Jeksenbi, 26 Mausym 2022
Janalyqtar 2142 0 pikir 4 Mamyr, 2012 saghat 06:55

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

III

Asygha kýtken 17 sәuirimizdi qadir týnindey kýzetip ótkizdik. Ýmit-tilegimizding oryndalmaytyn bolghan habaryn bar klass estip bolsa da, kýderlerin ýze almay, tynday kýzetedi, Ýrimjining tús-túsynan tars-túrs ete týsse eken dep elendeydi. Sóitip, kýlkisiz kýnder, úiqysyz týnder ótti. Basqa úrghan balyqtay men-zeng sendelip men jýrdim.

Núriyadan derek joq. Azyn-aulaq deregining ózi auyr derttey tiydi. Jendetterding jayyn túrghyndardan aulaq, túiyq kóshedegi sol bir saqshy bólimshege aparuy mýlde dereksiz joghaltudyng kórindey elesteydi kózime. Aqylbay saqshy qyzmetkerlerining óz ishindegi sybaylastaryn salyp tekseripti. Olardyng kóshe kýzetshilerinen súrastyryp jýrip tapqany tym suyq júmbaq boldy:

Núriya kirgizilgen saqshy bólimshesine ertenine ymyrt ýiirile úzyn-qysqaly eki qazaq pen bir saqshy hanzu jigit baryp, jarty saghattan song shyghypty. Sonan  song ýsheuining tym asyghys jýrispen saqshy basqarmasyna baryp kirgenin de kórgender bar eken. Býgingi jiyrmasynshy sәuirge deyin Núriyanyng Ýrimjidegi saqshy oryndary men Týrmelerding eshqaysysynda joq ekeni anyqtalypty.

III

Asygha kýtken 17 sәuirimizdi qadir týnindey kýzetip ótkizdik. Ýmit-tilegimizding oryndalmaytyn bolghan habaryn bar klass estip bolsa da, kýderlerin ýze almay, tynday kýzetedi, Ýrimjining tús-túsynan tars-túrs ete týsse eken dep elendeydi. Sóitip, kýlkisiz kýnder, úiqysyz týnder ótti. Basqa úrghan balyqtay men-zeng sendelip men jýrdim.

Núriyadan derek joq. Azyn-aulaq deregining ózi auyr derttey tiydi. Jendetterding jayyn túrghyndardan aulaq, túiyq kóshedegi sol bir saqshy bólimshege aparuy mýlde dereksiz joghaltudyng kórindey elesteydi kózime. Aqylbay saqshy qyzmetkerlerining óz ishindegi sybaylastaryn salyp tekseripti. Olardyng kóshe kýzetshilerinen súrastyryp jýrip tapqany tym suyq júmbaq boldy:

Núriya kirgizilgen saqshy bólimshesine ertenine ymyrt ýiirile úzyn-qysqaly eki qazaq pen bir saqshy hanzu jigit baryp, jarty saghattan song shyghypty. Sonan  song ýsheuining tym asyghys jýrispen saqshy basqarmasyna baryp kirgenin de kórgender bar eken. Býgingi jiyrmasynshy sәuirge deyin Núriyanyng Ýrimjidegi saqshy oryndary men Týrmelerding eshqaysysynda joq ekeni anyqtalypty.

Keshinde mektepting daualynan sekkirip shyghyp barghanymda Kýlәnning aitqany - osy qúrdym súm habar. Núriyash ekeumiz bir-birimizge jabysa otyratyn qatarlas oryndyqtarda endi Kýlәn ekeumiz ýn-týnsiz sopidyq. Men óksip-óksip qalghanymda, Kýlәn solq-solq ete týsti. Ekeumiz birge solqyldastyq sonan son. Men Kýlәnning aldyna jyghyla solqyldadym da, ol basymdy eki alaqanymen sipalay solqyldady. «Bauyrym» dep te, «aghatayym» dep te ayalay jylady ol. Ekeuining qaysysy ekenimdi oilaugha múrsam joq, әiteuir enemdey qamqor beynege kelip sóilep otyrghanyn ghana estidim.

- Jylamashy, sabyr etshi aghatayym! ...Tiri túrghanynda basqa eshkimge kóne almaydy ol... Seni tappay toqtamaydy. Onyng jýregi solay bekigen, asa quatty jýrek bolatyn bauyrym!...

«Sayapyl» jeli sayabyrlau soghyp túr. Shanytty qaranghy inirde mektepke qayta órledim. Kóshedegi elektr baghanalarynyng shamy alakeuim ghana qyzghylt sәule shashady. Nanliynnyng úzyn boyynan eshkim kórinbep edi. Jel jaqtan maghan qarsy kele jatqan bir adamnyng baysaldy qadam dybysy estildi. Súr kiyimdi juan bireu qúldap keledi eken. Elektr shamy ornatylghan bir baghana týbinen óte bergenimde tanydy bilem, qyryq-elu metrdey jaqyndaghanda bәseng dauystap sóiledi.

- Túsyndaghy qaqpagha tez kirip al!

Jel jaqtan anyq estilgen sózinen men de tany qoydym, Repqat eken. Qaqpagha lyp berip kirdim de, qayrylyp túra qaldym.

- Tazdy ertip kele jatyrmyn,- dedi Repqat jaqyndap kelip, artynan baspalap kele jatqan shpiondy beri jýrgizbey toqtata túru ýshin bolsa kerek, artyna qayrylyp túra qalyp, jel jaqqa estilmestey ýnmen jalghastyrdy sózin. - Búl taz derekti býgin tapty. Sol ýshin ózim kórinip, qyzyqtyryp ertip kelemin. Búl býgin mening túraghymdy tappaq. Sәti bolsa, ýnin óshirip, senderdi jey almaytyn etip ketemin. Sәti kelmese, habary jetedi. Belgili bolyp qalghandaryng qashyp qútylyp shygharsyndar. Al, qosh! Endi aryraq baryp jasyryn.

Songhy sózin jýre aitty da, qúlday jóneldi. Men qaranghy bosaghagha jabysa kettim. Jiyrma shaqty sekunttan song ayaghynyng úshymen jýgirip kelgen bireu qaqpa aldyndaghy juan ýienkini daldalap túra qaldy da, qaqpadan ýnile qarap taghy yrshy jóneldi. Baspalay qarasam, taghy bir terekting daldasyna jetken eken. Biraz alystatyp alyp, men de sol әdispen ilese berdim. «Sәti kelgen-kelmegenin» bile qaytqym keldi....

Artyna qaytyp qaramay, suyq jýriske týsken Repqat Yrdashauzydan batys jaq syrt kóshege búryla tartqan siyaqty. Kóshe kýzetshileri men saqshy bólimshelerinen tazdy alystatyp әketui kerek qoy; Ghúpyr sol kóshening mýiisinen qyltyndap túrdy da yrshy jóneldi.

Birneshe qysqa kósheden osylay yrshyp ótken taz ýlken tórt kóshening batys jaq tarmaghyna shygha kelip, týlkiden kóz jazyp qalghan tazysha alaq-júlaq qarady jan-jaghyna.

«Repqat sol jaryq kósheden anyq kórip túryp atpaq bolar, sol mandaghy bir daldagha túra qalghan shyghar» degen oimen toqtay qaldym. Kóshening eki basyna kezek qarap, qalt túryp qalghan taz tórt kóshe jaqqa jýgire jónelip edi, shaq ete týsti jan qúral dauysy.

