Seysenbi, 17 Mamyr 2022
Janalyqtar 3147 0 pikir 1 Mamyr, 2012 saghat 07:34

Telejurnalistikanyng Qúlageri

Alqymdap ala jóneletin ardakýreng minezdi aghany alghash kórgende asa qabylday qoymappyn. Taptap óterdey tarpandyghy yqtap sóilep, ynghaydy baghatyn, yghytyn tauyp qana qimyldaytyn adamdardyng ortasy ýshin әdeyi oraylastyrylatyn әleyim-tәleyim әrtistikting әuresindey sezilgenin jәne jasyra almaymyn. «Aghamyz, - dep oilaushy edim sol kezde, - «kók sandyqqa»  «kórpe, jastyghyn» kóterip kirgen bette keri shyghatyn joldy tappay qalghan ghoy: efirdegidey esip sóilemese, entigi basylmaydy». Áytse de az jyldardan song qatelespegenimdi qapysyz úqtym: Núrtileu Imanghaliyúly  «kók sandyqqa» - televiziyagha kirgen kýnnen bastap keri qaytpaugha beldi bekem buypty. Áytkenmende, әriptes aghamyzdyng alabas atan búlttar aunaghan Jonghardyng (Jonghar Alatauynyn) alqarakók shyndarynday oiqy-shoyqy minezimen tәrtip búzyp, tәrte teppeytin televiziya әlemine  kýni býgingige deyin sypayy qonaq siyaqty syiyp jýrgenine tang qalamyn. Ashyq kýnde alay-týley boran soqtyryp, zamanandy bir uys qylatyn Jónkening (N. Imanghaliyúly tuyp-ósken ólkedegi qauipti aimaq esebine engen jerding aty) jotasynday úitqyp túratyn aghamyz «efir mәdeniyetine» jatpaytyn jat qabaghyn ashyq tanytyp,  kózildirigin kóldeneng tastap, ashy pauza ústap otyryp alatynyn júrttyng bәri biledi. Onysy keyde qybyr etkendi qalt jibermey baghatyn auditoriyanyng qityghyna tiyip, qoltyghyna qytyq jýgirtkendey seziledi.

Alqymdap ala jóneletin ardakýreng minezdi aghany alghash kórgende asa qabylday qoymappyn. Taptap óterdey tarpandyghy yqtap sóilep, ynghaydy baghatyn, yghytyn tauyp qana qimyldaytyn adamdardyng ortasy ýshin әdeyi oraylastyrylatyn әleyim-tәleyim әrtistikting әuresindey sezilgenin jәne jasyra almaymyn. «Aghamyz, - dep oilaushy edim sol kezde, - «kók sandyqqa»  «kórpe, jastyghyn» kóterip kirgen bette keri shyghatyn joldy tappay qalghan ghoy: efirdegidey esip sóilemese, entigi basylmaydy». Áytse de az jyldardan song qatelespegenimdi qapysyz úqtym: Núrtileu Imanghaliyúly  «kók sandyqqa» - televiziyagha kirgen kýnnen bastap keri qaytpaugha beldi bekem buypty. Áytkenmende, әriptes aghamyzdyng alabas atan búlttar aunaghan Jonghardyng (Jonghar Alatauynyn) alqarakók shyndarynday oiqy-shoyqy minezimen tәrtip búzyp, tәrte teppeytin televiziya әlemine  kýni býgingige deyin sypayy qonaq siyaqty syiyp jýrgenine tang qalamyn. Ashyq kýnde alay-týley boran soqtyryp, zamanandy bir uys qylatyn Jónkening (N. Imanghaliyúly tuyp-ósken ólkedegi qauipti aimaq esebine engen jerding aty) jotasynday úitqyp túratyn aghamyz «efir mәdeniyetine» jatpaytyn jat qabaghyn ashyq tanytyp,  kózildirigin kóldeneng tastap, ashy pauza ústap otyryp alatynyn júrttyng bәri biledi. Onysy keyde qybyr etkendi qalt jibermey baghatyn auditoriyanyng qityghyna tiyip, qoltyghyna qytyq jýgirtkendey seziledi. Qaysibir aghayynnyng televiziyagha qyzmetke túru ýshin tilin týzep,  óz tәrtibining qatang tәrbiyeshisine ainalyp, jýrisin sәndep, jótkerinse de jóndemdi kisining әdebin tanytyp әbigerlenetinin talay kórdik. Kórdik, kýlgen joqpyz, týsinuge tyrystyq. Sebebi - teleadam tegin adam bolmauy kerek. Al, Nýrekende, osynyng bәrine  qarsy demey-aq qoyalyq, biraq,   keri qylyqtar jetip artylady. Ádette telejurnalist «Osylay bola ma?» dep synyq sóileydi. Nýrekeng «Osylay da bola ma eken?!» dep tótesinen tartady. Ony az deseniz «ekennin» ekpinin «a» men arshyndatyp, «Osylay da bola ma eken, a?!» dep osqyryna salady. Tepenkók telejornalshy malta ezuding mashaqatymen bilmeytin taqyrybynan mysyq kómbe jasap myqshisa, Nýrekeng «bilip, bilmey aitqan sózimizdi kórermenning ózine qaldyrdyq» dep auditoriyagha oy tastap, oiqastap shygha beredi. Ol osynysymen qyzyq, kópke osynysymen etene jaqyn. Býgingi auditoriya - ainalshaq jegen attay aitaqyrgha aunay salatyn, efirden ne aitylsa da  jasampaz ruhta qabylday qoyatyn sovettik zomby auditoriya emes, talghamy, salystyratyn aqparaty, syny bar auditoriya. Búnday auditoriyanyng aldynda búghynbaq oinap, búldyraudyng qajeti shamaly, shama sharqynsha shynayy aqparatty jetkiz, shynshyl bol. Shiyrek ghasyrgha juyq qazaq televiziyasynan kórinip, әr shanyryqtyng tórinen «tabylyp» jýrgen Núrtileu Imanghaliyúly jayynda aita qalsaq, onyn   osy shynshyldyghyn telejurnalistikanyng qúdiretimen baylanystyryp tamsanamyz. Tamsanamyz әm talasamyz. Teginde talant turaly sóz talas tudyrmay túrmaydy. Onyng ýstine Jónkening jotasynday úitqymaly minezin esh jasyrmaytyn, teledidarynyzdy teuip shygha keletindey tepsinip sóileytin Núrtileuge qatysty sóz qalay birjaqty, birsydyrghy bola qoysyn?.. Biraq, Núrtileu Imanghaliyúlynyn   qazaq televiziyasynda óz әlemin jasaghan túlgha ekendigine eshkimning dauy bolmasa kerek. Baylau sózimizdi әzilge búryp әrlesek, qazaq kóreremeni shiyrek ghasyrgha juyq uaqyt sheginde Núrtileu Imanghaliyúly degen qaharmany bar kóp seriyaly «filimdi» tamashalaumen keledi.

