Sәrsenbi, 1 Jeltoqsan 2021
Ádebiyet 5104 24 pikir 7 Mausym, 2021 saghat 14:49

Ilkining izimen… nemese «El aiyrylghan»

Án estidim… Anyghy, jyrgha elitip, esim shyq­ty. Búl әnge qatysty noghay bauyrlary­myz­dyng jazghan týsindirme mәtini (annotasiya avtory atalmapty!) tómendegidey mazmúnda eken:

«Týrki halyqtarynyng tragediyasy neden bastaldy? XV ghasyrda Ortalyq biylik әlsirep, Altyn Orda birneshe úlysqa ydyrady. 1420 jyly Altyn Ordadan Sibir handyghy bóli­nip shyqty. Segiz jyldan son, 1428 jy­ly Ábilqayyr han da irgesin aulaq salyp, Kósh­peli Ózbekter memleketin qúrdy. Qazir­gi qarlyqtildi ózbekterden aiyrmasy – Shaybany әuletine qarasty úlystyng kóshpeli ózbekteri qypshaq tilinde sóilegendiginde. Taghy da on jyl ótken son, 1438 jyly Úlyq Múhammed Qazan handyghynyng negizin qalady. Oghan Vasiliy Tyomnyidyng qarauyndaghy Moskoviya alym-salyq tólep túrdy. 1912 jyly ayaqtalghan Vasiliy Orlovtyng ataqty tarihy kartinasynda Mәskeu biyleushisi Vasiliy Tyomnyidyng Qazan hany Úlyq Múhammedke ant beru sәti beynelengen. Bir­de-bir kenestik, ya, reseylik oqulyqta, ghy­lymy enbekterde búl jayly eshtene aityl­maydy (Ol zandy qúbylys qoy! – avt.)…

1440 jyly Altyn Ordadan Noghay Ordasy «enshi alyp» shyqty. Kelesi, 1441 jyly Qyrym handyghy da derbes dәulet bolyp, irgesin bólek saldy. Bauyrlar bir-birimen soghysyp, Qyrym men Qazan handyqtary jer ýshin, alym-salyq tóleushi tәueldi (bodan) úlystar ýshin ózara qyrqysyp jatty. 1480 jyldan bastap, bizge mektep oqulyqtarynan mәlim «Ugra ózenindegi túrystan (teketires!)» keyin, Moskoviya Qyrym handyghynyng qarauy­na ótti. Sol jyly Ýlken Orda hany Ahmet Mәs­keu úlysynyng shebine kelgen-di. Ol Mәs­keudi Ordagha qosyp, bayyrghy tútastyqty qalpyna keltirmek bolghan edi. Týrki týmenderi Ugra ózenine kelip toqtady. Sol sәtte Ahmet­ke: «Ordanyng tu syrtynan Qyrym qoly shabuyl­dady», – degen habar jetken. Mәskeuge kirip ýlgermesten, qalyng әsker Saraydy qorghaugha attandy (Dúrysy, keri búryldy! – avt.).

1465 jyly Ordadan Qazaq handyghy (?!) bólindi. Sonymen, Altyn Ordanyng dәure­ni ayaqtaldy… Birtútas, quatty týrki mem­leketining ornyna birneshe, bir-birimen qyrghiqabaq, bauyrlardyng qanyn susha sapyrghan týrki handyqtary dýniyege keldi. Olar bir-birin shauyp, әlsiretumen boldy. Búl әreketteri búrnaghy salyq tóleushi tól bodany – Mәskeu úlysynyng kýshengine alyp keldi. Al ol bolsa, eki jýz jyl ótken son, 1700 jylghy Konstantinopoli Kelisimi («Konstantinopoliskiy Miyr») boyynsha, birjola alym-salyq tóleudi doghardy. Týr­kilerdi moyyndamay, 1721 jyly ózderin «Resey Imperiyasy» dep jariyalady! Tap sol sәtten bastap, týrkiler ýshin ýsh ghasyrlyq zo­ba­lan, naghyz «zar zaman» bastaldy…

Atalmysh kezeng turasynda Qaztughan Sýiini­shúlynyng jyrynda aitylady. Jy­rau El basyna tughan kýngirt kýnderdi súm­dyq surettegen. Osynau jyrdyng no­ghay tilindegi núsqasyn ghajap óner iyesi (noghay әnshisi hәm sazgeri! – avt.) Mayya IYs­mailova әnge týsirgen eken (beynebayandy gazet saytynan kóre alasyzdar! – avt.).

