Júma, 12 Tamyz 2022
Bilgenge marjan 8304 11 pikir 28 Mamyr, 2021 saghat 13:39

Ómir shyndyghyna ainalghan utopiya

Basy: Oralghandar eli – Izraili

Jalghasy: Bosqyndyq ómir. Otansyz taghdyr

Jalghasy: Sion tauyna qaytu...

Jalghasy: Qiyaldan shyndyqqa deyin...

Jalghasy: Tәuelsizdikti qorghau jolyndaghy shayqastar...

Jalghasy: Tәuelsiz Izrailiding kóshi-qony

TANGhAJAYYP TABYSTAR

HIH ghasyrdyng sonynda AQSh-tyng әigili jazushysy Mark Tven qazirgi Izraili memleketi túrghan Palestinagha sapar shegedi. Onyng armany Injilde surettelgen «barlyq jerde sýt pen bal aghyp jatqan» dәuleti tasyghan Palestinany kórgisi kelip edi. Ókinishke qaray onyng kórgeni azyp-tozyp, jýdep-jadaghan arabtar men tozghan lashyqtar boldy. Erte zamanda suretteletin shúrayly jayylymdardyng tamtyghy da qalmaghan. Túyaq kesti bop tozyp, jon arqasy jauyr bolghan sýrensiz qyrattar, kýtim kórmey býlingen atyz-aryqtar men toghandar, bir dәuirdegi shúrayly egistikterding tamtyghy da qalmaghan eken. Shybyn-shirkey qújynap jatqan shalshyq suly, kýlimsi iysi múryndy jaratyn sazdar, otalghan ormandar, taz qalpyna týsken betkeyler, su oryp ketken jyrashyqtar, ystyghy betti qarityn qúm úshyrghan dauyldy borandar - osy bir qadirmendi qonaqty «jyn-jaylaghan» osy jerden tezirek ketiruge asyqtyryp túrghanday kórindi. «Búl jerde este joq erte zamanda dәurendegen patshalyqtar ómir sýripti, Sýleymen Payghambar saldyrghan tanghajayyp ghimarattar men sәndi saraylar bolypty, sauda qyzyp, ómir qaynap jatady eken» degenge jan balasy senbes edi. Úly jazushy qatty týrshigip, toryghyp qaytty. Búl turaly ol óz sapar esteliginde bylay dep jazdy:

«...Barlyq qúty qashqan sýrensiz mekenderding ishinde, meninshe, Palestina birinshi oryn alugha tiyis... Kisige ýmit syilamaytyn, adamdardy qaraday qasiretke batyratyn jer sorlysy osy eken...»

Úly jazushy Mark Tven Palestinamen osylay qoshtasqan bolatyn. Osydan túp-tura bir ghasyr ótkende enbekqor, jasampaz evreylerding qolymen búl dala mýlde jasaryp, jaynap, qúlpyryp shygha keldi. Bir kezderi  sazdy batpaqtan týrli indetter taraytyn jerlerdegi su qaynarlary óz arnasyn tauyp, san myndaghan gektarlyq shúrayly atyzdargha ainaldy. Taz taular men jalanash qyrattar ormanmen kómkerildi. Tipti, әlmisaqtan osynday it túmysyghy ótpeytin orman osy arada ósip túrghan ba dep qalasyn. Taqtayday kýre joldyng eki jaghynda úqyptap baptalghan egis atyzdary men jemis baqshalaryna kóz jetpeydi. Qúmdy shóleyttegi jasyl alqaptardyng ózi kóz jauyn alady. Tolyqsyghan bau-baqshalar men shúrayly atyzdardyng sureti sheber qoldan shyqqan әsem tuyndygha úqsaydy. Orta-shyghystyng quang tartqan sýrensiz tabighatyna kózi ýirengen shet eldik turister Izraili jerine kelgende kózderi jaynap, ruhy kóterilip qalady eken. Izraili halqynyng nebәri 5-aq payyzyn qúraytyn evrey diqandarynyng kýlli  Izrailiding qarnyn toydyrudan tys, Europagha da týrli-týsti, sapaly auyl sharuashylyq ónimderin eksport etip otyrghanyn bilgen kezde tang qalmasqa shara qalmaydy. Qazirgi kýnde Izraili auyl sharuashylyq ónimderin de ózin tolyghymenen qamtamsyz etumen birge ónerkәsip salasynda da әlemdik naryqta bәsekege qabiletti, joghary sapaly, nәzik jәne tek joghary tehnologiyanyng mýmkindigimen ghana jasalatyn ónimderdi shygharyp, óz ekonomikasyn jylyna orta eseppen 9%-dan kem emes qarqynmen damytyp keledi. 2019 jylghy resmy sanaq boyynsha Izrailiding jan basyna shaqqandaghy últtyq kirisi 56 600 dollargha jetip otyr. Búl orta-shyghystaghy múnaysyz Izraili ýshin damuy eng tez jәne eng bay elderding birine ainalghandyghynan derek beredi. Álemdik qauymdastyqta Izrailiding damuyn ghalamdyq ekonomikanyng ghajayyptarynyng qataryna jatqyzady. Búl jerde adamdargha tereng oy salatyn múnday jetistik Izrailiding jan sany ýzdiksiz kóbeyip, ondaghan eselengen jaghdayda jәne ainaladaghy antalaghan jaumen soghys jaghdayynda túrghandaghy jetistigi. Múnday tanghajayyp jetistik kýlli әlemge syrly qúpiyalargha toly bolyp kórinui mýmkin. Álem ghalymdary Izraili damuynyng tereng syryna ýnilip,  kóptegen baghaly enbekter jazdy. Biz aldaghy taraularda Izraili damuynyng qyr-syryn óz әlimizshe taldap kórmekpiz.

