Beysenbi, 23 Mamyr 2024
Túlgha 23361 19 pikir 1 Mausym, 2021 saghat 13:17

Arystan

Biyl asa kórnekti ghalym, memleket jәne qogham qayratkeri, Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining әigili rektory Ómirbek Arystanúly Joldasbekov aghamyzdyng 90 jyldyq mereytoyy keninen atap ótilude. Ol Almatynyng eng әsem jerine әlemdik ýlgidegi uniyversiytet qalashyghyn salyp, ony Odaqtaghy eng bedeldi bes uniyversiytetting qataryna qosty. Qayratker azamattyng ghylymdaghy qiya joldary men qily taghdyry turaly qayratker-ghalym, akademik Múhtar Qúl-Múhammedting «Arystan» essesin úsynamyz.

«Mening aghalarym» seriyasynan

 

Men janbasam lapyldap,
Sen janbasang lapyldap,
Biz janbasaq lapyldap,
Aspan qalay ashylmaq?!

Nazym Hikmet, týrik aqyny

«Arystan» dese degendey-aq túlgha edi...

Akademik Ómirbek Arystanúly Joldasbekov ózining býkil bolmys-bitimimen azamattyng arystany deuge әbden layyq-aq jan bolatyn.

Tastan qashap jasalghanday kesek túlgha, arystannyng jalynday búiralanghan qoi qara shashpen kómkerilgen qazanday ýlken bas, qúlja moyyn, kelistire pishilgen keng iyq, qay jaqqa búrylsa da som denege órshelene jol salatyn órdesh tós jәne búghan búdyrayghan eki sheke men ýnemi kýrenitip túratyn dóngelek jýzdi qosar bolsanyz, azamattyng arystany osynday-aq bolar deytin adamnyng kelbeti kelmey me kóz aldynyzgha. Basqany qaydam, ony óz basym eng alghash kórgen 1977 jyly dәl osylay keyipte qabyldap, oiyma oralghan sayyn dәl osynday kýide kóz aldyma elestetemin.

Alghash degennen shyghady. Ol kezde әr jyl sayyn sarsha tamyzdyng sonynda Almaty joghary oqu oryndaryndaghy alashapqyn ayaqtalyp, jaz boyghy dodanyng qorytyndysy shygharyla bastaytyn. Dәl sonday kýnderding birinde – 1977 jyly tamyz aiynyng sonynda Qazaq memlekettik uniyversiyteti bas ghimaratynyng eng ýlken akt zalynda qazaq joghary oqu oryndarynyng qara shanyraghynda «bilmekke qúmarlyqqa» talpynghan bir top jastardyng taghdyry tarazygha týsti.

Bir kezderi Ýkimet ýii atanyp, talay tartystar men qyrghyn aitystardy bastan keshirgen uniyversiytetting bas ghimaraty talapkerlerge lyq toldy. Bәrimizding kózimiz ong jaqtaghy esikte. Bizding endigi taghdyr-talayymyzdy sheshetin kókelerimiz sol esikten enedi dep kýtilude. Sәlden song dabyrlay sóilegen ekeuding dausy estilip, rektor men dekan akt zalyna kirip keldi. Biz dýr etip ornymyzdan kóterildik.

Mol deneni op-onay ýiirip, ayaghyn alshan-alshang basqan rektor prezidiumgha bastaytyn baspaldaqtyng janyn shyghara solqyldatyp, tórdegi ózining ýirenshikti ornyna jayghasty. Onyng janyna az uaqyt ishinde kózimiz ýirenise bastaghan fakulitet dekany kelip otyrdy.

Jaz boyy ýmit pen kýdikting kók dónenin kezek minip, sórege әreng jetken bizding endigi taghdyrymyz solardyng qolynda. Qoryqqangha qos kóringendikten be, bizge tórdegi ekeu sol kýni erekshe sústy kórindi.

Áueli bayqaghanym: rektor auzyn toltyryp sóileytin jan eken. Aldyndaghy tizimdi sypyra sýzip shyqpay, ara-túra súraq qoyyp, qasyndaghy әriptesining pikirine de qúlaq týrip otyrdy. Kezek mening familiyama da jetti-au, әiteuir:

– Búl azamatqa sizding súraghynyz bar ma? – dep dekangha kóz tastady. Onyng «joq» degen jauabyn estigen song tizimning juan ortasynda túrghan maghan nazaryn audaryp: «Qabyldandyn» degen jalghyz auyz sóz aitty.

Dәl sol sәtte ózimdi jer betindegi eng baqytty adam sezingen maghan aibyny bet qaratpaytyn әlgi rektor әlemdegi eng әdiletti, eng meyirban jan siyaqty kórinip ketti. Ózime ózim kelgen song әlgi som túlgha, sústy beyne men juan dauys iyesining jyly jýz, ashyq qalyp, qamqor kónildi jaysang azamat ekenin de anghara bastadym. Búdan keyingi ómirime danghyl jol ashqan Ómirbek Arystanúly dәl sol kýnnen bastap men ýshin jer betindegi eng jaqyn adamdardyng birine ainalyp kete bardy.

Oyhoy, shirkin, biz oqyghan 70, 80-jyldary KazGU-ding danqy shyrqau shyngha kóterilip, ataghy aspandap túrdy-au. Sonyng bәri arystan rektordyng arqasy bolatyn. Qazir oilap qarasam, qazaqtyng mandayyna bitken jalghyz uniyversiytetting (Qaraghandy uniyversiyteti tek 1972 jyly ashyldy) baghyn jandyrghan Arystanúly uniyversiytet tizginin qolyna ústaghanda әli qyryqqa da tolmaghan qylshyldaghan jigit eken.

Kýrkirep kýndey óte shyqqan qanqasap soghystan keyin shiyrek ghasyr ótip, el esin jiyp, ensesin tiktegen sol kezdegi Qazaqstanda ghylymnyng san aluan salasynda kileng «sen túr, men atayyn» deytin doktorlar men professorlar jetkilikti bolatyn. Sondyqtan basshylyq tandauy 39 jasar ghylym kandidatyna týsip, onyng T.Tәjibaev, A.Zakariyn, T.Darqanbaev siyaqty «alyptardyn» ornyn basuy talay júrtty tan-tamasha qaldyrdy. Biraq búl qarymy men qayyry mol tandau boldy.

Ómekeng Qazaq uniyversiytetine kelgenge deyin-aq jastyghyna qaramastan ómirding talay ótkelekterinen ótipti.

Kenes Odaghynyng eng joghary oqu orny – Mәskeu memlekettik uniyversiytetin tәmamdaghan song Qazaq himiya-tehnologiyalyq instituty men Qazaq poliytehnikalyq institutynda oqytushy, dosent, kafedra mengerushisi, dekan, professor qyzmetin atqara jýrip, ózin kemel keleshek iyesi retinde tanyta bilipti.

Jaqsygha jaqsynyng jaryghy týsui siyrek qúbylys qoy. Jas ghalymnyng keyingi ómirin kýrt ózgertken sol bir jarqyn oqigha 1970 jyly bolypty. IYә, Joldasbekov rektor bolatyn jyly sol kezdegi respublika basshysy Dinmúhamed Qonaevtyng inisi Asqar Qonaev Qazaq poliytehnikalyq institutynda doktorlyq dissertasiyasyn qorghap, úlan-asyr toy jasaydy. Kez kelgen bas qosudyng kórkine ainalyp, әp-sәtte-aq kórigin qyzdyryp jiberetin jas Ómirbek sol toyda asaba bolady. Eki tilde birdey erkin kósiletin, kóksemserdey qylpyp túrghan jas әri Mәskeu memlekettik uniyversiyteti ghúlamalarynyng mektebinen ótken maman, joghary oqu ornynyng qarapayym oqytushylyghynan bastap, prorektorlyghyna deyingi barlyq baspaldaqtaryn tauysqan jas ghylym kandidaty Diymekene birden únaydy. Ár sózin salmaqtap sóileytin el aghasy toy sonynda asabanyng qolyn erekshe rizashylyqpen qysyp, inisine qarata: «Siylen tvoy Djoldasbekov» degen isharasy mol jalghyz auyz ghana sóz aitady. Osy bir auyz sóz onyng uniyversiytetke barar jolyn әp-sәtte núrlandyryp jiberdi.

Rektor Ó.Joldasbekov D.A.Qonaevty KazGU qalashyghynyn  maketimen tanystyruda

Joldasbekov KazGU-di, al KazGU Joldasbekovti kóterdi. Alataudyng baurayynda qúddy bir ertegidegi siyaqty ay sanap emes, kýn sanap ósken uniyversiytet qalashyghymen birge jas rektor da ósti.

