Júma, 2 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 3114 0 pikir 4 Mamyr, 2012 saghat 07:08

Ámirhan Balqybek. Men ólgende bir aqyn quansa ghoy...

Oy paraqshalary

 

Balizak pen anasy jәne әkem turaly

Samsaghan myng san júldyzy tylsym da túnghiyq sheksiz dýniyening demindey túla boyyndy shymyrlata ózine tartatyn týngi túnyq aspangha kóz tiksem boldy, kónilimdi birtýrli tәtti múng basady...

Onda mezgil jaz-dy. Men on eki-on ýshte edim. Jan әkem qasymda bolatyn. Júldyzdar jayynda bastalghan әngimemiz aqyryndap sóz ónerine oiysqan.

- Balam,- dedi әkem,- men osynshama qyruar dýniyeni bekerden-beker jinap jatqan joqpyn. Bir armanym bar. Saghan anasynyng Onore Balizagyna jasaghan jaghdayynan da artyq jaghday jasasam, (Anasy Balizakqa birneshe jyl demeushi bolghan) әdebiyetpen erkin ainalysuyna mýmkindik bersem deymin. Jiyrma bes pen otyz besting arasynda, on jyl boyy eshnәrseden tarshylyq kórmeytin bolasyn, al osy uaqytta eshnәrse shyghara almasan, ózinnen kór.

IYә, sol kezdegi әkemning maghan tek on jyl emes, jiyrma jylgha bolsa da demeushi bolugha qarjylyq mýmkindigi bar edi. Ras, ghúmyr boyy jighan dýniyesi Kenes Odaghy ydyraghan almaghayyp tústa mardymsyz ghana tiyn-tebenge ainalyp qalghany bolmasa.

Oy paraqshalary

 

Balizak pen anasy jәne әkem turaly

Samsaghan myng san júldyzy tylsym da túnghiyq sheksiz dýniyening demindey túla boyyndy shymyrlata ózine tartatyn týngi túnyq aspangha kóz tiksem boldy, kónilimdi birtýrli tәtti múng basady...

Onda mezgil jaz-dy. Men on eki-on ýshte edim. Jan әkem qasymda bolatyn. Júldyzdar jayynda bastalghan әngimemiz aqyryndap sóz ónerine oiysqan.

- Balam,- dedi әkem,- men osynshama qyruar dýniyeni bekerden-beker jinap jatqan joqpyn. Bir armanym bar. Saghan anasynyng Onore Balizagyna jasaghan jaghdayynan da artyq jaghday jasasam, (Anasy Balizakqa birneshe jyl demeushi bolghan) әdebiyetpen erkin ainalysuyna mýmkindik bersem deymin. Jiyrma bes pen otyz besting arasynda, on jyl boyy eshnәrseden tarshylyq kórmeytin bolasyn, al osy uaqytta eshnәrse shyghara almasan, ózinnen kór.

IYә, sol kezdegi әkemning maghan tek on jyl emes, jiyrma jylgha bolsa da demeushi bolugha qarjylyq mýmkindigi bar edi. Ras, ghúmyr boyy jighan dýniyesi Kenes Odaghy ydyraghan almaghayyp tústa mardymsyz ghana tiyn-tebenge ainalyp qalghany bolmasa.

Ákem ekeumiz Balizak pen anasy turaly sol bir әngimege sodan keyin, men jiyrma beske tolghanda da, eki on besti týgendegende de qayta ainalyp soqqan joqpyz. Biraq men ýshin әkemning sonday armanynyng bolghanynyng ózi de zor demeu, ýlken maqtanysh edi. Eng bastysy, men әkemning ózge әkelerge úqsamaytynyn biletinmin-di. Maghan sol da jetetin. Ókinsem tek biraq nәrsege, әkemning Balizaktan da myqty, Balizaktan da qarymdy qalamgerdi tәrbiyelep shygharamyn degen arman-múratynyng iske aspaghanyna ghana ókinemin.

Ákemning sol týngi әngimesi mening Baizakqa kóbirek ýniluime sebepshi bolghan. Sodan bolar, Pushkin jasynan asqan býgingi men ózimning Balizak emes, Balizaktyng «Ýzilgen ýmitter» romanynyng bir keyipkeri synayynda ghana ekenimdi jaqsy sezinemin. Tirshiligi, kýndelikti kýn kórisi әdebiyetke ara-túra ghana bolmasa qatysy bola bermeytin mardymsyz qalamaqy men redaktordyng qas-qabaghyna tәueldi sol bir armanshyl jigitting Pariyjinen ózimning Almatyma úqsastyqtardy bayqaghan sayyn jaghamdy ústaytyn kezderim de bolyp túrady. Ondayda Adamzatqa býginin ghana emes, bolashaqty da boljay biletin bir Balizak ta jetkilikti eken-au dep shýkirshilik etemin.

Degenmen mening Balizakty, qazaqtyng Balizagyn, alty alashtyng atyn әlemge әigileytin, dýniyege týrkining tarpang kózimen qaraytyn Balizakty kórgim keledi. Býgingi ómirimizding tamyryn tap basatyn, sol arqyly bolashaqqa eskertu jasaytyn Balizakty. Kim biledi, bolashaq Balizak Qazaqstannyng әldebir týkpirinde, tariyhqa әli enbegen júldyzdy týnning qúshaghynda әkesimen syrlasyp otyrghan bolar.

... Júldyzdy týngi aspangha qarasam boldy kónilimdi múng basatyny bar. Janyma jay taptyrmaytyn mún...

 

Audarma, agha buyn jәne jastar jayynda

Jyldar jyljyp barady... Evgeniy Evtushenko aitqanday, әu degenshe-aq ózimiz de angharmay «Esenin týgili Pushkin aqynnyng jasynan da ótip ketippiz». Biraq bәri keshegidey kóz aldymda. «Parasat» jurnalyna Júmabay aghamnyng (Shashtayúly) kepildeme ispetti janashyrlyq jol silteuimen barghanym, әr jolyng týgili oy әueninen oqshau shyghyp ketken әr sózine nazar audaryp, jazghan dýniyenning býge-shigesine deyin tiyanaqty boluyn qadaghalap otyratyn Baqqoja aghanyng (Múqai) aldynda birde qyzara, birde bozara otyryp emtihan tapsyrghan kezderim, Qalihan aghanyn, keremet stilist jazushynyng mәtinmen qalay júmys isteytinine kuә bolghan sәtterim, bәri-bәri kóz aldymda.

Solardyng ishinde, әsirese myna bir sәt men ýshin óte ystyq, Qalihan aghamnyng Ivan Bunin turaly әngime qylghan sәti. Sonda Qalihan agham «Bunindi, Bunin prozasynyng jaratylysyn týsinu ýshin tamyrshy sekildi boluyng kerek. Bunin prozasynyng qúpiyasy onyng yrghaghynda, onyng kózge kórinbey býkil boyyndy boylay býlkildep aghyp jatatyn qan tamyry sekildiliginde» dep edi-au.

Jaqynda sol Qalihan aghammen taghy da jýzdesip qaldym. Buninning әigili «Arsenievting ómiri» jartylay biografiyalyq shygharmasyn audaryp bitkenin aitty. Basqa da dýniyelerin audarypty. Endi jeke kitap bolyp shyghuy tiyis. Mine, men sodan beri osy jinaqty, Qalihan agham qazaqsha sóiletken Ivan Buninning Arsenievin asygha kýtulimin. Kónil týkpirimde endigi kelmeske ketken әkemdi kýtkendey saghynysh bar sekildi. Bәlkim, búl әkege ghana emes, balalyq, bozbalalyq shaqqan degen de saghynysh bolar.

Ras, mening búl jerde sentiymentali әuendegi jylauyq әngime aitqym joq. Bar biletinimdi ghana, Bunindi aldaghy uaqytta dәl Qalihan aghamnyng úghynuyndaghyday eshkimning de audara almasyn ghana aitqym bar. Men múny endigi jerde, endigi әdebiyetke keletin buyndarda dәl Qalihan aghamday til biletin, til týgili dili bólek orys Buninning dýniyetanymyna óz jandýniyesindey ýnile alatyn talapkerding bolmaytyndyghyn sezingendikten de aitqym keledi. Jәne Qalihan aghagha rahmet aita otyryp.

Biraq mening rahmet aitqym keletin aghalarym tek Qalihan aghamen ghana shektelmeytinin de aitqym bar. Jәne olar óte kóp.

Petefiydi, Sergey Esenin men Oljasty óz dengeylerinde qazaqsha sóiletken Qadyr agham, Rabindranat Tagor men Muin Bsisudi qazaqsha qalypqa týsirgen Jarasqan Ábdirashev... olardyng tizimi osylay sozylyp kete beredi. Mysaly, bir ghana Ghafekeng (Ghafu Qayyrbekov) audarma mektebining ózi nege túrady!

Ótkende kitap dýkenine kirgende anghardym, Servantes, Emili Zolya, Knut Gamsun, Nabokov, Kobo Abe men Kind­­zaburo Oeler de birshama qazaqsha sóilep qalypty. Dýken sórelerinde Fedor Dostoevskiyding «Aghayyndy Karamazovtary» qazaqsha til qatyp, men múndalap túr eken. Tamasha!

Biraq, nesin jasyrayyn, avtorlardy qazaqsha sóiletken audarmashylardyng aty-jónderine ýnilgende, jýrek túsym syzdap ketkendey boldy. Bәri әdebiyetimizdegi endigi aldy baqilyq bolghan, arty alpystyng asqaryna ilikken agha buynnyng ókilderi. Niyaz Syzdyqov, Áubәkir Nilibaev, Sarbas Aqtaev, Orazbek Sәrsenbaev, Temirhan Medetbek, Qúrmanghazy Qaramanúly, taghysyn taghy esimi elge belgili aghalarymyz. Bizding buynnan, bizding aldaghy buynnan eshkim joq. Beynebir audarmagha kelgende, biz ókshesin basyp kele jatqan buyn, bizding buyn júldyzy joq týngi aspan sekildi әserde qalasyn.

IYә, júldyzy joq týngi Aspan...

Arsenievti qazaqsha sóiletip bergen Qalihan aghagha rahmet. Fransuz ben norveg, ispan men japongha kópir salghan ózge aghalarymyzgha rahmet.

Endi sәl oilanyp kóreyikshi, osynday rahmetti kýnderding kýninde bizding estuimiz mýmkin be? Ádebiyetke endigi keler jas talap, búl jayly sening de oilana jýrgening dúrys-au.

Qazirge kórer kózge júldyzy joq menireu týngi Aspan sekildi bolyp túrghanymyzdy nesine jasyrayyq...

 

Haling qalay, әlemning aqyndary?

Ana jyly Almatydaghy Fransuz elshiligi úiymdastyrghan jyr keshining kuәsi bolghanymyz bar. Keshting arnayy qonaghy bolyp otyrghan tanymal fransuz aqyny: «Qazaq aqynda­ry­nyng ruhy ór eken, ólenderinde ne jayly sóz bolyp jatqanyn týsinbesem de oqu yrghaqtarynan, ekpininen osyny anghardym» degen.

Basqasyn qaydam, fransuz әriptesimiz dәl osy oidy dúrys aityp otyr. Qazaq aqynynyng saghy әli syna qoyghan joq. Ol ózin tyndaytyn, tyndaghysy keletin qúlaq әli bar ekenin jaqsy biledi. Týgel bolmasa da halyqtyng belgili bir tobyna poeziya kerek ekenin jaqsy týisinedi. Jәne búl toptyng sany basqa halyqtargha shaqqanda kóp-aq. Toqeterin aitsaq, eng nashar degen qazaq aqynynyng ózining de oqyrmanym joq dep qayghyruyna әzirshe negiz joq.

«Eng tandauly amerikan aqynynyng kitaby 500-aq dana taralymmen taraydy». Kemi million qazaq tildi oqyr­ma­ny bar aqynymyz Múhtar Shahanovtyng qaysybir óleninde osy taqylettes joldar bar-dy. Búl degenimiz, qarapayym ar­ifmetikagha shaqsaq, bir Shahanovtyng oqyrmany býkil Amerika men Europanyng eng tandauly degen aqyn­da­­ry­­nyng oqyrmanynan kóp degen sóz bolyp shyqpaydy ma?!

IYә, qazaq aqyndary baqytty. Al osy baqyttyng negizinde ne jatyr? Sol turaly bәr sәt oilanyp kórdik pe? Bir pәske bolsa da jauap beruge tyrystyq pa? Qaydam?!

Mine, redaksiyamyzda amerikan qyzy qonaqta otyr. Ony qazaqtyng aitys óneri qyzyqtyrady. Al, bizdi amerikandyqtardyng óz aqyndary turaly ne oilaytyndary yntyqtyrghan. «Shynymdy aitsam,- deydi antropolog qyz, amerikandyqtardyng aqyndar jayly pikirleri óte tómen. Olar óleng jazatyn qay-qay jandy da minezsiz, ómirden óz ornyn tappaghan, joly bolmaghan, jýikesi júqa, qiyaly jandar sanaydy. Japy, Amerikada poeziya oqylmaydy desem de bolady».

Mәne, búl jas amerikan ziyalysynyng sózi. Amerikada poeziyagha oryn joqtyghyn ashyq moyyndap otyr. Anlasaq, bayaghyda Esenin baryp týnilip qaytqan, gýl týgili tezekting iyisi shyqpaytyn «Temir qala» eken dep týkirip qaytqan Amerika әli sol bayaghy qalpynda eken. Al búl eki ortada bizding qansha aqynymyz Eseninmen derttenip, Eseninge elikteymin dep esiriktenbedi deysiz. Eseninshe shayqalamyz dep óz basyn ózderi jútyp qoyghandary qanshama. Shynymdy aitsam, altyn basty Esenin týnilip qaytqan, eseninshil bolyp kóringisi keletin Evtushenko bolsa dollary ýshin ghana baratyn sol Amerikagha mening barghym da kelmeydi. Sizding she?