ÓMIR ShYNDYGhYNA AYNALGhAN UTOPIYa

Utopiya – Angliyalyq әigili jazushy Tomas Mordyng 1516 jylghy jazghan shygharmasyndaghy  qiyaldar әlemindegi qoghamnyng aty. Ol armandaghan qoghamnyng ereksheligi ómirde bardyng barlyghy qoghamdyq ortaq menshikke ainalugha tiyis. Adamdar újymdyq enbek etedi, újymdyq túrmys keshiredi, qajetine qaray tútynatyn bólis týzimi jýzege asyrylady degen siyaqty arman-qiyaldardan túrady. Sol kezgi adamdar utopiyany tek qana qiyaldaghy әlem dep  oilaytyn. Onyng ómir shyndyghyna ainalatyndaghyna eshkim de sengen joq. 1824 jyly Angliyalyq qiyaly sosializm avtorlarynyng biri Robert Ouen utopiyanyng formasyna sayatyn «jana berekeli auyl» qúrghan bolatyn. Biraq, kóp ótpey kapitalizmning dýley tasqynynyng astynda túnshyghyp, óship joghaldy. Al HH ghasyrdyng basynda adamdar Palestinadaghy evrey qonystarynan «jana berekeli auylgha» óte úqsaytyn «Kubiys» degen eldi-mekenning qúrylghandyghyna kuә boldy. Olar tabysty júmys istep túr eken. Tipti, jýzdegen jyl ótse de ómir sýruin toqtatqan joq. Ol bizge qiyaldyng da ómir shyndyghyna ainalatyndyghyn dәleldep túrghanday bolady. Búghan qosa, kýlli batys pen shyghysta kezdespeytin, tek qana Izrailide bar qoghamdyq-ekonomikalyq úiym-«Izraili júmysshylarynyng bas úiymy» bar. Onyng erekshe róli adamdardy tan-tamasha etedi. Izraili qoghamymen jete tanysqan adam Izrailidegi «kubiys», «Izraili bas júmysshylar úiymy» jәne memleket iygiligindegi jalpy halyqtyq menshiktegi ekonomikalyq qúrylymdardyng tabysty júmys istep túrghandyghyna kóz jetkize alady. Onyng Izrailiding jalpy halyqtyq sharuashylyghyndaghy ýlesi 50% asyp jyghylady. Olardy kóz boyau ýshin jasap qoyghan birdeneler dep oilamanyz. Olar shyn mәninde Izraili ekonomikasynyng tiregi jәne eng negizgi quatty kýshi sanalady. Ghalymdar Izraili ekonomikasyn tereng zerttey otyryp, onyng da syryn bizge ashyp beredi. Izrailiding asa quatty jalpy halyqtyq menshiktegi ekonomikasynyng qúryluynda tereng tarihy artqy kórinis bar. Naqtylap aitqanda, evrey memleketshilderining qozghalysy men sosialistik sana-sezimning Palestina jerindegi erekshe jaghdaydyng tuyndysy eken.

HIH ghasyrdyng sonynda jәne HH ghasyrdyng basynda evrey memleketshilder qozghalysynyng basty múraty Izraili jerinde ózderining últtyq memleketin qayta týletu boldy. Osy qozghalys dәurendep túrghan shaghynda býkil әlemde, әsirese, damyghan batystaghy kapitalistik elderde proletariattyng tónkerisi qarqyndy órshidi. Al otar elderde últ-azattyq qozghalystar da erekshe serpin aldy. Sol sebepti, Palestina jerinde alghash shanyraq kótergen evrey qonystarynda sol dәuirding erekshelikteri aiqyn tanbalanyp qaldy. Olar bostandyqqa, demokratiyagha jәne tendikke erekshe qúshtar boldy.

Sol kezdegi evrey memleketshilder qozghalysynyng kósemderi, әsirese, HH ghasyrdyng basynda Palestinagha baryp, óz qoldarymen evrey qonystaryn qúrysqan kóshbasshylardyng kóbi Resey men shyghys Europa elderinen barghandar bolatyn. Sol dәuirde sol elderdegi júmysshylar qoghalysy men sosialistik tónkerister olardy qatty qyzyqtyratyn. Olardyng kóbi enbekti qadir tútyp, adamdardyng tendigine kepildik beretin sosialistik qogham ornatu ghana evrey halqyn azap pen tozaqtan qútqarady degenge imanday sendi. Evrey memleketshilder qozghalysynyng ruhany kósemderining biri Reseylik evrey jazushysy Golidon qún kózqaras túrghysynan tarihy tәjiriybe sabaqtardy qorytyndylay kelip: «Evreyler 2000 jylgha sozylghan bosqyndyq ómirinde tek sauda jәne ósimqorlyqty kәsip etkendikten dene enbegine mensinbey qaraytyn azghyndaghan últqa ainalyp ketti. Sol sebepti, evreyler ózderi ómir sýrgen qoghamgha sinise almaydy. Tipti, taban et, manday terimen ómir sýruge qúlyqsyz» - dep jazdy. Golidon qatarlylardyng enbek-qún kózqarasy sol kezdegi evrey memleketshilderine yqpaly ghalamat boldy. Olar top-top bolyp, Palestinagha qonys audarushy evreylerge basynan bastap mynaday shartty shegelep bekitetin. Qonys audarushylar óz qoldarymen ketpen-kýrek ústap enbek etudi әrkim ózderinen bastau kerek. Adam jaldap, basqalardyng enbeginen kýn kóruge bolmaydy. Sol kezdegi olardyng úrany: «Biz óz kýshimizben osy mekendi ózgertemiz. Sonymen birge osy meken arqyly ózimizdi de ózgertemiz» boldy.