Qúdaygha shýkir, qazir jer arqasy kenigen zaman. Dýniyeni kezip, әlemdi sharlap әr dәuirde adamzat aqyl-oyynyng ortalyghy sanalghan san aluan uniyversiytetter men onyng qalashyqtaryn óz kózimizben kórdik. Býgingining jastaryna múnyng bәri dәl osylay ornay qalghanday kórinui әbden mýmkin. Tarihtan tamyr tartar bolsaq, batys uniyversiytetterining ondaghan, tipti jýzdegen jyldyq, al keybirining myng jylgha juyq tarihy baryn ekining biri bile bermeui mýmkin. Al KazGU-gradtyng tarihyna nebәri 35-aq jyl.

KazGU-ding qalashyghy batystyq ýlgide salynghan Qazaqstandaghy ghana emes, býkil Kenes Odaghyndaghy jalghyz qalashyq boldy. Sol kezdegi kýlli Kenes Odaghy oqu oryndaryna ýlgi-ónege retinde úsynylatyn jýzdegen jyldyq tarihy bar Mәskeu, Sankt-Peterburg uniyversiytetterining fakulitetteri, olardyng oqu ghimarattary men jataqhanalary aighay-shu, yzyn-quyny mol qalanyng ortalyq bóliginde ornalasqan. Bir kezderi Kenes Odaghy qúramynda bolghan respublikalar uniyversiytetterining jaghdayy da dәl osynday edi.

Úlybritaniyanyng әlemge әigili qos uniyversiyteti Oksford pen Kembridj el astanasynda emes, osy uniyversiytettermen attas eki shaghyn qalashyqtarda ornalasqan. Irgesi Shynghys han dýniyege kelmey túryp qalanghan Oksford uniyversiytetindegi 7 fakulitet, 39 kolledjde 17 myngha juyq studentter oqyp, 7000 mynnan astam oqytushy-professorlar men ýlkendi-kishili qyzmetkerler enbek etedi eken. Al túrghyndarynyng sany 170 myngha juyq qala halqynyng basym kópshiligi uniyversiytetting ainalasynda júmys isteydi. Studentteri men oqytushylarynyng sany osy shamalas Kembridj uniyversiytetindegi jaghday da dәl osynday.

Al әlemdegi uniyversiytet ataulynyng tu ústaushysy – Garvard uniyversiyteti men eng ataqty amerikalyq tehnikalyq joghary oqu orny – Massachusets uniyversiyteti Bostonnyng irgesindegi halqynyng sany 100 myngha jeter-jetpes Kembridj qalasynda ornalasqan.

Búdan shyghar qorytyndy: batystaghy әigili uniyversiytetter sayasi, qoghamdyq, әleumettik qyzuy birde basylyp, birde kóterilip túratyn ýlken qalalarda emes, sol qalalardyng irgesindegi jayma-shuaq shaghyn qalashyqtarda oryn tepken. Búl studentterding alansyz bilim aluy, jýrip-túruy, bir-birimen jaqyn aralasuy, kerek deseniz shaghyn qalashyqtaghy ústaz ben shәkirtting bir-birin údayy kórip túruy ýshin jasalghan. Áriyne, aumaghyna on Úlybritaniya erkin siyatyn Qazaqstanda jer jetkilikti, biraq uniyversiytet qalashyghyn ýlken qalalardan tym qashyqtan saludyng bizding el ýshin qajeti shamaly. Sondyqtan 35 jyl búryn Alataudyng jap-jasyl belderimen úshtasyp jatqan bau-baqshaly meken jana uniyversiytet qalashyghyn salu ýshin tandap alyndy.

Sonymen 1970 jyldyng tamyz aiynda Ómirbek Arystanúly Joldasbekov Qazaq memlekettik uniyversiytetine rektor bolyp taghayyndaldy. Keldi de ózining tau suynday gýrildegen dausymen KazGU-degi mýlgigen tynyshtyqty oyatyp, ózgeshe arnagha týsirdi. Dәl osy kýnnen bastap uniyversiytet ómirine ózgeshe órnek, sony serpin, tyng tynys bitip, qaynaghan tirshilikke toly jana kezeng bastalyp ketti.

Jas rektor óz júmysyn Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiyteti men Qazaq KSR Ministrler Kenesi uniyversiytet qalashyghyn salu jónindegi sonau 1966 jyly qabyldaghan, әldeqashan shang basyp, sarghysh tartyp, úmytyla bastaghan eski qaulyny tauyp, onyng jansyzdana bastaghan tamyryna qan jýgirtuden bastaydy. Eski qújatty silkip-qaghyp, әldeqashan eskirgen esep-qisaptaryn qayta shotqa týsirip, sonyng negizinde 1970 jyldyng jeltoqsanynda KazGU qalashyghyn salu jóninde respublika Ýkimetining jana qaulysyn shyghartady. Qanday júmysty bolmasyn jaynatyp, jarqyratyp jiberetin Joldasbekovting jobasymen týzilgen búl qaulynyng arqasynda bolashaq qalashyq ýshin Almatynyng týstik betinen 90 gektarlyq jer oiyp túryp alynady. Sol-aq eken qalashyqtaghy júmys qaynap shygha keldi. Qúrylys qarqynynyng keremettigi sonshalyq, biz oqugha týsetin 1977 jyly әsem qalashyqta sol zamannyng eng ýzdik jobasymen salynghan 10-nan astam bes qabatty jataqhana, biologiya jәne geografiya fakulitetterining jana oqu korpusy paydalanugha berilip ýlgergen edi. Al biz oqyghan 1977-1982 jyldary búghan qosymsha zan, filosofiya-ekonomika, jurnalistika, filologiya, tarih fakulitetteri qonys toyyn toylap, 18 qabattyq uniyversiytetting bas ghimaraty salyndy.

Ó.Joldasbekov KazGU qalashyghynda

Uniyversiytetting bas josparyna qarap otyryp, onyng býgingi ýrdis pen ertengi ýderisti qatar oilap jasalghanyna qayran qalasyn.

Birinshiden, qalashyq 15 myng studentting bir mezgilde bilim aluyna arnalyp josparlanghan. Salystyru ýshin dәl sol jyldary jogharyda biz ataghan Oksford, Kembridjde oqityn studentter sany da dәl sol shamada bolypty.

Ekinshiden, qalashyqta studenttermen qatar 7 myngha juyq oqytushy-professorlar men ýlkendi-kishili qyzmetkerlerding erkin enbek etuine tolyq jaghday jasalghan. Múnday eki studentke bir adamdyq «komfort» ol kezde Kenes Odaghyndaghy birde-bir uniyversiytetting mandayyna jazylmaghan molshylyq edi.

Ýshinshiden, qalashyq studentting bar keregi bir jerden tabylatyn birtútas әmbebap organizm retinde salynghan. Joldasbekov basqarghan jyldary múnda 800 oryndyq ashana (kýni býginge deyin respublikada múnday ýlken qoghamdyq tamaqtandyru orny salynghan emes), futbol alany men sport týrine qaray týrlishe zaldary bar biregey sport kesheni, kinoteatr, apteka, kafelerge deyin salynyp, 1800 adamdyq Studentter sarayy men 5 milliongha juyq kitap qory bar kitaphanagha arnalghan joba qosa josparlandy.

Tórtinshiden, uniyversiytetting aspirant, oqytushy-professorlary da úmyt qalghan joq. Aspiranttargha arnap otbasylyq ýlgidegi jataqhana, al uniyversiytet ústazdaryna arnap 6 birdey túrghyn ýy jәne olardyng balalaryna arnayy balabaqsha salyndy. Sonyng arqasynda Qazaqstannyng әrtýrli ghylymiy-zertteu instituttary men joghary oqu oryndaryndaghy baspananyng zary ótken eng talantty ghalymdar men tәjiriybeli ústazdar KazGU-ge qaray aghylyp jatty.

Besinshiden, ústazdargha qamqorlyq qana jasalyp qoymay, olargha degen talap ta kýsheytildi. Sonyng nәtiyjesinde 1971 jyly uniyversiytette 52 ghylym doktory, 309 kandidat bolsa, 1986 jyly 30-dan astam akademiyk, 200-ge juyq ghylym doktory, 700-ge juyq ghylym kandidattary enbek etti.

Altynshydan, ózi tehnika salasynyng mamany bolghandyqtan uniyversiytet kafedralary men laboratoriyalarynyng materialdyq-tehnikalyq bazasyn janartyp, ony týbegeyli týrde jana tehnikamen jaraqtaudy qolgha aldy. Akademik A.Lukiyanovtyng derekteri boyynsha, әrqaysysynyng qúny 1 million som túratyn BESM-6 atty elektrondy-esepteu mәshiynesining ekeui birdey uniyversiytetke osy Joldasbekov túsynda alynypty (ol kezde 2 mln. somgha 400 «Jiguli» avtomәshiynesin satyp alugha bolatyn). Jalpy 70-80-jyldary uniyversiytet búdan basqa da ondaghan million somnyng eng ozyq ýlgidegi jabdyqtarymen jaraqtalypty. Sonyng arqasynda 80-jyldary KazGU ghalymdary óz elimizdi bylay qoyghanda, AQSh, Angliya, Fransiya, FRG, Gollandiya, Finlyandiya siyaqty batystyng asa damyghan elderinde tirkelgen 26 sheteldik patent alghan.