Endi saual tuady. Sol Amerikanyng sol myqty aqyndary sol Amerikada nege oqylmaydy?

Jauap bireu-aq bolugha tiyis, óitkeni onda shynayy poeziyagha oryn qalmaghan. Al aqynmyn dep jýrgenderi, janaghy qyz aitqanday, shynynda da kileng manday sory bes eli beybaqtar boluy bek mýmkin. Al eger aghylshyn tili myqty bolyp otyrsa, búl janaghy aqyndar emes, sol bayaghy saudagerleri men sayasatshylary ghana qalyptastyryp otyrghan jasandy kórinis ekendigi esh qúpiya emes. Áytse de sayasatshy men saudager ruhtyng úlylyghyna eshqashan da balama bola alghan emes jәne eshqashan bola almaydy da.

Qysqasy, óz elinde oqylmaytyn Amerika men Batystyng poeziyasy bizge ýlgi boluy mýmkin emes. Olargha eliktep-solyqtasaq ózimizde bardan aiyrylatyn kýnimizding de alys qalmaghandyghy.

... Oila, bala,

Oilan, bala,

Oilan dep,

Uaqyt túr qarnyn sipap, toyghan bop.

Ertpey ketti jana aghyndar janyqqan,

Ereyin dep men elpildey qoygham joq.

Ketti solay ileskender dýbirge,

Janap ótti -

Elemedim birin de.

Qarap ótti -

Qaraghanday key biri

Qaytyp keler qazyghynday týbinde...

(Esenghaly Raushanov, «Syr»).

Mine, osy sóz ras sóz. Osy sózdi aityp otyrghan aqynnyng da, qazaq poeziyasynyng da quat-qayraty osy baylamda. Al olardy quatsyz dep aita almaysyz. Búl - qazaq oqyrmanyn әli talay quandyratyn, talay bәigeden ozyp keletin jýirik talgham, sergek sezim serpini.

Jiyrmasynshy ghasyrdaghy úly qazaq aqyny (Júmeken Nәjimedenov) jyr jinaghyn «Mening topyraghym» dep atady. Ómirden topyraghynyng tileuin tilep ótti. Esh kýmәn joq, topyraghymyz aman bolsa, topyraghynyng tileuin tilep, tynysyn jyrlap ótetin әli talay-talay talantty tabighy aqyndardy dýniyege keltiredi.

Al, qazaq poeziyasy, basty múraty Abay aitqan:

Óleng - sózding patshasy, sóz sarasy,

Qiynnan qiystyrar er danasy.

Tilge jenil, jýrekke jyly tiyip,

Tep-tegis júmyr kelsin ainalasy,-

bolyp, әli talay ghasyrlardyng esigin iymenbey asha bermek.

Qazaqstannyng Amerika bolghysy kelmeydi, al Amerika qansha tyryssa da Qazaqstan bola ala ma?

Sóz sonynda taghy da bir saual, qyzyq saual:

- Esenin barghanda býiregi býlk etpegen Amerika Esenghaly Raushanov barsa qalay qarsy alar eken?

 

Týrkige ortaq toy bar ma?

Anau jyly ózbek aghayynnyng «Alpamys batyr» jyrynyng pәlenbay jýz jyldyghyn dýrkiretip atap ótkeni jadymyzda. Jasyratyn nesi bar, kórshi bauyrlarymyz dosy sýisinip, jauy kýiinerdey-aq sәn-saltanaty qyryq kóshtik, әngimesi qyryq keshtik tolaghay tolghamdy toy jasady. Álisher Nauai, Abdulla Qadyriylerding eli bir shalqyp, jasap qaldy. Endigi ol da tarihtyng enshisindegi sharua. Biraq aghayynnyng toyynyng ayaghy pysh-pyshqa toly qaueset әngimesiz bolushy ma edi? Onday epilogtan ózbek aghayynnyng búl toyy da qúr qalghany joq. IYә, ózbek aghayyn ala topshysyn aspangha ata quanghan osy toydan taghy bir esimizde qalghany, qaysybir qazekemderding renishi bolghandyghy da әli kýnge kóz aldymyzda. Sondaghy qazekemning namysyna tiyip, qanyn qyzdyrghan ne nәrse deysizder ghoy? Ol qazaqqa tiyesili delinetin batyrdy ózbekterding iyemdenip ketkendigi edi. Biz múny biraz bauyrymyzdyng «Ózbekter babamyzdy ózimizge qaytaryp bersin» degen әngimesin óz qúlaghymyzben estigennen keyin aityp otyrmyz. Biraq ózbek toyyna renishin aitqan tek qazaq qana boldy ma?

Bizdinshe, Tauly Altaydan Jerorta tenizi jaghalauyndaghy Anadolygha deyingi býkil týrki tektes shuyldaghan boluy kerek. Shuyldamaghanda she! Mysaly, әzirbayjan aghayyn orta ghasyrlarda-aq óz tilinde hatqa týsken «Qorqyt atanyng kitabyndaghy» Bamsy-Beyrek - Alpamysyn ózgege qalay qiya qoysyn?! Onyng arghy jaghyndaghy týrikting de búl jyrgha ózimizdiki dep tanba taghuyna әbden qaqysy barlyghy anyq. Tatar da, bashqúrt ta osynday әngime aitugha qúqyly ekendigin taghy eshkim joqqa shyghara almaydy. Aqyr sony Tauly Altaydaghy azghantay týrki tektesterde de «Alpamys batyr» jyrynyng ózindik jergilikti núsqalary bary mәlim. Osy toy ýstinde olardyng da tisin qyshyrlata bir qayrap aluy әbden qisyndy әreket. Degenmen ózbektikin búrys boldy dep aitugha jәne bolmaydy. Daukes aghayyngha aitar uәj búlarda da jetkilikti. Ózbek tilinde HH ghasyrdyng 50-jyldary kitap bolyp shyqqan jyrdyng núsqasyn aldynyzgha kóldeneng tarta qoyady. Odan qalsa jyrdyng әlqissasy bastalatyn Jiydeli-Baysynynyz da osy elding aumaghyndaghy tarihy meken bolyp tabylady.

Aytyp, aitpay ne kerek, «Alpamys batyr» jyrynyng toyy ózbek aghayynnan basqa týrki tektesterding bәri derlik ókpe-nazyn bildirgen tarihtaghy siyrek kezdesetin basqosulardyng biri bolyp esimizde qaldy.

Al osy toydy týrki tektesting eshqaysysy renjimeytindey toy qylyp ótkizuge tarihy mýmkindik bar ma edi? Bizding qisyn bar bolatyn deydi. Ol ýshin býkil týrkining aldymen toy emes, oy qughan ziyalysy jinalyp mәmileli әngime jasasa jetip jatqan-dy. Toydyng ózi bolsa býkil týrkige tiyisti batyrdyng toyy bolyp atalyp ótui kerek-ti. Býkil týrki birinen keyin biri dýrkirete jalghastyryp toylauy qajet-ti. Mine, toy osynday baghytta ótkende, onyng úrpaq aldynda kóteretin jýgi jýz eselep, myng eselep artatyn edi. Býkil týrkining bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharuyna yqpal etetin iygi maqsattaghy toy bolar-dy.

Biz osynday Úly toydan qúr qaldyq. Oilanbasaq әli de qúr qala beretin sekildimiz. Qauashaghynyzdy sәl qozghap kórinizshi, jaqyn arada býkil týrkige ortaq dep aitugha bolatyn toy bar ma ózi?

 

Pifagor danalyghy

nemese internette «itter» qaydan jýr?..

Argentin Horhe Luis Borheste әigili Pifagor ómirinen alynghan mynanday bir qyzyqty derek bar. Jazushynyng aituynsha, dana Pifagor birde-bir enbegin qaghaz betine týsiruge tyryspapty. Bilgen-týigenin shәkirtterine tek auyzsha ghana jetkizip otyrghan. Shәkirtterinin:

- Ústaz, sizding parasat-payymynyz ashqan janalyqtar qaghaz betine týsip, kitapqa ainalghanda ghana ghasyrlardan ghasyrlargha saqtalady ghoy,- degen kenes sipatyndaghy úsynystaryna ghúlama:

- Eger qaghaz betine týsse, ol ghylym-bilimdi әlippeni biletin kez kelgen adam oqy almaq. Al, olardyng arasynda búl qazynany ózining qaraqan basynyng paydasyna nemese qarau pighyldaryna paydalanuy yqtimal adam degen atqa layyq emesteri de boluy mýmkin ghoy. Men enbegimdi kitapqa ainaldyryp týptetuge sondaylardan qorqamyn. Ilim men bilim tek izgi niyettilerding ghana qúzyrynda bolugha tiyis. Bilgenimdi senderge tek auyzsha aituymnyng syry da osynda. Sebebi, men senderdin, shәkirtterimning qanday adam ekenin jaqsy bilemin ghoy. Jandýniyesi taza senderge amanattap tabystaghan jighan-tergenime orta joldan ózim bilmeytin qaysybir ayarlar men aramzalardyng ortaqtasuyna, ony bylghauyna tipten de qúlqym joq, - dep jauap bergen eken.

Bizdinshe, Pifagor aitty deytin osy ghibrattyng bizding býgingi «kózi ashyq, әlippening bar әrpin biletin» qaysybir qazaq «aghayyngha» da qatysy bar. Ásirese, internet degen úly jetistikting tilin biletin «sauatty», «súnghyla bauyrlargha». Óitkeni, internetting qaysybir qazaq tilindegi saytyn ashyp qalyp, ondaghy qazaq balasy ózining bauyry turaly bildirgen kýldibadam pikirsymaqtargha kóz jýgirtseniz, qazaqtyng «bilimdiligine» bas shayqap, týk kinәsi joq bilim bayghústyng osy bir «qarau pighyldardyn» qorqau niyetine qyzmet jasap jatqanyn angharar ediniz. Aty-jóni belgisiz anonim bireuler taghy bireulerding ýstine ayamay qara may jaghyp, kýstanalap jatqany. Qara esekke teris mingizgisi kelip, alaókpe bolyp tyrashtanatyndary-ay...

... Jaghandy ústaysyn. Jaghandy ústaysyng da, osy bizding qazaq ruhany kembaghal emes pe eken degen oigha qalasyn. Áyt­pese, internetting tilin biluge deyin my kletkalarynyng qabileti jetken qazekeng múnshalyq tómendemes edi ghoy deysin.

IYә, qaysybir qazaqtyng sóilem qúray alar «sauaty» barlyghy qazaqqa sor bolyp túr. Abay jiyirkenip, Pushkin laghnet aitatyn «sauattylyq» (Pushkinning týbine de anonim hattar jetken-di). Býrkenip alyp, jýzin kórsetpey tas atatyn qorqau «sauattylyq». Eger bizding aramyzda tiri Pushkin jýrse, otyz jeti jasyna jetkizbey-aq jelkesin ýzetin, Maghjan aman bolsa tiridey kórge kómuden tartynbaytyn anonim «sauattylyq»...

Qayran Pifagor qartym-au, eki jarym myng jylday uaqyttan song sening danalyghyna taghy bir qazaq balasy tang qaluda. Tang qalmasqa ne shara? Óitkeni, adam parasatynyng úshar shyny ispettes internet dep atalatyn Jer sharyn tútas qausyryp alghan alyp organizmning denesine iyesi joq «itterdin» de ýishik sap, «bitterdin» de sirkeley­tinin, «sauatty», «bilikti» әngime qozghaugha tyrysatyndyghyn sen sol kezde-aq týisingen ekensin-au.

Solay, aqynnyng sózin ónin sәl ózgertip aitar bolsaq, internette «qazaqty qazaq óltiru oiyny» jýrip jatyr. Búl «oyyn» endi qazaqty qazaq týgel tauysyp bitpey, toqtamaytyn sekildi. Qorqynyshtysy da osy...

Maqtana bilemiz be?

Maqtaudyng týbin týsiretinimizge kýmәnim joq. Kýnde kórip-bilip, estip jýrmiz. Al osy biz maqtana bilemiz be?

Basqa-basqa, dәl osy maqtana biletindigimizge óz basymnyng kýmәnim bar.

Balyqshynyng balasy Mihailo Lomonosov ózi qúrastyrghan «Resey grammatikasynyn» kirispesinde orys tili turaly onyng boyyna «ispan tilining әsemdigi, fransuz tilining qyzbalyghy, nemis tilining salmaqtylyghy, italiyan tilining nazdy nәziktigi, sonday-aq, grek pen latyn tilderining baylyghy men beynelep aitudaghy qysqa da núsqa naqtylyghy jinaqtalghan» dep shalqypty.

Biz bolsaq, әli sol «qazaqtar dalanyng fransuzdary» dep әldekim oilanyp, әlde oilanbay aityp qalghan sózge mәzbiz.

Balyqshynyng balasy orys tilining qúshaghyna ispan, fransuz, nemis, italiyandy, grek, latynymen qosyp әldeqashan qausyryp alghanyna nazar da audarghymyz kelmeydi.

Ayttym ghoy, biz maqtana bilmeymiz.

Osy qysta auylgha barghanda ýidegi qalyng kitaptardyng arasynan Chehovtyng qazaqsha ýsh tomdyq tandamaly shygharmalar jinaghynyng birinshi tomyn tauyp aldym. Eriksiz birinshi betine kózim týsti, baspadan 1955 jyly shyghypty. Mine, taghy bir jyl synaptay syrghyp óte shyqsa, Chehov qazaqsha sóilegeli, kólemi kәduilgi nәn kirpishtey ýsh tom bolyp, qandastarymyz kitaphanasynyng sórelerine qalanghaly jarty ghasyr uaqyt bolady eken.