Áygili evrey memleketshilderining biri Naman Hilkin óz shygharmasynda bolashaq evrey memleketinde ishki qoghamdyq qayshylyqtardyng bolmauyn armandap: «Evrey memleketi, sóz joq, sosialistik bolugha tiyis. Áytpese ol ómir sýre almaydy, joyylyp ketedi» - dep sәuegeysidi. Sol kezdegi oishyldardyng enbek-qún kózqarasy men sosialistik iydeyalarynyng әserinen evrey qonys audarushylary jalpy halyqtyq menshiktegi ekonomikalyq týzimge qaray bet týzedi. Sol kezdegi Palestina aumaghyndaghy erekshe qoghamdyq ortada evreylerding tek qana toptasyp ómir sýrip, kubis siyaqty qoghamdyq-ekonomikalyq úiymdardyng erekshe ýlgisin qalyptastyruy zandy da edi. Onsyz olar ózderin qorghaugha sharasyz bolatyn.

Sol dәuirdegi Palestina aumaghynyng jaratylystyq shart-jaghdayy men qoghamdyq ortasy evreylerding eginshilik qimyldaryna mýlde tiyimsiz boldy. Sebebi, myndaghan jylgha sozylghan soghys órti men jat júrttardyng qasaqana býldiruinen aimaqtyng ekologiyalyq tepe-tendigi qatty oirandalyp edi. Egis alqaptary azyp, jayylymdar tozyp ketken. Jer qúnary azyp, shúrayly atyzdar qúmdy shóleytterge ainalyp ketip edi. Onsyz da búl aimaq jaratylysynan jauyn-shashyn az, qaghyr meken bolatyn. Sol sebepti, әlmisaqtan-aq týgin tartsan, mayy shyghatyn jer edi dep aitugha kelmeytin. Bir qyzyghy, Injilde «barlyq jerde sýt pen bal aghyp jatqan» qút meken retinde suretteledi. Evreyler búl aragha kelisimen jerlerdi kóptep satyp ala  bastady. Biraq, «adam jaldasang – qanaushy bolasyn» degen Markstik sandyraqtyng kesirinen arabtardy jalshylyqqa aludan bas tartatyn. Múnyng aqyry arabtardyng kýdik-kýmәni men jaulyq pighylyn asqyndyryp, eki jaq ýnemi jer shekarasy, mal baghatyn jayylymdyq jerler ýshin qaqtyghysyp, jii qyrqysyp jatatyn. Evreylerdi  maytalman diqandar deuge kelmeydi. Olar Palestinagha keluden búryn eginshilikting ne ekenin de bilmeytin. Sonda da izdenis pen jankeshtilikting arqasynda eginshilkting qyr-syryn óz әlderinshe mengerip aldy. Áriyne, tabighy apattardyng kesirinen túmsyghy tasqa tiyip, ekken eginderinen týiir dәn almaghan kezderi de boldy. Tipti, saly sugha ketip, keri kóshkenderding qatary da az bolghan joq. Olar soltýstik Amerika men Latyn Amerikasyna ketip, sol jaqta tirshiligin jalghastyrdy. Az sandylary satyp alghan jerlerge arab kedeylerin jaldap, jer iyesining qojasyna ainaldy.

Búl jaghday evrey memleketshilderining kósemderin qatty abyrjytty. Eger osylay kete berse, Palestinany óz mekenderine ainaldyru armany qúrdymgha keteri dausyz edi. Sol sebepti olar bytyray qonystanyp, jeke sharuashylyqpen ainalysudyng tiyimsiz ekendigin, újymdasyp, kóp bolyp júmylyp, qiyndyqtardy jenuge bolady dep sendi.

Sonymen, 1909 jyly túnghysh retki jana tiptegi auyl sharuashylyq újymdyq sharuashylyq kibus ómirge keldi. Kibus irbit tilinde «top, újym, qauym» degendi bildiretin. Keyin «újymdyq qonystar» degen úghym beretin boldy. Keybir audarmalarda kibusty bayaghy kenestik kolhoz-sovhoz degen maghynada týsindiretinder bar. Biraq, kibustyng óndiris tәsilindegi ortaq menshiktenu dәrejesi  kolhoz-sovhozdardan әldeqayda joghary boldy. Kibustyng óndiristik tәsili, óndiris qúral-jabdyqtary týp-týgel halyqtyq menshikte. Olar újymdyq óndirispen shúghyldanady. Tipti, újymdyq túrmys keshiredi. Árkim qabiletine qaray isteydi, qajetine qaray iyeliktenedi - teng qúqyly adamy qatynas jәne demokratiyalyq basqaru týzimi. Kibuste ortaq menshik degen úghym týbirimen ornyghyp, jeke menshikke iyne shanshar oryn da qalmaghan. Onyng mýshelerining qún kózqarasynda «tek osy újym ýshin ter tókeseng boldy - búl bizding ortaq iygiligimiz» degen úghym ghana boldy. Áueli deseniz, múnday újymdarda aqsha degen atymen bolmaydy. Otbasyna qonaq shaqyryp, jeke qazan kóteru degen de joq. Búl jerde jeke adamdardyng arman-tilegi eskerusiz qalady. Tipti, onyng újymdyq kózqarasy este joq erte zamandaghy Grekiyanyng spartandyqtarynan da asyp týsedi. Múnyng eng aiqyn kórinisi balalardyn  ózi ata-analarymen birge túrmaydy. Olar qarshadayynan óz qúrdastarymen birge ósedi.