Jetinshiden, uniyversiytet Ómekeng basqarghan jyldary Shyghys Europa, Latyn Amerikasy, Ontýstik-Shyghys Aziya, Tayau Shyghys elderimen qatar Ýndistan, Pәkstan memleketterinen kelgen talantty jastar oqityn halyqaralyq bedeldi joghary oqu ornyna ainaldy.

Mine, qayratty rektordyng osynday qajyrly enbegining arqasynda Qazaq memlekettik uniyversiyteti 70-80-jyldary Mәskeu men Leningrad uniyversiytetterinen keyingi Odaqtaghy ýshinshi bedeldi uniyversiytetke ainaldy. Mәselen, tóraghasy Ómirbek Joldasbekov bolghan mәshiyneler men mehanizmder teoriyasy boyynsha doktorlyq dissertasiya qorghaugha arnalghan kenes Kenes Odaghy boyynsha Mәskeu men Leningradtan keyin KazGU-de ashyldy. Búghan deyin Almaty tehnikalyq ghylym salasynda Mәskeu men Leningradty bylay qoyghanda, eshuaqytta Kiyev pen Novosibirskining aldyna týsip kórmegen edi.

Teoriyalyq jәne qoldanbaly mehanika boyynsha V býkilkenestik sezd, Almaty, 1981 j.

...Ómirbek aghamen 1977 jyldyng qonyr kýzinde bastalghan tanystyq shәkirt-ústaz retinde aghamyz dýniyeden ozghansha jalghasypty.

Bayqap otyrsam, student kezimde arystan rektormen ýsh ret jaqyn kelip jýzdesu baqytyna ie bolyppyn.

Kóktem shygha Almatynyng kóshelerin jana ghana býrshik atyp, gýl jarghan aluan týrli aghashtardyng hosh iysi kernep, ómirding eng núrly shaghynyng quanysh qúshaghynda tolqyp-shalqyghan jastardyng jarqyn dauys, kýmis kýlkilerine kómiledi. Dәl osy kezde «Student kóktemi» atty óner festivali bastalady. KazGU studentteri osy festivaliding aldyn bermeytin. Endi she, uniyversiytet studentterinen qúralghan 120 adamdyq qazaq jәne orys halyq aspaptar orkestri men halyq bii ansamblideri kәsiby dengeydegi óner újymdaryna beriletin «halyqtyq» ataghyna deyin ie bolsa. Óitkeni uniyversiytetting әrbir studentine óner men sport týrining birimen ainalysu mindet esebinde jýkteletin.

Ádebiyetke bir taban jaqyndau bolghandyqtan men 1-kursta drama ýiirmesin tandadym. Studentter teatry rejisserimizding úsynysymen IY.Kupriyanov deytin aty belgisizdeu bir dramaturgting «Vietnam júldyzy» atty piesasyn sahnalady. Áli esimde, maghan Frenk deytin amerikalyq úshqyshtyng róli tiydi. «Halyqtyq» ataghyna úsynylghan studentter teatry qoyylymynyng mehanika jәne qoldanbaly matematika fakulitetining akt zalynda ótken qorytyndy repetisiyasyna rektordyng ózi qatysty. Spektakli bastalghannan-aq janyndaghy prorektormen әldeneni qyzu talqylap, qaysybir qaghazdardy audarystyryp otyrghan rektor sonyng ózinde bәrin jiti kózben bayqap, baghamdap otyrypty. Repetisiya bitken song bizding qasymyzgha kelip, teatr óneri jayly talay-talay túshymdy әngimeler aitty. Biz mehaniyk-rektordyng dramaturgiya, teatr óneri salasyndaghy kól-kósir bilimine tan-tamasha qaldyq.

Ýlken teatrdyng 50-jyldardaghy repertuaryn janghaqsha shaghyp, әigili әnshiler I.Arhipova, G.Vishnevskaya, IY.Petrovtardan bastap, balet biyshileri G.Ulanova, O.Lepeshinskaya, M.Pliyseskaya, M.Liyepalardyng qay balet pen operada qanday partiyalardy oryndaghanyn mayyn tamyza aityp shyghyp: «Mýmkin senderding últymyzdyng әn-kýy ónerine negizdelgen muzykalyq drama qoyghandaryng jón bolar. Bizding halyqqa osy jaqyndau emes pe», – dep bir oy tastap ótti.

Akademik múnymen de toqtamay, Mәskeuding әigili MHAT, Kishi teatr, Mayakovskiy atyndaghy teatrlarynyng ýzdik qoyylymdary men әrtisteri jayly da әserli әngimeler aitty.

Jastyq shaqta kórgenderi men kónildegileri turaly kósilip shapqan rektor sәlden son:

– Búl piesany qaydan tapqansyndar. Vietnam soghysy bayaghyda-aq kelmeske ketken joq pa. Áldeqashan eskirgen taqyryp. Onyng ýstine kórkemdigi de shamaly. Senderge Qaltay Múhamedjanovtyng «Bóltirigin» qong kerek. Sonda óz-ózderindi oinap shyghasyndar. Solay, balaqandar. Kelesi jyly qapy qalmandar, – dep ong qolyn sәl kóterip, bәrimizben qoshtasu isharasyn jasaghan boyy keri búrylyp, zaldan shyghyp ketti.

Biz keyde agha buynnyng boyyndaghy bar asyl qasiyetterdi óz biyiginde baghalay almay jatamyz. Ózimiz dәl osy kýiimizde tóbeden týse salghanday, bәrin kinәlap, kýstanalap shyghatynymyzdy qaytersin. Al shyndyghyna keler bolsaq, olardyng boyynan tabylatyn ghylym-bilim men ónerge degen inkәrlik bizding boyymyzdan kóbine kóp tabyla bermeytin siyaqty. Tipti tabyla qalghan kýnning ózinde agha buynnyng boyyndaghy kól-kósir qúshtarlyqtyng júqanasynday ghana.

Ómekenning óner taqyrybyna aghyp túruynyng syryn men keyin Maya apamyzdyng myna bir esteliginen anghardym: «Ómirbek qalt etken bos kezderinde «Moskva – Tovarnayagha» baryp júmys istep, kýrep aqsha tabatyn. Sonyng arqasynda kiyimimiz de býtin, qarnymyz da toq bolyp, senbi, jeksenbi kýnderi múrajaylardy, qala syrtyndaghy tarihy oryndardy aralap, spektaklider men konsertterdi de qúr jibermeytinbiz. Ómirbek teatrlardyng aldynghy oryndaryndaghy eng qymbat biyletterdi satyp alyp keletin».

Kelesi jyly biz rektorymyzdyng úsynysyn jýzege asyryp, Qaltay aghamyzdyng «Bóltirik bórik astyndasyn» sahnaladyq. Jastar teatrynyng akteri Jaqsybek Qúrmanbekovting rejisserligimen (men – assistent) Marfughany – Saltanat Aybergenova, Súnghatty – Beybit Saparaliyn, Arystandy – Núrtóre Jýsip, Bekendi – Saghatbek Medeubekov oinap, studentter qauymyn kýlkige qarq qylyp, qalalyq konkursta bas jýldeni jenip aldyq.

Rektormen ekinshi kezdesu 1979 jyldyng qysynda ótti. Búl jaz boyy – qúrylys, kýz bastala auyl sharuashylyghyna jegilip, kýzde ghana uniyversiytet auditoriyasynda bas qosyp, qys ortasyna qaray sporttyq babyna endi keletin studentter arasynda týrli sport jarystarynyng qyzatyn kezi. Sonday kýnderding birinde uniyversiytet samboshylary bas bapker Temirhan Mynaydarúly Dosmúhanbetovting jetekshiligimen aq ter, kók ter bolyp qalalyq spartakiadagha dayyndalyp jattyq. Kenet esik ashylyp, S.L.Liyberman deytin deneshynyqtyru kafedrasynyng mengerushisimen birge zalgha rektor kirip keldi.

Biz dereu jattyghudy dogharyp, nazarymyzdy kelgenderge audardyq.

– IYә, batyrlar, haldaryng qalay. Temirhan aghalaryng túrghanda qalalyq chempionatty qalpaqpen úryp alatyndaryna kýmәn joq. Bizge KSRO, Europa, kerek desen, әlem chempiondary kerek. Áli kýnge deyin sambodan bir qazaq ne Europany, ne әlemdi útqan joq. Sonday chempiondar shygha ma sening myna batyrlarynnan, Temirhan, – dedi rektor bas bapkerding qolyn alyp jatyp.

– Shygharamyz, Ómirbek Aryslanovich. Mindetti týrde shyghady, – dep Temekeng nyq senimmen jauap qatty.

Osy kezde Ómeken:

– A, nu-ka, davayte tryahnem starinoy, – dep ýstindegi kostumi men galstugin sheship, ayaq kiyimin tastap kilemning ortasyna shyqty.

