Senbi, 24 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110250. Jazylghandar — 105566. Qaytys bolghandar — 1796
Janalyqtar 1561 0 pikir 4 Mamyr, 2012 saghat 07:34

QAZAQSTAN QOGhAMYNA, ÝKIMETINE, PARLAMENTINE JÁNE KONSTITUSIYaLYQ KENESINE ÝNDEU

Qazaq tilining taghdyry ainalasynda songhy kezderi kiykiljinder men týrli alyp qashpa әngimelerding kóbeygeni Qazaqstan halqyn biriktirip túrghan alghysharttardyng osal tústaryn kórsetkendey boldy. Tәuelsizdik alghannan keyingi 20 jylda memlekettik til ózining tikeley mindeti - qoghamdy birtútas etushi, ortaq otansýigishtik sezimdi qalyptastyrushy kýsh boludyng ornyna, ókinishke oray, key kezderi jikshildikke jol ashyp otyr. Resmy oryndardyng qauqarsyzdyghynan, qazaq tili mәselesining sheshiluin qayta-qayta artqa qaldyrudyng saldarynan qoghamda últtyq órleu men jalpy egemendikting túghyryn bekitu salasyndaghy memlekettik sayasatqa qatysty saualdar tuyndauda.

Osy rette biz Qazaq tiline qatysty 10 súraq qoyamyz:

1. Konstitusiyamyzdyng 7 babyna sәikes «Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik til - qazaq tili. Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady». Tiyisinshe Ata zanda orys tili memlkettik tilding ornyna qoldanylady, ýkimet pen parlament otyrystarynda, tipti halaqaralyq is-sharalarda  basym boluy qajet degen sóz joq. Qazaqtar úly Abaydan bastap Pushkin men Lermontovtyng tiline qúrmetpen qaraghan. Alayda, nelikten Qazaqstanda  is jýzendegi memlekettik til - orys tili bolyp qalyp otyr, al qazaq tili - kóbine sóz jýzinde ghana?

Qazaq tilining taghdyry ainalasynda songhy kezderi kiykiljinder men týrli alyp qashpa әngimelerding kóbeygeni Qazaqstan halqyn biriktirip túrghan alghysharttardyng osal tústaryn kórsetkendey boldy. Tәuelsizdik alghannan keyingi 20 jylda memlekettik til ózining tikeley mindeti - qoghamdy birtútas etushi, ortaq otansýigishtik sezimdi qalyptastyrushy kýsh boludyng ornyna, ókinishke oray, key kezderi jikshildikke jol ashyp otyr. Resmy oryndardyng qauqarsyzdyghynan, qazaq tili mәselesining sheshiluin qayta-qayta artqa qaldyrudyng saldarynan qoghamda últtyq órleu men jalpy egemendikting túghyryn bekitu salasyndaghy memlekettik sayasatqa qatysty saualdar tuyndauda.

Osy rette biz Qazaq tiline qatysty 10 súraq qoyamyz:

1. Konstitusiyamyzdyng 7 babyna sәikes «Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik til - qazaq tili. Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady». Tiyisinshe Ata zanda orys tili memlkettik tilding ornyna qoldanylady, ýkimet pen parlament otyrystarynda, tipti halaqaralyq is-sharalarda  basym boluy qajet degen sóz joq. Qazaqtar úly Abaydan bastap Pushkin men Lermontovtyng tiline qúrmetpen qaraghan. Alayda, nelikten Qazaqstanda  is jýzendegi memlekettik til - orys tili bolyp qalyp otyr, al qazaq tili - kóbine sóz jýzinde ghana?

2. Konstitusiyamyzdyng kelesi 14 babynda bylay delingen: «Zang men sot aldynda júrttyng bәri ten. Tegine, әleumettik, lauazymdyq jәne mýliktik jaghdayyna, jynysyna, nәsiline, últyna, tiline, dinge kózqarasyna, nanymyna, túrghylyqty jerine baylanysty nemese kez kelgen ózge jaghdayattar boyynsha eshkimdi eshqanday kemsituge bolmaydy». Qarap otyrsaq, songhy 20 jyl ishinde Qazaqstangha 1 millionnan astam otandasymyz shetelden oralghan eken. Namysqa tiyetini, osynday úzaq merzim boyynda eli men jerin ansap kelgen qandastarymyz Qazaqstannyng tolyqqandy azamattary bolyp qaluptasuyna tiyisti jaghdaylar jasalmaghany. Olardyng túrmystyq mәseleleri, jaqsy bilim alyp, karieralyq ósu alghysharttaryna qol jetkizui kónil kónshitpeydi. Búghan migrasiyalyq sayasattyng olqylyqtary, jer-jerdegi jemqorlyq, jauapty memlkettik oryndardyng salghyrttyghy kinәli. Ayryqsha atap óterligi - tili boyynsha kemsituding oryn aluy. Nәtiyjesinde memlkettik tildi keremet mengergen, biraq orys tiline shorqaq aghayyndarymyz óz elinde ekinshi dәrejeli azamattargha ainaluda. Búghan qanday zandyq negiz bar?