Myltyq shaq etkende-aq myqty shpion jalp ete týspese, ile-shala taghy bir shaq ete týspey qoyar ma?»

Qaranghy kósheler arqyly ózen boyyna týse zytyp, Nanliynnyng basynan bir-aq shyqtym da mektepting shyghys jaq irgesine jonyshqalyqpen jetip, dәretqana daualynan sekirdim. Terden malmanday bolghan kiyimimdi sheship, jataqhanada kerme arqangha jayyp jýrgenimde, úiqysyz aunaqshyp jatqan sabaqtastar týgel qarady jýzime. Abdyghúpyrdy ózim atqanday-aq súrlanyp, tym suyq kóringen siyaqtymyn. Kórpege kirip men de aunaqshy týstim.

- Ne boldy?- dep qasymda jatqan Quat qana sybyrlap súrady. Jayshylyqsy qaytarghan jauabyma qanaghattanbay, anyqtap qaytalady súrauyn, - tym qaterli jol basyp kelgen siyaqtysyng ghoy?

- Joq, qater joq, qamsyz úiyqta,- dey salyp, jauabyma ózim de qanaghattanbay, eng jaqyn syrlas tuysqannyng kónilin tynyshtandyrghym keldi. - Qaterli jauyng óltirildi,- dep ýstemelegenime eleng qaqty Quat.

- Taz ba?... Kim óltirdi?

- Basqa bireu óltiripti... qalghanyn keyin estirsin, ýndeme...

Ertenine tanerteng Yntyqbaygha da osyny aittym.

- Yapyr-ay, jaqsy bolghany-ay!- dep quandy ol. - Tiri túrsa kóbimizdi qiratar edi ol shoshqa!...

Sol kýnning keshinde jetken anyq habar bizding búl quanyshymyzdy qúldyratyp, taghy da kýdikke saldy:

Taz mýlde tilsiz ketpepti. Ýlken kóshege edәuir búryn shyqqan Repqat tórt kóshe jaqqa sәl oiysa baryp, qarsydaghy taghy bir qaranghy kóshening mýiisine daldalanghan eken, alaq-júlaq jýgirgen Ghúpyr tazdy ózining túsynan ótkizinkirep baryp atypty. Tu syrtynan jýregin kózdey atylghan oqtan shalqalap baryp qúlapty jauy. Myltyq dauysyn estip, ysqyryq tarta jýgirgen ýsh-tórt saqshy ile-shala jetipti. Birneshe ret júlqylap súraghanda, «Repqat» degen bir auyz jauap shygha qalmasy bar ma! «Ol qay jaqqa ketti» degen súraularyna til qata almay ýzilipti, qoly qaymana erbeng etipti de, sylq týsipti.

Búl habar Repqattyng aman qútyluynan derek bergendey ýmittendirip edi. Búl ýmitimiz taghy búldyryp baryp óship, ólim deregine ainaldy.

Kýni búryn dayyndap qoyghan atyna mine qashqan Repqat Ospannyng Boghda teriskeyinde jýrgen bir tobyna qaray jónelgen eken, tang ata Jemsarydan ústalypty. «Áttegeneni» ekinshi ret aittym men.

Osy «әttegene» ekinshi kýni tanerteng taghy qaytalandy: ótken keshte әskery mektepten eki úighyr jigit tútqyndalghan eken. Qasymyzdaghy Shinjyang Institutyna ejelden tanys qara mashina týn ortasynda taghy kelip, Mahmút attas eki oqushyny ala jónelipti.

Búl «әttegeneler» ýshinshi kýni tanerteng tipti ýdey týsip «qash-qashty» ala jetti.

Jeksenbining tanerteni edi, mekteptegi barlyq oqushyny «Shýimogu arasanyna» aparatyn bolyp, tamaqty erte bergen. Sapqa tiziluge ysqyryq tartyldy. Jataqhanadan shygha kelgenimde, ótken kýzde Álmenge jolyqtyrghan tilshi qolymnan ústay aldy. Aty Iysqan eken, keyinirek tolyq tanysyp alghanbyz. Alangha qaray ótip jatqan sabaqtastardan oqshaulap shygharyp, asygha sóiledi maghan:

- Eki-ýsh kýnnen bergi ahualdy estigen shygharsyn. Qara mashina osy ótken keshte bizding zavodtan ýsh júmysshyny әketti. Áskery mektepten taghy eki oqushyny, «Jana núr» elektr stansiyasynan bir júmysshyny әketipti. Aldaghy keshte osy mektepke kelmek eken. Andugha kóbirek týsip jýrgendering tezirek qútylyp ketinder. Hayyr, qosh!

Iysqan osyny aita sala jýrip ketti. Bet-jýzdigi siyaqty bir knishkasyn qolyna ústay jóneldi. Sabaqtastardyng sapqa túryp qalghanyna «әttegeneni» taghy bir aita jettim men. Tizilip kóshege shyqtyq. Jyauguandar sóilestirmey saqyldap keledi. Sovet elshiligining qaqpasy men qorghanyn tús-tústan әsker andy qalghanyn kórip, «әttegeneni» taghy aittym. «Shýimoguden kele sala soghan kirip, qútqaruyn ótinsek, bir jónin aitar edi ghoy... Biraq, qaytkende de.. Núriyashym izdeusiz qalghany ma endi?!... Qayran Núriyash!... Núriyashym! - degen zәrdey ashy ókinish azabynan qinalyp manday terim búrq ete týsti. - Joq, tiri bolsa tappay qoymaspyn!...»

Jýregimdi qater men qasiretting qúiynynday júlqylaghan bir jarym saghattyq joldy basyp, búrala tolqyghan móldir búlaqty saygha týstik. Erke nazdy búl súlumen de, býrshik atqan qalyng teregi bar jasyl púlystey jasanmen de sharuamyz bolghan joq. Kóktemning sәskege kóterilgen jayma-shuaq kýni jadygóishe ótirik kýlip, kesh batqansha osylay alday túrayyq deytin siyaqty.  Kónilimdegi alay-dýley boran osylay sezindirdi.

Yntyqbay men Quatqa aityp, tútqyndalar degen birneshe sabaqtasty joghary jaqtaghy onasha bir qoynaugha bir-birden shaqyryp jiigha kelistik. Yusuf Qasym  da habardar eken. Olar óz jaghdaylarymen sanasyp kórmek boldy. Yusuf Qasymnyng ózinen basqasy tym kózge týse qoymaghan siyaqty.

Qoynaudaghy qalyng toghay arasyna týske  jaqyn jiyrma shaqtymyz jiyldyq ta, bar qaterdi ortagha jiyp salyp, talqylaugha kiristik. Qashyp qútylmasa bolmaytyn aiqyn hauiptiler on ghana ekenbiz. Birge qashqan kóp adamnyng kózge týsui onay ghoy. Basqasyn qozghalmay oqy beruge kóndirip, qosh aitystyq. Yntyqbay ózining qalada qalatyn jantekey tuystaryna Kәmendi myqtap andyp ústaudy tapsyrdy. «Úrlanghan qyzdyn» tuysqandyghy jóninen Kәmendi olay túsaudyng eshqanday qorqynysh emes ekenin, bas qylmystyng izi sonyki ekenin men de dәleldep, tolyq týsindirdim.