Tәuelsizdikti, jana memleketting qúryluyn últtyng jat júrttyng bodandyghynan bosap (qútylyp!), bostandyq alghan jaghdayynda toylaugha bolady. Dini, dili, tili bógde, mәdeniyeti men ruhaniyaty bóten bolsa… Derbes dәuletterding Altyn Ordadan bólinip shyghuyn qalay baghamdau – óz yrqynyzda! Alayda XIX ghasyrda týrki úlystarynyng tәuelsizdiginen birjola aiyrylyp, otarda omaluy hәm bodanda borday tozuy tap sol sәtten… Altyn Ordanyng ydyrauynan bastalghany sózsiz…»

* * *

Mayya Ismailovanyng oryndauyndaghy osynau sherli, zarly tuyndyny jelige jariya­lauym múng eken, maghan kóptegen hattar kelip jetti. Bәrining kókeyindegi saual bireu: nege noghay tili bizding tilimizge sonsha úqsaydy? Bauyrlarym men qaryndastarym, búghan tang qalmau kerek… Bizding tilimizde esh aiyrma joq dese bolady. Óitkeni olar әu bastaghy tabighatynda bir til bolghany haq! Altay tildik birlestigining týrki tilder tobynyng qypshaq qanatynda qarastyrylatyn qos tilding óz basym әli de bólek tilder ekenine ýlken kýmәnmen qaraymyn. Bizding tarihymyz, salt-dәstýrimiz, әdet-ghúryptarymyz, dýniyetanymymyz, dinimiz, әdebiyetimiz ben mәdeniyetimiz ortaq! «Er Edige», «Er Targhyn», «Alpamys batyr» syndy epostarymyz,«Qyrymnyng qyryq batyry» (Dúrysy,«Noghaylynyng qyryq batyry»!) sekildi tolaghay dastandarymyz da bólip-jarugha kelmeydi. Batyrlyq, ghashyqtyq dastandardyng barlyghy derlik egiz elge tәn dýniyeler ekeni anyq…

Shoqan Uәlihanovtyn enbekterinde «XV ghasyrdyng tuyndysy» dep kórsetilgen myna jyr joldaryna nazar audaralyq:

«Ormanbet by ólgende
On san Noghay aiyryldy,
Qazaq syrtqa (sartqa!) qayyryldy,
Nu san kýnirendi, qayghyrdy…»

Osy jyrdyn «Han Ormanbet ólgende, On san Noghay býlgende» dep bastalatyn núsqasyn bala kýnimizden estip, oqyp óstik qoy. Qala berdi, Qúrbanghaly Haliydúlynyng Qúdabay aqynnan jazyp alghan myna jyry bar:

«Teginde, Noghay – Qazaq, tegimiz bir,
Altay, Ertis, Jayyqty qylghan dýbir.
Ormanbet han Ordadan shyqqan kýnde,
Asan Ata qayghyryp, aitypty jyr!»

Egiz elding balasy ekenimiz – aqiqat, oghan eshkimning talasy bolmasa kerek. Kez kelgen noghay oghlany men qazaq úlanynan genetikalyq material alyp, salystyrar bolsaq, gaplotoptary birdey (iydentichnye gaplogruppy) shyghatynyna shýbә keltirmesek te bolady.

Eki elde de «El aiyrylghan» tarihyn bayandaytyn myna jyr saqtalghan eken:

«Jylau, jylau, jylau kýi,
Jylaghan zarly mynau kýi.
Qazaq pen noghay aiyryldy,
Qazaq sartqa qayyryldy.
Noghaylynyng nu eli
Kýnirendi, qayghyrdy.
Qara Qypshaq Qobylandy
Qara orynynan aiyrdy,
El qanatyn qayyrdy.
Zor kýn tudy, zor kýnder,
Ketti kýlki mol kýnder.
Jylau menen qoshtasu…
Keler me qaytyp ol kýnder?!»

