Beysenbi, 7 Shilde 2022
Qúiylsyn kóshing 4614 4 pikir 11 Mausym, 2021 saghat 12:44

Qandastardyng qatary qalyndaydy

Biyl, Tәuelsizdikting 30 jyldyghynda Tәuelsizdikting halqymyzgha bergen basty iygilikterining biri – alys jәne jaqyn shetelderden  qazaqtardyng Otangha oraluyna jol ashylghanyna da 30 jyl tolmaqshy. Elimiz óz erkindigine qol jetkizerding aldynda, 1991 jylghy 18 qarashada Qazaq KSR Ministrler Kabiyneti «Basqa respublikalardan jәne shetelderden selolyq jerlerde júmys isteuge tilek bildirushi bayyrghy últ adamdaryn Qazaqstanda qonystandyrudyng tәrtibi men sharttary turaly» arnayy qauly qabyldaghan bolatyn.

Jyl týiindeler kýni – 31 jeltoqsanda Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev shetelderdegi qazaqtargha radio arqyly sóz arnady. IYә, Nazarbaevtyng Memleket basshysy retindegi jalpy júrtshylyqqa baghyshtalghan alghashqy sózi sheteldegi qazaqtargha arnalghan edi. Qalay deysiz ghoy? Mine, qaranyz. El tәuelsizdigi jyl sonynda – 16 jeltoqsanda jariyalandy. 17 jeltoqsanda Almatynyng ortalyq alanynda Tәuelsizdik mitingisi ótkizildi. Sol kýni AQSh-tyng memlekettik hatshysy Djeyms Beyker Qazaqstangha keldi. Tәuelsizdikke bayghazy beruge kelgen joq, bizdegi yadrolyq qarudyng endigi jaghdayyn biluge keldi. Qat-qabat júmys qyzyp ala jóneldi: búrynghy Kenes Odaghyna kirgen on bir tәuelsiz memleket basshylarynyng Almatyda basy qosylyp, Tәuelsiz Memleketter Dostastyghyn qúruy, Palestina liyderi Yasir Arafattyng sapary, Preziydentting Parlamentte sóz sóileui, TMD basshylarynyng Minskidegi kenesine qatysu... Osynday qarbalaspen ótken alghashqy onshaqty kýnning ózinde Núrsúltan Nazarbaev alystan oilaghan maqsatyna kirisuge – el tәuelsizdigine bórikti aspangha ata quanyp, qúlaghyn Qazaqstangha tosyp otyrghan sheteldik aghayyngha arnaytyn sózin dayyndaugha uaqyt tapty. Núrsúltan Ábishúlynyng 31 jeltoqsanda radio arqyly aitqan «Atamekenge kelemin deushi aghayyndargha jol ashyq. Ata-baba aruaghy aldarynyzdan jarylqasyn!» degen sózinen keyin shetelderdegi qandastarymyzdyng atamekenge at basyn týzegen úly kóshi bastaldy. Ol kósh shynynda da úly kósh edi: 1991 jyldan beri elge kelgen etnostyq repatrianttardyng sany 1 million adamnan asty. Alayda bizdi býginde sol kóshting keyingi kezde kidirip túrghany alandatady. Solay bolghandyqtan da Parlament Mәjilisine Qazaqstan halqy Assambleyasynan saylanghan deputattar atynan Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri A.Ú.Maminge saual joldaghan edik. Onda bylay degenbiz:

«Keyingi jyldarda, naqty aitqanda, 2012 jyldan bastap elden túrghyndardyng kóship ketui kýshengining jaghymsyz ýrdisi bastaldy, ol ýrdis qazir kýsheye týsude. Songhy bes jylda (2015-2019 jyldarda) elden 189 765 adam kóship ketken, al kóship kelgen etnostyq qazaqtardyng sany 70 933 adam. Ayyrmasy – 118 832 adam. 2017 jyldan beri kóshi-qonnyng jyl sayynghy teris salidosy minus 30 myng adamdyq shekten asyp týsti. 2019 jyly Qazaqstannan kóshushilerding sany 45 225 adam boldy. Jekelegen ónirlerde túrghyndardyng depopulyasiyasy anyq sezilude. Eldi mekenderding bos qaluy, enbek resurstarynyng jetispeui kózge úryp túr. Soltýstiktegi oblystarda túrghyndardyng azangy, orta mektepterding jabyluy qalypty kóriniske ainalyp barady. Mysaly, bir eldi mekendegi ýsh qabatty mektepte nebәri 12 bala oqidy.

Qazirgi tanda Ýkimet qaulysyna sәikes qandastarymyz ornalastyrylatyn ónirler retinde Aqmola, Atyrau, Shyghys Qazaqstan, Batys Qazaqstan, Qostanay, Pavlodar, Soltýstik Qazaqstan oblystary bekitilgen. Osy jeti oblysqa etnostyq qazaqtardyng kóship keluine bólingen kvota 2020 jyly 1378 adam boldy. 2021 jylgha bólingen kvota sany 1426. Ósim joqqa juyq. Qandastargha arnalghan kvotanyng múnshama azayyp ketuin eshtenemen týsindiru mýmkin emes. Ekonomikalyq ahual anaghúrlym kýrdeli bolghan kezding ózinde búl kvota jylyna 10 myng men 20 mynnyng arasynda edi, sonyng arqasynda jylyna memleketting kómegimen 40 mynnan 80 myngha deyin adam shetelderden kóship keletin.