Áriyne, qonys audarushylardyng bәri múnday túrmysqa kóndige bermeydi. Kóptegen adamdar óz aldyna óndirispen shúghyldanyp, qalypty otbasylyq túrmysy bolghanyn qalady. Sonymen, taghy bir týrdegi «moshav» dep atalatyn auyl sharuashylyq óndiris újymy da qanatyn kenge jaydy. 1921 jyly Tezrily ózeni angharynan birinshi retki  «nahala» dep atalatyn  moshav qúryldy. Moshavtyng ereksheligi újymnyng әrbir mýshesi óz mindetin jeke oryndau negizinde ózara bir-birine kómektesip, selbesudey óndiristik qatynas qalyptasty. Biraq, jer eshkimge  jeke menshikke berilmeytin - ol memleketting menshiginde qala beredi. Al jeke adam odan belgili merzimge jalgha ala alady. Moshavtar óndiris jәne óndirgen ónimdi satu jaghynda erekshe iykemdi jәne tabysty boldy. Ol japondardyng auyl sharuashylyq birlestikterine kóbirek úqsaydy.  Árkim óndirgen ónim onyng ózine tiyesili boluy moshavtyng eng ýlken ereksheligi sanalady. Onyng kibusqa úqsaytyn jeri moshavtyng enbekkerleri de tikeley ózi enbek etedi. Jәne basqalardy jaldap, qanaugha jol berilmeydi.

Ghasyrlargha sozylghan osynday enbek újymdarynyng damuy, dau joq, tabysty boldy. 1989 jyly Izrailide 270 kibus bolyp, onda 120 myng adam enbek etti. Al 1987 jyly moshavtardyng sany 458-ge jetip, onyng mýsheleri 115 myng adamdy qúrady. Al osy enbek újymdary memleketten jalgha alghan jerding aumaghy bir-birinen onsha paryqtalmaydy. 1985 jyly kibustar iyelengen jer aumaghy 35% bolsa, moshavtar 33% jerdi iyelengen. Al memleketke ýlesin aitsaq, kibustardyng ýlesi qomaqtyraq deuge bolady.

Úzaq jylghy izdenisterding nәtiyjesinde kibustar men moshavtar memleketting 68% jerine iyelik etip, bes-aq payyz enbek kýshpen Izrailiding 80% astam auyl sharuashylyq ónimderin jәne 50% auyl sharuashylyq ónimder eksportyn qamtamasyz etip otyr. Sol kezdegi sanaq boyynsha, ol tútas halyq sharuashylyghynyng 5% ten. Biraq, qazir onyng kәsipkerlik aumaghy ónerkәsip, sauda jәne qyzmet kórsetu salalaryna deyin keneyip, auyl sharuashylyq óndeu ónerkәsibi jәne saudanyng birtútas keshenine ainalyp otyr.

Eger kibusty auyl sharuashylyq salasyndaghy tiptik jalpy halyqtyq menshiktegi ekonomika desek, Izraili bas júmysshylar úiymy ónerkәsip salasyndaghy jalpy halyqtyq menshiktegi ekonomikanyng ókilderi sanalady. Izraili memleketi qúryluynan búryn jәne memleket qúrylghan alghashqy jyldarda Izraili bas júmysshylar úiymy «evreylerding bas júmysshylar úiymy» dep atalatyn. Onyng zang jýzindegi tolyq atauy – «Palestina aimaghyndaghy evrey júmysshylarynyng bas úiymy». Izrailide adamdar Beer-Sheva qalashyghynyng qayda ornalasqanyn bilmeui de mýmkin. Biraq, er-әiel, kәri-jas demey, Izraili bas júmysshylar úiymynyng ne ekenin, onyng bas shtaby men jergilikti bólimshelerining qayda ornalasqandyghyn dóp basyp aita alady. Sebebi, Izraili bas júmysshylar úiymy adamdardyng ómir sýrui, qartangy, auyruy, tipti, ólimine deyingi mәselelerding bәrine jauap beredi. Dәl osy sebepten de, memleket qúrylghan alghashqy jyldarda Izraili bas júmysshylar úiymyn adamdar «memleket ishindegi memleket» dep ataytyn. Sayasy әzilkeshter onyn  bas shtabyn Teli-Avivtegi «Kremli» dep әzildeydi.

Osy әzilden-aq adamdar Izraili bas júmysshylar úiymynyng qúryluyndaghy maqsat-múrattaryn týsinip-jete alady. Evrey bas júmysshylar úiymy ekinshi jәne ýshinshi tolqyndaghy evrey qonys audarushylar    tarabynan 1920 jyly qúrylghan bolatyn. Onyng kóshbasshylary Palestinadaghy evrey qonystarynyng túrghyndary «ishuvterdin» (evrey halqynyng jiyntyq atauy) kósemderimen birge atalady. Izrailiding túnghysh premier-ministri David Ben-Gurion osy úiymnyng túnghysh bas hatshysy boldy. Sol kezde olar bolashaq Izraili memleketin evrey halqy enbekshilerining respublikasy etip qúryp shyghamyz dep jar salatyn. Demek, enbekshi tap – júmysshylar memleketting qojasy bolady deytin. Sol sebepti, evrey júmysshylarynyng bas úiymy qúrylghan kýnnen bastap, tek qana júmysshylar qozghalysymen ainalysatyn júmysshylardyng úiymy bolghan joq. Ol evrey memleketshilderi men sosializmshilerding qoghamdyq úiymy, әri ekonomikalyq úiym bolyp qalyptasty.

