Senbi, 28 Qantar 2023
Janalyqtar 3138 0 pikir 7 Mamyr, 2012 saghat 10:35

Qazaqstandaghy úighyrlardyng kóksegeni ne?

DÝNIYEJÝZI ÚIGhYRLARY QÚRYLTAYYNYNG DÝBIRINE BIZDEGI ÚIGhYRLAR DA QÚLAGhYN TÝRIP, ELENDEP OTYR

Bizding elde túratyn keybir últ ókilderining jazgha salym auyq-auyq oiy búzylyp túrady. Ásirese, úighyr últynyn. Ajdahanyng "býiirin jylytyp" jatqan aghayyndary jaqyn túr­ghannan shyghar, bәlkim. Qaybir jyly Shelekte úighyrdyng jastary qazaq jastarymen jappay tóbeles jasady. Qazaqtyng órimdey qyzdaryn zorlap ketti. Bir emes, birneshe ret. Malybayda qazaqtyng jigitin tepki­lep, basyna bótelke tyghyp ól­tirdi. Joq memleketting tuy men әnúranyn nasihattap, qazaq jas­tarynyng jýikesine shy jýgirtti. Osynyng bәri ar-na­mys­qa tie me? Tiyedi, әriyne. Tiygende qanday! Qazaq qansha jerden kenqoltyq bolsa da! Dýniyejýzi úighyrlarynyng qúryltayy (DÚQ) degendi estuiniz bar shyghar. DÚQ - 1992 jyly Týr­kiya­da qúrylghan. Maqsaty - qazirgi Shynjan-úighyr avtonomiyalyq audany aumaghynda Shyghys Týrkistan nemese Úighyrstan memleketin qúru. DÚQ-nyng qazirgi jetekshisi - Qytay azamaty, biraq qazir AQSh-ta túratyn Rәbiya Qadyr. DÚQ-nyng shtab-pәteri Vashingtonda jәne Munhende ornalasqan. Qytayda DÚQ terroristik úiym dep resmy týrde tanylghan.

DÝNIYEJÝZI ÚIGhYRLARY QÚRYLTAYYNYNG DÝBIRINE BIZDEGI ÚIGhYRLAR DA QÚLAGhYN TÝRIP, ELENDEP OTYR

Bizding elde túratyn keybir últ ókilderining jazgha salym auyq-auyq oiy búzylyp túrady. Ásirese, úighyr últynyn. Ajdahanyng "býiirin jylytyp" jatqan aghayyndary jaqyn túr­ghannan shyghar, bәlkim. Qaybir jyly Shelekte úighyrdyng jastary qazaq jastarymen jappay tóbeles jasady. Qazaqtyng órimdey qyzdaryn zorlap ketti. Bir emes, birneshe ret. Malybayda qazaqtyng jigitin tepki­lep, basyna bótelke tyghyp ól­tirdi. Joq memleketting tuy men әnúranyn nasihattap, qazaq jas­tarynyng jýikesine shy jýgirtti. Osynyng bәri ar-na­mys­qa tie me? Tiyedi, әriyne. Tiygende qanday! Qazaq qansha jerden kenqoltyq bolsa da! Dýniyejýzi úighyrlarynyng qúryltayy (DÚQ) degendi estuiniz bar shyghar. DÚQ - 1992 jyly Týr­kiya­da qúrylghan. Maqsaty - qazirgi Shynjan-úighyr avtonomiyalyq audany aumaghynda Shyghys Týrkistan nemese Úighyrstan memleketin qúru. DÚQ-nyng qazirgi jetekshisi - Qytay azamaty, biraq qazir AQSh-ta túratyn Rәbiya Qadyr. DÚQ-nyng shtab-pәteri Vashingtonda jәne Munhende ornalasqan. Qytayda DÚQ terroristik úiym dep resmy týrde tanylghan.

Bizding qolymyzda bar derekterge qaraghanda, Qazaqstandaghy belsendi úighyrlar da birauyzdy emes. Qazaqstan úighyrlarynyng mәdeny ortalyghy (tóraghasy - Ahmetjan Shardinov) men Almaty qalalyq úighyr mәdeny ortalyghy (tóraghasy - Abdullam Ushurov) arasynda jasyryn soghys jýrip jatyr. Qalalyq úighyr mәdeny ortalyghyna iri kәsipkerler Dilmúrat Kuziyev pen Adyljan Zaynaudinov qoldau kórsetedi. Týpki maqsaty bir búl eki úiymnyng tar kópirde qarsy kelip qaluyna sebep - tizginge talas. "Múnday jaghday kez kelgen az últ­tyng arasynda bo­lady. Múny nesi­ne sóz etip otyr?" deuiniz mým­kin. Ras, basshylyq oryngha talas úighyrlardyng arasynda ghana emes, orystardyng da, tatarlardyng da, shýrshitter­ding de arasynda jýrip jatyr. Biraq negizgi aitpaghymyz búl emes.