Keudemdi maqtanysh kernedi.

Álemning eng ýzdik, eng sanlaq degen jazushylarynyng ózderi ústazymyz, jol kórsetushimiz dep esh úyalmay aitatyn, talant jarystyrghysy keletin, nashar jazyp qoysa aruaghynan úyalatynyn moyyndaytyn osy Chehovtyng elu jylda qazaq bolyp ketpegende nesi qaldy deysiz?

Al, ol jay Chehov emes, ispan, nemis, fransuz, italiyandy, grek hәm latynymen qosa jútyp jiberetin orys tilining aituly sóz zergeri. Resey әdebiyetining ghana emes, әlem әebiyetining pirlerining biri ghoy. Qanday bir zaman bolyp, orys joyylyp ketse de Chehov qala beretini anyq.

Sonda, sonsha tilding minezi, boyauy bir boyynan tabylatyn orys tilin jarty ghasyr búryn-aq jәukemdep tastaghan qazaq tili qanday til bolmaq?

Sóz joq, anau tildermen birge orys tilining ormanday oilylyghy da bir basynan tabylatyn, әr sózi segiz qyrly, bir syrly, bәlkim, seksen segiz qyrly, dýr syrly til bolady.

Basyma osynday oilar kelgende, keudemdi maqtanysh terbetti... sosyn úyaldym.

Býgindi, sizdi, bizdi, keshe ghana memlekettik tilge qarsy shyghyp, memlekettik tildi, qoghamdy mensinbey «abyroyynan aiyrylghan» halyq qalaulylaryn... esime alyp úyaldym.

Aghalarymyz jarty ghasyr búryn alyp qoyghan biyiktikten asa almay jatqanymyzgha qysyldym.

Chehovqa әli bir jyl bar ghoy, biyl Gogoliding kóp tomdyghy qazaq tilining qalybyna týsip, keng dalagha jol tartqanyna anyq attay elu jyl bolady. Búny andausyzda bilip qalghanymda, mandaydan tipti búrshaq-búrshaq ter ketti. Sanamda «Óli jandar» avtorynyng «Tandamaly hattaryn» tәrjimalaghan Zeynolla Qabdolov aghamyzdy osy bir berekeli sharuagha aralasqanymen qúttyqtap qoydy da úmytyp ketemiz biz jazghan degen oy zyrq ete týsti. Biraq búl qazaq tilining әlemdegi úly tilderding biri ekendigin úmytyp ketip jatqandyghymyzdyng qasynda shybynnyng shaqqanynday ghana bolymsyz nәrse ghoy dep ózimdi ózim júbatqanym da ras.

Aytpaqshy, Túrmaghambetting «Rýstem Dastany» men Qalmaqan Ábdiqadyrovtyng «Myng bir týnin» de arnayy merekelep ótkendi úmytpaghanymyz jón-au. (Olardyng qazaqshalanghanyna qansha jyl boldy eken ózi?!) Sebebi, bizding tilde parsy tilining perishte әuezi men arab tilining aq edil emin-jarqyndyghy da bar. Qúdaygha shýkir, bir sózben aitqanda, bizding til - qay qiyrdy da jaulap ýirengen jauynger til emes pe edi!

Al «baydyng auzy sasyq balasy» ne dese de ózi bilsin... Qysylghanda neni aityp, neni qoyghanymdy ózim de bilmey qaldym ghoy deymin. Áyteuir, aghayyn, maqtaudy ghana emes, maqtanudy da ýireneyikshi...

 

«Shahnama», sharasyz Firdousy jәne biz

Bala kezimde úly aqynnyng osynday әreketke nelikten barghandyghyn týsine almay dal bolatynmyn. Osynsha oily basymen qaydaghy bir әmirshige jaramsaqtanghany nesi dep úly aqyndy jek kórip ketken kezderim de boldy. Basqa-basqa, qúdiretti «Shahnamany», әldebireulerding aituynsha, kólemi bir sandyqqa әzer siyatyn «Shahnamany», bar bolghany, súltan Mahmúdqa tartu etu ýshin jazylghan deu, men ýshin úly aqynnyng aruaghy aldynda kýpirshilik jasau sekildi seziletin. Aqyn kim, әmirshi kim, arasy jer men kóktey dep týsinemin ghoy sol bayaghy bala qiyalymda. Sosyn kókten jerge týskendey bolghan, pendeshilikting bylyghyna belsheden batqan aqyndy ayap ketemin taghy da.

Keyin týsindim, Firdousiydiki dúrys eken. Aqynda da qúrsaq bar, otbasy bar, iship-jem, erkin jýrip-túrys kerek. Búl jaghy qarjygha baryp tireledi. Ras, «Shahnama» úly shygharma, biraq ol qoljazba kýiinde qúr qoljazba ghana, qolgha su qúigha da jaramaydy. Al, kerisinshe, ynghayy kelgen tirlik bop, әmirshining kónilinen shyghyp, talghamyn tәnti etip jatsa, búl tókken ter, yjdahatty, tynymsyz qanshama jyldyq shygharmashylyq enbekting aqtalghany. Býgingi týsinikke týsirgende, ruhany dýniyening materialdyq iygilikke ainaluy. Sosyn, Mahmúd súltannyng ózi de kenes kezinde sanagha sinire bergendey qaltaly da qúzyrly kóp topastyng biri bolmay shyqsa ne deysiz?

Endi ózgeni, ózge zamandy qoyyp, ózimizge, býginge oralayyq.

Mine, «tiline tiken shyqqyr» telejurnalist bauyrym tanymal aqyn aghamyzgha saual qoyyp otyr. Saual auany mynaday:

- Býgingi әdebiyetke kelip jatqan jastar, әli bitirgen týkteri bolmasa da, memleketten baspana súrap jatyr, osylary - bere ber, ala beremiz degen astamshyl toghysharlyq emes pe?

- Biz de kezinde pәterden pәterge qanghyryp jýrdik. Qan­­ghyryp jýrip te bir nәrse bitiretinbiz. Al býgingi jas­tar­­dyng súranshaq, jylauyq bolyp ketkenderin óz basym týsin­beymin.

Saual dúrys qoyylsa, jauap ta dúrys bolmaq kerek-ti. Aghamnyng ornynda Ábilqasym Firdousy otyrsa qalay jauap berer edi, aghamnyng jauabyna kónilim tolmaghan men eriksiz osynday oigha batamyn.

«Agham әdebiyetke kelgen tústa memleket qayyrymdy edi, ómir ertegi edi, búl da bir qoy ýstine boztorghay júmyrt­­qa­laghan zaman bolatyn. Talanttysyng ba, talantsyzsyng ba demey, saralap bólip jatpay bәrine týbi bir tóbelerine shatyr tigip beretin. Ol kezding talantsyzy da baqytty edi ghoy, shirkin...» Bir oiym osy auanda qanghidy.

«Shahnamasyn» otyz jyl jazyp, sol otyz jyldyq azabynyng óteuine otyz tenge de ala almay ketken Firdousi, men, asyly, kózi tiri aghammen emes, on ghasyr búryn sýiegi qurap ketken senimen zamandas bolarmyn-au» deydi sanama synalap enip ketken taghy bir oy legi.

«Qayran Mahmúd, jaramsaqtardyng jelbuaz sózine ermey, qoljazbany ózing bir paraqtap shyqqanda, әdebiyetting nazasyna, Firdousiyding qazasyna sebepker bolmas edin-au» deydi qay nәrsege de týsinistikpen qaraghysy keletin taghy bir oiym.

Júmeken men Shәmshige mәngә riza ataqty «Mening Qazaq­stanym». Qansha shumaq edi ózi?

Býgingi qazaq parsynyng «Shahnamasynan» habarsyz bolsa da «Mening Qazaqstanymdy» jaqsy biledi. Meninshe, búnyng kólemi de bala kezimde qiyalymdy san terbetken «Shahnama» sekildi bir sandyq bolady. Kem sandyq emes, teng sandyq.

Múnday sandyqtar jastar týgili tóbesinde shatyry bar aghalarymyzda da neken-sayaq. Bizge osy, bir oilanyp kóreyikshi, shyn oilanyp kóreyikshi, óner kerek pe, kólem kerek pe?

Óner kerek bolsa, onda ónerge endi kelip jatqan jas órenderimizge, ini-qaryndastarymyzgha janashyrlyqpen qaramaytyndyghymyz nelikten?

Sóz sonynda retsiz jerde esimin atap, qúlaghyn shuyldatqanymyz ýshin Firdousi, úly Firdousiyding aruaghynan keshirim súraudy jón kórdik. Ghayyptan tayyp, qúdaydyng qúdiretimen qayta tuyp, kezdeysoq býgingi kýni әdebiyetke, qazaq әdebiyetine aralasa qalsa ol kisi de bir Firdousiydi izdep keter edi degen oy ghana ash qúrsaq kónilimizge medeu...

Naqtylap aitsaq, ózgeler jaylynyng bәri de ózimiz turaly әngime bolyp shyghady emes pe!

 

«Aray» jurnaly, 1200 aqyn jәne arifmetika

Áli esimde, 1989 jyldyng kýzinde armiyadan oralghasyn auylda kóp ayaldamay Almatygha tartqam. Ýlken qalada aldymen bas súqqanym «Jalyn» jurnalynyng poeziya bólimi boldy. Bólim mengerushisi belgili jazushy Raqymjan Otarbaev syrttay tanystyghymyz (hat arqyly) әlde әkeme peyil qaryz bolghandyqtan ba (óz aldyna bólek әngime), jaqsy qarsy aldy. Ertesine bir top ólenimdi dayyndap әkeletin bolyp keliskennen keyin, jazushy agham:

- «Aray» jurnalynda Meyirhan deytin azamat bar. Ol kisige de bir top ólenderindi tastap ket,- dep kenes bergen.

Mine, «Aray» jurnaly ornalasqan ýiding dәlizinde túrmyn. Tiyesili kabiynetke de endim. Az-múz tanysudan keyin «Jalyndaghyday» emes, Meyirhan agham óleng oqy demedi.

- Qazaqstanda kemi 1200 aqyn bar. Bәrin jariyalau «Aray» jurnalynyng mindeti emes,- degen bir ghana auyz sóz aitty.

Nege ekenin bilmeymin, kónilim alyp-úshyp túrghan albyrt jasta bolsam da osy sózge dәl sol sәtte renjigen joqpyn. Ertesine, «Jalyngha» da óleng tastamay, auylgha kónildi qaytqanym әli kýn jadymda.

Keyin student boldyq. On-soldy tany bastadyq. «Qazaq әdebiyeti» gazetine alghashqy maqalamdy sol sapar Raqymjan aghanyng qasynda otyrghan (esinde joq shyghar), әrdayym jastardyng janashyry bolyp jýretin jazushymyz Júmabay Shashtayúly bastyrdy. Osy gazette jaryq kórgen túnghysh ólenime Meyirhan aghanyng yqylasty qoly tiygenin de rizalyqpen aita alamyn.

Qazir oilansam, sol kezder «Araydyn» dýrkirep túrghan uaqyty eken. Tynyshtyqbek Ábdikәkimov, Sabyr Aday, Gýlnәr Salyqbaeva, qúrdasym, marqúm Ádil Botpanov, mine, osy esimderdin ózderi-aq óleng qadirin biletin adamgha «Aray» jurnalynda ol tústary ólenge degen talaptyng qanshalyq kirpiyaz bolghandyghyn anghartsa kerek. Mysaly, 1200 aqynnan jurnaldyng bir jyldyq 12 sanyna sen túr, men atayyn 12 aqyndy tandap, iriktep basu, shygharmashylyq mýmkindigin tap basyp jariyalau qiynnyng qiyny ekendigine kim kýmәndana alady.

Endi negizgi әngimege oralayyq. «Qazaq әdebiyeti» gazetining bir jylda oqyrman qolyna 52 nómiri tiyedi eken. Yaghni, orta mólshermen 50-60 aqynnyng óleni jariyalanady degen sóz. Esepke salyp payymdasaq, búdan bir jylda býkil Qazaqstandaghy qolyna qalam alyp jyr jazatyn qauymnyng 20-dan biri - 5 payyzynyng ghana shygharmashylyghy «Qazaq әdebiyetinde» kórine alatyndyghyn angharamyz. Bir qaraghannyng ózinde-aq az, tym az ekendigine shek joq. Demek, azdy saz qylyp paydalanuymyz kerek emes pe?!

Joq, bizde olay emes. Kóktemde jariyalanghan aghamyz ne tәtemizding kýzde taghy shyqqysy kelip túratyny bar. Jәne bir jyldyng ishinde. Beynebir jyl qústary sekildi. Kezek kýtu degen joq. Óitkeni kezek kýtuge kókiregi jibermey jatatyn jayy bar.

Ras, 1200-ding bәri auzymen qús tistegen aqyndar emes. Áytse de kem 300-ining ólenge taza talasy bar, myqtysy 50-60-y ghana. Al, úlysy qansha, ony biz de ótkennen qalghan ýlgimen tarihtyng tarazysyna qaldyramyz. Biraq sol úlylar osy 50-60 emes, anau 300-ding ishinde jýrgenine siz de, biz de dau aita alamyz ba? Ayta almaspyz. Demek, azy 300 aqynnyng óleni «Qazaq әdebiyetinde» jariyalanugha qúqyly bolyp shyghady. Osy retpen kezekke salsaq, óleng jazghan kim-kimning de jariyalanugha reti berisi 2-3, arysy 4-5 jylda ghana keledi eken. Osyny redaksiya jaghalaghysh agha-apaylargha qalay týsindiruge bolady, biz bilmedik.