An-tang qalghan bizder ýrpiyisip shetke qaray yghystyq.

Kileng shiyrshyq atqan sportshy jigitterge asyqpay kóz jýgirtip shyqty da:

– Dәu de bolsa týie baluan sen bolarsyn. Kele ghoy múnda, – dep salmaghy 100 keliden artyq Ziyadyn Isabekovti kilemge shaqyrdy.

IYmene basyp ortagha shyqqan Ziyadyn sәl enkeyip aghasyna qos qolyn birdey úsynyp sәlem berdi de jarty adym keyin shegingen kýii sol ornynda túryp qaldy.

Ánsheyinde bizge tauday bolyp kórinetin rektordyng túlghasy qansha zor bolsa da boyy bizding Ziyadynnan әjeptәuir kishi eken.

Biraq ony eleng qylayyn dep túrghan rektor joq. Ayaghyn alshang basyp, algha jyljyghan aghamyz kimono kiygen Ziyadynnyng qos qolyn bilek túsynan qysyp ústap ózine qaray tartyp qaldy. Sóitti de qarsylasynyng sol qolyn keyin serpip, ong qolyn iyghyna qysqan kýii jalt búrylyp, shiraq qimylmen týie baluandy qos jauyrynymen kilemge top etkizdi.

Beldesuding dәl osylay ayaqtalghanyna riza bolghan Ziyadyn da atyp túryp, rektordyng qolyn qysty.

– IYә, aghana jol bergenindi ishim sezip túr. Rahmet, ainalayyn. Jortqanda jolyng bolsyn! – dep shәkirtining arqasynan qaghyp, bauyryna basty da Temirhan Mynaydarúlyna qarata:

– Al, Temeke, janaghy uәdendi sen úmytsang da, men endi úmytpaymyn, – dep bapkerding de qolyn alyp, qúshaghyna basty.

Shyghyp bara jatyp, Temirhan Mynaydarúlyna kýlimsirey kóz tastap:

– Chidaoba, – degen jalghyz auyz sóz aitty.

– Týsindim, týsindim, – dedi Temeken.

Al biz eshteneni de týsingen joqpyz.

Rektor shyghyp ketkenshe kórgen týstey bolghan әlgi oqighagha sener-senbesimizdi bilmey antarylyp túrghan bizge bapkerimiz:

– Ómirbek aghalaryng jas kezinde sambodan Mәskeuding chempiony bolghan. Ol kisi MGU-de oqyghan 50-jyldary sambodan halyqaralyq jarystar ótkizilmeytin. Eng alghashqy Europa chempionatynyng ózi 1972 jyly ghana ótti. Eger búl sport týri erterek halyqaralyq dәrejede tanylghanda aghamyzdyng ýlken-ýlken jarystarda top jaruy da әbden mýmkin bolar edi. Sondyqtan rektordyng janaghy sózinde onyng jas kýnindegi ýlken armany jatyr. Al ony jýzege asyru senderding paryzdaryn. Onyng ýstine jana uәde berdik, al uәde – jigit sózi ekenin úmytpandar, – dedi batyr túlghaly rektordyng baluandyghy jayly sheshile sóilep.

Biz onyng shyghyp bara jatyp aitqan sózining qúpiyasyn súradyq.

– Á, ol sózde eshqanday qúpiya joq. Sambo – kýres ónerining eng jas týri. Onyng negizi tym bertinde, 30-jyldary qalanghan. Sambonyng atasy A.Harlampiyev kýresting aila-tәsilderin jinau ýshin býkil Kenes Odaghyn kezip, últtyq kýres týrlerin zerttegen. Bile bilsender, onda qazaqsha kýresting de amaldary az emes. Al gruzinderding últtyq kýresi «chidaoba» dep atalady. Aghalarynnyng janaghy qoldanghan әdisi sol chidaobadan alynghan, – dep bizge qúpiya bolyp kóringen sózding syryn da aityp berdi.

Jyldar ótken son. Ministr T. Dosmúhanbetov  pen deputat Ó. Joldasbekov

Temirhan aghamyz da er eken. Uәdesinde túryp, sekseninshi jyldary KazGU-ding ghana emes, býkil Qazaqstannyng atyn әlemge tanytqan Madlen Qaliyekov pen Aytjan Shangharaev atty eki әlem chempionyn shyghardy. Ziyadyn dosymyz da býkilodaqtyq jarystarda top jaryp, Qazaqstannyng birneshe dýrkin chempiony atandy. Ózi de jas kýninde sambodan halyqaralyq dәrejedegi sport sheberi bolghan T.M.Dosmúhanbetov keyin KSRO men Qazaqstannyng enbek sinirgen jattyqtyrushysy, al elimiz tәuelsizdik alghan jyldarda eki ret Sport jәne turizm ministri qyzmetine taghayyndaldy.

Rektormen ýshinshi kezdesu uniyversiytetting songhy kursyna ótken jyly boldy. Jalghandy jalpaghynan basyp jýretin jastyq shaqtyng jeligimen jelpinip jýrgen kýnderding birinde jazaly bolyp Djo aghaydyng aldynan bir-aq shyqtym. «Jazaly» dep júmsartyp aitqanym bolmasa, mening uniyversiytette qalu-qalmauym qyl ýstinde túr.

– IYә, ne bolyp edi, ózi. Biraq tek shyndyqty ait, – dep akademik maghan qaharlana kóz tastady.

Men qalyndyghymnyng qúrbysyna til tiygizgen tentekti «tezge» qalay salghanymdy qaz-qalpynda bayandap berdim.

Aytqan sózim әser etti me, әlde esine birdene týsti me, rektor ornynan túryp, kabiynetining sol jaghyndaghy terezening aldyna keldi de, estiler-estilmes bәseng dauyspen:

– Osyghan úqsas jaghday mening de basymda bolyp edi, – dep kýbirlegendey boldy. Sәlden song maghan jalt búrylyp:

– Ústazyng Temirhan Mynaydarúly da aragha týsip jatyr. Biraq sen búdan bylay júdyryq ózimdiki dep ondy-soldy júmsay bergenindi qoy. Bir jolgha keshireyik. Kelesi joly óz obalyng ózine. Al qazir dekanyna bara ber, – dep ornyna kelip otyrdy.

Djo aghaydyng dauysy qatqyldau shyqsa da, ar jaghynda zili joq sózi maghan «aynalayyn» dep mandayymnan sipaghannan kem bola qoyghan joq.

Rektordyng tereze aldyndaghy sózining syryn keyin bildim. Ómekeng Mәskeude oqyp jýrgende túmsyghynyng astynan basqany kórmeytin tonmoyyndar tramvayda kele jatqan qazaq qyzdaryn balaghattap, til tiygizipti. Namysqoy Ómirbek birden әlgilerdi sabasyna týsirip, sybaghasyn qolyna ústatyp jibergen eken. Biraq is nasyrgha shauyp, onyng oqudan, tipti komsomoldan shyghu qaupi tuady. Student Joldasbekov «tentektiginin» tarihy tintilip, Shymkent qalasynyng komsomol komiytetine anau-mynau emes, Mәskeu qalalyq komsomol komiytetining birinshi hatshysy Sizovtyng atynan qatynas qaghazy týsedi. Sol kezde qalalyq komsomol úiymyn basqarghan Tәjigýl Serikbayqyzynyng derekteri boyynsha, súrau salghan oryngha Ó.Joldasbekovti maqtap, madaqtaghan jauap hat joldanady. Osylaysha ayaq astynan uniyversiytetpen, komsomolmen qoshtasa jazdaghan Joldasbekov әreng degende ýiirine qaytyp oralypty.

Seksen ekinshi jyly biz qolymyzgha arystan rektor qol qoyghan diplom alyp, KazGU-den qanattanyp úshtyq.

S.M.Kirov atyndaghy QazMU rektoratynyng jinalysy, 1977 j.

Seksen altyda kýlli Kenes Odaghyn dýr silkindirgen Jeltoqsan kóterilisi boldy.

Mәskeuden shyghatyn “Pravda”, “Izvestiya”, “Komsomoliskaya pravda” gazetterinde qazaq últshyldyghy turaly zәr-zahary birinen-biri ótetin materialdar shyghyp jatty. Ile-shala Qazaqstangha SOKP Sayasy Burosynyng mýshesi M.S.Solomensev bastaghan qylyshynan qan tamghan komissiya kelip, “kishi repressiyany” bastap kep jiberdi.

Búl ózi “kishi repressiya” dese degendey-aq edi. Uniyversiytet arhiyvinen alynghan naqty derekter boyynsha, jeltoqsan oqighasyna qatysqany ýshin KazGU-de 270 student oqudan shygharylyp, 5 student 3 jyldan 7 jylgha deyin bas bostandyghynan aiyryldy.