Ol dәuirde Palestinada aita qoyarlyqtay ónerkәsip te, ónerkәsippen shúghyldanatyn kapitalister de bolghan joq. Sol sebepti, evrey bas júmysshylar úiymy Izrailidegi alghashqy ónerkәsip oshaqtaryn ózderi qúryp, júmysshy tabyn ózderi ósirip shyghardy. Bylaysha aitqanda, evrey júmysshylarynyng bas úiymy halyqaradaghy júmysshylar qozghalysynyng qalypty ýrdisin mýlde keri ainaldyryp, eng aldymen júmysshylary joq júmysshylardyng bas úiymyn qúru arqyly óndeushi ónerkәsipterin qúrdy jәne damytty. Demek, Izraili bas júmysshylar úiymy atalghan óndiris oryndarynyng shynayy qojalaryna ainaldy. Álemdegi evrey úiymdarynyng erekshe qoldap-quattauynyng arqasynda evrey bas júmysshylar úiymy qysqa ghana uaqytta kóptegen óndiris oryndaryn qúryp, milliardtaghan AQSh dollaryna teng kapitaldy toptap ýlgerdi. Sonday-aq, óz júmystaryn ónerkәsip, auyl sharuashylyghy, sauda, qarjy, qúrylys, túrghyn ýi, transport, mәdeniyet, sport, bilim beru, densaulyq saqtau jәne qoghamdyq qamsyzdandyru qatarly san-salagha qanat jaydyrdy. Olar bir qolymen ekonomikalyq qúrylysty qarqyndy damytsa, taghy bir qolymen memleket qúru qozghalysyn jan sala jýrgizdi. Eger dәl osy úiymnyng jan keshti tyrysshandyghy bolmaghanda, Izraili memleketi 1948 jyly shanyraq kótermeui de mýmkin edi.

Býgingi kýnde Izrailiding 75% kәsipkerleri men 90% júmysshylary Izraili bas júmysshylar úiymnyng mýsheleri sanalady. Eger bir júmysshy Izraili bas júmysshylar úiymynyng jergilikti bólimshelerine mýshe bolyp tirkelse, onyng otbasy mýsheleri de tabighy týrde atalghan úiymgha mýshe bolyp, onyng barlyq jenildikteri men qamqorlyqtarynan iygiliktene alady. Qazir Izraili bas júmysshylar úiymynyng mýsheleri milliondaghan adamdy qúraydy. 1970 jyldardyng sonynan bastap atalghan úiym Izrailidegi basqa da etnos ókilderin mýshelikke qabylday bastady. Qazir 68% Izrailidegi arabtar men druzdar osy úiymgha mýshe bolyp qabyldanghan.

Izraili bas júmysshylar úiymyna qarasty kәsiporyndardyng jalpy halyqtyq menshiktegi erekshelikteri aiqyn kórinedi. Birinshi - óndiris materialdary týgelimen halyqty ortaq menshigi sanalady. Demek, ondaghy bardyng barlyghy da osy úiym mýshelerining ortaq menshigi. Bas júmysshylar úiymynyng jetekshilerining ony menshiktenuine, óz betinshe júmsauyna rúqsat joq. Tipti, olar kәsiporynnyng aksiyasynyng da iyegeri atanuyna bolmaydy. Ekinshi – enbekkerler ózara qarym-qatynasta teng qúqyly. Izraili bas júmysshylar úiymy óz jarghysyna  sәikes tek qana «óz enbegi arqyly óz betimen kýn kóretin, adam jaldamaytyn» adamdardy ghana mýshelikke qabyldaydy. Basqarushy kadrlar demokratiyalyq jolmen ashyq saylanady nemese joghary satydaghy júmysshylar úiymy tarabynan jiberiledi. Ýshinshi – qajetine qaray jәne enbegine qaray bólis prinsiypi qoldanylady. Izraili bas júmysshylar úiymy alghash qúrylghan kezde kýndelikti tirshilikke jetetin túrmystyq zattardy ýlestirip otyratyn. Qazir enbegine qaray aqy alatyn bólis prinsiypi  qoldanylady. Júmysshylar úiymynyng mýshelerining kiristeri aitarlyqtay paryqty emes. Tórtinshi – júmysshylar demokratiyalyq basqaru tәrtibining negizinde basqaru isine tikeley aralasa alady. Izraili bas júmysshylar úiymynyng kәsiporyndarynda derlik júmysshylar úiymynyng bólimshesi júmys isteydi. Olar kәsiporynnyng kýndelikti tirligine, sheshimderine aralasyp, baqylap otyrady. Demek, onday júmysshylar úiymy avtoritarlyq memleketterdegidey aty bar, zaty joq kóz aldaytyn úiymdardyng sanatyna jatpaydy.