Redaksiyamyzgha qyzmetke kelgenime ýsh kóktemdey uaqyt bolypty. Biraq Ertay Ashyqbaev, Tynyshtyqbek Ábdikәkim, Svetqaly Núrjan, Sabyr Adaylardyng birde bir toptamasy nazaryma týspegenine tanmyn. Shamasy, kezegin kýtudi biletin mәrt jigitter osylar bolsa kerek. Bolmasa, talanttary kimnen kem! Osy payymnan zerdelegende Quandyq Sholaq, Áben Dәurenbekovter de qatardan qalys qalatynday aqyndar ma edi? Joq. Joq. Joq.

Amal joq, ólenin gazet betinen kóruge qúmar keybir «úshqalaq» agha-apalarymyzdyng «qúlaghyna altyn syrgha» bolsyn dep bizding de osynday arifmetikalyq qarapayym tәsilderge sýienuimizge tura kelip otyr. Shyn poeziyagha alu, qosu, azaytu, jýrmeytinin bilsek te. Óitkeni, kókke úsha bermey, qarapayym pende retinde keyde osynday jayttardy da oilana jýrgen dúrys qoy.

 

Serjant pen soldat, jas әdebiyetshi jәne madaqnama

Ángime әdebiyetke jana kelip jatqan jastar turaly.

Ana jyldary, Kenes Odaghy әli tarqamay túrghanda Otan aldyndaghy әskery boryshymdy Vengriyada óteuge tura kelgen.

Jauynger formasyn kiygen alghashqy kýnder. Serjanttar bir top «jastardy», on shaqty últtan qúralghan bizdi tang demeydi, kesh demeydi, kýnning kózi qyrauda turnikke asyldyryp qoyady. Múzday temir alaqanyndy qaryp bara jatsa da týsuge qaqyng joq. Áskery dayyndyqta kýn sayyn sәl de bolsa algha jyljugha tiyistisin. Sonday azapty sәtte qasymyzdan rota komandiyri Prokofiev jay basyp ótip bara jatady. Biz jalynyshty kózben «mynalary jauyzdyq qoy, bizdi arashalap alsanyzshy» degendey oidy jetkizuge tyrysamyz. Biraq kapitanymyz týkti bayqamaghanday asyqpay óte shyghady. «It eken ghoy» dep ishimizden sybap, jylarman bop biz qalamyz.

Bir kýni batalionda sol kisige Aughan soghysynda kórsetken erligi ýshin «Qyzyl júldyz» ordenin tapsyru rәsimi boldy. Orden tapsyrushy joghary shendi ofiyserler gruppa shtabynan arnayy keldi. Sony kezdesuge úlasty. «IYt» komandiyrimiz bir ózi eski «T-34» tankimen jýzden astam kenestik jauyngerding dúshpandardyng qorshauynan shyghuyna múryndyq bolghan qaharman ekenin bildik. Sonda komandiyrimiz óz basynan keshken mynanday bir oqighany aityp berdi:

Men jas jauyngerlerdi jaqsy týsinemin. Olar meni qatygez dep oilaydy. Biraq búlay bolmasqa mening de qaqym joq.

Aughanda barlaushylar vzvodyn basqaryp jýrgenimde bir top «jastar» qaramaghyma týsti. Biri mәskeulik, ziyaly otbasynda ósken aqsausaq bala ekendigi kórinip túr. Ony bir serjantqa shynda, qolyna al dep arnayy tabystadym. Serjant janyn qinap jiberse kerek, bir kýni jas jauynger onyng ýstinen shaghym aityp keldi. Men serjanttan әlgi aq sausaqty búdan әri qinay bermeuin ótindim.

Barlau komandir barlaugha bararda otryadyn ózi kәmil senim artatyn jauyngerlerden jasaqtaugha qúqyly. Bólimshelerimiz qanshama ret әskery barlau tapsyrmalaryna shyghyp jatty, biraq sonyng birine de janaghy jas jauynger tartylmady. Óitkeni, oghan eshkim senbeytin. Árdayym kazarmada, ózimen-ózi jýredi de qoyady.

Qazasyz soghys, erliksiz shayqas joq, ot pen oqtyng ortasynda jýrgen qúrdastarynyng kózine týrtki bolghysy kelmedi me, әlde, namysy oyandy ma, janaghy soldat bir kýni jattyghudy ózi bastady. Kelesi bar tapsyrma ýstinde búl joryqqa ózi de barghysy keletinin aityp súrandy. Men sheshimdi tek serjant qana qabyldaytynyn bildirdim. Serjant ony óz otryadyna aldy. Keyin bildik, sol otryad tauda dúshpandardyng tosqauylyna úshyrap qalyp, serjant qatty jaralanypty. Tónirek týgel tau-tas, alyp ketuge tikúshaq qonatynday jer joq, jaraly serjantty etekke týsiruge tura kelgen. Sonda janaghy soldat sol bayaghy ózi ýstinen shaghym aitatyn serjantyn ózi arqalap jýgiripti. Qansyrap qalghan serjant jauyngeri quat kórsetpegende ajaldyng tyrnaghyna shyrmalghanday eken. Mine, mening senderge qatal bolghym keletini de osynday sebepten. Eger men ayaushylyq tanytsam, әlsizdik kórsetsem, sizder de әlsiz bolyp shyghasyzdar. Al naghyz soghys jaghdayynda ózge týgil ózin alyp jýre almaytyn jauyngerding barynan joghy jaqsy. Býgin qinalsanyzdar, qinala otyryp shyndalasyzdar. Sonda ghana syn sәtte ózdering ýshin de, ózgeler ýshin de jauap bere alatyn bolasyndar.

Biz komandir qataldyghynyng qúpiyasyn osy әngimeden keyin týsindik. Týsingenimizden bolar, Qúdaygha shýkir, qatarymyzda nashar jauynger bolghan joq.

Búl әngimening jas әdebiyetshilerge ne qatysy bar?

Qatysy mynada. Biz әdebiyetke endi-endi kelip jatqan jastardy maqtaugha,tipti madaqtaugha daghdylanyp bara jatqandaymyz. Býgingi poeziya ósip ketti dep auyz toltyra aitamyz, biraq qalay óskenin taratyp aityp jatqanymyz jәne shamaly. Esesine әdebiyetti en jaylau qylugha yntyq borkemik jastar qaptauly. Asyly, ondy-soldy ýlestire beretindey emes, jastargha «avans» beruding de belgili bir shegi bolsa kerek-ti.

Mine, kezekti bir jas talapker. Biletini tek Múqaghaly ghana. Onda da daqpyrty. Múqaghaly audarghan Dantening «Qúdiretti komediyasyn» (Antika men orta ghasyrlardyng ruhany ensiklopediyasy ispetti) bilgisi de kelmeydi. Sanasynyng bir búryshynda Qúday bergen talant bolsa, eshkimdi oqymay-aq aituly aqyn bolamyn ghoy degen senim de joq emes. Aytysa ketse, «Esenin de eshkimdi oqymaghan» deydi ol. «Bibliya» men «Óli jandardy» paraqtap jatqa biletin, qaysybir ghylym kandidattarymyz da jaza almaytyn «Mariam bastaularyn» dýniyege әkelgen Esenindi oilanbay-aq óz dengeyine týsire salady. Oipyr-ay deysin. Áne, sol talapkerdi endigi bir әdeby jiynda qaysybir belgili aqyn-jazushy kópirte maqtap túrady. Sosyn «Býgingi poeziyamyz ósip ketken» dep keletin әbden jattauyryn jegi bolghan týiindi taghy da qaytalaydy. Búny janaghy talapkerge qaratyp aitady.

Ghajap! Osy biz jastarymyzdy orynsyz maqtau arqyly poeziyamyzdyng bolashaqqa tartar tamyryna balta shauyp jatqan joqpyz ba? Múqaghalidan bastau ap, Júmekennen túshynbaghan, Tólegennen shól basyp, Qadyrmen quattanbaghan sosyn Túmanbaydyng túmasyna yntyqpaghan, Júmataymen uanyp, Kenshilikpen oigha batpaghan talapkerding týbi jaryp shyghuy neghaybyl-au! Neghaybyl emes, jaryp shyqpaydy ol. Al biz maqtaymyz kelip.

Ádebiyet te maydan. Shashy da, saqaly da buryl komandir qalamger әkeyler, Sizder әdebiyetting әskery tapsyrmasyn oryndaugha ózderinizben birge jastardan kimderdi senim artyp qatarlarynyzgha alar edinizder? Siz ghúmyrynyzdy tikken qazaq әdebiyetin, sizding ózinizdi de janynyz alqymgha kelgende aman alyp shygha alatyn jastar bar ma?

Osy jaghyna da bir sәt nazar audarsanyzdar eken.

«Dayyndyq qalay, talapker?» deytin qatal saualdy ortagha tastaytyn uaqyt jetken sekildi.

Ras emes pe?..

 

Qoljazbalar jayynda

Ákem kitapqúmar adam. Sodan bolar, bizding ýiding kitaphanasyn auyldyq jerdegi bir otbasy ýshin ýp-ýlken, qory mol kitaphana dep aitugha әbden bolatyn sekildi. Áriyne, salystyrmaly týrde alghanda. Áytpese tórt bólmesining qabyrghasy týgel kitappen órilgen shanyraqtar da barshylyq qoy.

Ákemning jinaghany, negizinen qazaqsha, ózbekshe kitaptar. Ózbekshe degende, «Meshitten shyqqan shayan», «Ámirding qylyshy», «Shyryn men Sheker», «Kek», «Qalqan men qylysh» bolyp kete barady. Omar Hayyam rubailarynyng ýsh tildegi jinaghy da osy kitaphananyng sóresinen oryn tepken. Tipti, ara-túra kim әkelgeni belgisiz urdu, hindy tilderindegi kitaptar da kezdesip qalatyny bar. Keyde, qarapayym dihangha osynyng bәri nege kerek boldy eken degen de oigha qalasyn. Asyly, bizden, balalarynan ýmit kýtken bolsa kerek. Áytpese, «Orys-arab sózdiginin» qos tomdyghy әkeme qajet bolmaghandyghy anyq. Al, «Attaghúl fatiz lúghaty at-týrik» degen kitaptyng múnda qalay kelgendigine tanmyn. Sonyna taman orta ghasyrlardaghy qypshaq sózdigi berilgen osy kitapty qazaq jazdy dese de senerdeysin. Óitkeni sózdik qazaqsha sayrap túr.

Biraq osy kitaphanada kitaptardan bólek taghy bir dýnie bar. Kitap emes, әriyne. Ákemning mektep jasynda qolmen kóshirgen qoljazbasy. «Ámir-Ámze» atty qissa-dastan. Kәdimgi Múhammed payghambarymyzdy taspen shókeleuden arashalap alyp qalghan naghashysy batyr Hamza-Ámze turaly. Avtory kim ekendigin әkem de bilmeydi.

Paraghy sarghysh tartqan qalyng dәpterge kóshirilgen osy bir qissa men ýshin tym ystyq. Ol maghan әkemning kónil-kýii, jan dýniyesi, ómir sýrgen ortasy turaly habar beretindey. Atam dindarlau kisi edi, sol kisining de әseri bayqalatynday. Sodan bolar, auylgha baryp, kitaphanany ashqan sayyn osy qoljazbany bir sәt bolsa da qolymmen ústap kóremin. Osy qoljazba beynebir ótkenim men býginimdi, býginim men ertenimdi jalghastyryp jatqanday kórinedi.

Adamzat tәjiriybesi qoljazbalar órtenbeydi deydi. Ras bolsa ras-aq shyghar. Bolmasa sonau kónekóz shumer-akkad, mysyr, babyl, het jazbalaryn oqy almas edik qoy. Adamzattyng ózi bolghan-bolmaghanyn úmytyp ketken osy halyqtar aragha 3-4 myng jyl uaqyt salyp baryp, syna tastar men qysh kirpishterde qalghan jazbalar arqyly qayta sóilegen joq pa! Pendeuy tirlikpen jýrip ózinen basqany úmytyp kete beretin adamzat jadyn janghyrtqan sol qoljazbalargha rahmet!

Qoljazbalar jayly әngime kóp. Solardyng biri tatar aqyny Músa Jәlelding «Moabit dәpteri» jayly. Týrmede jatyp, ólim aldynda jazylghan ólenderi kóshirilgen dәpterlerdi kameralas dosy Otanyna әketip tapsyrmaghanda biz tarpang minezdi aqyn Músa turaly bir nәrse biler me edik. Qaydam? Kim biledi, bәlkim ony Otanyn satqan azghyn, fashistermen qoyan-qoltyq júmys istesken jauyz retinde tanuymyz da mýmkin edi-au. Aqyngha arashagha týsken, asqaq armanynan habardar etken jyr qoljazbalaryna alghys!

Orystar Eseninning qanmen jazylghan songhy qoshtasu ólenine deyin ekspertizalyq laboratoriyadan ótkizip, tújyrym pikir ornyqtyryp aldy. Óleng rasynda da qanmen jazylghan bolyp shyqty. Jýikesi әbden tozyp, aurugha shaldyqqan aqynnyng ayauly songhy sәtterinen habar beretin óleng qoljazbasyna janashyrlyq, asyly, osynday-aq bolsa kerek.

Al, bizde she?