Júmys kýshi artyq ónirlerden adamdardy júmys kýshin qajetsinip túrghan ónirlerge qonystandyru júmysy da jóndi jýrmey jatyr. Túrghyn ýy bólu, jenildetilgen kreditter beru, jayylymgha, egindikke jer uchaskelerin taratu, kósheraqy qarajatyn qarastyru tiyisinshe oilastyrylmaghan. Jana ónirge kóship barudyng ondy tәjiriybeleri dúrys nasihattalmaydy. Múnday ýlken iste bolmay qoymaytyn kemshilikterdi alaulatyp-jalaulatyp kórsetu, sóitip qayta kóship ketuge beyim kónil kýidi kýsheytu, jana jerge baryp, baghyn synaushylardyng saghyn salghan betten syndyru basym. Tughan jer úghymynyng kendigin, býkil qazaq dalasy әr qazaqtyng tughan eli ekendigin jýrekterge jetkizu jaghy kemshin.

Qandastardy budjetke qosymsha salmaq týsiretin jýkteme retinde qaraytyn tar pighyldy týzetpeyinshe búl iste, tәuelsizdikti túghyrlandyrudyng taghdyrsheshti isinde naqty serpilis jasay almaymyz. Kóshi-qon turaly zannamagha sәikes qandastardy qabyldaudyng ónirlik kvotasyn ókiletti organ jergilikti atqaru organdarynyng úsynysy boyynsha belgileydi. Demek, jergilikti atqaru organdaryna búl rette qúqyqtyq túrghydan shekteu qoyylmaghan. Jergilikti atqaru organdaryna repatrianttardy beyimdeu men kiriktiru ortalyqtaryn ashu mýmkindigi berilgenine qaramastan, soltýstik ónirlerdegi birde-bir әkimdik múny jasaghan emes. Qandastardyng til bilmeui qújattardy resimdeude kóp qiyndyq keltirude. Soltýstik, shyghys ónirlerindegi memlekettik mekemeler mamandarynyng deni qazaq tilin erkin mengermegen, memlekettik qyzmetting negizinen orys tilinde atqarylatyndyghy da elim dep, jerim dep kelgen qandastardy keudesinen iytergendey etip túrady.

Kóbeymesek kósegemiz kógermeytinin taghy bir eske sala kelip, bizding deputattyq saualymyzgha baylanysty Ýkimetting kóshi-qon jәne demografiyalyq prosesterin túraqtandyru maqsatymen qandastargha bólinetin kvotanyng kólemin kóbeytu, beyimdeu men kiriktiru ortalyqtaryn qúru, repatrianttargha memlekettik qyzmetti qazaq tilinde kórsetu, júmys kýshi artyq ónirlerden adamdardy soltýstiktegi ónirlerge qonystandyru siyaqty mәselelerding sheshilu joldaryn qarastyrudy, zanda belgilengen tәrtip boyynsha atqarylyp jatqan, atqarylatyn sharuadan jan-jaqty habardar etudi súraymyz».

Jaqynda saualymyzgha Ýkimet basshysynyng jauaby keldi. Asqar Úzaqbayúly biz kótergen mәselelerding barlyghyn naqty oilastyrypty.

Eng negizgi nәrse qandastargha arnalghan kvotanyng mólsherin qayta qarau edi ghoy. Búghan aldymen nazar audarylghany sýisintedi. Qandastardy qabyldaudyng ónirlik kvotasy Qazaqstan Respublikasynyng «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanyna sәikes júmysqa ornalastyru, túrghyn ýimen qamtamasyz etu, mektepke deyingi bilim beru úiymdaryndaghy oryndar, orta bilim beru úiymdarynyng mýmkindikterin jәne qoldanystaghy zannama shenberinde memlekettik qoldaudyng basqa da sharalaryn úsynudy eskere otyryp, jergilikti atqarushy organdarynyng úsynystary negizinde qalyptastyrylatynyn qadap kórsetken Ýkimet basshysy: «2025 jylgha deyin 80 myng qandastyn, onyng ishinde 2021 jyly 12 myng qandastyng qayta oraluyna jәrdemdesu josparlanuda. Osyghan baylanysty, sonday-aq shetelden keletin qandastar sanynyng úlghangyn eskere otyryp (jergilikti atqaru organdarynyng ótinimderining negizinde), qandastardy qabyldau kvotasy qayta qaralatyn bolady», deydi. Búl – manyzdy sheshim. Kvota kóbeyse quat ta kóbeyedi. Kvotanyng syrtynda, memleketting qarjylyq kómeginsiz kóship keletin aghayyn da azaymaugha tiyis. Kezinde atamekenge jetip alghan million qandastyng bәri birdey kvotamen kelmegen edi.