Keyin Ómirbek aghanyng ózi aitqanday, búl sifr búdan әldeqayda kóp boluy mýmkin eken. Ol KGB-nyng sumandaghan qyzmetkerleri alanda bolghan studentterding suretterinen túratyn salaqúlash alibommen fakulitet aralaugha kiriskende, rektor ózi erekshe senimdi dekandar arqyly túzaqqa týskeli túrghan studentterding bir tobyna “densaulyghy”, “ýlgerimi”, “otbasylyq jaghdayy” degen týrli jeleulermen bir-eki jyldyq akademiyalyq demalys berip, qútqaryp jibergen. Keyin qughyn-sýrgin bәsensigen kezde olardyng barlyghy derlik uniyversiytetke qaytyp oralypty.

Komissiyany ózi bastap kelgen Solomensev “KazGU – rassadnik nasionalizma, pora navesty zdesi poryadok” dep bar qaharyn bas uniyversiytetke tókti. Uniyversiytet rektory Ó.Joldasbekov pen dekan T.Qojakeev partiyadan shygharylyp, qyzmetinen quyldy. Múnyng ózi qyp-qyzyl nauqangha ainalyp, gazetterge “Joldasbekov ne ýshin partiyadan shygharyldy?” degen alaulatyp-jalaulatqan materialdar basyldy.

Qorqau qasqyrlar Arystandy seksen ret tergeuge alyp, jabyla talasa da jene alghan joq. Basyna – jaza, janyna jara týsken Joldasbekov bar qiyndyqqa qasqaya qarsy túryp, jaghadan alyp, etekten tartqan qorqaulardy shashyp tastap, qaytpas qaysarlyqpen algha jyljydy.

«Soqtyqpaly, soqpaqty» zamanda ol jalghyz qalghan joq. Janynda qashanda shyndyqtyng jolynan tabylatyn akademik Zeynolla Qabdolov bastaghan qamqor aghalary, professor Baqytjan Júmaghúlovtyng tóniregine toptasqan izbasar inileri boldy.

Rektor jәne partiya úiymynyng hatshysy B.Júmaghúlov

Ó.Joldasbekovti partiyadan shygharugha arnalghan ashyq partiya jinalysynda, qansha degenmen Mahambetting túqymy emes pe:

– Ómirbek Arystanúly qúbylys qoy. Ony dattaudyng ornyna maqtau kerek, – dep Zeynolla aghamyz aqyryp tendik súrapty.

Kóz aldynda shyndyqtyng atasy ólip jatqanyna shydamaghan professor S.Liyberman komissiyanyng aldyna uniyversiytetting telefon anyqtamalyghyn jayyp salyp:

– Sizderding aityp otyrghandarynyz qaydaghy últshyldyq. Mynaghan qarasandarshy, jarqyndarym-au: Puriys, Shvarsman, Genkiyn, Gorenman, Sluskiy, Rozenfelid, Aguchevich, Speranskaya, Mirkiyn, Uliman, Liyberman. Qazaqstannyng bir de bir joghary oqu oryndarynda osynshama evrey istegen emes, – dep ashynyp aighay salypty.

Uniyversiytet professorlary Arystan rektordy kóp qorqaudyng talauyna bermey, “qatang sógispen” aman alyp qaldy. Biraq qadalghan jerinen qan alatyn komissiya qalalyq partiya komiytetining burosy arqyly Ó.A.Joldasbekovti aqyry partiyadan shygharyp, degenine jetip tynady.

Arystandy talau nauqany múnymen toqtalmaydy.

Kóp úzamay Solomensev bastaghan komissiyany KSRO Bas prokuraturasynyng asa manyzdy isteri jónindegi tergeushisi A.Kalinichenko basqarghan janalghyshtar toby almastyrady.

“Joldasbekovting últshyldyghy” ony abaqtygha jabugha jeleu bolyp jarytpaytyndyqtan, olar rektordyng kabiyneti, ýii, sayajayy, kóligi tóniregin týgel timiskilep, kór-jerden ilik izdep, is qozghay bastaydy.

Sóitip jýrgende komissiyanyng kókten izdegeni jerden tabylghanday bolyp, uniyversiytetke alynghan, qúny 200 myng somdyq jihazdar toptamasy “joq” bolyp shyghady.

– Ol bar, kilti mening seyfimde. Toptamany sol kilttermen týgendeuge bolady. Dúrystap qarasanyz bәri oryn-ornynda túr, – dep júmbaqtap jauap beredi rektor alghashqy tergeude aghynan jarylghan bolyp.

Seyften bir buma kiltti alghanymen jihazdyng tórtten birin ghana rektordyng kabiynetinen tauyp, qalghanyn qolyna sham alyp izdese de taba almaghan tergeushi ony qayta shaqyrady:

– Búl ózi bóliske týsip ketken jihaz. Qalghany mening orynbasarlarymnan shyghyp qaluy mýmkin, – deydi júmbaqtyng taghy bir úshyn shygharyp.

Tergeushiler uniyversiytet prorektorlarynyng ýiin týgel tintip, ózderinen qayta-qayta jauap alsa da, esh nәtiyje shyghara almay Joldasbekovti qaytadan tergey bastaydy.

– Mýmkin emes. Solardyng alghany aidan anyq. Dúrystap izdey almaghansyndar ghoy. Tipti jihazdy bóliske salugha bas korpusta isteytin eki dekannyng da qatysy bar. Mýmkin solar moyyndap qalar, – dep tergeushilerdi taghy bir sýrleuge salyp jiberedi.

Shash ornyna bas alugha dayyn túrghan әlgiler әp-sәtte eki dekannyng ýiin әpter-tәpterin shygharyp, ózderin súraqtyng astyna alady. Búdan da eshnәrse shyqpaghan song Joldasbekov taghy da tergeuge shaqyrylady. Búl joly Kalinichenko qatty ketip:

– Mazaghynyzdy dogharynyz, joldas Joldasbekov. Men sizding tergeu isine kómektesuge niyet bildirgeniniz ýshin jazanyzdy jenildeteyin dep jýrsem, siz meni aqymaq qylghynyz keledi eken ghoy. Qyljaqty qoyyp, jihazdy qashan, kimge, qanday jaghdayda bergeninizdi ashyq aitynyz. Áytpese búl kýninizge zar bolasyz әli, – dep qoqan-loqy jasaugha kóshedi.

– Joldas tergeushi, búghan deyin aitqan bir de bir sózimnen qayta almaymyn. Onday qymbat jihazdyng alynghany ras. Onyng mәjilis ótkizetin ýsteli men eki kitap shkafy mening kabiynetimde, al divany qabyldau bólmemde túr. Ony óziniz kórdiniz. Al qalghany mening orynbasarlarym men eki dekannyng siz izdegendey ýiinde emes, kabiynetinde túr. Al sizding adamdarynyzdyng ony kórmegen sebebi, olar jihaz emes, pәle izdegen, – dep yzadan jarylarday bolghan tergeushige jaybaraqat qana jauap qatypty.

Akademikting ýnemi osynday qiytúrqy kombinasiyalarmen bir emes, birneshe ret әbden aqymaq qylghanyna yza bolghan A.Kalinichenko:

– Etot Djoldasbekov, ne kompiuter, a sistema kompiuterov, kotoryy predvidit na 20 hodov vpered, – degen eken.

Múnyng aldynda әigili “maqta isi” boyynsha ózbek aghayyndardy qalpaqpen úryp alugha ýirengen mәskeulik tergeushiler arystanday aibat shekken Joldasbekov, kókjalday qaysar minezdi Qojakeevterdi qansha әurelese de esh nәtiyje shyghara almay, әbden saly sugha ketedi.

Ómekeng qughyn-sýrginge ilikken jyldary men Qazaq ensiklopediyasynyng Bas redaksiyasynda qyzmet isteytinmin. Ortalyq Komiytetting zildi búiryghymen respublikamyzdyng ghylym-bilimine arnalyp 1988 jyly jaryq kórgen “Qazaq SSR” qysqasha ensiklopediyasyndaghy akademik Ómirbek Joldasbekov turaly esimnamalyq maqala alynyp tastaldy.

Osy bir әdiletsizdik ýshin ózimizdi qaraday kinәli sanap jýrgende Ómekeng telefon soghyp:

– Búghan senderding esh kinәlaryng joq. Men turaly maqala 12 tomdyq qazaqtyng túnghysh ensiklopediyasynda shyqqan. Ony búl sýmelekter baltalasa da búza almas. Búdan keyin de ómir bar shyghar. Aman bolsaq, sonda taghy shygharmyz. Al sen jengeng turaly maqalany qadaghalarsyn. Ol – doktorlyqty taza, óz enbegimen qorghaghan adam. Jengeng ýshin kimmen bolsa da maydandasugha әzirmin, – dedi.