Izraili bas júmysshylar úiymynyng kәsiporyndary óndirgen ónim tútas Izraili halyq sharuashylyghy jalpy ónim qúnynyng 25% iyeleydi. Múnyng ishinde auyl sharuashylyghy ónimining 87%-yn ónerkәsip ónimderining 30%-na iyelik etedi. Al qúrylys salasyndaghy ýlesi 10% asyp jyghylady. Olar auyl sharuashylyq ónimderin satu, auyl sharuashylyq óndirisine qyzmet kórsetu jәne qatynas-transport jaghyna mýlde basymdyqqa ie boludan tys, qarjy salasynda kýlli Izrailidegi ekinshi ýlken bank – «júmysshylar bankine» de iyelik etedi. Bәrinen de әigilisi - Izraili bas júmysshylar úiymynyng qolynda kýlli Izrailidegi densaulyq saqtau men indetting aldyn aludyng eng alyp jýiesi – «júmysshy syrqattanushylardyng qoryna» iyelik etedi. Búl qúrylym kýlli Izraili halqynyng tórtten ýsh bóligine tegin medisinalyq qyzmet jәne indetten saqtanu jaghynda qyzmet kórsetedi.

Izrailiding jalpy halyqtyq menshiktegi taghy bir basty tiregi – ýkimet iyeligindegi  memlekettik kәsiporyndar. Olar negizinen auyr ónerkәsip, metallurgiya, himiya ónerkәsibi, әskery qaru-jaraq qatarly salalargha shoghyrlanghan. Ýkimet - qazir osy eldegi eng ýlken júmys berushi. Memlekettik kәsiporyndarda jaldanatyndardyng sany Izraili bas júmysshylar úiymynan da asyp týsip, birinshi oryngha shyghyp otyr. Memlekettik kәsiporyndardaghy ónim mólsheri de jalpy últtyq óndiristing 25% ten.

Jekeler iyelik etetin ekonomikanyng ýlesi Izraili últtyq óndirisi jalpy ónim qúnynyng qalghan 50% qúraydy. Biraq, jeke kәsiporyndar kóbinde kólemi birshama shaghyn, toqyma ónerkәsibi, azyq-týlik jәne sauda men qyzmet kórsetu qatarly kәsiporyndargha shoghyrlanghan. Izrailide últtyq burjuaziyanyng qoghamdyq orny Izraili qoghamyn óz qalauynsha órgizip-túrghyzugha jetken joq. Olardyng kóbi Izraili bas júmysshylar úiymynyng qas-qabaghyna baghyp ómir sýredi jәne mindetti týrde «óz qalauymen» Izraili bas júmysshylar úiymynyng densaulyq saqtau jәne indetting aldyn alu jýiesine qarjylay kómek kórsetip otyrady.

Izraili bas júmysshylar úiymynyng kýsh-quaty men yqpal-kólemi adam tanghalarlyq bolghanymen, ony Izrailidi jusatyp órgiztetin «Kremlidin» dengeyinde baghalau shyndyqqa janaspaydy. Evreylerding Palestinada irge teuip, taban tireuining negizi onyng qúdyretti jalpy halyqtyq menshikke negizdelgen ekonomikasyna baylanysty. Al jalpy halyqtyq menshiktegi ekonomikany alyp kýshke ainaldyrghan Izraili ýkimetining ekonomikagha tikeley aralasu sayasaty bolatyn. Ekonomikalyq qimyldargha tikeley aralasyp, oghan baghyt-baghdar beru jaghynda Izraili ýkimetining qoltanbasy barlyq salada aiqyn kórinip túrady.

Jalpy әlemde moyyndalghan ekonomika ghylymynyng zandylyghy boyynsha memleketting ekonomikalyq qimyldargha tikeley aralasyp, biylep-tósteui jaqsylyqqa aparmaydy desedi. Ol tarih sahnasynan ketken barlyq sosialistik elder dәleldegen teorema. Biraq búl teorema da absolutti emes siyaqty. Eger qalauyn tauyp, memleketting kýsh-quatyn óz babynda paydalana bilse, onyng da paydasy shash etekten kórinedi. Álemdegi kóptegen elderdi ýkimetteri azdy-kópti ekonomikalyq qimyldargha aralasyp otyrady. Biraq, múnday qimyl memleket qúrylyp, onyng zandy biyligi ornaghan song baryp, mýmkin bolady. Al Izrailidiki mýlde basqasha. Onyng bolashaq ýkimeti memleket qúrudan әldeqayda búrynyraq búl salamen birlesip, bite qaynasyp ketken.

1922-1948 deyin Angliyanyng senimdi basqaru biyligi kezinde halyqaralyq odaqtyng qararyna say «evrey is basqarmasy» Palestina aimaghyndaghy evrey qonystarynyng tirlikterimen ainalysuy kerek bolatyn. Biraq evrey is basqarmasy birtindep «Evrey bas júmysshylar úiymy» jәne «Evrey últtyq qory» qatarly qúrylymdar men úiymdardyng kómeginde aty joq ta, zaty bar «Evrey ýkimetin» qalyptastyrdy. Olar josparly týrde evreyding bolashaq memleketining súlbasyn jobalap, týrli әdis-tәsilder men ekonomikalyq qimyldardy osy maqsatqa baghyttap, damytyp otyrdy.