«Raua banu», «Lúqpan hakim» sekildi jyr jәdigerlerin jazghan Túrmaghambet Iztileuov «Shahnameni» de týgeldey derlik audarghany býgin belgili bolyp otyr. Ózimizge tanys 24 myng joldyq qap-qalyng kók tysty «Rýstem dastany» tolaghay audarmanyng jartysynan astamy ghana eken. Áli 14 myng joly jaryq kórmepti. Býgin belgili bolyp otyr deymiz-au, búl turaly kezinde-aq biraz adamdar habardar bolghan kórinedi. Marqúm Mardan Baydildaev aghamyz kózining qarashyghynday saqtaghan jәdigerlerding jalghasy qazir qyzylordalyq jyrshy Almas Almatovtyng qolynda boluy kerek degen sózdi de estip jatyrmyz. Eger osy qoljazba qoldauyn tauyp, jaryq kórip jatsa, qazaq audarma ónerining júldyzy joghary ekendigine kózimiz taghy da jete týskendey bolar edi-au! Tek audarma emes, asyl múralarymyzgha da janashyrlyqpen, el bolyp, halyq bolyp baysaldy, basalqaly qaray alatyndyghymyzdyng aighaghy bolmas pa edi! Joq, biz shashylghan nesibemizdi, tógilgen yrysymyzdy jinaugha kelgende әli de mimyrttap jýrgen sekildimiz. Áytpese, býgingi siyrek qoljazbalar qorynda Shәdi tóre, Túrmaghambet, Shorayaqtyng Omary, basqalardan qalghan kózqimas dýniyeler joq degenge kim ilanar?

Degenmen, qoljazbalar órtenbeydi degen sózge senging keledi. Joghalsa, qoljazba qadirin biletin bireulerding qolynda jýrui әbden mýmkin. Olay bolsa, «Shahname» jalghasyn bir kezde auylgha alyp ketken Almas Almatov agha da ýn qatyp qalar. Osynday ýn qoljazbalar qorynan da estilip jatsa qúba-qúp bolar edi.

Eng bastysy, aqyn-jazushy qoljazbalary halyq múrasy ekendigin úmytpayyq.

 

Dueli, dualy auyz aqyngha

arasha jәne Dostoevskiy

Dumanyng «Ýsh noyanyn» nemese Lermontovtyng «Bizding zamannyng qaharmanyn» oqyp ósken adamgha dueliding ne ekeni, neden shyghatyny, týbi nege aparyp soqtyratyny jap-jaqsy-aq belgili bolsa kerek. Jekpe-jekte atysushy eki adamnyng biri kóz júmyp, qúryghanda, jaraly boluy mýmkin. Oq aidalagha qanghyrsa, onda ekeui de sau...

Qaysybir oqyrmannyng mynaday zamanda duelidi sóz qylyp jatu ishi pysqan adamnyng әureshiliginen tughan dertti hәlding kórinisi dep oilauy kәdik. Olay boluy da yqtimal. Kim biledi, aramyzda oblomovtar da, oblomovshyldyq ta endigi payda bola bastaghan bolar. Sonyng biri - biz bolyp jatsaq, ózimizge de obal joq. Biraq zan-zakon qorghay almaytyn, qorghaugha qúlyqsyz ar-namysty qayda qoyamyz?

Ádebiyetshiler qauymy duelishilerge qashan da bay bolghan. Lermontov, Pushkiyn, Gumiylev... búl tizim sozylyp kete barady. Biz oqyrmangha esimi birnәrse aita alatyndaryn ghana ekshep alyp otyrmyz.

Al, osy aqyndardy kózi tirisinde aqymaq bolghan dep eshkim aita almasy jәne shyndyq.

Dueli degennen shyghady, qazirgi qazaq әdebiyeti әr týrli jóndi-jónsiz pikirtalas, bitpeytin dau-damaydyng oshaghyna ainalyp túr. Demokratiya eken dep, belden basyp, tizege salyp jatqandar da barshylyq. Keybir tústa jeke bastyng esebin týgendep alsam degen pendeshilik pighyl da qylang berip qalady. Qaysybir aqyn-jazushylarymyzdyng tarapyna aitylyp jatqan jeke basqa, azamattyq ar-namysqa tiyetin sózderden ol týgili, ol kisimen ýsh qaynasa sorpanyz qosylmaytyn sizding de jýreginiz birge shanshyp ketedi keyde.

Mine, bir top aqyn otyr. Arasyndaghy bireui, tizgin ústar jasqa jetkeni tura bir ózi býkil әdebiyetting sharuasyn «tyndyryp» tastaghanday, aqsaqal aqyndy jerden alyp, jerge salyp sybap jatyr. Anau-mynau aqsaqalshyldyqtyng pút-qúdayshyghyna ainalghan aqyndy emes, azamattyghy da, aqyndyghy da halyqtyng kónilinen shyghyp, qoshemetine ie bolghan aqyndy, jәne kózinshe emes, syrtynan. Osy ortada sen qúrmet tútatyn, qazaq әdebiyeti barda shygharmashylyghy da birge jasay beretin aqyndy qorghaugha niyet tanytyp jatqan jәne eshkim joq. Bәri sybaushymen birauyzdan kelisip alghanday. Ishtey, syrttay bolsa da ózara syilastyq joq jerde, әdebiyet qalay órkendemek degen oigha ketesin. «Sen tiymeseng - men tiymen badyraq kóz» bolyp jәne qala berging kelmeydi. Namysy qyz-qyz qaynaghan baghzy duelyanttar sekildi «Agha, ózi joq, kózi joq jerde, ol kisini bylay balaghattay bermeniz, qajet bolsa, ol kisi ýshin oqyrmany retinde sayysu alanyna barugha men dayarmyn» deging kelip ketedi.

Qazirgi aqyndar isting emes, qúr sózding aqyndary bolyp bara jatqan sekildi. Bilemiz ghoy Rasul aitatyn tәmsildegidey, imam Shәmil sekildi bireu shyghyp, bir syghyp alsa, kóbisining ólendi qoyyp ketetindigi de anyq. Silkilep alatyn adam joq, sóz tegin bolghasyn osylay jón-josyqsyz sayraydy-aq kelip. Onysy qúr bóspelikke ainalyp bara jatqanymen de isi bolmay sayraydy.

Otyzgha jeter-jetpes jastaghy Esenin «Resey seniki emes, meniki bolady» dep, jolyn kes-kestep enirep jylaghanda, «Onyndy betine may jaqqan nan ghyp je» dep, teris ainalyp jýre bergen Mayakovskiyler er eken ghoy deysing osyndayda. Júdyryghy dәu, mas bolyp mazamdy ala berme dep kósep jiberse de bolady ghoy. Joq, óitpeydi. Týbi Reseyding óziniki emes, osy bir anqyldaq aqyndiki bolatynyn sezingen ghoy, asyly.

Osy kýndegi әdebiyetimizding ishki ómirindegi ahualgha qarap otyryp, qazaq aqyn-jazushylarynyng arasynda dueli dәstýrin engizu kerek pe dep oilaysyn. Sonda kóp ólenshi býgingi «aybarynan» aiyrylar edi. Baspasóz betteri jeke bastyng qadyr-qasiyetin kýstanalaytyn bylapyt maqalalargha tolmas edi. Ózara ar-namys ýshin atysqannan qazaq balasy qyrylyp qalmaydy, esesine sózi men isine jauap bere alatyn sanaly da ór minez úrpaq qalyptasady.

Dueliding qajettigi turaly biz ghana emes, kezinde adam janynyng bilgirlerining biri úly Dostoevskiy de tolghanypty. Jazushynyng 1875 jyly, 30-shy jeltoqsanda kýndeligine týsirgen oi-pikirleri arasynda dueli turaly mynanday joldar bar:

«Sonday-aq, ar-namysty nemen qorghap, duelidi nemen almastyrmaq ekenbiz? Dúrysy, 30-ynshy, 40-ynshy jyldardaghy basshylyqtyng ýiretkenindey ar-namystyng bolmaghandyghy jón. Biraq shpagany әkeluimiz Europany da әkeluimiz ghoy. Al dueli degenimiz, tipti de topastyq emes: ony joqqa shygharatyndar kelte oilaytyndar, dueli bolsa ghasyr basynan qalyptasqan aqiqat. Shpaga Otandy qorghau ýshin ghana qajet ekendigin aita beretin generaldar ony ózining ar-namysyn qorghau ýshin jalanashtaghandar jaumen shayqasta da naghyz erjýrektilik tanytyp, qaharmandyq kórsete bilgenderin bilmeydi nemese bilgisi kelmeydi, al salqynqandylar... intendanttar men «skeptikter» ghana bolyp shyqty!»

IYә, intendanttar men «skeptikter» bizge de kerek emes. Al, aqynnyng jazushynyng jeke basynyng ar-namysyn qalay da qorghaluy tiyis.

 

Men ólgende bir aqyn quansa ghoy...

Uaqytynda әigili «Aybyndy seri Ayvengonyn» avtory, tarihy romannyng beyresmy atasy sanalatyn Valiter Skott ta aqyn bolypty. Bizge jetken derek kózderine qaraghanda, shotland eli talay uaqyt úly aqynynyng shabytyna tamsana qol soghyp, tandanumen jýripti. Sol Skott әdebiyet әlemine Bayron degen jas peri kelgende óleng jazuyn sap tyighan. Bas aqyn atanu bәsekelesinde jas aqyngha qarsylas bola almaytynyn sezinse kerek, sodan esimin qúpiyalap alghan da, jasyryn atpen tarihy romandar siklyn jazugha kirisip ketken. Býgingi kýnning biyiginen baghalap ony qarapayym ghana jasóspirimder jazushysy desek te, osy Skott uaqytynda tek ýlkender oqityn әlemning eng tanymal jazushysy dengeyine kóterilgen. Tipti, agha әriptesin ólennen kerissiz-aq ketirgen Bayronnyng ózi de onyng talantyn moyyndaytyndyghyn tilge tiyek etip, kópshilikke san ret mәlimdegen. Býlikshil aqynnyng Skottay roman jaza almaytyndyghyna ókinish bildirgen tústary da az emes. Ókinishke qaray, bir aqynnyng ekinshi aqyngha búlaysha beybit halde orynyn berui әdebiyet tarihynda tym siyrek. Kerisinshe, olardyng birin-biri moyyndamay egesip ótetini bar. Tabighy zandylyq dep týsinuge bolatyn talant pen talantsyzdyng tәjikelesuin bylay qoyghanda, zamany bir úly aqyndardyng da it pen mysyqtay qyrghiqabaq bolyp, qyrqysatynyn qaytersiz?

Mine, araqty ishe-ishe eki kózi qantalap ketken, ebil-debil Eseniyn:

- Mayakovskiy orys poeziyasynyng jýrer jolyna kóldeneng jatyp alghan dónbek bórene,- deydi.

Al, sol Esenindi Mayakovskiyden az-maz bolsa da ýirenbedi dep aita alasyz ba?

Blokty syrttay «kózi tiri Lermontov qoy» dep baghalaghanymen, kózi tirisinde Gumiylev te Aleksandr Aleksandrovichke, әdeby otyrystarda, anaday jerden qyr kórsetip kekireye qaraytyn bolghan. Bir-birining myqtylyqtaryn bilse de ózara moyyndamaytyn synay tanytysqan. Býgingi kýnning endigi sol ekeuine enshilep bergeni de - úlylyq.

Al endi jer basyp jýrgen qalamgerlerding ózara araz boluyn ne sebepten dep týsinesiz? Qazaqshalap, «eki qoshqardyng basy bir qazangha syimaydy» deysiz be, әlde әdebiyetke, óleng tabighatyna degen kózqarastary qayshylyghynan dep aitasyz ba, óziniz biliniz. Ekeuining adamy bolmys-bitiminen izdeseniz de erkiniz. Biri - qatang tәrtipti sýietin, erlik pen aqyndyqty egiz dep týsinetin jauynger ofiyser, qajyrly sayahatshy, ekinshisi - baghzy zamandaghy gall druidterindey, tylsym týs pen asqaq qiyaldyng ayandyghyna senetin armanshyl jan, romantik túlgha. Shynyn aitsaq, romantika ekeuine de tәn.

Jalpy, aqyndar degen qyzyq halyq. Áytpese, Pushkinning Bayron ólimine quanatynday ne jóni bar edi? Orystyng úly shayyry aghylshynnyng ataqty aqyny qaza bolghanyn esty sala, dosy P.A.Vyazemskiyge bylay dep hat jazady: «... Sen Bayrondy oilap múnayatyn sekildisin, al men onyng ólimine, poeziyanyng ýzdik ýlgisi retinde, kerisinshe óte quanulymyn. Bayron kemengerligi jasy úlghayghan sayyn solghyn tartty. Ishinde «Qabyl» da bar, endigi tragediyalarynan, onyng «Gәuir» jәne «Chaylid Garolidti» dýniyege keltirgen bayaghy alasúrghan jalyndy shabyt iyesi emes ekendigi bayqalady...» (1824 jyl, 24-25 mausym).

Aqyn aqynnyng ólimine quanuly. Búghan ne deysiz? Grekiyada kezdeysoq suyq jýristi alayaqtardyng aldauyna týsip qalyp, ajal qúshpaghanda jәne ghayyptan tayyp Aleksandr Sergeevichting ózi turaly pikirin esty qalsa, qyzba Bayronnyng asau Pushkindi duelige shaqyruy bek mýmkin edi-aq. Bәlkim, Bayron Pushkindi, әlde Pushkin Bayrondy... ana jaqta... Endi búl jaghyn bir ghana Jaratqan biledi. Esesine biz kelimsek Dantesti, danghoy Dantesti tanymas ta edik. Patsha Aleksandr Sergeevichting de qúlaghy tynysh bolar edi.