Ómekeng tar zamanda tabysqan jary Maya Mihaylovnany erekshe jaqsy kórushi edi. Maya jengemizding әkesi Múhametәli otyzynshy jyldarda Ontýstik Qazaqstan oblystyq partiya komiyteti auyl sharuashylyghy bólimining bastyghy qyzmetin atqarghan bedeldi adam bolypty. Qazaq ziyalylarynyng alghashqy legi repressiya tyrnaghyna ilikkende Múhametәli aghamyz solardyng qatarynda 37-ning qandy qasabyna týsip, al jary Súluhan Karlagtan bir-aq shyghady. Soghystan keyin stalindik qúrsau sәl bosansyghan kezde Súluhan apamyz tútqynnan bosatylyp, Shymkentte túrugha rúqsat alady. Osy qaladaghy orys orta mektebinde oqyp jýrgen Maya 9-synypqa kelgende Shymkenttegi Q.Sypataev atyndaghy qazaq mektebinde oqityn Ómirbekpen tanysady.

Mektep bitirgenshe Qozy men Bayanday júby jazylmaghan eki jas – Ómirbek – Mәskeu, al Maya Leningrad uniyversiytetine oqugha týsedi.

Sol kezding ózinde eti tiri Ómekeng uniyversiytet basshylyghyna qayta-qayta kirip jýrip, bolashaq jaryn MGU-ding filologiya fakulitetine auystyrady. Kýndiz oqyp, keshke júmys istey jýrip ózin de, qalyndyghyn da asyraydy. Tipti artyq-auys tiyn-tebendi alystaghy anasyna da jiberip otyrudy úmytpaghan. Eki jas besinshi kursqa kóshkende shanyraq kóterip, MGU-ding endi ghana paydalanugha berilgen kóp qabatty bas korpusynda ýilenu toylaryn ótkizedi. Toygha sol kezde Mәskeude gastrolidik saparmen jýrgen, ataghy jer jaratyn әigili әnshi Roza Baghlanova qatysyp, jastayynan jetimdikting zaryn kóp tartqan qos múnlyqqa mәngi úmytylmas syilyq jasaydy. Baghlanova әn shyrqaghan búl toy keyin talay adamdar tamsana aityp jýretin taghylymdy toy bolypty. Osylaysha bala kýninde, balapan kezinde tabysyp, mәngilikke taghdyr qosqan asa nәzik jaratylysty jary – Maya jengemizdi Ómekeng ómir boyy alaqanyna salyp ótti.

Ó. Joldasbekovting otbasy

...Kóp úzamay ensiklopediyanyng ýshinshi tomy shyghyp, onda ghylym doktory, professor M.M.Baghyzbaeva turaly men jazghan arnayy esimnamalyq maqala jariyalandy.

Kere qarys qalyng kitapty qolyna ústap túryp Ómekenning sondaghy quanghanyn kórsen:

– Maya, Maechka! Býgin sening kýnin. Tariyhqa kirgen degen osy. Men búrynghy ensiklopediyagha kirsem, sen myna su jana ensiklopediyagha endin. Búdan artyq qanday qúrmet kerek. Jalpy ensiklopediyagha bir ýiden bir professor kirse de jetpey me? – dep qansha kónili jarym bolyp jýrse de, jarynyng quanyshyna jas baladay quanyp, sonyn kishigirim toygha ainaldyryp jiberdi.

Seksen segizding sonynda tórt tomdyq qysqasha ensiklopediyanyng 4-tomy óndiriske ketti. Búl kezde Joldasbekovting partiyalylyghy әli qalpyna keltirilmegen edi.

Býgingi jastar bile bermeui mýmkin: ol kezde partiyadan shyghu qoghamdyq ómirden alastatylumen birdey edi. Partiyadan shyqqan adamgha esik atauly tars jabylyp, biylik atauly jonyn ghana kórsetetin.

Seksen segizding sonynda qysqasha ensiklopediyanyng kólemi 138 baspa tabaqtyq 4-shi qorytyndylaushy tomy óndiriske jiberilip, verstkalary kele bastady. Búl 89-jyldyng ortasyna deyin jalghasyp, jaz ortasy aughanda tom negizinen týpteuge dayyn boldy.

Sol kezde Qazaqstandy eki jarym jyl boyy alashapqyngha salghan G.Kolbin ketip, respublika basshylyghyna Núrsúltan Nazarbaev keldi. Respublika Ministrler Kenesin basqaryp jýrgen kezde-aq KazGU-ge birneshe ret arnayy kelip, qalashyq qúrylysymen tanysqan, Ómekenning ózin de, iskerligin de jaqsy biletin Núrsúltan Ábishúly kesek minez tanytyp, jazyqsyz qughyn-sýrginge úshyraghan azamattyng partiya biyletin qaytartyp berdi. Ó.A.Joldasbekovting partiyalylyghynyng qalpyna keltiriluin respublika júrtshylyghy onyng tolyq sayasy aqtaluy retinde qabyldady.

Búl kezde 4-tom týgeldey derlik verstkalanyp, songhy qosymshalary ghana óndiristen kelip jatqan. Ensiklopediyanyng jauapty hatshysy retinde men osy tomdaghy KazGU-ding oqytushysy, keyin Qazaqstannyng Ádilet ministri bolghan K.Kolpakovtyng “Jariyalylyq” atty maqalasynan 1500 tanbalyq kólemdi oiyp otyryp alyp, onyng ornyna akademik Ó.A.Joldasbekov turaly maqalany jayghastyrdym. Bas redaktorymyz, akademik Rymghaly Núrghaly mening búl “tapqyrlyghymdy” quana qúptady. Sóitip, 1989 jyldyng sonynda jaryq kórgen “Qazaq SSR” qysqasha ensiklopediyasynyng 4-tomynda Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynov bastaghan Alashtyng qaytyp oralghan arystarymen birge Ó.A.Joldasbekov turaly ensiklopediyalyq maqala jarq ete qaldy.

– Eto uje ne toliko politicheskaya reabilitasiya, a politicheskoe priznanie moih zaslug. Posmotri, v kakoy kompaniy okazalsya. Teperi my im pokajem, kto esti kto, – dedi akademik quanyshtan qyzyl shyrayly jýzi bal-búl jaynap.

Dәl sol kezden bastap akademik Joldasbekovting esimi gazet-jurnal betterinde, tele-radio efirlerinde jiyi-jii atalyp, azamattyng ardaqty aty qalpyna keltirile bastady.

Arystan taghy da jortuylgha shyqty.

Kelesi 1990 jyly Qazaqstan tarihynda túnghysh ret demokratiyalyq jolmen Parlament saylauy ótti. Ómirbek Arystanúly ózi 16 jyl qyzmet istegen uniyversiytet okruginen balamaly negizde deputattyqqa týsti. Okrugting aty “uniyversiytet” degeni bolmasa, onda KazGU, KazPTI, Qazaq energetikalyq instituttary men basqa da tolyp jatqan mekemeler ornalasqan óte ýlken okrug bolatyn. Onyng ýstine jogharyda atalghan ýsh oqu ornynyng rektorlary da Ómekenning basty qarsylastary retinde saylaugha týsti. Onyng ber jaghynda S.Duvanov, G.Erghaliyeva siyaqtylar da dәl osy okrugten tirkelip, saylau aldy nasihattyng kórigin qyzdyryp-aq jiberdi. Búl ózi qyrghyn saylau boldy.

Búl joly da akademikting saylau shtabyn ózi “moy moguchiy chelovek” dep erkelete jaqsy kóretin shәkirti B.Júmaghúlov basqardy. Bir kýni Baqytjan telefon soghyp:

– Múha, Ómekeng ózine bir sharua tapsyryp edi. Kózbe-kóz kezdesip, aqyldassaq qaytedi, – dedi. Men birden kelistim. Kóp úzamay ol ensiklopediyagha keldi. Telefondy, kabiynettegi әngimeni tyndau degennen әbden zәtte bolghan bizder dalagha shyghyp sóilestik.

Ol kezde baspahana atauly týgeldey memleket menshiginde bolatyn. Kóshiru apparaturalaryn bylay qoyghanda, jazu mashinkalary qaripterining ýlgilerine deyin KGB-nyng esebinde túrushy edi. Baqytjangha Ómekenning saylau paraqshalaryn kóbeytu kerek bolghan. Jәne anau-mynau emes – 10000 dana. Onday mýmkindik bizde bar. Biraq oghan ensiklopediyanyng ýsh aigha mólsherlengen kóshiru úntaghy ketedi. Men qoldan kelgenshe kómektesetinimdi aityp, naqty jauabymdy erteng beretin bolyp uaghdalastyq. Erteninde Baqytjan ekeuimiz ensiklopediyanyng podvalyndaghy rotaprint bólmesinde qúddy bir astyrtyn úiym mýshelerindey esikti ishinen ilip alyp, bolar bolmas jaryqta týni boyy jalghyz bettik saylau paraqshasyn 5000 dana etip kóbeytip, saylaushylargha tarattyq.

Ómekeng alghashqy turda-aq suyrylyp algha shyghyp, Energetikalyq instituttyng rektory A.Bogatyrevpen ekinshi kezenge ótti. Ekinshi turda da eski rotaprintting paydasy tiydi. Sol joly Ómekenning júldyzy onynan tuyp, 12-shaqyrylghan respublika Jogharghy Kenesining deputaty bolyp saylandy. Búl onyng ýlken sayasat sahnasyna aqboz atyn oiqastata saltanatpen oraluynyng basy edi.

