Júma, 2 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 2475 0 pikir 4 Mamyr, 2012 saghat 06:46

«JANAÓZEN ISI»: PROKURATURA POLISIYaNYNG ZANSYZDYQTARYN TEKSERUDI... POLISIYaGhA TAPSYRGhAN!

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining habarlauynsha, Aqtaudaghy sot prosesinde kuәlardy súrau ayaqtalyp, býgin, 3-mamyr kýni ótken 26-shy sot otyrysynda beynematerialdar qaralghan.

Sudiya Naghashybaev Aralbay keshe proseske kelmegen sottalushy Tәjenov Ánuarbekten: «Siz qayda jýrsiz?» - dep súraghan.

Tәjenov: Halyq emshisine qaralu ýshin ýige ketkem. Meni keshiruinizdi ótinem, búl jaghday ekinshiley qaytalanbaydy.

Sudiya: Sizge bәri týsindirilgen bolatyn, siz Aqtaudan eshqayda ketpeuge tiyis ediniz. Siz nege ózinizdi birinshi synyptyng oqushysy tәrizdi ústaysyz?

Sottalushylardyng biri: Qúrmetti sudiya, keshiriniz ony!

Sudiya: Otyrynyz, Tәjenov, mәseleni ashyq qaldyramyn, sheshim keyinirek shygharylady.

Sottalushy Dýisenbaev: Qúrmetti sudiya, men qaru qoldanghan poliyseyler ýstinen jýrip jatqan sotta kórsetuler bergim keledi.

Sudiya: Ony men sheshpeymin. Eger sondaghy sudiya shaqyrsa, barasyz.

(Keyin belgili bolghany, keshe saghat 16-da 37 sottalushynyng altauy atalghan sotta jәbirlenushiler retinde kórsetuler bergen).

Odan әri sudiya advokat Juaspaevanyn keshegi talap-tilegine qatysty taraptardyng pikirin súraghan.

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining habarlauynsha, Aqtaudaghy sot prosesinde kuәlardy súrau ayaqtalyp, býgin, 3-mamyr kýni ótken 26-shy sot otyrysynda beynematerialdar qaralghan.

Sudiya Naghashybaev Aralbay keshe proseske kelmegen sottalushy Tәjenov Ánuarbekten: «Siz qayda jýrsiz?» - dep súraghan.

Tәjenov: Halyq emshisine qaralu ýshin ýige ketkem. Meni keshiruinizdi ótinem, búl jaghday ekinshiley qaytalanbaydy.

Sudiya: Sizge bәri týsindirilgen bolatyn, siz Aqtaudan eshqayda ketpeuge tiyis ediniz. Siz nege ózinizdi birinshi synyptyng oqushysy tәrizdi ústaysyz?

Sottalushylardyng biri: Qúrmetti sudiya, keshiriniz ony!

Sudiya: Otyrynyz, Tәjenov, mәseleni ashyq qaldyramyn, sheshim keyinirek shygharylady.

Sottalushy Dýisenbaev: Qúrmetti sudiya, men qaru qoldanghan poliyseyler ýstinen jýrip jatqan sotta kórsetuler bergim keledi.

Sudiya: Ony men sheshpeymin. Eger sondaghy sudiya shaqyrsa, barasyz.

(Keyin belgili bolghany, keshe saghat 16-da 37 sottalushynyng altauy atalghan sotta jәbirlenushiler retinde kórsetuler bergen).

Odan әri sudiya advokat Juaspaevanyn keshegi talap-tilegine qatysty taraptardyng pikirin súraghan.

Advokat Batiyeva: Mening pikirimshe, әriptesim Juaspaeva bergen materialdar mening qorghaumdaghylargha ziyan tiygizui mýmkin, sondyqtan onyng talap-tilegin qanaghattandyrugha qarsymyn.

Advokat Jәmenov: Mening pikirimshe de ol materialdar mening qorghauymdaghylargha teris әser etui mýmkin, sondyqtan men de qarsymyn.

Sottalushylar: Sottayng qarauyna qaldyramyz.

Prokurorlar: Biz talap-tilekti qanaghattandyrugha qarsymyz, óitkeni Roza Tóletaeva jurnalister men qúqyq qorghaushylarmen qarym-qatynastary ýshin aiyptalyp otyrghan joq.