Ras, búl jerde bizdiki oy oiyny ghana. Al, shyntuaytyna kelgende, Pushkinning janaghy sózderdi Bayronnyng taghdyryn, býkil shygharmashylyghyn oy eleginen, tanym tarazysynan ótkizip baryp jazghandyghy anyq. Óitkeni, Pushkin zamandasy bolghan úlylardyng ishinen osy Bayrondy ghana ózining bәsekelesi ispetti sanaghan. Pushkindiki asylyq desek, múnday oidy Pushkinmen bir tústa nemis topyraghy tughyzghan danyshpan Getening de aitqany bar. Sebebi, Pushkin sekildi Gete de Bayron bolmysyn, shygharmashylyghyn jiti qadaghalap otyrghan. Qadaghalau barysynda jas әriptesining jeke tvorchestvo iyesi retinde tausyla bastaghanyn týisingen. Osy retten kelgende, Esenin men Mayakovskiydikin poeziyada bola beretin, bolugha tiyisti de aqyndyq bәseke, Gumiylev pen Bloktikin terezesi teng talanttargha tәn tәkapparlyq kórinisi desek, Gete men Pushkindikin kemengerlik hikmeti dep baghalauymyzgha bolady.

Ayttyq qoy, aqyndar, jalpy, qyzyq halyq. Búghan kýmәn joq. Endi myna qyzyqqa qaranyzshy, nege ekenin qaydam, kózi tirisinde bir-birimen bәsekeles, dýrdaraz bolghan aqyndardyng barlyghy derlik ómir joldaryn qúdaydyng keremetimen ózara úqsas ayaqtaytynday. Biri asylyp, biri atylyp degendey. Álde tarihtyng ózgelerin sanattan syzyp tastap, jatyrlas egizderdey etip úlylardy ghana júp-júptan tandap alatyn әdeti bar ma?

Ár kәllada bir qiyal degen. Men ólgende bir aqyn quansa ghoy...

 

Qarsylasymdy jenemin deseniz...

Shyghys danalyghy «Qarsylasynyng my qauashaghynyng ishine kirip alyp, onda bolyp jatqan oy terbelisterin tap basyp tany biletin adam ghana jekpe-jekte jeniske jete alady» deydi. Osy sóz býgingi japon әdebiyeti men óneri, biznesi men sayasaty óz taktikasy men strategiyasy retinde keninen jemisti paydalanyp jýrgen japonnyng ataqty jekpe-jek sheberi, eki qylysh sayysynyng sayypqyrany atanghan Miyamoto Musasiyding әigili traktatynda da bar. IYә, jauymdy qalayda jenemin deseniz, aldymen onyng oy әlemine ýniluiniz kerek. Negizgi maydan, basty teketires sol jerde bastalady. Sol jerde ayaqtalady. Áytpese, bәri beker.

Jaqynda Qytaydyng «36 stratagema» atty kóne jәdigeri qolyma týsti. Onda da qarsylasty jenuding әrtýrli aila-tәsilderi әngime bolady. Sondaghy stratagemalardyng biri «Álsizding әldini jenui» dep núsqalanypty. Ádeby tilde «Qanjardy kóz mayyna sugharu» dep atalatyn búl stratagemanyng maghan bizding últymyzgha, býgingi qazaq halqyna beretini kóp sekildi bolyp kórinedi.

Óz basym әdebiyetke, ónerge kelip jatqan jastarmen jii әngimelesip túramyn. Olardyng deni óz boylarynda, oy әlemderinde orys tiline degen qarsylyqtyng berik oryn alghandyghyn, qoldarynan kelse ol tildi ainalyp ótkisi kelip túratyndyqtaryn aitady. Biraq orys tilin bilmegendikten kóp dýniyeden qúr qalyp jatqandyqtaryn da jasyrmaydy. Men júbatqan, ózimshe orys tilin ýirenuding onay jolyn ýiretkensigen bolamyn. Biraq basymda bir oy qalady. Ol oy «Bauyrym, saghan úghly Abaydyng kogortasyna qosylugha mýmkindik bolmay qalayyn dep túr-au» dep týiindeledi.

Ózimning shamalauymda biz orys әdebiyetin bir-aq ret jene aldyq. Onyng ózinde de orys tilin bilu arqyly. Jәne qaytalanbas dara Abaydyng biluining arqasynda. Býginde Abaydyng Getening «Qaranghy týnde tau qalghybyn» Lermontovtan asyryp audarghandyghyn orys týgili nemis Geraghannyng (Beliger) ózi de moyyndaydy. Búl jekpe-jek ónerining tilimen aitqanda, Abaydyng Lermontovty, jankýier halyqtyng jalpaq úghymymen týsindirgende, qazaqtyng orysty tize býktirui edi. Abay Lermontov qauashaghynyng ishine kirip ketti. Ondaghy orys qana emes, nemisting de oy aghysy, jýrek qaghysyn dóp basyp tanydy. Nәtiyjesinde dýniyege shedevr keldi. Bizdinshe, qytay stratagemasyndaghy «Álsizding әldini jenuinin» bir kórinisi qazaq әdebiyetinin, qazaq oy әlemining tarihyndaghy osy oqigha bolyp tabylady. Al biz óz tarapymyzdan múnday jenisterding kóp bolghandyghyn qalar edik. Jәne tek әdebiyette ghana emes, bauyrlarymyzdyng japon men qytay sekildi sayasat pen ekonomikada da jenis túghyrynan tabyla bergenderin tiler edik.

Solay, az qazaq kóp orysty jenemin dese, onyng tiline ýnilui, tili arqyly dilinde bolyp jatqan oy aghystaryn alaqandaghyday bilip otyrugha qol jetkizui tiyis. Tómendegi alyp Qytaymen de osy amaldy ústanuy shart. Búl oy qabattarynda jýrip jatqan býgingi maydan, qazirge andyspaq oinap jatqan ýnsiz maydannyng basty talaby.

Men endigi tarihtyng enshisindegi orys otarshyldyghyna qarsylyghy orys tilin jekkórushilikke úlasqan bauyrlarymdy esh týsine almaymyn. Maghan olar qanjary qynynda tot basyp jatqan boykýiez, beyshara jandargha úqsaydy. Al kez-kelgen oiynda oty, boyynda quaty bar qazaqtyng qanjary «kóz mayyna», yaghny ilim men bilimge sugharylugha tiyis. Búl ilim-bilimning bir parasy kórshindi tanu, onyng jandýniyesine kóz jýgirte bilu dep atalady. Kórshindi tanymasan, onyng tilin, dilin bilmesen, kýnderding kýninde taghy da qúldyq qamytyn qayta kiymesine kim kepil?

 

Qalamger namysy qansha túrady?

Orys әdebiyetinde arghy-bergi oqyrmannyng bәri derlik Pasternakqa, úly aqyngha keshire almaytyn bir oqigha bar. Búl aqynnyng Stalinmen telefon arqyly bolghan әngimesi. Taghy bir tarihta ózindik orny bar aqyn - Osip Mandelishtamnyng taghdyryn sheshken әngime. Ol әngime aqyn jayly әrtýrli estelikterde әrqily aitylady. Jalpy nobayy mynaday:

Staliyn: - Mandelishtamnyng aqyndyghyna qalay qaraysyz?

Pasternak: - Mandelishtam men moyyndaytyn aqyndardyng tizimine kirmeydi. Biraq әdebiyette óz orny bar ghoy dep oilaymyn.

Staliyn: - Siz ony qorghap birnәrse aita alasyz ba?

Pasternak: - Joq.

Staliyn: - Aqyndar әriptesin qorghay almaydy. Al men partiyalasym bireuden zәbir kórip jatsa, janymdy qisam da әreket jasar em.

Pasternak: - Bilesiz be? Mening sizben kópten beri basqa taqyryptarda әngimeleskim kelip jýrgen.

Staliyn: - Ne jayynda?

Pasternak: - Mәngilik taqyryptar. Ómir jayly, arman-múrat jayly...

Staliyn: - Onday bos әngimege mening uaqytym joq. Úly diktator osy sózden keyin trubkany tastay salady. Ángime sony osynyng aldynda ghana «kýn kósem» jayly ashy óleng jazyp týrmege týsken Mandelishtamnyng temir tordyng arghy jaghynda iz-týzsiz joghaluymen ayaqtalady.

IYә, býgingi kýn biyiginen qaraghanda qaysybir moyyndamaytyndar tabylyp jatqanymen, Pasternak ta, Mandelishtam da úly aqyndar. Al Stalinmen sóilesken kezdegi qalyp Boris Pasternaktyng kózimen qarasaq...

Aqyn shygharmashylyghyna tәu etetinderding barlyghy derlik onyng dәl osy sәtte aqyngha layyq qimyl jasamaghanyn, pendeshiligin tanytyp qoyghandyghyn әngime etedi. Aqyndyq namys, ruh namysy ayaqqa taptaldy deydi. Aqyn ómiri, meyli ol sen moyyndamaytyn, senimen pikirles aqyn emes-aq bolsyn, qyl ýstinde túrghanda, onyng qorghauyna bir auyz sóz aitugha qauqarynnyng jetpeui kinә emes, Qúday keshirmeytin kýnә dep tújyrym jasaydy.

Biletinder Pasternak ghúmyr boyy osy bir sәttik osaldyghynyng jazasyn tartumen ótti desedi. Áriyne, basqa emes, Pasternak, Allanyng meyiri týsken qaytalanbas aqyn bolghasyn. Áytpese odan da artyq kýnә jasaghanmen arlanbay ótkender qanshama.

Biz búl әngimeni nege aityp otyrmyz? Dәl Pasternaktyng basyndaghyday bolmasa da, soghan jete qabyl oqighalardyng әdebiyet tarihynda әli de bolsa qaytalanyp qalyp jatatyndyghyn kórip-bilip jýrgennen keyin. Jәne anau-mynau bóten emes, ózimizding qazaq әdebiyetining ónirinde. Mysaly talanty tәmam júrtqa tanylghan bir myqty aqynymyz qalyng júrttyng ortasynda qazaqqa enbegi sinudey-aq singen taghy bir úly aqynymyzdy «bódene», «jartykesh» aqyn dep salypty. Eger ghayyptan tayyp Stalin tirilip kelip telefon sogha qalsa, ol aqynymyz janaghy әriptesining qorghauyna bir auyz sóz aitar ma edi, aitpas pa edi dep oilaysyn. Ishki oiyng «әi, aitpas edi-au» deydi. Múndaydyng betin aulaq qylsyn, biraq solay bolyp jatsa, ayaqqa taptalatyn taghy da aqyndyq namys, ruhtyng namysy bolmaq qoy.

Anada bir top belsendiler Múhtar Maghauindi, býkil sanaly ghúmyryn qazaqtyng ruhyn kóteruge arnaghan qalamgerimizdi tizeletip, toqpaqtyng astyna alugha tyrysty. Ádeby orta, bolashaq Maghjan men Beyimbetti, Pasternagy men Mandelishtamy bar qauym taghy da ýnsiz qaldy. Óitkeni, bәrining de «ómir, biyik múrat-maqsattar jayly әngime qylghysy» keletin bolyp shyqty. Al aqyndyq namys, qalamgerlik ar, әriptesting abyroyy, qazaqtyng ruhy taptalyp jatqanda múnday «әngimege» oryn tabyla qoyar ma eken?

Jalpy, qalamger namysy degenimiz qalay baghalanady?

Búl tónirekte de bir sәtke oilanyp kórsek-au...

 

Qazaqy qala qayda bar?

Zamandasynyn:

- Estigenimdi aitayyn ba, kórgenimdi aitayyn ba? - degen saualyna, bizding bir danyshpan atamyz:

- Estigening ótirik boluy mýmkin, kórgenindi ait, - depti ghoy.

Osy sózding jany bar.

Biz de әngimeni kórgenimizden bastayyq.

Bala kezimizde qaltasyna az-maz tiyn-teben týsken apalarymyz ben әpshelerimiz senbi-jeksendi kýnderi Tashkent asyp bara jatyp, aldymen «Tahiyr-Zuhragha» kireyikshi dep jatushy edi. Tahir men Zuhranyng mahabbat hikayasyn «Ghashyqname»-den biletin biz ol kezderi Tashkentte ghashyqtar attas nәn dýkenning bar ekenin bilmesek te, bir eleng ete qalushy edik. Tanauymyzdy rayhan gýlining hosh iyisi qytyqtap, mandayymyzdy Shyghystyng mayda qonyr samaly sipaghanday tanghajayyp kónil-kýy keshetinbiz. Ol da bir zaman eken-au.Keyin, es jiya kele, ol «Tahiyr-Zuhrany» da kórdik. Dýkenimiz shynynda da úyatqa qaldyrghan joq, atyna zaty say dýken bolyp shyqty.

Qazirgi kóshesindegi búralqy iytine deyin tanys Almatynyng ol kezderi qanday bolghanyn qaydam, sol kezdegi Tashkent aqiqatynda da Aziyanyng arda qalasy, Shyghystyng shyrayly shahary bolatyn-dy. Solay ekenine metrosyna týsip jýitkigeninde kózing әbden jetetin. Búrylys sayyn palauynyng buy búrqyrap, kók shay, qara shay bop jatatyn shayhanasyna kire qalsang ýstine shapan jamylyp, basyna ala toppy kiygen, qarasaqal ózbek aghayyndar ilanbasyna qoymaytyn.

Áli esimde, sol kezdegi ózbek aghayyndar arasynda «qazaqy bala bala emes» degen sóz jii aitylushy edi-au. Bәlkim әli de aitylatyn bolar. Óitkeni aitylugha tiyis sóz bolyp túr emes pe! Ózbek aitpasa da ózimizge qarata ózimiz aitugha tiyis sóz. Aytpaqshy, osy sózdi eng alghash qay ala toppyly aghayyn aitty eken ózi? Keyde oilaymyn, osy sózding týpnúsqasy «qazaqy qala qala emes» pe eken dep. Kim biledi, sol kezderi ala qorjynyn asynyp, artynyp-tartynyp Almatygha kep qalghan ózbek aghayynnyng biri osylay dep jiberui de mýmkin ghoy. Alashtyng balasy jayly emes, Almaty turaly. Eger týpnúsqa osylay bolyp jatsa, óz basym osy sózge býginde eki qolymdy kóterip qosylar edim.