Toqsanynshy jyldar Ómirbek agha ýshin tabysty jyldar boldy. Onyng tóniregine bir kezderi qatary siyrey bastaghan alys-jaqyn aghayyndary men dostary jinala bastady. Sonda: “Abaylasanshy, sening dosynnan qasyng kóp” degen janashyryna: “Qas sanaugha uaqyt joq, dos týgendep jýrmin”, – dep jauap qatypty. Keyin onyng búl sózi el arasyna aforizm retinde tarap ketti.

Akademik Ó.Joldasbekov 1991 jyly Qazaqstan tarihynda túnghysh ret Injenerlik akademiya qúryp, onyng túnghysh preziydenti bolyp saylandy. Aghyny qatty aq dariyaday ýnemi algha jyljityn akademik onyng da júmysyn az ghana uaqyt ishinde dóngeletip jiberdi.

Búl jyldary men ensiklopediyadaghy qyzmetten ketip, kәsipkerlik jolyna týsken edim. Sol kezdegi myna bir oqigha da әli kýngidey esimde.

Men kәsipkerlikti ózim qyr-syryn әbden jaqsy biletin baspagerlikten bastadym. Búl 1992 jyldyng kóktemi edi. Joghary oqu oryndaryna týsetin talapkerlerge arnalghan kómekshi oqu qúraldaryn shygharugha kiristim. Sonyng ishinde “Orys әdebiyeti” boyynsha oqu qúralyn jazudy M.M.Baghyzbaevadan ótindim. Ol ózining Juravleva deytin әriptesin qosalqy avtor retinde qasyna alyp, bas-ayaghy 1-2 aidyng ishinde qoljazbany dayyn etti.

Oqu qúraly baspahanadan jana ghana shyghyp, sýiinshi danasy kelgen kýni Maya Mihaylovnamen habarlastym. “Týs kezinde ýige kelseng qaytedi. Aghang da seni izdep jýr edi”, – dedi ol qashan kórseng jazbaytyn sol bayaghy biyazy dauyspen.

Joldasbekovter akademik M.Qozybaevpen bir ýide, bir podezde: Manash agha – ýstingi, Ómekender astynghy qabatta túratyn.

Ýige kelsem dastarhan jaily, janynda men jygha tanymaghan qonaghy bar Ómekeng erekshe kónildi eken:

– Múhtarjan bizding ýige tek quanysh syilap qana keledi. Býgin mening Maechkamnyng kitaby shyqty. Qane, kórsetshi ózin, – dep men úsynghan alqyzyl týsti, júqa múqabaly kitapshany meyirlene qolyna aldy.

– Maya, mynau tipti ózing siyaqty ýlbirep túrghan ne degen әdemi kitap. Qútty bolsyn. Sýiinshisi menen. Al, Múhtar, sen de sýiinshindi dayynday ber. Aghang býgin Mejdunarodnaya injenernaya akademiyanyng 1-viyse-preziydenti bolyp saylandy. Sondyqtan býgin bizding ýide dvoynoy quanysh, – dep oryssha-qazaqshany aralastyra sóilep, bizdi dastarhangha shaqyrdy. Ómir boyy orys tildi ortada qyzmet istep, enbek etse de Ómekeng qazaqshany kelistirip-aq sóileytin, biraq kónildi sәtterde orysshany da kesek-kesegimen toghytyp jiberetin jәne múnysy ózine erekshe jarasyp túratyn.

Aghamyz sol joly erekshe sheshilip sóiledi. Mening kәsipkerlikke auysqanymdy quana qúptap, talay-talay taghylymdy aqyl-kenesterin aitty.

“Kupiy-prodaydyn” zamany әli-aq ótedi. Osy baghytynnan ainyma. Kóp oqityn elge kóp kitap kerek”, – dep ýnemi jigerlendirip otyrdy.

Toqsanynshy jyldary Ómekeng ózi qúrghan Injenerlik akademiyany ayaghynan nyq túrghyzdy. Ol az deseniz, Halyqaralyq injenerlik akademiyasynyng qaz túryp, býkil dýnie jýzine qanat jaiyna asa zor yqpal etti. Oghan osy akademiyanyng býgingi preziydenti, aty әlemge mәshhýr ghalym, akademik B.V.Gusevtin: “U.A.Djoldasbekov ne toliko velikiy uchenyy y injener, poluchivshiy priznanie v Rossii, Kazahstane, Aziy y Evrope, no y vydayshiysya organizator injenernogo dviyjeniya v miyre, odin iz sozdateley Mejdunarodnoy injenernoy akademii, avtoriytet kotorogo poluchil podderjku selogo ryada stran mira... SShA, Germanii, Anglii, Fransii, Kitaya, Yujnoy Korei, Yaponii, Pakistana, Egipta y mnogih drugiyh”, – degen sózderi kuә.

Halyqaralyq injenerlik akademiyanyng preziydenti B.Gusev pen Ó.Joldasbekov

Mening Qazaqstanda akademik Ó.A.Joldasbekov negizin salghan mәshiyneler men mehanizmder teoriyasynan habarym joq. Biraq akademikting osy sala boyynsha 70-ten astamy shet elderde jaryq kórgen, jalpy sany 400-ge juyq ghylymy enbekting avtory atanyp, 126 avtorlyq kuәlik pen sheteldik patentter aluy onyng asa ýlken aqyl-oy iyesi bolghandyghynyng aiqyn aighaghy dep bilemin.

Ómekeng әlem ghúlamalary moyyndaghan abyroy-ataqtargha ataghy aspandap túrghan sekseninshi jyldary emes, әli eluge de tolmaghan jetpisinshi jyldary-aq jetipti. Eger siz Ýlken Kenes Ensiklopediyasynan bastap, býgingi Reseyde shyghyp jatqan kez kelgen әmbebap ensiklopediyany ashar bolsanyz, odan mindetti týrde “Artobolevskiy I.IY.” degen esimnamalyq maqalany tabasyz. Sonau 1946 jyly akademik saylanyp, 1969 jyly Sosialistik Enbek Eri atanghan, sóitip 1977 jyly dýnie salghan osy bir ghúlama ghalym turaly barlyq ensiklopediyalarda eshbir ózgerissiz qaytalanyp kele jatqan bir ghana definisiya bar. Ol: “mәshiyneler men mehanizmder teoriyasy salasyndaghy ghylymy mektepting negizin salushy” degen anyqtama. Mine, osy aty anyzgha ainalghan akademik I.I.Artobolevskiy 1976 jyly (ol kezde Ómekenning jasy 45-te): “Akademikom U.A.Djoldasbekovym, vydaishimsya uchenym, provedeny shirokomasshtabnye nauchnye issledovaniya po razrabotke teoriy mehanizmov vysokih klassov y sozdany prinsipialino novye, ne iymeiyshie analogov v mirovoy praktiyke, mehanizmy y manipulyasionnye ustroystva vysokih klassov, kotorye zashiysheny avtorskimy sviydetelistvamy SSSR na izobreteniya y zapatentovany za rubejom”, – dep jazypty. Ústazdyng shәkirtine qansha talantty bolsa da “asa kórnekti” degen epiytetti qoldanuy siyrek. Ómekeng sony Artobolevskiyge aitqyzdy. Aytqyzghan – onyng әlemdik praktikada tendesi joq ghylymy janalyqtary. Bәlkim, onyng bәrin akademik Ó.Joldasbekov jeke-dara ashpaghan bolar. Mýmkin ol tendesi joq tehnikalardy talantty shәkirtterimen birge jasaghan bolar. Mәsele – sonyng ashylghanynda, moyyndalghanynda, adamzat iygiligine asqandyghynda. Al onyng bәrinde, sóz joq, akademik Ó.Joldasbekovting qoltanbasy bolghanyna óz basymnyng esh kýmәnim joq.

Akademik Ó.A.Joldasbekov 1993 jyly ózi tughan ontýstik ólkesinen Jogharghy Keneske taghy da deputat bolyp saylandy. Saylanyp qana qoyghan joq, onyng ghylym, bilim jәne jana tehnologiyalar jónindegi komiytetining tóraghasy boldy.

Ó.Joldasbekov – Qazaqstan Respublikasy Jogharghy Kenesining deputaty, 1993 j.

Kelesi 1994 jyly qoghamdyq-sayasy qyzmeti taghy da ýzdiksiz órleu jolyna týsken Ómekeng oilamaghan jerden sýrinip ketti.

Sol jyly 2 aqpanda Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á.Nazarbaev Últtyq Ghylym akademiyasynyng jalpy jinalysyna qatysyp, onyng preziydenttigine akademiyk-deputat Ó.A.Joldasbekovting kandidaturasyn úsyndy.