Biylghy mamyrdyng 14-i men 17-si aralyghynda Tokio qalasynda DÚQ-nyng 4-qúryltayy ótedi. Búl jiynda 2 jyl merzimge DÚQ-gha jana tóragha saylanuy tiyis. Jәne de 2010-2012 jyldardyng qarjylyq esebi qaralmaq. Tokioda ótetin búl qúryltaygha qazaqstandyq úi­ghyrlardyng delegasiyasyn DÚQ-nyng qazirgi tórayymy Rәbiya Qadyrdyng orynbasary Qaharman Qojamberdiyev basqaryp barmaq.

Qojamberdiyevpen birge Qazaqstan úighyr jastary odaghynyng tóraghasy Rishat Aznabakiyev pen onyng orynbasary Álisher Gaitovtyn, odaqtyng zang bólimining qyzmetkeri Ámina Túrghynovanyn, Ábdirәshid Túr­diyev pen Árken Ahmetovtyng qúiysqany kóterilip otyr. Al DÚQ-nyng Qytayda resmy týrde terroristik úiym bop tanylghanyn jogharyda aittyq.

Qazaqstan úighyr jastarynyng odaghy 2000 jyly qúrylghan. Qúrylghan kýnnen bastap 2010 jyldyng mamyryna deyin odaqty Qazaqstannyng azamaty Ábdirәshid Túrdiyev basqardy. Búdan eki jyl búryn "Jas Alashta" Túrdiyev turaly maqala ("Túrdiyev qay jaqtyng úighyrynyng qúlaghyn kóterdi?", 13.07.2010) jariyalanghan. Túr­diyev qayta-qayta kózge týse bergen song saqtyq jasap, 2010 jyly mamyrda tóraghalyqty Rishat Aznabakiyevke ótkizip bergen. Biraq Aznabakiyevting tóraghalyghy qújat jýzinde ghana. Shyn mәninde odaqty әli kýnge deyin Ábdirәshid Túrdiyev jusatyp-órgizedi.

Qazaqstan úighyr jastary odaghynyng maqsaty ne? Odaqtyng jarghysynan min tappaysyz: Qazaqstandaghy últaralyq bey­bitshilik pen birlikti saqtau, jas­tardy qazaqstandyq pat­rio­tizmmen tәrbiyeleu, taghysyn-taghylar. Ózderining de qúlaghyn búrap qalsan, osylay dep sayray jóneledi. Shyn mәninde, búl odaqtyng maqsaty basqa. Á.Túr­­diyev - DÚQ bas hatshysynyng orynbasary. Al ol basqaratyn Qazaqstan úighyr jastarynyng odaghy osy DÚQ-nyng maqsatyn iske asyrugha júmys isteydi.

Bir mysal: 2010 jyly 12 sәuirde Almatydaghy "Zarya Vos­toka" yqshamaudanyndaghy "Insan" kafesinde Qazaqstan úighyr jastary odaghynyng jiyny ótti. Jiyngha Á.Túrdiyev je­tekshilik jasady. Jiyndy bastamas búryn aldymen Qazaqstannyng әnúranyn, sodan keyin "Shyghys Týrkistan memleketining әnúrany" delinip әldebir әn oryndaldy. Odan keyin jinalghan 300-ge juyq adamgha DÚQ turaly beynerolik kórsetip, Rәbiya Qadyrdyng joldaghan sәlemi tyndaldy. Osydan keyin Túrdiyev "DÚQ-gha qatysymyz joq" dep qalay aitady?

2010 jyly 8 shildede "Dostyq" yqshamaudanyndaghy zirat basynda Túrdiyevting auzyna sóz saluymen Aznabakiyevtin: "Úi­ghyr halqy jasasyn! Úighyrlargha bostandyq! Úighyrlargha tәuel­sizdik!" dep úrandatqanyn qa­lay týsinemiz?! Sol kezde úighyr jas­tary Aznabakiyevting úranyna janygha qosylyp, al ózge últ ókilderi búghan narazylyq bildirgen bolatyn.