Mine, Jazushylar odaghynyng vahtasynda túrmyn. Ángimelesushim mýiizi qaraghayday aqyn-jazushy aghalarymnyng biri emes, jalaqysy jeti-aq myng tenge osyndaghy kezekshi orys apay. Taqyryp ta әdebiyetting tónireginen aulaq, kәduilgi túrmys-tirshilik turaly.

- Qalany ne qylyp jiberdik, shyghystyng shyrayy dep aitatynday bir ghimaratty aita alasyz ba? - deydi ózge jayttardyng da basyn bir-bir shalyp shyqqan renjuli orys apayym. «Yapyr-au, deymin ishimnen, jasy alpysty alqymdaghan orys apam da Almatydan aziyalyq órnek izdeydi eken-au. Eger orys ekesh orys osylay dep jatsa, bizge, qazaqqa, osy jerding qarakózderine Almatymyz turaly ne aituymyzgha bolady? Almaty Aziya emes, Amerikanyng qalasy ghoy deuimiz kerek pe?».

Esime Túmaghan, aqyn Túmanbay Moldaghaliyev týsedi. Ol kisi de aru Almatysynyng ledy Almatygha ainalghanyn qalamaytynyn anyq sezinemin. Sosyn, Sizding de. Meyli aqyn emes, atyshuly sәuletshi bolsanyz da.

IYә, bizde qala kóp. Bәri Astana men Almatygha qarap boy týzeydi.

Qay-qay túrghyn da óz qalasynyng әsem bolghanyn qalaydy. Maqtanghanda mynanday jay Almaty týgili Astananyzda da joq-au dep otyrady.

Al, sol Almatynyz ben Astananyzda, basqasyn bylay qoyghanda, aziyalyq bet-beyne joq bolsa ne dey alasyz?

Túrghynynyng dýniyetanymy, talghamy men tandauy aldymen qalasynyng kóshesinen, ýileri men ghimarattarynyng bet-әlpetinen kórinis tappaq. Búl ózi bir ózara symsyz baylanysyp jatqan ghajayyp tylsym dýniye. «Europa ymyrtynda» Shpengler sheshuge talpynghan qúpiyalardyng biri.

Áytse de pәlsafany qoya túrayyq.

Eger ózimizdi bylay qoyyp, orys apayymyzdyng ózi qalamyz turaly osylay dep jatsa, bizge ózimizding talghamymyz, dýniyetanymymyz turaly ne deuge bolady?

Biz ózi qazaqpyz ba?

Qazaq bolsaq, «qazaqy qala qayda bar?».

Sәuletshi aghayyndar, Viktor Gugonyng «Parij Tәnirianasynyng soboryn» bir sәt qolgha alynyzshy. Arhiytektura turaly alghashqy taraularyn oqysanyzdar da jetkilikti.

Mine, dәl osy mazmúndas better bizding Almatymyz turaly juyq arada jazylmaytyn sekildi. Óitkeni, Almatyda, osy baghytynda damy berse, Viktor Gugo siyaqty jazushygha Qúdaydyng keremetimen jan bitip, jer betine qazaq bolyp qayta tuylyp kelse de oryn joq. Sebebi, Almaty qazaqy týsinikke jat, qazaqy bolmys Almatygha ógey ispetti.

Al biz bolashaq turaly sóz qylamyz...

 

Aziya «Odisseyasyn» tanystyrsaq...

Áueli әngimeni túzdyqtap alayyq. Ózining aituynsha, әigili «Jýz jyldyq jalghyzdyqtyn» avtory, qaraghayday mýiizdi Nobeli syilyghynyng iyegeri Garsia Markes Frans Kafkanyng «Qúbyluyn» («Prevrasheniye») alghash oqyghanda «Búlay da jazugha bolady eken ghoy» dep tang qalypty. Áriyne, qalamy qataya qoymaghan jastau kezinde. Al ózining sol Nobeli syilyghyn alyp bergen, sonymen birge qarjy múqtajdyghynan qútqarghan «Jýz jyldyq jalghyzdyghynan» góri «El aghasynyng enkeygen shaghynda» romanyn joghary qoyatyny jәne bar. Nelikten? Ádebiyetke endi aralasa bastaghan ana bir jyldary osy saualgha men de birshama bas auyrtqan edim. Biraz týrtinektep jýrip, sheshimin tapqanday da bolgham.

Ne nәrsening de shyn baghasy salghastyru, tenestiru, shendestiruler arqyly tanylmaq. Búl amaldar dýken sórelerindegi kýndelikti tútynu zattarynan bastap, úrpaqtan-úrpaqqa, ghasyrlardan-ghasyrlargha kóship kele jatqan úly ruhany jәdigerlerge de jýreshik. Sol payymnan qaraghanda, bizding angharghanymyz, Markesting «Jýz jyldyq jalghyzdyghy» «Bibliyanyn» janalanghan, býgingi kýnning tilimen jazylghan modern núsqasy bolyp shyqty. Adam ata men Haua ananyng júmaqtan quyluy romanda Buendianyng qoraz tóbelesi ýstindegi eregeste adam óltirip qoyyp, kýnәhar jan retinde kóz kórip qúlaq estimegen jaqqa ýi-ishimen qonys audaruy arqyly kórinis tapsa, kitaptyng songhy betterin qay-qay dinde de aityla beretin aqyr zamanmen baylanystyrugha bolady. Sodom men Gomorranyng belgisi - «qúiymshaqty úl» ekendigine de dau joq. Asqan jazushylyq sheberlikpen qapysyz qiilasqan «Bibliyamen» múnday parallelider romanda óte kóp. Demek, Garsia Markesting ózining atyshuly «Jýz jyldyq jalghyzdyghyn» joghary baghalamaytynday jóni bar. Óitkeni ol qaytalanghan dýnie bolatyn. Búny ózining tereng týisik qatparynda jazushynyng sezimtal neyron talshyqtary da anghara bilgen bolsa kerek. Áytpese, janaghyday pikirdi aitpas edi ghoy.

Biraq biz sol jas talap Markes tang qalghan «Qúbylugha» da búlay da jazugha bolady eken ghoy dep bórkimizdi aspangha atyp quana qoymadyq. Shamasy, Shyghysta qadym zamannan beri bar әdeby tәsilmen jazylghandyghynan bolar. Kólem qyspaghanda, búl sózimizge de mysaldy kóptep keltiruge bolar edi.

Shyghys pen Batys... Ekeui bir-birine qarsy túrghaly qay zaman.

Ádebiyetke kelip jatqan býgingi jastardyng ózara әngimelese qalsa Kafka, Djoys, Kamulerdi tilge tiyek ete jóneletin әdeti bar. Shyghys dese qazirgi avangard japon әdebiyetinen ózgesinen habary joghy jәne aiqyn. Nemis, fransuz, ispan, shved, ayaghy fin әdebiyetine deyin maghlúmaty bar әdebiyetshilerding japon asyp, qytay, korey, tay, ýndi әdebiyetine nege nazar audarmaytyndyghyna tang qalasyn. Beynebir Shyghystyng shúghyla ruhyn Batystyng jymysqy mysqyl aralas kýlkisining mysy basyp túrghanday kýy keshesin. Osyndayda, Júmekenshelep, «Jaqsymyzdy betimizge kýie qylyp jaqpasaq, bizderde de talay myqty bolypty» deging kelip ketedi.

IYә, bizderde de talay myqty dýniyeler bolghan. Paydalanu әdis-tәsilin taba alsaq «Jýz jyldyq jalghyzdyqtardyn» jýzin, mynyn úryp alugha bolady. Búnyng bir ýlgisi japon Akutagava Runoske. Ángime, novellalarynyng deni derlik qytaydyng «Kónekóz әngimelerinin» (әlde Sun, әlde Tan dәuirinde payda bolghan kitap) jelilerine qúrylghan Akutagavany eshkim osal jazushy dey almasa kerek.

Batys Qayta órleu dәuirining úly tuyndylarynyng biri, Dantening «Qúdiretti komediyasynyn» kompozisiyalyq qúrylymy bayyrghy Shyghys ýlgilerinen alynghandyghy turaly búryn da sóz etkenbiz. Múnday әdis qazirgi Batys әdebiyetinde de bar. Al onyng HH ghasyrdaghy biregey kórinisi Djoystyng «Ulissy» bolyp tabylsa kerek. Sol bayaghy Gomer shaldan qalghan ayaghyna sandal kiygen «Odisseyanyn» iyghyna frak ne french ilgen europalyq damytylghan núsqasy. Baspa jýzin kórgeli bir ghasyrday uaqyt ótse de danqy bir tolastamay әli kýnge jer jaryp túr. Oilanyp qarasan, Shyghystyng eshbir shanqanboz shygharmasy shanyna ilese almaytynday әser qaldyrady.

Solayy solay-aq bolsynshy, al myna Aziyanyng bir búryshyndaghy kәris bauyrlarda (anyq-qanyghyn qaydam, qaysybireuler osy kәristi ózimizding kerey, ne kereyttermen bir tughan desedi) «Búlttyng toghyzynshy týsi» atty jәdiger baryn birimiz bilsek, birimizding bilmeytindigimiz shyndyq. Oqighasy ghajap. Qysqasha qayyrsaq, iman jolyna týsken dindar jas jigitting taghdyry turaly. Ústazy senim artyp otyrghan jigit bir issaparda kezdeysoq kýnәli is istep qoyady da, o dýniyede tozaqqa týsetin bolady. Ajaly jetip Mәnkýr-Nәnkýrding aldyna barghanda (әriyne, kәristerde ataulary basqashalau) jalghyz ghana kýnәsine keshirim jasalyp, búl dýniyede qayta tuu, sóitip ózin-ózi iman jolynda tazartu, jetildiru qúqyna ie bolghan jigitting búl dýniyege keri kele jatqandaghy kónil-kýy sureti anau-mynau dýniyelerding kóbisinen kósh ilgeri. Óitkeni, perishtesi jigitti búl myna dýniyede qayta kýnәgha batpasy ýshin, eskertu retinde, o dýniyedegi toghyz qabat tozaqtyng ara-arasynan alyp úshady ghoy. Sosyn bir tesikke әkelip, basyn tyghady da qúiryghynan bir teuip búl dýniyege ytqytyp jiberedi. Ózin qabyldap, kindigin kesip jatqan jandargha «men pәlenshemin ghoy» dep aitqysy-aq keledi, biraq sәby emes pe, tili «ingәlaghannan» basqagha kelmeydi. Al anau perishtening tabany tiygen jer jambasynda daq bolyp qalyp qoyady (Monghol nәsildi adam balasyn ózge nәsilden aiyratyn eng tanbany jana tughan qay-qay sәbiyding de qúiryghynan kóruge bolady). Osy daqty perishtening alaqany dep týsindiretin úghym bizding qazaqta da kezdesedi.

Yaghni, osy kәris jәdigeri sәl qiyalgha berilip, sujetin zamanauy talap dengeyinde damyta alatyn qabiletiniz bar bolsa qazaqy әngime ne hikayat bolyp shyghugha súranyp-aq túrghan әdeby múra. Eger Dante ne Djoystyng darynynday qabilet qarymynyz bolsa, «Qúdiretti komediya» nemese «Ulisstin» Aziyalyq núsqasyn jazyp shyghuynyzgha da jetedi. Soghysqa barghysy kelmeytin Odisseyding (cebepsiz qan tógu de kýnә ghoy) osy jolda jasaghan qulyghynyng iske aspay qaluy (kәris shygharmasynda jas jigitting әldebir bolymsyz sebeppen imandylyq jolynan shyghyp ketui), aqyry úzaq sapardan keyin tughan jerine qúdaylardyng qúdiretimen aqsaqaldy shal bolyp kelgende eshkimnin, tipti, әieli men tughan balasynyng tanymauy (kәris jәdigerinde jigitting sәby bop qayta tuylyp, yshqynyp aitqan jýrekjardy «ingәsyna» tóniregindegilerding týsinbeui, o dýniyede kórgen azapty sapary), osylardyng bәrin koreyding osybir orta ghasyrlyq prozasynan da tabugha bolady. Eger Dantening «Qúdiretti komediyasynda» batystyng arghy-bergi úlylary sóz bolsa, sizding óz kezeginizde, shyghystyng tarihy túlghalaryn keyipker qylugha mýmkindiginiz bar.

IYә, asyryp aitqanymyz emes, janasha qorytyp, ashylmaghan qyrynan payymday bilsek, Aziyanyng topyraghynda, ruhany qoynaularynda Batystyng әdebiyetimen iyq tenestire alatyn, tipti birqydyru biyik te bola alatyn jәdigerler әli de jeterlik. Osy oraydan alghanda, Batystyng ózimizden alyp, óndep qayta úsynghan shedevrlerine qúr tamsana bermey, óz tabanymyzda jatqan, týrtip jibersek jarqyrap shygha keletin asyldarymyzgha da bir sәt zer salsaq, útpasaq útylmaytynymyz aqiqat.

Jas talapkerlerge búl baghytta da oilana jýrgen dúrys bolar. Óitkeni bizder aziyalyqtarmyz ghoy, Batystyng kóshirmesi bizge jýrmeydi. Meyli, qanday «...izm» ýlgisi bolsyn.