Sudiya: «Qaskýnem» sózine oray talap-tilekti ashyq qaldyramyn, búl mәseleni erte kótergen dep esepteymin. Al sheteldikter jóninde aitarym - kimning kinәli, kimning kinәsiz ekenin olar sheshpeydi. Biz tәuelsiz elde túryp jatyrmyz.

Advokat Batiyeva: Qúrmetti sudiya, isting beynematerialdaryn zertteuge kóshudi úsynamyn. Kuәlar týgel derlik súraldy, sozyp ne qylamyz.

Sudiya: Taraptar pikiri?

Barlyghy kelisim bildirgen.

Sudiya: Eger bәri kelisse, beynematerialdardy zertteuge auysamyz. Mýmkin bolghandardyng barlyghyn súradyq, týrli sebeptermen súralmaghandardy mýmkindik tuuyna oray súraytyn bolamyz. Áli súralmaghan jәbirlenushiler men kuәlar bar ekenin bilesizder.

Advokat Sәrsembina: Qúrmetti sudiya, biz sottalushy Amanjolov Jigerdin jaghynan qosymsha kuә shaqyrghan edik, biraq ol múnda keluge qorqady.

Sudiya: Endi biz ne istey alamyz? Ol sizding kuә.

Advokat Juaspaeva: Birneshe kýn búryn Janar Saqtaghanova, Nataliya Ájighaliyevalardy kuәlar retinde sotqa shaqyru turaly talap-tilek jasaghan edik.

Sudiya: Jaqsy, biz olardy shaqyramyz.

Advokat Álibiyev: Sottalushy Ábdirahmanov Esengeldinin qosymsha qújattaryn (medisinalyq karta, dәrigerlik qorytyndy) iske qosudy jәne qosymsha kuә Jaylyhanovany tyndaudy ótinemin.

Sudiya: Jaqsy, shaqyrynyz.

Kuәning antyn oqu jónindegi úsynysqa Jaylyhanova: «Oqy bilmeymin», - dep jauap bergen.

Advokat Álibiyev: Siz Erlan Jaylyhanovtyn anasysyz ba?

Jaylyhanova: Iya.

Álibiyev: Sotqa biletininizdi aityp beriniz.

Jaylyhanova: 18-jeltoqsan kýni týnde úlymdy polisiyagha alyp ketti. Búl onyng birinshi ústaluy. Men polisiyagha baryp, ony alyp shyqtym. Odan song aragha birneshe kýnnen salyp taghy da ústaghan. Júmysynan alyp ketken. Ol kotelinyida isteytin. Biraq úlym ózin polisiyagha alyp ketip jýrgenin maghan aitpaghan.

Álibiyev: Songhy kezde ony polisiyagha alyp ketti me?

Jaylyhanova: Bilmeymin, qazir úlymnyng qayda ekeni belgisiz. Bizding ýiding aldynda ýnemi (2-3 kýn boldy) uchaskelik poliysey kezekshilik etedi. «Nege túrsyn?», - dep súrasam: «Basshylyq búiyrdy», - deydi. Polisiya bastyghy Dosahanov Aman meni qorqytty, eger úlyndy tauyp bermesen, ózindi kinәlaydy dep. Tipti meni jauyp tastaymyn dep qorqytty. On kýndey boldy, ýnemi qorqytady.

Álibiyev: Siz Ermúqanov Ertaydyn anasyn bilesiz be?

Jaylyhanova: Bilmeymin.

Álibiyev: Sizding úlynyzdy ne ýshin alyp ketip jýr?

Jaylyhanova: Bilmeymin, ol aitqan joq.

Álibiyev: Sizding úlynyzgha qatysty QPK-nyng 100-baby boyynsha qorghau sharalary qoldanylghanyn jәne onyng laqap atpen kórsetuler bergenin siz bilesiz be?

Jaylyhanova: Joq.

Álibiyev: Sizding úlynyz qazir qayda?

Jaylyhanova: Bilmeymin.

Álibiyev: Qúrmetti sudiya, kuә Jaylyhanovqa polisiya tarapynan qysym kórsetilip jatqany jóninde men búghan deyin aitqan bolatynmyn, sheshim qabyldauynyzdy ótinemin.

Sudiya: Qanday sheshim?

Álibiyev: Onyng kórsetulerining shyndyqqa jatpaytyndyghy jóninde.

Sudiya: Men aittym ghoy, búl mәsele ashyq qaldyryldy dep.

Odan song sudiya beynematerialdar kórsetuge núsqau bergen.