«Noghaylydan Qazaq aiyrylghanda» degen atpen kóptegen kitaptargha engen osy jyrda «Qazaq sartqa qayyryldy» degen joldar bar. Keybir ýlgilerde «syrtqa» týrinde kezdesedi. Tarihy oqighalar jelisine sýiener bolsaq, eki núsqanyng da teristigi joq… Tarihy túlghalardyng esimderi (Búryndyq – Múryndyq), jer-su ataulary (Em – Jem, Búztau – Múztau, Qoban – Qúban, Tang – Ten, Esen-Toqa – Esen-Túgha /orystar Essentuky dep jýr!/), rular (Jetiru – Yetisan, Qypshaq – Ekipyshaq, Alshyn – Alyshyn), taghy basqa esim sózderge qarap-aq, búl ózgeshelikterdi tildik týrlenu dep qana qabyldaghan oryndy bolar. Aytqanday, noghayda qazaq rularynyng toqsan payyzy bar. Bizde de ol rulardan bólek, әr kezenderde kelip qosylghan noghay-qazaq, Besaghash noghaylary sekildi rular qazaqqa sinip, bauyrlarymyzgha ainalghaly qansha uaqyt ótti. Mәselen, Besaghash noghaylaryn asa dәuletti bekzada Sәbit Ahmetúly Astrahannan Almatynyng tóniregine 1774 jyly bastap kelgen eken. Orystyng qatyn patshasy (Ekaterina II) sondaryna týsip, genosidke úryndyratyn bolghan son, birshama noghay rulary Osmanlygha, birazy Reseyding týkpir-týkpirine baryp panalap, jergilikti júrttargha sinisip ketti… Ókinishti-aq! Al bizding aityp otyrghan aghayyndarymyzdyng atalary Sәbit Ahmetúlynyng әkesining bayyrghy dosy Balpyq biydi saghalap kelip, aldymen Almaty manayyna, keyin qazirgi Jambyl oblysyna qonystanypty. Besaghash noghaylary atanuy da sol jerding atauyna baylanysty…

Asan Qayghy (Qayqy!) atamyzda mynaday jyr joldary bar eken:

«Teniz bastan bylghandy,
Tolqymay, tez tynsa iygi!
Tel qúlyndar adasty,
Enesin tez tapsa iygi!
Teng qúrbydan aiyryldyq,
Tentiretpey, qossa iygi!»

Ne jayly aitylyp túrghanyn týsindiruding ózi artyq sekildi…

* * *

Shynghys han túqymynan shyqqan Qarakókting úrpaqtaryn biylikten yghystyrghan yqpaldy By Edigening óz әuleti de basynda ru-taypalardy birtútas Noghay úlysy retinde ústap túrghanymen, týbinde ýshke bólip, sonynda qúldyratyp tynghan-dy. On san Noghaydyng kýni XVI ghasyrda batqany anyq. Keyin ara-túra bas kótergenimen búrynghy dәureni qaytyp kelmedi. Zamanynda bir mezgilde 300000 qol shyghara alatyn úlystan býgin qalghany 130000 (key derekterde 110000!) adam ghana… Qanday qasyret desenizshi… Pendeshilik pikirim ýshin sóge kórmenizder, biraq týbinde egiz elding balasy birigip, úrany bir últqa ainalatynyna ýlken senim bar mende!

Noghay bauyrlarymyz bizdi әli «Alash» dep ataydy. Al Noghaylydan bólinip ketken túsymyzdy «Qazaq shyqqan» deydi. Týrkitektes últtardyng kópshiliginde osy «Qazaq shyghu» úghymy bar. Múny «toghyshar biylikke boy úsynbay, bezbýirek úlyqtardan derbes, óz erkimen ketu» dep týsinbek kerek! Qazaq – azattyng sinoniymi… Búl bólek әngime bolmaq…

Býgingi bayandy ómirden ókinbey ótken ór babamyz (EGIZ ELGE ORTAQ!) Azaulynyng Aymadet Er Dospambet Aghasynyng jyrymen týiindemekpin:

«Toghay, toghay, toghay su,
Toghay qondym, ókinben.
Tolghamaly ala balta qolgha alyp,
Qol bastadym, ókinben.
Tobyrshyghy biyik jay salyp,
Dúspan attym, ókinben.
Toghyndy sarty nar jegip,
Kósh týzedim, ókinben.
Tu qúiryghy bir tútam
Túlpar mindim, ókinben.
Tughan aiday núrlanyp,
Dulygha kiydim, ókinben.
Zerli oryndyq ýstinde,
Aq shymyldyq ishinde,
Túlymshaghyn tógiltip,
Aru sýidim, ókinben.
Býgin sondy ókinben,
Ókinbestey bolghanmyn,
Er Mamaydyng aldynda
Shahid keshtim, ókinben!»

ÓKINBEYIK!!!

DASTAN DALA
(poemadan ýzindi)

Sher

Álqissa, Tariyh-qart abyz,
Tolghasyn jyr ghyp ótkendi.
Dýr Dala jayly halqy – anyz,
Qaldyrghan bizge kóp belgi…

Ne kórmep edi bú dalam?!
Aytugha Ardan iymenem…
Qaghanat jayly qúlaghan,
Aq Ordam jayly kýiregen!

Handyghym jayly biregey,
Enshilep eldi, sәl keyin
Alladan birlik tilemey,
Derbesten salghan dәrgeyin.

Babalar jayly qan qúsqan,
Balalar jayly zar qúshqan,
Analar jayly qarghysqa
Auysqan sheri alghystan!

Degbirdi ap dúshpan kóptegen,
Amalyn jasap jymysqy,
Kimder bir kelip, ketpegen,
Almaghan kimder tynyshty?!

Arqamdy, beldi, jotamdy ap,
Orys ta ketken oy tastap,
Qoqan da ketken qoqandap,
Oyrattar ótken oiqastap…

Qúba da qalmaq qúlaghan,
Túghyrymdy týrip, taptaghan.
Alqakól qylyp súlama,
Shúbyryndy qyryp… Aqtaban!

Anyraqay bolyp anyragham,
Enirekey bolyp eniregem.
Qara shanyraqty aitsam qanyraghan,
Tolassyz jylap, tebirenem!

Túl jetim tóldey kýy keshkem,
Túlypqa qarap móniregen.
Esti kýndi ansap ýilesken,
Eski jyrdy aityp emirenem!

Oymauyt, Dýrbit – eski jau,
Baghasy býgin bir bittik.
Bes jerden salyp bes búghau,
Týbi bir týrkim qyldy ittik…

Jetkende jonghar jalaqtap,
Bashqúrt ta basqan balaqtan.
Alghanda qalmaq qamaqtap,
Tatar bir orghan tamaqtan.

Darhan Dalamnan qan tamyp,
Ýrkerdey elim ýrikken.
Qyzylbastardy arqa ghyp,
Týmen bop tiygen Týrikpen!

Sart ulap batyr, hanymdy,
Dýrdaraz júrtqa dau salyp,
Qasyqtap ishken qanymdy,
Qyrghyz da satyp… qausadyq!

Noghayym anau aghayyn,
Edildi tastap, Qap qonyp,
Ókpelep, izdep talayyn,
Qazaqqa ketken jat bolyp!

Aytylmay qalghan kiming bar?!
Kishigin, Úlyn, úghyndar:
Úrynghandary – qyrylghan,
Dalamda qanday qúnyng bar?!

Dәuletter, ólin, tiring bar,
Bәrinnen biyik týbinde Ar!
Qúdaygha tәube qylyndar,
Qúdaygha qúldyq úryndar!

E, Dalam, úlyq úlysym,
Allagha shýkir, tirisin!
Saq, Týrki, Qypshaq, Ghún ýshin,
Qazaqtyng alghan qúnysyn!

E, Dalam, esil tynysym,
Babamnyng bayraq-jyrysyn!
Qazaqtyng kórgen kýnisin,
Qazaqpen ghana úlysyn!

2020 j. 

Alashtughan 

Abai.kz

24 pikir

Ýzdik materialdar