Qazaqstan úighyr jastary odaghynyng buro mýsheleri әr aptanyng beysenbisinde "Zarya Vostoka" yq­shamaudanyndaghy "Insan" kafe­sinde bas qosady. Jiyngha R.Aznabakiyev (odaq tóraghasy), G.Eskendi­rova (tór­agha orynbasary, әielder komiy­tetining jetekshisi), Á.Gaitov (tóragha orynbasary), Á.Ahmetov (damu qory), R.Zerakov (mәdeniyet bólimi), A.Turgunova (zang bólimi), K.Asanov (tekseru bólimi), R.Abbasov (sporttyq sharalar bólimi) qatysady.

Týrli beybit jiyndar ótki­zuge, bas qosugha Qazaqstan zan­dary tyiym salmaydy. Biraq mynaghan nazar audaru qajet-aq: DÚQ-nyng bar maqsaty - qaytken kýnde de Shynjan-úighyr avtonomiyalyq audanynan derbes memleket ashu. Múny Rәbiya Qadyr súhbatynda aitqan. "Óle-ólgenshe qyrqysyp ótemiz" degendi anyq anghartty. Al endi DÚQ-nyng bir qanaty sanalatyn Qazaqstan úighyrlary odaghynyng qayta-qayta jiyn ótkizip, Qazaqstandaghy úighyr jastarynyng "qúlaghyn kóterui" týptin-týbinde jaqsylyqqa aparmaydy. Es bilgennen separatizm iydeyasymen ulanghan jasóspirim qolyna qaru ústaugha jaraghanda ne istemeydi?!

Shynjan-úighyr avtonomiyalyq audanynan derbes memleket qúrugha Qytaydyng eshqashan jol bermeytini belgili. Búghan әbden kózderi jetken úighyr jastary týpki maqsattarynan ainyp, "Almaty oblysy aumaghynan tәuelsiz memleket qúramyz" demesine kim kepil?

Aytpaqshy, 2011 jyly "Azat" JSDP "Saryarqa" kinoteatrynyng artynda "Qytay ekspansiyasyna qarsy" rúqsat etilgen mitingi ótkizgende búghan Qazaqstan úighyr jastary odaghynyng mýsheleri de qatysqan. Qatysqanda bylay ghoy, qoldaryna "Arshidin Israildy ekstradisiyalaugha qarsymyz!" degen úran ústap shyqqan. Arshidin Israil degen kim? Ol - Qytaydyng kәrine ilikken qashqyn. Alghashqyda oghan BÚÚ "qashqyn" statusyn berip, qamqorlyghyna alghanymen, onyng kim ekenin bilgennen keyinnen búl statusty keri qaytaryp alghan. Osydan keyin Qazaqstan Arshidin Israildy halyqaralyq normalargha sәikes Qytaygha tapsyrghan. Kór­din­iz be, Túrdiyev jetekshilik etetin úighyr jastary odaghynyng mitingige ne nәrseni synalap tyqpalap ji­bergenin...

2011 jyly qyrkýiekte Almaty oblysynyng Enbekshiqazaq audanyndaghy Qazaqstan auylynda Geny batyrgha (úighyrlardyng últtyq batyry) arnalghan eskertkish ashyldy. Búl jiyngha úighyr jastary odaghy tolyq qúrammen qatysty. Eskert­kish ashylatyn kýni Bayseyit auylynda úighyr jastary men qazaq jastary arasynda shy shyghyp, Enbekshiqazaq audanynyng әkimi eskertkishting ashyluyn keyinge qaldyrudy eskertken. Biraq úighyr jas­tary odaghynyng mýshe­leri 13 qyrkýiekte eskert­kishti ashudy tabandap talap etip túryp alghan. Múnymen qoymay, dәl sol kýni eskertkishti әldebir matamen jauyp tastap ony "Úighyrstan memle­ketining tuy" dep mәlimdegen.

2011 jyly úighyr halqynyng aqyny Qurash Qusandy eske alu keshinde de osyghan úqsas oqigha qaytalanghan.

Endi mine, Qaharman Qojamberdiyev bas bolyp, ony Túrdiyev pen Aznabakiyev qoshtap, arnayy delegasiya 14-17 mamyrda Tokioda ótetin Dýniyejýzi úighyrlarynyng kezekti qúryltayyna attanbaq. Al búlardyng qúryltaydan qanday tapsyrma alyp keletinin, kelgen song ne býldiretinin kim bilsin.

"Osy bizding Últtyq qauipsizdik komiyteti ne bitirip jýr?" degen oy keledi keyde. Búl solardyng júmysy emes pe? Oppozisiyanyng sonyna sham alyp týskenshe, elding birligine, memleketting tútastyghyna syna qaghushylarmen shyndap ainalys­qany jón ghoy.