Qalatyn sabaqtastar jylay-jylay týsti saygha. Biz onymyz birden-ekiden bólinip, qalagha qayta zyttyq. Jataqhanadan alatyn kiyim-keshegimiz, ynghaylastyratyn mýlkimiz bar ghoy. Men aldymen Kýlәngha qosh aityp, shygha qalsa Núriyanyng meni alansyz kýtuin tapsyryp shyqtym...

Ekindi kezinde Yntyqbay ekeumiz mektepting syrtyndaghy Bahulan sayyn seruendegen beynemen órley tarttyq. Maqtaly meshpet kiyip alghanbyz. Sabaqtastardyng jastyghy astynan eki-ekiden alghan tórt qana momydan basqa jýgimiz joq. Olar da jan qaltada. Sonda da qala shetindegi qaruly qarauyldardan ótu qiyn kórindi. Saydyng eki jaghyndaghy eki tóbeden eki potay tónip túr. Qalyng qara aghashtyng daldasymen ótip ketpekshi edik, dәl sol túsqa kelgende toghay siyrey qalady eken, alanqygha shygha keldik.

- Quyp ber meni, shybyq júlyp ala qu! - dep keyin qayta qashtym. Solay oinap jýrgen bala bolyp, qalyngha qayta kirsek, bizge baspalay erip Ámirqan keledi eken.

- Qalmaymyn senderden,- dep jylap jiberdi ol. Ary aityp, beri aityp kóndire almaghan son, qosa jylastyq ta, talabyn qabyl alyp, әreng uattyq.

- Jә, Yntyqbay, endi osy ekeumizding shapkymyzdy búlandatyp ala qash, әlgi jerden ótemiz!- dey salyp, eki shapkyny eki qolyna ústata qoydym. Birimizdi birimiz quyp jetip, әlgi qaterli alanqygha qayta shyqtyq. Yntyqbaydy quyp jetip, әdeygidey alysa týstim. Ol júlqynyp shyghyp, taghy qasha jóneldi. Qos qarauyl arasynan solay óte shyqtyq ta taghy bir qalyngha sýngy jýgirip belden astyq.

Basqa joldastary kýtetin uaghdaly jerimiz «Taqyr kóldin» shyghysyndaghy qúrghaq toghan edi. Arttaghylarymyz qarauyl bekinisterinen inir qaranghysynda ótip, әreng tapty. Kónbey erip shyqqan taghy bir sabaqtasymyzben on eki bolyp, qalay jýru turaly talqyndy bastaghanymyzda tasyr-túsyr at dýbiri estildi. Yntyqbay jata qalyp tyndap, «bes atty qughynshy» ekenin aitty da, janymyzdaghy qúrghaq toghangha qúlay ketti. Bәrimiz soghan býk týsip jata qaldyq.

Eki jaghasyna myqyr shegirshinder ósken tereng toghan edi. Qughynshylar jayaulap týsip tintpese, qaranghyda eshqaysynymyz kórinbeytindigimizdi bile jatsaq ta, jýrekterimiz sol attardyng túyaghymen birge dýrsildeydi. Bes atty әsker dәl janymyzdan shapqylap óte shyqty. Ile-shala ekinshi jaghymyzdan da sonday dýrsil shyghyp, taghy bes atty әsker shauyp ótti. Sabaqtastar arasynda kýbir ýdey týsti de, ýsheui toghannan shygha qashty.

- Iz tastap shyghystaghy qyzyl bókterge shyghyp alayyq,- deydi bireui. Jap-jazyq tastaq taqyrda badyrayyp kem bolghanda eki saghat jýrer edik oghan deyin.

- Atty әskerler bassalmay ma?- dep ýsheuin ózimiz bassaldyq ta, toghangha qayta týsirip jatqyzdyq.

- Endi attarynan týsip, osy toghandy tinte qúldilady, - dedi Serәli.

- Gomindan әskerinde onday jýrek bolushy ma edi? - dep Shaqan zyqynady oghan. - Onan da iri-iri tas jiyp jatyndar qastaryna... Tayap kele qalsa bastaryna perip-perip jiberip, myltyqtaryn tartyp alayyq!

- Sóileme! - dedi Yntyqbay oghan zekip. - Qayta qúldap keledi.

Men Shaqannyng pikirin quattadym:

- IYә, saqtyqta qorlyq joq, tas jiya jatyndar... Biz akoptamyz ghoy, olardyng myltyghynan bizding tasymyz dәlirek tiyedi. Biraq, qoyanba-qoltyq kelmey kórinip qoymandar!...

Bes-besten shúbyrghan eki tizbek әsker eki jaghymyzdan tasyrlatyp qayta qaytty.

- Endi búlar qaytady, «manaydyng bәrin tintip shyqtyq, búl jaqta eshkim joq» dep bayandaydy shyraqtar, dep Quat ornynan túrdy, - oghan bastyqtary sene qoymaydy. Qalghanyn myna qyzylgha shyghyp alyp sóileselik!

- Jat! - dedi Yntyqbay oghan. - Kól jaqtan jayau әskerler órlep keledi.

Bәrimiz tym-tyrys tynday qaldyq. Batys jaqtaghy tastaq arqyly jayau adamdardyng órlep kele jatqany ras eken. Shyghys jaghymyzdan da eki adamnyng sóilesken dybyry estildi.

- Osy toghannan shyqpay órlep keteyik,- dep aldygha týse jóneldim men, - qorshauda qalatyn siyaqtymyz.

Bәrimiz búghyna shúbay jóneldik. Dybyrymyzdy bildirmey on minuttay jýgirip, toghannyng bir búrylysyna jetkende súr kiyimdi bir dәu shygha keldi aldymnan. Qolymdaghy taspen salyp jiberuge ontaylanyp, shoqshiya qaldym. Art jaghymnan Shaqan yrshyp ótip, dәuding alqymynan ala týsti.

- Ýi-ýi, - biz,- dep qazaqsha sóiley qyryldady dәu. Onyng artynan taghy biri shygha keldi.

- Ýi, Shaqanbysyn?...

Ýnilise qarap kýlistik. Áskery mektepten qashqan eki jigit eken. Súr kiyimdi dәui - Aqay, artyndaghy qara kiyimdisi - Maqay bolyp tanysty. Otyra qalyp, qalay qasharymyzdy endi aqyldasa bastaghanymyzda joghary jaghymyzdan taghy bir kýbirler estildi. Kól jaqtan shyqqan «jayau әsker» toby osylar shyghar desip, ýn-týnsiz tyndadyq. Olar alghashqy bayqalghan ornynan alystamady da jaqyndamady. «Janbaghar sherikting bir toby shyghar, otyryp-otyryp uaqytty tolghanda qaytar» dep topshyladyq. Toghannan shygha jónelsek, kýrsildetip jiberer degen oimen úzaq tyndap edik, olar qozghala qoymady. Tang qylanynan asyghyp, sybdyrsyz shyqtyq ta, ekiden-ýshten ghana sytylyp taugha qaray tarta jóneldik...

Bizdi qatty qauiptendirgender qarusyz tórt-bes qana adam eken. Olar da sol toghannan shyghyp bizge eppen ilese berdi. Bizdey qashqyn ekenin bilsek te, tang agharyp, Qyzyl taudyng eki-ýsh qyrqasynan asqan song ghana til qatystyq, Shinjyang Institutynyng oqushylary, Músa atty qazaq jigit pen eki tatar, eki úighyr jigit eken. Olar da bizdi bilip ilesipti.