Olardyng birinshi istegeni eng manyzdy óndiris qúral-jabdyqtaryn osy «Tasadaghy ýkimettin» qolyna shoghyrlandyryp, onyng jeke mýlikke ainalyp ketuine jol bermedi. 1920 jyldyng basynan bastap, evrey últtyq qory kýlli evrey halqynyng atynan  Palestina jerlerin satyp alyp jatty. Olardyng jer telimderin jomarttyqpen satyp alghany sonshalyq, sol kezdegi Palestinadaghy teniz jaghalauy aimaqtarynyng jer baghasy shyrqau biyikke kóterilip, AQSh-tyng jer baghasynan 4 ese asyp týsti. Múnday aspannan aqsha jaughan kezde siniri shyqqan kedey arabtardy qoyyp, auqatty arab jer iyelenushilerding ózi óz menshigindegi jerlerdi quana-quana evreylerding últtyq qoryna satyp jatty. Arabtar sol kezde kózderine tausylmastay kóringen aqshalardyng kýnderding kýninde óz úrpaqtarynyng soryna ainalatyndyghyn bilgen joq.Búdan búryn da atap aitqanymyzday, ejelden jerdi eng qymbat qazyna retinde baghalaytyn týrikter, onyng biyleushi súltandary búl ýrdiske óz biylikterimen qatang shekteuler engizdi. Biraq, qulyq-súmdyqta aldyna jan salmaytyn evreyler jergilikti mansaptylardy paralau jolymen óz degenderine qol jetkizip otyrdy. Sol kezde evrey últtyq qory jer satyp aludyng ózine 75 mln AQSh dollaryn júmsapty. Ol kezde búl aqsha erekshe qomaqty qarjy bolyp sanalatyn. Memleket qúrudan búrynghy satyp alghan jerler men soghys qimyldary kezinde basyp alynghan jerlerdi qosa alghanda Izrailiding memleket menshigindegi jer aumaghy kýlli Izraili jerining 94,5% jetti. 1959 jyly  Izraili ýkimeti memleket menshigindegi jerdi jana qúrylghan «memlekettik jer kompaniyasynyn» basqaruyna berdi.

Memlekettik jer qoryn kimge jalgha beredi jәne qanday әdistermen jalgha beredi? Búl sayasattyq mәni erekshe manyzdy mәsele bolatyn. Jalpy halyqtyq menshiktegi ekonomikany damytu maqsatynda evrey últtyq qory men Izraili ýkimeti óz qarmaghynda qúrylymdargha jerdi kibustar, moshavtar jәne Izraili bas júmysshylar úiymyna jalgha beruge pәrmen shyghardy. Múnda jerdi jalgha beruding sharttary erekshe tiyimdi boldy. Jәne birden atalghan sharuashylyqtargha 49 jylgha jalgha beriletin. Jaldau aqysy óte tómen bolyp, jinalghan auyl sharuashylyq ónimining 0,5% mólsherine teng boldy. Ýkimet osynyng ózin kóp jaghdayda keshirim etetin. Jeke adamdar is jýzinde memleketten jerdi jalgha ala almaytyn. Eger olar jeke adamdardyng qolynan jalgha alatyn bolsa, onyng jaldau aqysynyng qymbattylyghynan jalgha alushy eshqanday payda tappaushy edi. Múnday jaghdayda jeke menshik jer iyelenushiler men jerdi jeke jalgha alushylar mýlde azayyp ketti. Sebebi, tyng iygeru men basyp aludyng nәtiyjesinde memleketting menshigindegi jer ýzdiksiz artyp otyrdy. Múnday sayasattyng nәtiyjesinde Izrailide kýni býginge deyin jeke menshik jer iyelenushiler qalyptasqan joq. Búdan tys, olarda Aziya, Afrika memleketterindegidey jerge baylanysty dau-sharlar men qaqtyghystar tuyndap kórgen joq. Áriyne, múnday sayasattyng keri saldary auyl sharuashylyq salasynda jeke sharuashylyqtardyng damuyna auyr soqqy bolyp tiydi.

Úzaq uaqyttardan beri evrey últtyq úiymdary men Izraili ýkimeti Izraili bas júmysshylar úiymynyng qimyldaryna barlyq kýsh-quattarmen qoldap, sәikesip otyrdy. Izraili bas júmysshylar úiymy óz qanatyn ebdeysiz týrde kenge jayyp jibergendikten, ýnemi qarjylyq qiyndyqtargha tap bolatyn. Múnday kezde ýkimet Izraili bas júmysshylar úiymyna qazynadan qyruar qarjy bólip, ony qiyndyqtardan arashalap qalatyn. 1954 jyldyng ózinde ýkimet Izraili bas júmysshylar úiymnyng 70% qarjylyq shyghynyn ótep beripti. Izraili bas júmysshylar úiymy memleket qúrylghannan keyin elding ónerkәsiptenu salasyndaghy ekonomikalyq qimyldaryna kýsh-quaty jetpey jatqan kezde Izraili ýkimeti perde artynan tikeley sahnagha kóterilip, memlekettik kәsiporyndardy jasaqtaudyng auyr mindetin óz ýstine aldy. Olar qysqa merzimde ilgerindi-keyindi, iri jәne orta óndeushi kәsiporyndardy qúryp ýlgerdi. Ekonomikalyq qimyldarda Izraili ýkimetining negizgi prinsipteri kópir salyp, jol jóndeu, su qúrylystaryn salyp, jasyldandyru qatarly әleumettik manyzy bar qúrylystardy tolyghymen óz moynyna alatyn. Odan tys, salynatyn investisiyanyng mólsheri kóp, qauip-qater ýlken auyr ónerkәsip pen әskery ónerkәsip qatarly kәsiporyndardy qúrudy ýkimet óz qarjysymen iygeretin. Al qarjy shamaly az júmsalatyn, payda kóp týsetin, tezden ónim beretin kәsiporyndardy Izraili ýkimeti Izraili bas júmysshylar úiymymen ortaq qarjy shygharyp, qúrysyp beretin. Ondaghy maqsat Izraili bas júmysshylar úiymy kóbirek paydagha kenelsin degen niyetten tuyndaghan.