Keybir júrt "birjaqty jazdy" demes ýshin Qazaqstandaghy úighyrlardyng belsendilerine habarlasyp, Dýniyejýzi úighyrlarynyng qúryltayy jәne Qazaqstan úighyr jastary odaghy turaly súraghan edik.

 

Ábdirashid TÚRDIYEV, DÚQ bas hatshysynyng orynbasary:

ShYGhYS TÝRKISTANNYNG TUYN KÓTERUDI ZANBÚZUShYLYQ DEP ESEPTEMEYMIZ

- Ózderiniz bilesizder, Qytayda problemamyz bar. Olar DÚQ-ny terrorister deydi. Biraq DÚQ-ny dýniyejýzindegi úighyrlar qoldaydy.

- DÚQ-nyng iydeyasyn sizder de qoldaysyzdar ma?

- Biz qoldamasaq bolmaydy endi. Basymyzben kirip ketpey­miz, shette túryp qoldaymyz.

- DÚQ-nyng is-әreketining kópshiligi Qazaqstannyng zandaryna tompaq qoy. Múny qaytesiz?

- Biz Qazaqstandy jamandamaymyz. Múndaghy úighyrlardyng jaghdayy jaqsy. Bizge ShOS (Shanhay yntymaqtastyq úiymy) kedergi keltirip túr. Qytay DÚQ-ny terrorist deydi, úiymnyng AQSh-ta, Germaniyada shtab-pә­teri bar. Zandy tirkelgen. Ter­roristik úiym bolsa, olar tirkemes edi ghoy.

- Ábdirashiyd, kelesi qúryltay qay jerde ótedi?

- 14 mamyr men 21 mamyr aralyghynda Japoniyada ótedi.

- Qúryltaygha sizder de qatysasyzdar ma?

- Bilmeymin... Qatyssaq dep jýrmiz. Biraq aqsha joq. Ýkimet te qarsy oghan...

- Qazaqstan úighyr jastary odaghyn kim qarjylandyrady?

- Ózimizdi ózimiz qarjylandyramyz.

- Sizder DÚQ-gha qarjy audarasyzdar ma?

- 2009 jyly Ýrimshidegi oqighadan song úighyrlar oyanyp, aqsha jinaghanbyz. Keyin toqtap qaldy. Qazir ózimizde aqsha joq.

- Japoniyada ne mәseleni tal­qylaysyzdar?

- Istelgen sharualardyng esebi beriledi. Saylau bolady. Úighyrdyng liyderlerin dayyndaytyn ýsh kýndik kurs ótedi. Búryn jogharghy qyzmet istegen myqty sayasatkerler dәris beredi. Mәselen, Italiyanyng búryn­ghy deputattary dәris oqidy.

- Yaghny Shyghys Týrkisten memleketin nemese Úighyrstan memleketin qúrugha jastardy dayyndau ghoy?

- IYә, dәl solay.

- Almaty oblysyndaghy Qazaqstan aulynda Geny batyrdyng eskertkishin ashqanda әldebir memleketting tuyn eskertkishke jauypsyzdar. Búl ne qylghan tu?

- Ózderiniz týsinesizder, qazaq, úighyr, qyrghyz siyaqty elderdi basqalar basyp alghan ghoy. Bizdiki de sol tәuelsiz el bolsaq degen arman. Tu - Shyghys Týrkistandiki.

- Múnyng zangha qayshy ekenin bilesizder me?

- Endi múny biz sondaylyq zangha qayshy dep eseptemeymiz.

 

Álimjan ZLAVDINOV,

Qazaqstan úighyrlarynyng mәdeny ortalyghy basshysynyng birinshi orynbasary:

BIZDI ShAQYRGhAN JOQ

- Qazaqstan úighyr jastary odaghy - tәuelsiz úiym. Al biz Qazaqstan halyqtary assambleyasyna qaraymyz. Olar endi kóp sharua tyndyryp jatyr.

- Úighyr jastary odaghynyng is-әreketterin tolyq qoldaysyzdar ma?

- Qararda kórsetilgen is-sharalardy tolyq qoldaymyz jәne aqyldasyp birge atqaramyz.

- Al qarardan tys is-әreketterin she? Mәselen, Qazaqstan auylynda eskert­kish ashylugha jinalghandar әldebir memlekettin tuyn jauypty.

- Búl әreketterin qoldamaymyz. Biz Geny batyrdyng eskert­kishin ashugha barmadyq.

- Nege barmadynyzdar?

- Bizdi shaqyrghan joq...

erik_r@bk.ru

Erik RAHYM

«Jas Alash» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3106
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2080
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1898