Otyra qalyp baghdarymyz turaly sóilestik. Sanymyz onnan otyzgha bir-aq shyqty ghoy, qúraly da, kóligi de joq múnshalyq kóp adamnyng birge jýrui apatty ekenin aittym men. Tamaq tabu da, tipti jasyrynyp jýru de qiyngha týsetin siyaqty. Mening óz oiym tórtten-besten ghana bólinip ketu edi. Sonda ghana shaghyn toppen tau bókterindegi qazaqtargha panalay jýrip Jemsary jaqqa ótsem, janashyr-jaqyn da, solar arqyly Núriyash ta tabylatyn siyaqty seziledi.

Búlay bólinuge joldastar kóne qoymady, jol baghyty jaghynan eki týrli pikir qoyylsa da, «mynaday әjeptәuir  quatty toptyn» bólinbeui jaghyna bәri bir-aq audy. Endi jol baghytyn belgileu jóninde kenestik. Serәli bas jeti-segizi Erenqabyrghany bókterley baryp, Manastan ótudi quattady.

- Ol jaq soghys maydany,- dep qyrma saqaldy, sary Aqay gýj ete týsti, - ol jaqqa qashyp baryp ústalsaq, Gomindan tabynda atyp tastaydy.

- Birneshe kýndik úzaq jolgha azyq ta tabylmaydy, - dep Quat qúptady ony, - úrlasan-aq qolgha týsesin, múny týsinip qoyyndar, shyraqtar!

Osyny bәri týsinip, «myna Boghdadan ghana asyp týse salugha» týgel razylyq bildirdi. Tótenshe riza bolghany - Aqay men Maqay. Boghdanyng teriskey bókterinde Ospan partizandary kóp eken. Mynalar Ospannyng jaqyn tuystary bolyp shyqty.

- Músylmandyq әsirese shashymyzdy júludan, «teris oqyghan» dep úrudan, «kómenes» dep qúrtudan qorghaysyndar ghoy, - dep qaljyndasyp, kýlistik. Búl kýlkige tatar, úighyr joldastar kóp ýles qosyp, ashyla týsti.

- Ol jaghyna myna Músa da myqty kepil, - dep Yntyqbay tanystyra sóiledi. - Altaydyng myqty «bireuinin» balasy eken. Búl bizdi osy jolda azyqpen de qamday alady. Osy tauda әkesining tamyr-tanysy kóp kórinedi:

- Joldastar, osy taudan asyp týskenshe eshkimge kórinbeyik, - dep ótindim men. - Qazaqtyng «úzyn qúlaghy» telefonnan da jýirik ekenin bilemiz ghoy, bir tynshynyng qúlaghyna sýrinsek-aq әsker sýirep ala jóneledi.

Búl pikirimdi tanysy kóp delingen Músa da qúptady.

- Búl tau biyl qystan jútap shyqqan. Kóterip jýre alatyn atty bylay qoyyp, jiligi tatityn úsaghy da joq... Kýn bata attanyp, týn ortasyna deyin Sholaqterekke jetsek, erteng sәskede Sәngesarygha jetip tamaqtanamyz. Senimdi auyldar bar. Biraq, Sholaqterekke jetkenshe shólge shydandar,- dep kósile sóiledi orta boyly, jarau qara Músa, - búl Qyzyl - qúrghaq tau. Keybir sayyndaghy kishkene bastaudy qorshap auyldar otyrady. Oghan týssek-aq kórinip qalamyz.

Osylay kelistik te, kýn batqansha úiyqtap alu ýshin, jelkemizdegi biyik jotagha qos-qostan kezektesip qarauyl qoydyq.

Úiqy keler emes, kónilim úiqy-túiqy boldy da jatty. Kózimdi júmsam-aq qara kiyimdi jendet Núriyashty qylqyndyryp jatqanday, keyde jibek búrymyn qandy qolyna orap alyp, sýiretip jýrgendey әrtýrli eles payda bolady da basymdy kóterip alamyn. «Núriyash... janym» dep aiqaylap jibergim keledi. Taghy bir mezette aqyl qaynarynday keng kógildir kóz jaspen móltildep, kirpik qaqpay qadalady maghan. Endi ashylyp kele jatqan qyzyl gýldey erni әlde bir oiyn bildirmek bolyp aita almay túrghanday emeuirinmen býriledi. Onysynan «sýishi» degendey erke naz seziledi. «Keteyikshi, taugha shygha túrayyqshy» degen sybyr estilgendey bolady. «Áttegene» dep otyrghan jerimdegi tasty da qoyyp jiberemin. - «Sonyng aitqan jerine bara túrsaq, múnday dereksiz airylu bolmas edi ghoy, dýniye!... Qútyludyng sәtti bir joly sol jerden-aq tabylar edi ghoy!...»

Ókinishpen oiran-botqam shyghyp otyrghanyn qarsy túsymda jatqan Músa kóripti. Qasyma kelip otyryp, temeki orap úsyndy. Tartpaytynymdy aittym.

- Bir soryp kórshi, sende bir auyr ókinish bar siyaqty, - dep kýrsindi, - tasty júdyryqtap otyrsyn?

Temekisin alyp, shaqqan shyrpysyna tútattym. Qúsalyghym ashylsa da, qúpiyalyghymdy qazirshe saqtaghym keldi. Núriya jayyn Jemsarygha jaqyndaghanda bir jónin tauyp aitsam, kómegi tiyetindey, qabiletti ótkir jigit ekenin bayqadym. Menen jasy da ýlken, kórgeni kóp azamat siyaqty.

Neshe kýnnen beri úiyqtamay, qatty sharshaghan basqa joldastarym týgel qoryldap jatyr. Atymnyng Bighabil ekenin baghana tanysqanda estigen Músa meni ótken kýzden beri biletinin aitty. Ózin de qysqasha tanystyryp, Shinjyang institutyndaghy jasyryn úiymnyng úitqysy ekenin sezdirdi. Múny maqtan ýshin emes, mening auyrymdy jenildetu ýshin aitty. Sóilegen sayyn kózinen ot janyp, jýzi núrlana týsip, tughan eline arnaghan kirshiksiz taza jýregin jayyp salyp, tamsandyra ýiirip әketti. Tarhshy eken, qazaqtyng ótken, apatty ghasyryn biraz sóz etti.

- ...Biz dýniyejýzi shiyrshyq atyp shiyelenisken, azattyq pen apattyng eng auyr, eng jauapker kýresi órshigen ghasyrda tuylyppyz,- dedi sózining sonynda. - Tughan elimizding ómir sýru bolashaghy bizdin, bizdey sanaly, kózi bar úrpaqtarynyng osy kýresine ghana baylanysty. Eng bayandy bostandyq marksizm múratynda bolsa, bizge eng ýlken apat Amerikan qarulandyrghan Gomindan shovinizminen tónip túr. Biz osy kýres mindetin óz erkimizben arqalaghan jandarmyz. Búl - tughan elimizding artyp otyrghan mindeti. Azamat sanalatyn adamgha dәl qazir búdan úly mindet joq. Búl jolda ólsek ókinish te bolmaq emes. Ómirding ólimdi jenui ýshin qajymas qayrat kerek....