 

Fransuzdar, orystar jәne biz

... HIH ghasyr. Dәl uaqytyn aitsaq, 1830 jyldyng 25 aqpany. Áygili Pariyj. Janashyldyghymen mәlim Komediy-Fransez teatrynyng many. Qara suyqqa, kezekti qoyylymnyng bastaluyna tórt saghattay uaqyt barlyghyna qaramay, teatr tóniregine qaraqúrym halyq jinalyp qalghan. Týrlerine, kiyingen kiyimi, ózderin ústau mәnerlerine qarap, әrtýrli toptyng ókilderi ekendigin angharugha bolady. Jasy da, kәrisi de bar. Bәri әldenege tastýiin dayyn bolyp kelgen sekildi. Búlardyng sústy jýzderinen qaymyqqanday kezdeysoq kóshe jýrginshileri olardy ainalyp ótip jatyr. Tezirek búl aradan jylystap ketkisi keletindey.

Kenet aiqay-shu shyqqan. Áldebir ýiirilip túrghan top taghy bir úiysqan ortagha qoldaryndaghy jemis-jiydek qaldyqtaryn laqtyra bastaghan. «Bombalau» epiysentrinde qalghan top qorghanugha kóshken.

Búl fransuz әdebiyetindegi bayyrghy klassisizm ókilderi men jana qanat jayyp kele jatqan romantikter arasyndaghy qaqtyghys edi. Al osy kýni teatrda romantikter kóshbasshysy Viktor Gugonyng «Ernani» dramasynyng túsaukeser qoyylymy oinalatyn-dy. Óz baghyttaryna berik klassisizm jaqtaushylary romantikterdi qalayda sýrindiruge tyrysqan. Ol ýshin akterlerge oinaugha mýmkindik bermeu, ysqyru, qaralau, qajet bolsa sahnany kýl-qoqyspen kómip tastau, romantikterdi tóbeleske arandatu, mine, osynday әdis-amaldardyng bәri jan-jaqty qarastyrylghan-dy. Osy talasta romantikter jaghynda jazushy Balizak pen kompozitor Berlioz, studentter Teofili Gotie men Jerar Nervalidar qajyr-qayrat kórsetisti. Tipti Balizaktyng basyna ap-auyr kapusta týinegi tiyip, birshama jaraqat ta aldy. Al búlardyng bәri keyin úly fransuz mәdeniyetine ýlesterin qosqan kórnekti túlghalar bolatyn.

Endi taghy bir ghasyrgha keyin shegineyik. Býkil orys әdebiyetining (әrtýrli aghymdardyn) ókilderi jinalyp alyp poeziyadaghy «imajinister» dep atalatyn toptyng ústanymdaryn «sottauda». Bas aiyptaushy simvolizmning aituly ókili Brusov. Jauap berushiler býlikshil Sergey Eseniyn, Mariyengof jәne t.b. Bir qyzyghy, aragha biraz uaqyt ótkesin osynday «әdeby sottyn» aldynda Brusov jәne basqa simvolister de jauap beredi.

Fransiyada býlik sipatynda kórinis bergen әdebiyettegi týsinisu sharalary múnda beybit halde ótude. Áriyne, aitys-tartyssyz emes. Osynday aitys-tartystan útatyn kim degen saualgha, býgingi kýnning biyiginen qarap túryp, tek qana әdebiyet dep jauap beruge әbden bolatynday. Oghan әdebiyet tarihy dәlel. Al, bizde she?..

Alda Qazaqstan Jazushylar odaghynyng úiymdastyruy­­men ótetin әdeby jyl qorytyndysy (nauryz aiynyng orta túsy dep josparlanuda) jaqyndap keledi. Basqosugha әrtýrli әdeby baghyt, kózqaras, ústanymdardyng qalamgerleri jinalatyny belgili. Minberden әrqily pikirler de aitylatyndyghy anyq. Áyteuir, әdettegidey, ysqyrusyz, eden tepkileusiz ótpeytindigi mәlim. Eshkimdi mensinbey jýrgen modernist, posmodernister de bir shetten tularyn kóterip kelip, qatysyp jatsa tipti ghajap bola týspek. Óitkeni, endigi olardyng da birshama qarasy bar top ekendigi belgili. Esesine, romantikter, realister, simvolister, surrealister de tabylyp qalar. Tipti, qu shóppen auzymyzdy sýrte bermesek, fransuz, orys, myna japonda da joq әdebiyettegi qazaqy jana baghyttyng shanyraghy kóterilip qaluy da әbden mýmkin. Eng bastysy, qalamgerler ózara aitysyp, tartysyp, býgingi qazaq әdebiyetining qanday dengeyde ekendigin, endigi qansha kóterilerin baghamdap bersin. Osy basqosuda qaysy baghyttyng әdebiyettegi negizgi salmaqty kóteretindigi anyqtalyp jatsa tipten qúba-qúp.

Ras, bizdiki dәme ghana. Fransuzdar men orystargha jetu qayda deymiz ishtey. Áytse de jyl qorytyndysynda әde­­biyetting әrtýrli janrlary boyynsha jasalatyn bayan­da­ma­lardyng mazmúndy, qalamgerlerding óz baghyttaryn qorghauda tabandy bolatyndyghyna senging keledi. Áytpese, artynda bir týiir sóz qalmaytyn alqaly jiyndar qayda ótpey jatyr deysiz. Eng bolmasa «tóbelesip» tarqasu kerek qoy.

 

Leonid patshanyng týsi,

bilimning kýshi jәne «Bolashaq» baghdarlamasy

Ónege ala biler jan bolsa ótkenning aitary kóp. Azamat ruhy men el ruhynyng astasuy, bir jaghadan bas shygharuy degende jadyma tarihtyng tereng qoynauynan Leonid patshanyng týsi, ýsh jýz spartandyqtyng erligi, sosyn Júmeken aqynnan myna bir ýzindi orala beredi:

Qalyng jaudy qysyp bergen

qyssyz-aq,

Spartandar jigit edi ýsh jýz-aq

Óz isining aqyndary boldy olar,

Qasapshylar, naubayshylar,

moldalar.

IYә, ýsh jýz jigit on myng jaugha tótep berdi. Tek tótep bergen joq, jendi de.

Bәri Leonid patshanyng týsinen bastalghan. Týs jorushylar әskerbasynyng joryq aldyndaghy týnde kórgen týsin bylay boljaghan: «Leonid patsha shayqas ýstinde qaza tabatyn bolsa, jenis búlar jaqta bolmaq. Aman qalsa - jenilis».

Leonidke jan saughalap, joryqqa shyqpay qalugha bolar edi. Biraq azamat qolbasy ólimge basyn tikti. Búl sheshim ýsh jýzding de sheshimi boldy. Kósem ruhynan quattanghan tastýiin shaghyn top tolqyn-tolqyn bop tógilgen týmen de týmen qalyng qoldyng tas-talqanyn shyghardy. Jigitter tughan jerge qalqannyng ýstinde qaytty. Áriyne, jenispen. (Spartandyq ata-ana úly soghysqa attanghanda «Qalqanynmen ne qalqanynnyng ýstinde qayt» dep bata beretin bolghan. Múnysy «jýzing jarqyn bop jenispen oral nemese mazaq bolmay qan maydanda qaza tap» degeni. Spartada sheyit jauyngerlerdi qalqannyng ýstine salyp alyp qaytatyn bolghan - Á.B.).

Búl derekti nege әngime qylyp otyrmyz?

Ras, qazir qylyshpen keskileser spartandyqtardyng zamany emes. Qanshalyqty ruhyng ór, dәting berik bolsa da zamanauy ozyq әskery tehnikanyng tópeleuine shydas beruing qiyn. Áytse de qolbasy parasatty, jauyngerler bilikti bolsa býgin de ýsh jýz qolmen on myng jaudy jenuge bolatyny anyq. Leonid patshanyng týsi, ýsh jýz spartandyqtyng erligi basqasha keyipte, basqa oralymdarda, tarihta әli de san mәrte qaytalana beretindigi aqiqat.

Sparta zamany bilek pen ruhtyng zamany bolsa, bizding kezeng bilim men ruhtyng jenimpaz atanar túsy. Sandaghan ghasyrlar epostan epos tudyryp kelgen qazaq «Bilekti birdi, bilimdi myndy jyghady» dep te әldeqashan aityp qoyghan.

HH ghasyr basyndaghy alashtyng oily azamattary eldi bilimdi qyludy armandady. Orys otarshylarynyng qaysybir oqu oryndaryna qazaq jastaryn qabyldaugha shekteu qoyy da sol armandy iske asyrmaugha tyrysqandyqtan edi. Orysshasy mardymsyz qanshama talantty auyl jasy joghary bilimnen qaghylghany búl kýnde bir Allagha ghana ayan (Kenes kezinde oqugha talapkerler orys tilinen shygharma ne mazmúndama jazugha mindetti týrde tiyisti bolatyn). Múnday sayasat qazaq jastaryn sol kezderi elitalyq әskery bólimderge kóp almaudan da angharylady. Bizding әskerge barghandardyng deni qúrylys bataliondarynyng qayla-kýregin ústaghandar. Qayla-kýrekke kóp bilim qajet bola qoymasa kerek.

Lev Gumiylev aghylshyndar otarlap alghan kezdegi Ýndistan tarihynan mynanday mysal keltiredi. Ghalymnyng aituynsha, basqynshy aghylshyndargha jergilikti jerdegi kedergi, eng birinshi, ýige qyzmetker, jalshy ústaudan bastalypty. Al, óz aghylshyndarynan arzan júmys qoly kýshin tartayyn dese (bәribir aq adam), búl jergilikti halyqtyng týsiniginde masqaranyng masqarasy bolyp shyghady eken. Óitkeni, jergilikti halyqtyng úghymynda, múnday jalshylyq júmystargha qoghamnyng әleumettik bólinisining eng tómengi tobynda túrghan adamdar ghana tartylugha tiyis. Yaghni, biylik jýrgizip otyrghan aghylshyn óz ýiin ózi tazalap, aulasyn ózi sypyra bastasa ol da sol qarataban plebeylerding qatarynan bolyp sanalmaq. Demek biylik jýrgizuge de qaqysy joq. (Ýndistanda halyq brahminder - dindarlar, kshatriyler - jauyngerler ispetti kastalargha bólinedi. Sonday-aq, bizdegi bomjdar sekildi shudralar dep atalatyn da kasta bar. Áriyne, bizdegiden bólekteu). Jergilikti halyqtyng aldynda bedelderin týsirip almau ýshin aghylshyndargha endi sol qaratabandardy jaldaudan ózge jol qalmaydy. Qojayynnyng sharasyzdyghyn sezingen olar endi, óz kezeginde, pang aghylshyndardan qalaghan kólemdegi jalaqyny talap etu púrsatyna ie bolady. Biraq búlar dýniyelerin shashyp-tókpeydi, ózara úiymdasyp, balalaryn jergilikti mektepte, sosyn Europa, Amerikanyng eng ýzdik oqu oryndarynda oqytugha úmtylady. Al ózi keshe ghana sol ortadan shyqqan jigitting ata-ana, tuys-bauyryn әdiletsizdik pen qiyanattyng qyspaghyna qaldyryp, qyzyq quyp ketui, tipti, mýmkin emes. Keshegi qaratabandardyng balalary endi bilikti mamandargha ainalyp shygha kelgende, aghylshyndar kóresining kókesin sonda kóre bastapty. Sebebi eki jaqtyng kez-kelgen aitys-tartys, dau-damay, sot prosesterinde aghylshyn emes, keshegi «qarataban» bilikti mamandar jenip otyratyn sәt tughan. Óitkeni olar jergilikti halyqtyng dil dilgirin de, dýniyening bitimin de jaqsy biledi. Aqyry, úryssyz-soghyssyz Ýndistangha tәuelsizdik alyp bergen de qaratabandardan shyqqan osy oqymystylar bolghan kórinedi. Ony kóp emes (ýmit artar halqy kóp), biraq biletini mol jastardyng tarihshy aitqan bir jenisi osynday.

Bizde de «Bolashaq» baghdarlamasymen bel emes, bes teniz, múhit asyp jatqan jastar az emes. Deni auyldyng mún-múqtajyn bile bermeytin qala jastary. Birazy bay-bayshykeshtin, endi bir parasy tas dualdardyng shala qazaq erketotay bozbala-boyjetkenderi. Auyldyng jasóspirimindey emes, ana tilinen til syndyrmasa da aghylshyn, fransuz, nemis tilderine jýirik-aq. Auyldyng alty auyzyn bilmegenmen, «Rolling Stounz», «Pink Floiyd»-tarmen tanys. Solardan auylgha qolghabys-kómek bolady degenge senu tym qiyn. Keybiri memleketting qarjysyn tekke rәsua etip keri qaytpay qalyp jatqan da kórinedi. Al, auyldyng ýsh jýz jigiti osy baghdarlamamen bilim alyp kelse she! Bәri basqasha bolatyndyghy shyndyq. Qazaqstannyng Ýndistandaghyday «qarataban» oqymystylary da solardyng arasynan shyghar edi-au. Sebebi tughan jerge kindiginen baylauly azamattyng ghana әu bastan armany asqaq bolghan. Áytkenmen azat Qazaqstannyng auylynyng da aiyn onynan tudyratyn bilimdi jastargha múqtaj bolmaytyn kýn alys emes bolar. Solay ekendigine senging keledi. Leonid patshanyng týsin, ýsh jýz spartandyqtyng erligin eske alyp, әngimege ózek qylghanymyz da sondyqtan.

Biz de qaytalaymyz: «Bilekti birdi, bilimdi myndy jyghady». Býgingi auylgha sonday myndy, milliondy jyghatyn jastar kerek.

2003-2004 jyldar

(Jalghasy bar)

"Abay-aqparat"

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 1376
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 658
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 835