3. Ata Zannyng 41 babynda «Respublika Preziydenti bolyp tumysynan respublika azamaty bolyp tabylatyn qyryq jasqa tolghan, memlekettik tildi erkin mengergen әri Qazaqstanda keminde on bes jyl boyy túratyn Respublika azamaty saylana alady», - delingen. Yaghni, Preziydentke memlkettik tildi bilu mindetti de, «resmy tildi» bilui shart emes. Olay bolsa, eng joghary lauzym iyesi memlekettik tildi bilui, tiyisti emtihan tapsyruy qajet  etilgen jaghdayda, odan tómen memlekettik túlghalargha osynday talap nege qoyylmaydy? Osy sәikessizdik arqyly  Konstitusiyamyzdyng jogharyda sóz bolghan 14 -nshi baby búzylyp otyrghan joq pa? Eske týsire keteyik, onda bylay jazylghan: «Zang men sot aldynda júrttyng bәri ten. Tegine, әleumettik, lauazymdyq jәne mýliktik jaghdayyna, jynysyna, nәsiline, últyna, tiline, dinge kózqarasyna, nanymyna, túrghylyqty jerine baylanysty nemese kez kelgen ózge jaghdayattar boyynsha eshkimdi eshqanday kemsituge bolmaydy». Atap aitqanda, tek Birinshi Preziydentting ghana emes, Últ Kóshbasshysynyng konstitusiyalyq qúqyghy kemsitilip otyrghan joq pa? Nelikten ýkimet mýsheleri, ministrelerding orynbasarlary dәl osynday emtihannan ótpeydi. Olardyng nesi artyq? Jalpy, memlkettik qyzmetti memlekettik tildi bilmey oryndau qisyngha kele me?

4. Egemendik alghaly arada eki onjyldyq ótkenimen Qazaqstannyng kóptegen eldi-mekenderi, kósheleri men alandary, tipti tegis qalalarynyng ataularynda kenes totalitarizmning ghana emes, otarlau zamanynyng sarqynshaqtary saqtalyp keledi: Petropavlovsk, Pavlodar, Usti-Kamenogorsk, Furmanova, Goloshekino, Lenina. Ne ýshin, nendey ýlesi ýshin? Elimizdegi jer-su ataulary qashan tarihy әdildikke say qalypqa keltiriledi?

5. Halyqaralyq sahnada Qazaqstannyng aghylshynsha ataluy nelikten orys jazuynyng ýlgisinde «Kazakhstan» dep jazylyp keledi? Qazaq, basqa da shyghys tilderine tәn «Q» dybysyn jetkizu ýshin býkil әlem «Q» әrpin qoldanady, mysaly elding aty - «Qatar» degende, nemese músylmandardyng qasiyetti kitaby - «Qouran» degende. Tiyisinshe, Qazaqstannyng halaqaralyq ataluy «Qazaqstan» bolghany dúrys, basqa balama bolmauy tiyis. El atauynda orys tiline jýginu shatasugha alyp keldi. Nәtiyjesinde aldymen resmy qújattarda bizding el «Kazakstan» dep atalyp kelse, 1999 jyldan beri «Kazakhstan» bolyp jazyluda. Búnyng ózi 1999 jylgha deyingi qújattardyng zandyq mәrtebesine kýmәn tughyzuy bir bólek, Qazaqstan Respublikasynyng azamattaryn tólqújatty alu merzimi boyynsha jiktep túr. Búl olqylyqqa kim jauap beredi?

6. «Biz, ortaq tarihy taghdyr biriktirgen Qazaqstan halqy, bayyrghy qazaq jerinde memlekettilik qúra otyryp...» - Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasy dәl osynday úly sózdermen bastalatyny belgili. Olay bolsa, qazaq halqynyng tarihy missiyasyn joqqa shygharushy, ol az degendey tegis halyqty januarlar әlemimen salystyrushy soraqy mәlimdemelerding songhy uaqyttarda jiyilep ketkenin qalay týsinuge bolady? Arandatushy maqalalardy jariyalaghan jekelegen azamattargha, jekelegen BAQ ókilderine qatysty jauapty oryndar nege sharalar qabyldamaydy?