Qanshalyq sýiine tyndap otyrsam da, mynau ýgitke ishimnen namystanghanday boldym. Ózimning ýirenshikti tújyrymym esime týse ketti.

- Dúrys aitasyz, kýressiz kýn joq,- dep iyzektep, shiray qostadym ony. - Kýn joq bolatyn sebebi, el joq!

- Mine, jaradyn!- dep Músa múnyma razy bola kýldi. - Olay bolsa, osy júdyryqtarymyzdy tasqa úryp qor etpey, jaudyng basyna úralyq!

Men jenilgenimdi sezip, ishten moiy kýlimsiredim.

- Óz taghdyrym ýshin ashulanyp otyrghan joqpyn... Keyin týsinisermiz,- dep jenil kóterildim ornymnan.

Kýn batysymen Boghdanyng ontýstik qoynauyndaghy Sholaqterekke qaray tartyp berdik. Qúrghaq Qyzyldyng qyrqalarynan asyp, jazyqqa shygha jónelgenimizde Maqay ilese almay, artta qala berdi. Sýzekten túrghanyna eki-ýsh kýn ghana bolghanyn Aqay endi aitty. Kezektesip eki-ekiden qoltyqtay jýrip edik, shoyday qara jigit tipti auyrlay týsti. «Biraz dem alyp, Ýrimjige qaytyp keteyin, men ýshin bógelmender, joldaryng bolsyn» dey beredi. Onyng jalghyz qaluyna Aqay kóner emes. Ekeuin de qaldyrayyq desek «Ospangha aparatyn bet-jýzdigimiz» dep Yntyqbay bastatqan kópshilik auyldastary kóner emes. Aytysa-aytysa týnning jarymyn ótkizdik.

- Endi myna miday dalada tang atqyzsaq, ústalamyz,- dedi Músa, eshbir laj taba almay, qatty sasqanyn bildirdi. Daghdaryp tym-tyrys otyryp qaldyq. Aysyz qaranghy aspan da tym-tyrys, júldyzdar jýdep, nәrsiz, kýngirt qaraydy. Teriskey jaghymyzdan it ýrgeni estildi.

- Osynda «sary dýkennin» birneshe qora qoyy kókteydi,- dedi Aqay, - sodan bir ghana qoy úrlap jep, Maqaydy dem aldyrayyq ta, erteng jýreyik!

- Su qayda?- dedim men. Búghan Músa jauap qayyryp, Aqaydyng pikirin eriksiz quattaghanyn sezdirdi:

- Áneu biyik qyzyldyng teriskeyinde sýri qar mol bolushy edi. Ol әli erip bitpegen shyghar...

Sol biyikke qayta órlep baryp «Maqaydy qaljalaudy» qúlshyna qúptady kópshilik. Ony Quat pen Serәlige qoltyqtatyp, tóte jónelttik te, basqamyz it ýrgen jaqqa tarttyq.

Jartas týbindegi jalghyz kiyiz ýiding aldynda bir qora qoy jatyr eken. Osy eng shetki qorany torydyq, amalsyzdan osy «kәsiptin» sheberin izdestirip, bәrining de qyran úry bolyp belsengenine quanyppyz, shyqpay jatyp týp-týgel ashyqqanyn bildirui tipti «quanysh» siyaqty. Tandap jýrip ýsh qoydy bir-aq kóterip shyqpaq bolghan Shaqangha Yntyqbaydy qosyp, «biregey bireuin» ghana әkeludi tapsyrdyq.

Qotannyng ar jaghynan kórinis berip, it aldandyrugha eki tatarymyzdy jiberip edik, olar ýsh itti shulata shúbyrtyp túp-tura ózimiz jaqqa erte qashty da baspalap jatqan «úrylarymyzdyn» ýstinen týsirdi.

- Ýi, býitip úry bolghanyndy... - dep olargha «eng myqty úrymyzdyn» ózi aqyryp jatyr, - ary qaray qash!

- Bәle... úry qotan shetinde osylay aqyra ma? - dep Shaqangha Aqay danghyrlady.

Músa ekeumiz «úrylardy» da, qara kórsetushilerdi de shegindirip jiberip, bir qiyrdan meshpet sýirete qashyp edik, itter endi biz jaqqa jýgirdi. Qotannyng arjaq syrtyna әketip, alystata berdik.

Ýsh it pen eki «filosoftyn» qansha «yryldasqanyn» kim sanapty, әiteuir enbegimiz janghanday, shyghar túsqa qaytyp kelsek, bir top «sayypqyran» úrynyng ortasynda sýiegi arsighan bir saulyq túr eken. Bauyryna kezek-kezek qol jýgirtip kýngirlesedi. Jelini salaqtaghan januardyng qozysy bar ekenin, artyna qarap manyray beruinen týsine qoysaq ta, «úrylarymyzdyn» kózi senbey nemese qimay túrghanday.

Kiyiz ýiding ber jaghyndaghy belenge úzyn boyly bireu shyghyp qarap túrghanyn kórdik. Qotan shetinde shuyldasyp jýrgen «epti» úrylardyng sonshalyq danghyrynan óli qoyshy da tiriledi ghoy. Arttarynan ere kelip qarap túrghan qoyshynyng ózi eken.

- Ey aghayyndar, anau, qozyly saulyq edi, jas qozysyna obal ghoy,- dedi ol. - Ornyna boydaq qoy shygharyp bereyin, qoya berindershi!

- IYә, solay eken,- dep kýrsindi Aqay, - bizge bir ghana erkek qoy kerek edi. Alystan aryp kele jatqan jolaushymyz, eng semiz bireuin beremisin?

- Maqúl, aghataylar, maqúl, eng jiliktisin әkelip bereyin.

Qoyshynyng osy uaghdasymen saulyqty qoya berip edik, manyray jóneldi qotanyna. Qoyshy da qaytty. Bizben aiqasyp jýrip әbden sharshaghan itter de, biz de tym-tyrys shonqiyp otyryp qaldyq. Qotannyng arjaghyndaghy belden qarandap bireu asyp ketkendey boldy. Qoy da joq, qoyshy da joq, tym-tyrys syzylyp tang kórindi. Endi qayta baryp qorqytu emes, qashuymyz jón siyaqty; «belden asyp ketken qoyshy boldy, arghy auyldarynan qol jiyp kelmek» degen qortyndy shyghardyq ta, zytyp berdik...

Qayqayghan ker jotagha kýn sәskege kóterile bere enbektep әreng shyqtyq. Shaqshyraya jarqyldaghan kýn, jalynday jalandaghan anyzghaq tandayymyzdy quyryp әketti. Bara sala qargha basymyzdy tygharmyz degen ýmitimiz óship, kózderimiz shýnireyip barady. Búryn kelip alghan joldastar tas-tastyng týbinde búralyp jatyr. Osy jotanyng teriskeyin kezip-kezip, bir shógim qar taba almapty. Keshe keshte attanghan júrtymyzdyng túsyndaghy bir biyikke qaytyp kelippiz.

Juan týie tastyng astyndaghy bir ýngirge kire jyghylyp, dymdy topyraqqa kókiregimdi bastym. Býgin de keshegidey jatsaq, shólden qyrylatyndaymyz. Tyrnalap jatyp, bir kýrektey salqyn topyraq bosattym da, kóilegimning omyrauynan qarnyma qúiyp alyp qayta shyqtym. Osy bir tәulikting ishinde-aq bir-birimizdi tany alatynday semippiz. Kóbining sóileuge de hali joq, tili kýrmele berdi.