Dәuirining jasampaz adamdary men sabaqty oqighalaryn salmaqtap «Jadynda ma, joldas?» degen baghdarlamasymen televiziya tabaldyryghynan attaghan ol «Jas jigerin» әigilep, «Altybaqanda» terbelip, qogham «Aynasynyn» aldynda «Kózqarasyn» bildirip, «Zang men zamandy» aqtardy, últtyng azat oiy men ýni tikeley senzuragha baghynyp jabyqqan zamangha «Jastar dausyn» estirtip, «Kókpargha», «Oy-kókpargha» týsti, toqsanynshy jyldardyng aqjal tolqyn atqan bolmysymen «Betpe-bet» jýzdesip, «Din men Dildi» izdedi, sóitip qazaq telejurnalistikasyna ózining qaytalanbas «Qoltanbasyn» qaldyryp, altyn «Dingegin» qaqty.

«Jadynda ma, joldas?», «Jas jiger», «Kózqaras», «Altybaqan», «Ayna», «Zang men zaman», «Jastar dauysy», «Kókpar», «Oy-kókpar», «Betpe-bet», «Din men dil», «Qoltanba», «Dingek» -- Núrtileu Imanghaliyúly qazaq televiziyasynyng efiyrine shygharyp, kórermenning kózin arbap, ruhany kómbesin toltyrghan  baghadarlamalar tizbegi. Búl -- baghdarlamalar tizbegi ghana emes, Núrtileu Imanghaliyúlynyng ghúmyr joly, qazaq telejurnalistikasyndaghy avtobiografiyasynyng aishyqty betteri; enbekpen, qayrat jigermen, jasymas, múqalmas ruhpen, ýmitpen, senimmen somdalghan alpys jasynyng bel-belesteri bolsa kerek.

Landshafttyng adam jaratylysyna әserin ghylymda jazghan Lev Gumiylev deytin kisi eken. Kisimiz qatelespegen. Basqany bilmeymin, qazaqty tuyp-ósken jerine qarap tanugha әbden bolady. «Aqyndy tanyghyng kelse, auylyna bar» deytin sózimiz de osydan shyqqangha úqsaydy. Al, Núrtileu Imanghaliyúlyn tanu ýshin tau asyp, tas basudyng qajeti shamaly. Tek Iliyas... Iliyas Jansýgirov desek jetedi: kóz aldynda tizbektelip Jetisuding aspan taulary túrady. Esinizde me, jyr bylay bastalushy edi ghoy:

Arshaly, Amantekshe, Qarasyryq,

Qaraýngir, Qalmaq asu, Qara jyryq,

Sauyry Salqynbel men Sayynbólek

Suyghy soghyp túrad alasúryp.

Qymyzyn sol jaylaudyng ishken kisi

Bәigege qosady ózin tang asyryp.

Iliyas qalamynan tógilgen úly jyrdyng úiqasynday bolyp Jetisu jerine shókken taulardyn  tarpang úly  efirde de, ómirde de bir adam. Áriptes, әri aghamyz emen-jarqyn aralasatyn degdar toptyng últqa, elge degen ólsheusiz mahabbatyn qúrmet tútatyn  ini retinde biletinim osy bir-aq adam: ol - qazaq telejurnalistikasynyng Qúlageri - Núrtileu Imanghaliyúly. Kórermenning kózinshe kórkin taydyryp, әrin úrlap, artynan úmyttyryp jiberetin efir júmysy Núraghamyzdy sharshata almapty. Telejurnalistikasynyng Qúlageri alaman shabys tilep alysqa kóz tigip jýr. Áriyne, «jýirikting jalghyz shapqany - japa shekkeni» (Asqar Sýleymenov). Ol sonynan ergen qalyng dýbirdi sezedi. Óitkeni,  telejurnalistikagha mәdeniyet pen ónerding maytalmandary bet búra bastaghan maydangha ózi de dýbir sala kelip qosylyp edi.

Dәuren Quat, www.abai.kz aqparattyq portalynyng bas redaktory

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1050