2010 jylghy Últtyq birtútastyq doktrinasynda bylay delingen: «Qazaqstan -  qazaq elining ghasyrlar boyghy memlekettigining jalghasy bolyp tabylady». Óz kezeginde 16.12.1991 jyly Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly qabyldanghan Konstitusiyalyq zanda qazaq últy óz taghdyryn sheshuge, mәdeniyetin, dәstýrlerin hәm tilin damytyp janghyrtugha tolyq qúqyly, qazaq halqynyng últtyq namysyn kýsheytu memleketting aldynghy qatardaghy jauapkershiligi bolyp tabylatyny aitylghan. Onyng aldynda 25.10.1990 jyly qabyldanghan Egemendik jayyndaghy deklarasiyada da últtyq memlekettilik, qazaq elining taghdyry men ar-namysy ýshin Qazaqstan Respublikasy jauapty ekendigi tújyrymdalghan. Bizding memleket osyny nege úmytty? Nelikten әli kýnge sheyin qazaqtyng tili men dili, taghdyry men namysy jayly dauys kótergen adamdargha últshyl, naspat, Konstitusiyany búzushylar retinde kýie jaghyluda?

7. Til mәselesine kelgende qayta-qayta Reseyge jaltaqtay beru әdeti de aqylgha syimaydy. Sayyp kelgende últaralyq tatulyqty bayandy etude әldekim jaltaqtasa, biz emes, Resey jaltaqtauy kerek. Búghan jalghyz ghana dәiek keltirse jetkilikti: qazir Qazaqstanda 3 milliongha tarta orys tildi azamttar ýshin mәdeniyet oshaqtaryn, BAQ, teledidar men radiony bylay qoyghanda 2000 orta mektep, jogharghy oqu oryndarynyng 3/2-si júmys isteude.  Reseyde bolsa, onda túratyn 1,5 million qazaq azamattary ýshin ne bary 1 orta mektep bar eken, al qazaq tilindegi joghary birde-bir oqu orny, gazet, jornal, radio nemese telearna joq. Dәl osynshama qazaq balasy túratyn Qytayda jaghday qanaghattanarlyq bolmasa da, kósh ilgeri: onda ondaghan qazaq meketepteri, últtyq tildegi gazet-jornaldar, radioarnalar, tipti 4 qazaq tildi telerna bar. Basqa jerge kóship ketken emes, Orynbor, Sarytau, Astarhan sekildi ózining ata-qonysynda  ómir sýrip jatqan qandastarymyz Qazaqstannan nege sýieu sezinbeydi? Shalghaydaghy otandastarymyzdyng aqparattyq qauipsizdigin qorghau isi qashan qolgha alynady?

8. Mәskeu, Peterbor, Reseyding basqa da qalalarynda bizding azamattardy últtyq erekshelikterine baylanysty soqqygha jyghu, óltiru sekildi qorqynyshty ýrdis ýdep barady. Resmy oryndar kórshi eldegi ksenofobiyalyq әreketterge nege jauap bermeydi?

9. Qazaq tilin ýirenuge sapaly oqu qúraldarynyng tapshylyghyn, tegin kurstardyng joqtyghyn әsirese orys tildi azamattar negizgi kedergi retinde kórsetedi. Tolyqtay bolmasa da, búl uәjben kelisuge bolady. Alayda ótken jyldardy osy maqsatqa qyruar qarjy bólinbep pe edi? Olardyng bәri qayda ketti? Tiyisti baghdarlamalar men tenderlerge jauapty túlghalar kenetten bayyp qalaysha shetel asyp ketti? Kim jauapqa tartyldy?

10. Qazaqstanda túryp jatqan adamdar qay jerde bolmasyn memlekettik tildi qoldanugha qúqyly. Nelikten ýkimet qoghamdyq qyzmetterge (satushylar, taksister, qoghamdyq kólik jýrgizushi, t.b) qazaq tilin biletin azamattardyng qabyldanuyn zang jýzinde talap etpeydi? Qazaq tilin bilui mindetti mamandyqtardyng tizimin bekitetin kez kelip jetti, sonymen qatar, Qaztest-2 memlekettik baghdarlamasy ayasynda olar ýshin tildi mengeruding naqty dәrejeleri anyqtaluy tiyis. Jәne eng songhysy - jergilikti basqaru oryndary qoghamdyq kólikte kósheler men alandardyng eski ataularyn qoldanugha qashan tyiym salady?

Qoyylghan saualdargha jauapty biz Ýkimetten, Parlamentten, Konstitusiyalyq kenesten, sonday-aq qogham qayratkerlerinen, sayasi, onyng ishinde oppozisiyalyq partiyalardan kýtemiz. Qazaq tilin ózining zandyq mәrtebesine kóteru mәselesin qalay jәne qashan sheshesizder? Búl iske nemqúrayly qarau nemese ony búdan da bylay artqa shegindire beru Qazaqstannyng mýddelerine zor ziyan tiygizedi dep sanaymyz.

Qasym Amanjolov, janaozen.net saytynyng bas redaktory;

Múhit Asanbaev, sayasattanushy;

Quat Dombay, qogham qayratkeri;

Rasul Júmaly, sayasattanushy;

Talghat Mamyraimov, sayasattanushy;

Aydos Sarym, sayasattanushy;

Múhtar Tayjan, Bolathan Tayjan atyndaghy qordyng tóraghasy

0 pikir