- Músa-eke, әlgi aitqan aqsaqalynyzgha tez jete kóriniz!- dedim men Músany bir tastyng astynan әreng tauyp. Jotagha órlep kele jatqanymyzda, osy elding músylmangha qastyq isteuden Qúday aldynda qorqatyn bir aqsaqalyn aityp edi. Soghan barudy ótindim. - Osy býgingi shólden ghana qútqarsyn, basqa eshkimge bildirmey qamqorlyq etsin!

Sol qarttan bir kómek bolmasa, myna ystyq jelden býgin-aq qyrylatyn iә jantalasyp baryp qolgha týsetin jaghdaygha tap bolghanymyzdy joldastar týgel-aq týsingen eken. Bәri shulay qostady búl pikirdi. Músa meshpetin tastay salyp, saygha qaray kóileksheng domalay jóneldi. Ár tastyng daldasynda ýnsiz jatyrmyz bәrimiz. Núriyanyng qaterli júmbaq taghdyry jýregimdi qatty tulata berdi. «Osy Boghdanyng Jemsary jaq bókterinde shyghar ol. Saqshy basqarmasy Kәmenning naghashysyna úrlap berip jibergen bolsa, sózsiz osynda... Myna Músalardyng kóp tuysynyng biri bolmasa biri bilmes pe? Osy taudan aman assam, tabarmyn-aq!»

Osy ýmit demeuimen ornymnan typ-tyng adamsha yrshyp túrdym. Týs auyp qalypty. Ár tasqa bir otyryp, bir túrdym. Su esimnen shyghyp, Núriya elestey berdi kózime. Taghy da atyn atap aiqaylap jibergim keledi. Jemsary túsyna tura qarap otyrmyn. Qarsymdaghy alasalau túrghydan aq kóilekti bireu qol búlghady. «Núriyash bolsashy, - dep ýnildim oghan, - úshyp-aq jeter edim ghoy!» ... Qarsy túrghydaghy adam qolyna shapkisin alyp búlghay berdi, búlghap-búlghap alady da, aramyzdaghy tereng saydy núsqaydy. Músa esime týse qaldy, sol eken, «saygha týsinder» dep túrghany týsinildi.

Dauystap joldastarymnyng bәrin túrghyzdym da, syrt kózge aiqyn shalynbaulary ýshin, әr týsten birden-ekiden ghana bólinip-bólinip týsudi aityp, ózim eng sonynan qúldadym.

Qiyalay qúldap kelip, bir moyynaqtan asyp edim, aldymdaghy qiya soqpaqta bireu shalqasynan jatyr eken. Maqtaly meshpeti kóp joghary qalghanyna qaraghanda nedәuir domalaghan siyaqty. Qasyna jetip kelsem, Ámirqan bolyp shyqty. Auzy býrisip bir kishkene tyrtyqtay ghana kórindi. Otyra qalyp qúshaqtap, basyn aldyma aldym da oyatqanday atyn atap, shayqay berdim. Bar denesi bylq-sylq etedi. Kózin ashyp qarasam, qarashyghy bayqalmay, kirlegen súp-súr tompaq «әinek» qana kórindi, aghy men qarasy aralasyp ketken siyaqty.

Qúrghap ketken auzymnan jalma-jan týkirik jinap, ernine jaghyp edim, auzyn jas balapansha ashyp, tamsanyp-tamsanyp jútyndy. Tiri ekenin sonda bilip, tastaqty eki qoldap tyrnalay berdim. Dymy bar topyraqty әreng ashyp, bauyryn jalanashtap soghan bastym.

Bireuimizding qúlap týskenimizdi qarsy jaqtan kórgen Músa jan úshyra jýgirip jetipti. Qolynda bir bótelke sýt bar, jete bere ózi jyghylyp, bótelkeni maghan úsyna berdi. Ámirqandy aldyma qayta alyp, auzyna sýt tamyzyp edim, eki qylghyghan song kózin syghyraytyp әreng ashty da birdenesin izdegendey jan-jaghyna qarana týsti. Saydyng túsymyzdaghy bir jyrasyn kýbirley núsqap qalyp, kózin qayta júmdy. Bir bótelke sýtti jútqyzghan song ghana esin tolyq jighanday bolghan ol jerge eki qolyn tirep, ornynan kýrsine týregeldi.

Ámirqannyng núsqaghan jaghyna qúldap týsip, shónkesin taptyq. Ózi alghash qúlaghanda, onysy domalap yldigha ketken eken. Shirkin tirshilik, su ansap kele jatyp, sony ishetin ydysy qolynan shyghyp ketkende, eng ayaulysynan airylghanday sezinipti ghoy! Jan ýzerde sol qúrghaq ydys qolynda bolsa, qúshaghyna qysyp ólui de mýmkin-au!...

Músagha Ámirqandy tanystyryp, bir jesir kempirding jalghyzy ekenin sybyrlap aittym. Ekeumiz qosyla enkildep, say tabanyna deyin tilsiz jylap týstik.

«Jәnnәt» pen «jahannamnyn» arasy jarty shaqyrymday ghana eken, biz týsken býrgendi saydyng kólenkeli túiyghy qarmen siresip jatypty. Kele soghan bas qoyyp edim, ile-shala shelek-shelek tary kóje jetti...

Senip barghan qarty Músagha zor senim ornatypty: Boghdanyng búl kýngeyinde qastandyq eterlik eshkim joq ekenine «Allanyng haqtyghyn» qosa ant etipti. Biylghy qystan kýsh-kólikterining «siniri әreng qalyp, әli de jiliktene almay túrghany» bolmasa, arghy bet degen eki-aq týndik jol eken. «Sonda da jetkizip saludy oilastyratyn azamat kóp» ekenin, olargha hat jazyp beretinin aitypty.

- «Teriskeyde búl ýkimetting Qabdolla atty ghana iyti qalghan. Ol orynbasar rayon bastyghy. Sonyng qúlaghyn qaqas qaldyrsaq bolghany. Bir auyldan bir auylgha jyljytyp otyryp jetkizip salady. Býgin keshke jaqyn osy auylgha bólinip-bólinip kelip, ystyq tamaq iship shyghyndar da aqsham bata Sәnge sarygha jónelinder!... Auru jigitke at beremin jәne jol bastaushy qosamyn», - dep qaytarypty...

Biz múny quana tyndap, sýt qatqan tary kójemen malshyna terledik te, lyq toltyrylghan torsyqtay tenkiyisip, býrgen arasyna qúlay-qúlay kettik...

Ymyrt jabyla bere babyna jete jaralghan attay zaulata jóneldik. Bar bógetimiz bolghan Maqaydyng anshy atyna qonyp algha týsui, jol bastaghan sida qara jigitting jasynan taueshki atyp ósui bizdi jaqpar tastardan tekeshe orghytty.

Sholaqterekten Sәngesarygha baratyn tau soqpaghynyng ýreydi úshyrghanday úshpa jar, qysang qiyalarynan ertenine kýndiz óttik. Anshy aty ótken jerden bizdi ar-namys әreng ótkizedi. Synar taban ghana siyarlyq attamasy bar úshpanyng jaryna jabysyp, ary da, beri de óte almay «Allalaghandardy» teri shaqayly anshy jigit tәitәilaghan balasynsha jetektep ala jóneledi.

