginde otbasylyq tәrbiyening qatty aqsauy, júrttyng jappay qazaqtyqtan bezinui, mektepte tәrbiye, әdep sabaghynyng bolmauy, telejәshikting arbauy, qolfonnyng qozdyruy eng aldymen jastardy jýgensiz attay, basqa jaqqa búryp alyp ketti. Biz kimge eliktep jýrmiz, qazaq ózin tolyq tanymasa bәri túl.

Ashyq kýnde ózimizden-ózimiz adasyp jýrmiz. Últ bolam desen, tamyryndy izde. Allanyng arqanyna jabys, ata-babandy úlyqta. Búdan saghan zәredey ziyan joq. Ertengi úrpaqqa dúrys tәrbiyeden basqa eshtene qaldyra almaysyn. Iman túnghan otbasynda úrpaq azbaydy, úrys-keris bolmaydy. Bir últtyn, elding mәngilik boluy da, qúrdymgha ketui de býgingi úrpaqqa berilip jatqan tәrbie men bilimge tikeley baylanysty.

Núrhalyq Abdyraqyn

Abai.kz

12 pikir