Jauapta sonday-aq zannamagha sәikes qandastardy nәtiyjeli júmyspen qamtudyng jәne jappay kәsipkerlikti damytudyng 2017-2021 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy shenberinde «Enbek naryghy» avtomattandyrylghan aqparattyq jýiesi arqyly jýzege asyrylatyn erikti týrde qonys audarudy qoldau sharalaryn qosa alghanda, halyqty júmyspen qamtu salasyndaghy kórsetiletin qyzmettermen qamtamasyz etuge qandastargha Qazaqstan Respublikasynyng azamattarymen teng mýmkindik beriletini, Memleket basshysynyng 2020 jylghy 22 qazanda Últtyq qoghamdyq senim kenesining tórtinshi otyrysynda aitqan «Enbek» memlekettik baghdarlamasy shenberinde qonys audarushylargha jәne qandastargha soltýstik ónirlerge kóshuge beriletin subsidiyalar mólsherin 2 ese – 35-ten 70 ailyq esepti kórsetkishke deyin úlghaytugha qatysty tapsyrmasyn iske asyru boyynsha Ýkimet qaulysynyng jobasy әzirlengeni aitylghan. Qauly memlekettik organdarda kelisilu ýstinde eken, búiyrtsa, kóp úzamay qabyldanyp qalugha tiyis. Sonda, mysaly, alty adamdyq otbasyna beriletin subsidiya mólsheri 1 million tengeden aspaqshy. Auyldyq jerge ornalasatyn otbasyna әjeptәuir kómek.

Tarihy otanyna shetelden oralghan qandastargha konsulitasiyalyq jәne aqparattyq qoldau kórsetu maqsatynda Almaty jәne Shymkent qalalarynda, sonday-aq Almaty, Aqmola, Soltýstik Qazaqstan, Shyghys Qazaqstan, Qaraghandy, Qostanay, Pavlodar jәne Jambyl oblystarynda «Qandastardy aqparattyq qoldau ortalyqtary» (front-ofister) qúrylghanyn, «Azamattargha arnalghan ýkimet» memlekettik korporasiyasymen birlesip, «bir tereze» qaghidaty boyynsha qandastargha memlekettik qyzmet kórsetu kezinde biznes-prosesterdi ontaylandyru jónindegi Jol kartasy iske asyrylyp jatqanyn, biylghy jyldyng II toqsanynda halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtarynda ónirlik kvotagha engizudi, túraqty túrugha rúqsat aludy jәne jenildetilgen tәrtippen Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyna qabyldaudy kózdeytin qandastargha memlekettik qyzmetti bir mezgilde kórsetu iske qosylatyn bolghanyn da oqyrman qauymgha quana habarlay alamyz.

Saualdaghy naqty aitylghan syndargha da naqty jauap qaytarylghan. «Jergilikti atqaru organdaryna repatrianttardy beyimdeu men kiriktiru ortalyqtaryn ashu mýmkindigi berilgenine qaramastan, soltýstik ónirlerdegi birde-bir әkimdik múny jasaghan emes» degen edik. Búghan baylanysty «2021 jyly Soltýstik Qazaqstan, Pavlodar, Shyghys Qazaqstan jәne Qostanay oblystarynda beyimdeu jәne yqpaldastyru ortalyqtaryn qúru mәselesi pysyqtaluda» degen jauap alyp otyrmyz. Mәsele pysyqtalsa – sheshiletin bolghany. Premier jauabyndaghy eng týiindi jay mynau: «Respublikamyzgha keletin etnikalyq qazaqtar ýshin qolayly jaghdaylar jasaudy, sonday-aq ónirlerding әleumettik-ekonomikalyq damuynyng belgilengen kórsetkishterin eskere otyryp, qonys audarushylardy jәne qandastardy qabyldaudyng ónirlik kvotalaryn qalyptastyrudy kózdeytin Kóshi-qon sayasatynyng 2022-2026 jyldargha arnalghan tújyrymdamasynyng jobasy әzirlenude. Eldegi kóshi-qon jәne demografiyalyq prosesterin túraqtandyru, sonday-aq qandastar qúqyqtaryn saqtau mәseleleri Ýkimetting túraqty baqylauynda». Tyng tújyrymdama tyng tynys ashyp, qandastarymyzdyng qataryn qalyndataryna senemiz.

Premier-Ministrding deputattyq saualgha jauaby bizding qolgha 1 nauryz kýni tiydi. Múny da jaqsy yrymgha balap otyrmyz. Alghys aitu kýni edi ghoy. Alghys aitatynday jónimiz bar eken. Endi tek iygi niyetting iygilikti nәtiyjege úlasuyn tileyik.

Sauytbek Abrdahmanov,

Parlament Mәjilisindegi Qazaqstan
halqy Assambleyasy deputattyq tobynyng jetekshisi.

«Egemen Qazaqstan»

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 2316
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 1781