- Sender partizan da, qúiyrshyq ta bola almaysyndar-au osy!- dep kýledi kelip.

«Allalap biz óte almay jýrgen jerden - «Áiyalaghan» sary ayaqtar qalay ótpek, endi ústala qoymaspyz» degen erkinsu payda boldy bizge. Ne dәuir ozyp ketken jolbasshymen atty Maqaydan basqa joldastar úiqydan mas adamsha sendelektep, andyzdap әr jerde keldi. Birneshe tәulik úiyqtamaghan meni de jaydaq jolgha shygha úiqy jendi.

Jýrip kelemin, joldyng eki jaghyna kezek auyp, úiyqtap kelemin. Bighadilding «Qyrau qayda barasyn» dep jylamsyraghan dauysy estiledi. «Balam-au, ne bolghan saghan osynsha!- dep maghan renjigendey sheshem kórinedi. Kózining aldyna irkilgen tamshysyn sýrte túryp, - qaytsanshy, bizdi úmytqanyng ba?» deydi. Kózimdi asha kýrsinemin, búl - ónim, «Altaydy ainala ótip, Qobyqtan týsemin ghoy apa!... Senderdi qútqarugha qol ertip baramyn» dep kýbirlep alyp, qayta úiyqtaymyn. Qyzyl kofta jarq ete týsedi, jalt qaraymyn, biraq, sol koftanyng ózi ghana bir kórinip ghayyp bolady. Basymdy shayqap qoyyp, kózimdi qayta júmamyn.

Bir kezde tym jarasymdy úzyn aq kóilek kiyip núrlana týsken Núriyanyng ózi kirdi týsime: әudem jerde ghana qúshaq jayyp túr eken. Úiqym shayday ashyldy, ghayyp boldy, túra jýgirdim sonda da. Sol jerding mólsherine bara etpettep qúladym. Solqyldap jatqanymda art jaqtan jýgire jetken bireuding ayaq dybysy estildi. Ámirqan eken:

- Bigha, Bigha! ... Ne boldy?- dep, basymdy tizesine qoydy.

- Joq... jetemin saghan!- dey túrdym ornymnan, mening jyghylghanymdy kórip, arttaghy joldastar týgel qorshay qalypty....

Úiqymyz osylay ashylyp, zaulata jóneldik.

Ozyp ketken atty-jayau ekeui kóp búryn baryp, qonatyn aulymyzgha habarlap qoyghan eken. Kýn bata biz de jettik. Kelisken juan basyna kóne taqiya kiygen, seldir ghana shoqsha buryl saqaldy tórtpaq qara shal qarsy ala shyghyp, sәl qiyqtau ýlken qonyr kózi kýlimdey amandasty. Bar túlghasy jas  shaghynda myghym kýshting iyesi bolghanyn bayqatqanday. Alty qanat qonyrsha ýiine nan, qúrt-irimshik salghan mol-mol dastarqandar jayyldy. Ortasha ghana eshkili auyl siyaqty. Mýiizi qaraghayday aq serkeni kirgizip, bata súratty da, bizding soyghyzbaytyn niyetimizdi bayqap, ózi bata qyldy. Bireuine bata súratyp, altauyn jyqqyzghanyna ayanysh bildirip edik:

- Etti bolsa ekeu-ýsheui ghana jeter edi ghoy, shyraqtarym,- dep aqtaryla jóneldi ýy iyesi, - biyl mal tym aryq, kýilirek bolsa osy joldaryna atan ógiz soyyp berer edim! Senderden nemdi ayayyn, elim degen er azamat ne kórmeydi. Keyde osylay azady, osylay tozady. «Temir etik tengedey, temir tayaq tebendey bolghansha» deytin búrynghy batyr babalaryng talay joryq keshken ghoy. Tozdym dep qajy kórmender әiteuir!... Qaju-qaytu - erding isi emes, eldering bar, er aghalaryng bar, bәrining tileui sendermen birge. Erten-aq kóresinder sol birlikti. Birlik bolmay tirlik joq ekenin bәri bilip bolghan... Baratyn jerlerine, qosylatyn qoldaryna ózimiz-aq jetkizemiz... Bәrinning de mandaylaryng jazyq balalar ekensinder, «aqyl jastan, asyl tastan» deydi, ýkimet syryn sender bilesinder, bastay berinder azamattarym, halqyng mine,- dep ýzilissiz zulata kelip, bir dem aldy shal, - «qara arghymaq arysa, qargha adym jer múng bolar» degen eken. Bir kezde arghymaqtay arynym, qara narday qarymym bar edi. Mórti endi kelgende mert bolghanday mezgilsiz qartayyp janbasymnan jantayyp jatqanym osy...

Sergek oily, sheshen qart múnan song arghy-bergi ótken batyrlardyng sayysyn әngimeledi. Onyng bәrinde de batyrlyqqa baulu, qayratymyzdy qayrau bar. Sol týngi әngimeden nedәuir kýsh alyp, baulynyp úshqan bala qústay serpilip attandyq. Búl kedey elding eng jiyn jeri Aqsu ózenining bas jaghy eken. Qahary bar qarly taudan solardyng birlesken kómegi ghana asyratynyn bildirgen qart bizge taghy bir jol bastaushy qosyp, solay jóneltti.

Aqsu boyyna kesh ilindik te, shetkeri otyrghan bir-eki ýiding pysyrghan sýtin bólip iship, panaly toghaydyng arasyna týnedik. Tereng qayyndy, nuly ózen eken. Týni tym zәrli tiydi. Búdan jogharylap qarly taugha kirgende halymyzdyng ne bolaryn oilap, dirildep tang atyrdyq.

Qayyrymdy qarttardyng qaghazy boyynsha auyl bastyghynyng ýiine birneshe ilikti azamat jinalypty. Biz sәske kóterile jetip, topty toghay arasyna qaldyrdyq ta, ýige tórt-besimiz ghana kirdik. Jinalghan auyl adamdary arasynda otyrghan mysyq múrtty, sary shegir auyl bastyghy men úzyn boyly at jaqty, qyzyl kýreng mektep mengerushisi ózderin tanystyra amandasty. Mektep mengerushisi bizdi kýle qúshaqtaghan qapsaghay qara men eki-ýsh qara qoshqyl atpal azamattyng atyn atap ótti. «Búryn anshylyq isteushi edi, qazir sary ayaq aulaydy» dep jymyndady sonynda.

Tau kezip jýrgen búl ýsheui asulardy әli qar alyp jatqanyn, olay bolmaghanda arghy betke jayau adamnyng eki tәulikte ghana asyp ótetinin әngimelep edi. Músa ekeumiz bir-birimizge qarap qynjylysa qaldyq. Aqay tik minezdi tóteshil jigit eken:

- Olay bolghanda, búl túiyqqa ústalu ýshin kelgenimiz be?- dep turasynan qoyyp qaldy.

- Joq, bauyrlar, biz túrghanda búl auyldan senderdi ústap beretin eshkim shyqpaydy,- dedi qapsaghay qara, tompaq kózi jaltyldap, nasybayly ernin jymqyra týsti, - ózimiz de osy ýkimetke... qanymyz qarayyp otyrghan halyqpyz. Joldaryna qúrbandyqqa shalyp, bauyzday salarmyz. Búl bekim búryn-aq aitylyp bolghan...