Osy tústa ótkenge sәl sheginis jasap, myna bir jaydyng basyn asha ketken jón siyaqty. Ómekeng KazGU-di basqarghan jyldary uniyversiytet pen akademiya arasynda bәsekelestik, tipti baqtalastyq ornyqty. Sol kezde Ghylym akademiyasyn basqarghan enjarlau preziydentting janynda, ýnemi shalqyp-tasyp, janyp-jarqyldap jýretin rektor júrtshylyqtyng da, ghylymy qauymnyng da nazaryn ózine audara bildi. Sonyng nәtiyjesinde uniyversiytetke bolashaghy zor jas ghalymdar aghylyp kele bastady. Alymdy rektor olardy kelgen boyda qamqorlyqqa alyp, basyna baspana, aldyna kafedra, laboratoriya berip, ghylymy júmyspen emin-erkin ainalysuyna barynsha jaghday jasady.

Búryndary konservativtik akademiyada kandidattyq, doktorlyq dissertasiyalar qorghau jolynda jyldar boyy jýretin ghalymdar, dinamikalyq damu jolyndaghy uniyversiytetke auysqannan keyin tez arada qorghap, ýlkendi-kishili ataq-abyroylardy alyp jatty. Sol jyldary, әsirese jasy 30 ben 40-tyng ar jaq-ber jaghyndaghy uniyversiytetting jas ghalymdary kandidat pen doktorlyqty qorghaudy bylay qoyyp, Qazaqstan men KSRO memlekettik syilyqtaryna ie boldy.

Mine, Ómirbek Arystanúly saylaugha týskende osy eski bәsekelestik qayta qozyp, qúlager kandidatura orta joldan qúlatyldy. Eger dәl sol joly preziydenttikke Ó.Joldasbekov saylana qalghanda Últtyq akademiyanyng keyingi taghdyry mýlde basqasha boluy әbden mýmkin edi.

Dauys beru qorytyndysy jariya etilgende: «Taqqa emes, tazalyqqa talasym bar», – degen Ómekenning kezekti sózi osy joly tuyp, qanatty sózge ainalyp kete bardy.

1995 jyly elimizding jana Konstitusiyasy qabyldanyp, sonyng negizinde qos palataly jana kәsiby Parlament saylanghanda Ó.Joldasbekov taghy da tughan ólkesinen dodagha týsip, jeke-dara top jardy.

Kóp úzamay respublika Parlamenti Mәjilisining әleumettik-mәdeny damu komiytetining tóraghalyghyna saylandy. Osy jyldary akademiyk-deputattyng dauysy Parlament minberinen jii estiletin boldy.

Toqsan jetinshi jyldyng jeltoqsan aiynda el ordasy Almatydan Astanagha kóshirilip, Arqanyng aqyrghan ayazy saltanat qúryp túrghan shaqta jana astanada dýrkiregen toy ótti.

Osy týngi «Meruert» meyramhanasynda ótken banketten song toyshyl qauym tobymyzdy jazbay arnayy úshaqpen Almatyny betke alyp qayta úshtyq. Áueli Almaty, keyin Tarazdyng әuejayy qabyldamaghan bizding úshaghymyz týn ortasy aughanda Shymkentke kelip qondy. Aynalayyn, ontýstiktegi aghayyndar-ay, últymyzdyng úly qayratkeri Bәiken Áshimov bastaghan toy qonaqtaryn týn ishi bolsa da, jayylyp jastyq, iyilip tósek bolyp qarsy aldy. Oihoy shirkin, kim bolmap edi sol toptyng ishinde: Q.Múhamedjanov, E.Serkebaev, A.Áshimov, S.Orazbaev, Sh.Uәlihanov, M.Maghauiyn, T.Sadyqov, N.Mamyrov, Aleksiy... nebir jaqsy men jaysandar. Shymkenttik bauyrlar bәrimizdi qúshaq jaya qarsy alsa da, bir kisige degen erekshe qúrmeti airyqsha sezilip-aq túrdy. Áriyne, ol osy qalada mektep bitirip, ghylymdaghy, ómirdegi jolyn tura osy jerden bastaghan Ómirbek agha bolatyn. Sol kezde densaulyghy syr berip, sharshap-shaldyghyp jýrse de, sonyng birin de sezdirmegen syrbaz qalyp tanytyp, kóppen birge dastarhan basyn әp-sәtte-aq mereke-dumangha ainaldyryp jiberdi.

– Býgin bәriniz de mening tughan qalamnyng qonaghysyzdar. Qonaq bolghanda myng shaqyryp keltire almaytyn qadirli meymansyzdar. Sondyqtan dәm aidap kelgen sizderden osy dastarhan basynan ketpeulerinizdi ótinemin, – dep ózi asaba, meni orynbasar etip dastarhan basyn dumandatyp jiberdi.

Búl ózi esten ketpes ghajap týn boldy. Án de aityldy, kýy de shertildi, әngime de aghytyldy, sharap ta ishildi. Dastarhan da dәl bir ertegidegi siyaqty Ómekeng shapalaq qaqqan sayyn aluan týrli dәmge tolghan ýstine tola berdi. Qonaqtargha zyr jýgirip qyzmet istegen inilerining is-әreketine mәz bolyp, qarq-qarq kýlgen akademik aghalaryna inilik izetpen qyzmet etumen boldy.

Dariya-dastarhannyng jaghasynda Ómekeng patsha bolghan sol týn mening jadymda mәngilik qalyp qoydy.

Shapqan attay, atqan oqtay kózdi ashyp júmghansha óte shyghatyn qayran ómir-ay desenshi. Kelesi jyly Qaratauda ónip, Alatauda órken jayghan qazaqtyng alyp bәiteregi qúlady degen suyq habar jetti.

Men auruhanagha kelgende aghanyng qúljanyng asyghynday qúrysh denesi bosanqyrap, kýreng jýzi quqyl tartyp, әsheyinde ot shashyp túratyn qos janary shýnireyip, jaghy sualynqyrap qalypty.

Qarasynan aghy kóbeye bastaghan qasyn sәl kóterip, “jetting be, bauyrym” degendey belgi berdi. Men ýnsiz kelip onyng aq seysepting syrtynda jatqan sol qolyn sәl ghana kóterip, qos alaqanyma saldym. Eti qasha bastaghan aghanyng salaly sausaqtary maghan júp-júmsaq sezildi. Ol súlyq jatqan ong qolyn bayau ghana kóterip mening qolymnyng ýstine qoydy.

Osy sәtte aghanyng ayaly alaqandary arasynda qalghan mening qoldarym arqyly óne boyyma erekshe bir shuaq shym-shymdap tarap jatqanday әserde boldym.

Búl ýnsiz qoshtasudy tu syrtymda túrghan dәrigerding ong iyghymnan jaylap qana týrtui búzdy. Men boyyma jyp-jyly núr qúighan aghanyng alaqandaryn jaylap qana aq jaymanyng ýstinde qaldyryp, onyng meyir-shapaghat shashqan jýzinen kóz almastan birtindep keyin shegindim. Búl bizding eng songhy baqúldasuymyz edi.

Arystannyng alyp túlghasy tura kelgen ajalmen toghyz ay boyy arpalysyp, keler jyldyng ortasynda súm ajal aqyry alyp tyndy.

Qart Qaratau kýnirenip, aqbas Alatau anyrady. El azamatyn joqtady.

...Almatygha kelgen sayyn Esentaydyng jaghasyndaghy qútty meken – ýiimning terezesin ashyp qalsam Alataudyng bar júparyn boyyna sinirgen tap-taza aua bólmeme lap qoyady. Jan sarayymdy birden ashatyn hosh iyisti simire jútyp, terezeden studenttik sergek kýnim, seri shaghymdy eske týsiretin әdemi qalashyqqa kóz tastaymyn.

“Jaqsynyng aty ólmeydi, ghalymnyng haty ólmeydi”. Jaqsy aghanyng ólmestey, óshpestey etip salghan qalashyghy sol bayaghy qalpynda. Joq, azdaghan ózgeris bar siyaqty.

Alataumen iyq talastyra boy kótergen bas korpustyng aldynda әl-Farabiydey әz babadan sadagha ketkir әldebir qayyrshy-qalenderding sólbireygen sýldesi túr.

“Ornattym men ózime som eskertkish”.

IYә, Joldasbekov – kózi tirisinde-aq ózine KazGUgrad deytin enseli eskertkish ornatyp ketken kesek túlgha.

Eren túlghanyng enseli eskertkishi. 2011 jyl

Endi sol qalashyqtyng tórinde kýn sýigen torsyq shekesinde ýnemi tolqyndanyp túratyn arystannyng jalynday búira shashyn artqa qaray silkip tastap, Arystanúlynyng qúryshtan qúiylghan qúdiretti beynesi túrar bolsa qalashyq qalay kórkeyip, Alatau qalay aibattanyp keter edi...

«Egemen Qazaqstan»,
29 sәuir  2006 jyl

Múhtar Qúl-Múhammed

Abai.kz

19 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2276
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2627
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2659
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1719