El ekonomikasyn tez qarqynmen damytu maqsatynda Izraili ýkimeti úzaq uaqyttar boyy kóp mólsherde investisiya qúidy tabandy jýrgizdi. 1950-58 jyldar aralyghynda Izraili ýkimeti búl salystyrmany jalpy últtyq óndiris qúnynyng 26% mólsherinde ústap otyrdy. Búl kisi basyna shaqqanda әlemde AQSh-tan keyingi ekinshi oryngha taban tireydi degen sóz.

1950 jyldary Izrailiding qúrylys salasyna júmsaghan jalpy qarjysynyng salystyrmasy erekshe joghary boldy. Salystyru ýshin aitsaq, 1954 jyly Fransiyanyng qúrylysqa júmsaghan qarjysy jalpy ishki ónimning 11% bolsa, Angliyada - 29%, Indiyada - 30%, al Izrailide - 70% qúrady. Tәuelsizdikten keyingi alghashqy 10 jylda búl salystyrma 50-80% aralyghynda boldy. Múnday qomaqty investisiyanyng júmsaluy ekonomikanyng erekshe tez qarqynmen damuyna mýmkindik berdi. Memleket qúrylghan alghashqy 25 jylda Izraili ekonomikasynyng damuy 9% tómen bolghan joq. Múnday damu qarqyny әlemdik damudyng kósh basynan sanalady.

Izrailiding damu jýiesi naryq zandaryna sәikese bermegenimen, Izrailiding kóshbasshylary ýkimetting ekonomikagha tikeley aralasuy sózsiz qajet dep eseptedi. Sebebi, Izrailiding jaghdayy tipten basqasha. Birinshiden, ýkimet salyq tóleushilerden týsken aqshamen qosa syrttan tartylatyn әrbir tiyndy tiyimdi júmsaugha mәjbýr. Sebebi, olar  qara nópir bolyp qúiylyp jatqan evrey kóshin bir kýnde toqtatuyna bolmaytyn edi. Aynaladaghy antalaghan jaumen kóp bolyp, tize qosyp kýreskende ghana aman qalasyn. Kóshi-qon – Izrailiding eng basty memlekettik sayasaty jәne últtyq qauipsizdikting taban tirer tiyanaghy sanalady. Ár toptaghy oralushylargha isher as, túrar jay jәne júmys kerek. Búl mәseleni tek qana qolynda biyligi jәne qarjysy bar ýkimet sheshe alady. Ekinshiden, Izraili tabighy baylyqtan qúr alaqan, shaghyn memleket. Jerining jarymynan astamy shól jәne shóleyt aimaqtar. Sol sebepti shekteuli baylyq qaynaryn múqiyat josparlap, әr tasy, әr qúmy, әrbir tamshy suyna deyin erekshe múqiyattylyqpen paydagha asugha tiyis. Ýshinshiden, aldynghy ekeuinen kem týspeytin myna bir mәsele bar. Memleket qúrylghannan keyin syrttan keletin týrlishe qarjylyq kómekterdi qabyldaytyn da, ony júmsaytyn da, onyng әrbir tiyny ýshin basymen jauap beretin de – ýkimet. Ol osy qarjylardy barynsha tiyimdi júmsaghanda ghana odan da mol kómekke qol jetkize alady. Eger zәredey jemqorlyq bolsa, bireuding auzynan jyryp  bergen  adal aqshasyn biyliktegiler talan-tarajygha salsa, onda múnday senimsiz jemqor biylikke kim senip, qaltasynan aqsha beredi?! Álemdegi evreylerding erekshe auqatty ekendigi dau tudyrmaydy. Biraq, aqsha ony bey-bereket shashyp, bet aldy jomarttyq kórsetetin adamgha bitpeydi. Bylaysha aitqanda, evrey baylary sen tas sanasan, olar qúm sanaydy. Ózining tәuelsiz eline kórsetken kómegining dittegen jerine  baryp, naqty nәtiyje bergenin qalaydy. Tórtinshiden, Izraili memleket qúrylghan kýnnen bastap soghys jaghdayynda kýn keship keledi. Soghys órti kýni keshe taghy tútandy. Sol sebepti, ýkimet qana dastarqandaghy sary may men armiyanyng qolyndaghy qaru-jaraqtyng qaysysy qay kezde birinshi orynda túratyn qajettilik ekendigin aiqyn baghamday alady. Áriyne, ýkimetting eldegi tynys-tirshilikke aralasuy keyde shekten shyghyp ketip te jatady. Memleket qúrylghan alghashqy jyldarda Izraili demografiyalyq ósimge erekshe múqtaj boldy. Premier-ministr David Ben-Gurion ózi ótinish jasap, Izrailidegi әielderding kóbirek bala tabuyn talap etetin. Otbasynyng jeke tirligine jatatyn múnday isterge de ýkimetting aralasuy kóptegen әjua-mysqyldargha múryndyq bolatyn. Premier-ministr David Ben-Gurionnyng sayasy qarsylastary ony «әielderding jatyryna deyin memlekettik jospargha engizedi» dep keleke etetin.

Jalghasy bar...

Raqym Ayypúly 

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2026
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 1977
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1696
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2729