- Tanertennen beri sóilesip otyrghanymyz osy jәit bolatyn,- dedi mektep mengerushisi, angharly, oily pishinmen bayau sóiledi. - Búl auyl qanshalyq senimdi bolsa da, syrtymyzdan timiskileu arqyly abroy tapqysy keletin el basylary joq emes. Bireu jyghylmay, bireu ýstine shygha almaydy ghoy, sózding shynyn aitayyq, ózdering alghash kórgen aqsaqaldyng moynyna mingisi keletin orynbasary bar. Oghan tóte qarasty auyldar Boghdanyng batys soltýstik túmsyghynda ghana otyrady. Sizderdi sonyng qúlaghyna shalyndyrmay tezirek ótkizip jiberu turaly tang atqaly sóilesip jatyrmyz. Myna elu basy - ýkimetten elu tiyn alyp kýn kórgisi kelmeytin senimdi kisi. Tezinen kýilirek kólik tabugha bekidi. Biraq, jiyrma shaqty attyng býgin-erteng tabyla qongy qiyngha soghatyn siyaqty. Kýtip minetin bir-bir jaramdy atymyzdy Gomindan sypyryp әketken, taghy sol qanqúily orynbasardyng kesiri. Onymen tuysqandyghyn tu qyp kóteretin jendetter bar. Olay bolmaghanda myna azamattar onyng basyn әldeqashan kesip tynar edi ghoy... Men ghoy, óz aghalarynmyn, senderding tilekterindemin, túp-tura múrattastarynmyn, myna Músa biledi!...

Músa maghan qarap basyn iyzep qaldy da:

- Shinjyandaghy túnghysh Marksshilderding biri,- dep sybyrlady.

- Qandastyghymyz taghy bar,- dep mektep mengerushisi óz sózining týiinine kiristi, - birde-birine qastandyq isteushi shyqsa, ol ózining qanymen jauap beretini sózsiz. Búghan sertimiz berik!... Osy auyl bolyp qolymyzdy qangha malyp ant ete alamyz.

Sóz osy jerge kelgende keshegi qart janbastay basyp kirip keldi. Bәrimiz yrshyp túryp amandasyp, ol tórge jayghasqan song ghana otyrdyq. Mektep mengerushisi endigi sózin asygha aitty:

- Ylghy jalang kiyimmen shyghypsyndar, qazir búl taudan kóliksiz ótu óte qaterli. Kólik dayyn bolghansha kýilirek ýilerimizge bir-birden tarap, eki-ýsh kýn jata túrasyndar, basqasha shara joq... jatatyn ýilerine tapsyramyz, syrt bireu kele qalsa, pәlen tuysymnyng balasy dep qisynyn taba salady.

- Mening oilaghanym da osylay edi, kólik bir-eki kýnde jiylyp qalar,- dedi qart. - Al jigitter, búghan ne deysinder?

Biz bir-birimizge ýnsiz qarasa berdik.  Bólinbesek tobymyzben bir-aq kózge týsuimiz mýmkin, «bir-birden tarap jatsaq bórige onay azyq bolamyz ba, úlysyp tabysa-tabysa tarpa bassalar ma» degen oy alandata berdi meni. Yntyqbay da osyny aitqanday sýzile qarady maghan. Búl oiymdy aitudyng ebin Músa tapty:

- Qanymyz bir, onyng ýstine tuys tartyp bastap kelgen men edim. Sózderinizge sendik, yp-ras,- dep kýrsindi de sózin kýlimsirey jalghastyrdy. - Bir-eki kýnge bólinbey bir jerde túrsaq, eki-ýshtegen aldashy kelse aldyrmas edik. Ol qol jiyp kelgenshe jolymyzdy tabar edik. Bir-birden tarap jatqanymyzda, qaru-jaraqty bir jendet te, eki jendet te bir-birden baylap әkete alady!... Eger solay bola qalsa, myna jiyrma shaqty azamattyng qan qaryzy ertip kelgen maghan jәne el dep panalaghan sizderge artylady ghoy!

- Bir-birden solay ústala qalsaq, bir-birden baylatqan sizderdi Qúday men aruaqqa tapsyrayyq pa? - dep qaldy Aqay.

- Izdeusiz, iyesiz ketetin azamat sender emes,- dep mektep mengerushisi eseley bergende sózdi qart júlyp әketti:

- Bizding auyl ústap berse kimge tapsyrsandar da siyady, ony qazir sheshemiz. Biraq, osynsha kóp azamat tobynmen bir auylda túrghanda kim kórmey qalar. Ózdering qútylsandar da myna auyldaryndy jaugha qúrtqyza ketpeysinder me?... Olay bolghanda biz kimge tapsyrarmyz?

Qarttyng tarpa bassalyp jenuine bәrimiz kýldik. Qapsaghay qara Qaly maghan sybyrlady:

- Qúralymyz az, «bandy jasyrghan auyl» dep kóp әsker shyghyp qorshay qalsa, eng zor qorqynysh sol ghoy, bauyr. Azamat basyna bir-bir besatarymyz bolsa, dәl qazir ainiyq dep te túrghanymyz joq...

Biz bas iyzep maqúlgha keldik.

- Qalghan kýmәndaryndy men shesheyin... әumiyn! - dep qol jaydy qariya. Ýiding ishi-syrtyndaghy auyl adamdary týgel qol jaydy. Qart jylay otyryp bata emes, ant berdi. - Alashtyng osy alal azamattaryn qastyq oilap, ústap beru niyetinde bolghandardy Alla Taghalanyng qahary atsyn, el-júrt aldynda beti qara, qatyn-balasy qara bolsyn! Qabanbay men Jәnibekting aruaghy atsyn, Allahu әkbar!...

Búl kóne senim adamynyng myzghymas, audyrmas anty edi.

- Rahmet әke, myng jasa!- dep qaldym men. Bólinip-bólinip jata túrudan basqa jol da joq siyaqty.

- Biz de ant eteyik,- dedi bizding ýlkenimiz Aqay. Bizde qol jaydyq. - Qanday kesirge úshyrasaq ta osy el qamqorlyghyn ýkimetke birde-birimiz әshkerelep, tittey kir júqtyrsaq, sol Alla men aruaghy bizdi de atsyn!...

Osy anttardan song әr auylgha bir-birden tarap ornalastyq.

Kóregen tergeushim, ong jaq qyrynyzdaghy әinekter byjynap-qújynap, bandygha tolyp-aq ketken shyghar. Mine, oy men qyrdan qaptaghan qalyng jau, jerlik últshyl zalym jau, qara jau, aq jau, qyzyl jau, aralas boyau sary jau, bala jau, jas jau, kәri jau, malshy, jalshy, anshy, әnshi, maldy, malsyz, nadan, baran, qúdayly, qúdaysyz... «tórt teniz, bes qúrlyqtan» tabysyp, birin-biri jasyryp jýrgen zәrli jau, neden búlay bәri jau!...

Gomindannyng osylardy kórmegen kór soqyrlyghyna, jazasyn bermegen kók soqyrlyghyna qanynyz qaynar-aq! Bar salmaqty sizge tastap ketken joq pa!

Osynyng bәrin kóregen óziniz ghana jiyp qúrtpasanyz, qylmys túralatqan esalang dýniyening qúrttap ketkeni ghoy!... Aldymen kózinizge kóp týsken meni!... Meni!:..

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

0 pikir