Barlyghy 18 disk, 50 rolik kórsetilgen. Olar týgel búghan deyin internette shyqqan. Beynejazbalardy qarau nәtiyjesinde jasaugha bolatyn qorytyndy: ereuilshiler jappay tәrtipsizdikterdi dayyndamaghan, barlyghy beybereket bolghan. Onda polisiyanyng ereuilshiler men sahna aldynan ótken kolonna arasynda túrghandyghy kóringen. Jәne tipti kolonna ótip ketken song da ereuilshilerdi konsert bolyp jatqan sahnagha qaray ótkizbegen.

Poliyseylerding jedel (operativtik) beynejazbalary, әkimdik pen ÓMG-degi baqylau kameralarynyng jazbalary, eki-ýsh beymәlim ghimarattardyng beynejazbalary kórsetilgen. Beynetaspalarda týsiru uaqyttary kórsetilmegen. Birneshe ret iri planda: «Zang qayda? Ádilet qayda?» - dep aiqaylaghan sottalushy Múratbay Júmaghaliyevti kórsetken. Sol kadrlarda poliyseylerding ony birneshe ret iytermelegeni kóringen. Basqa kadrlarda da poliyseyler ereuilshilerdi esh negizsiz iyterip, júlmalap, kiyimderinen júlqyghan. Ereuilshiler arasynan poliyseylerge sausaghyn kórsetken sottalushy Qosbarmaqov kózge týsken. Jәne bir beytanys adamnyng poliyseydi arqasynan núqyghany bayqalghan.

Beynejazbalardy qaraghannan song prokuror Dýzelbaev sottalushylardyng úryp-soghular, azaptaular jónindegi aryzdary boyynsha qylmystyq ister qozghaugha negizder tappaghandyghy turaly oblystyq prokuraturanyng habarlamasyn jariyalaghan.

Advokattar ózderine habarlamanyng kóshirmesin berudi ótingen.

Prokurorlar Eshmanovty taghy da, endi kuә retinde, sotqa shaqyrudy, jәne Bópilovty Eshmanovtyng ýii janynda kórgen adamqa qatysty QPK-nyng 100-baby boyynsha qorghau sharalaryn qoldanudy ótingen.

Advokat Taskynbaev: «Búlaysha kez-kelgen adamdy, tipti meni de sottap jiberuge bolady!» - dep, 100-bapty qoldanugha qarsy bolghan.

Sudiya: Jaqsy, múny týsten keyin talqylaymyz.

Týski ýzilisten keyin 40-qa juyq beynefayl «aynaldyrylghan». Onyng ishinde 7 fayl - K+ telearnasynyng jazbalary: janalyqtardan, «Vlasti», «Bez kommentariyev» baghdarlamalarynan ýzindiler jәne t.b. Zaldaghylar olardy tolyq kórsetudi ótingen eken, biraq sudiya tek ishinara kórsetudi búiyrghan. Beynejazbalardy kórsetushi sudiyanyng assistenti prokurorlar ýstelining basynda otyryp, keyde shyghyp ketken, sol kezderde fayldardy prokuratura qyzmetkeri «aynaldyrghan».

Keybir fayldar ashylmaghan, beynerolikter jyldam «aynaldyrylghan», keyde sudiyanyng ózi solay etudi ótinip otyrghan.

Jarylghasynov pen Dosmaghambetov turaly «Jappay tәrtipsizdikterdi úiymdastyrushylar» titry bar beynekadrlar toptamasy men Besmaghambetov, Júmaghaliyev, Dýisenbaev, Erghazev, Qosbarmaqov turaly «Jappay tәrtipsizdikterge belsendi qatysushylar» titry bar beynekadrlar toptamasyn kórsetken.

Kezek sottalushylardyng telefon arqyly sóilesuleri tynshylyqpen jazylyp alynghan diskilerge kelgende sudiya: «Múnyng barlyghyn tyndau qajettiligi bar ma? Búl sóilesulerding mәtinderi is materialdarynda bar», - degen. Prosesting taraptary da olardy tyndaudy qajet kórmegen.

Diskilerding birinde sottalushy oralman Qayrat Ádilovtyn ýiinde jýrgizilgen tintuding jazbasy bolghan, sonda onyng әkesinin: «Jat jerde múnday azap kórmep edik!» - dep, naly sóilegen sózderi ózine nazar audarghan.

Sonday-aq, «jәbirlenushi» poliyseylerding kórsetuleri jazylghan beynetaspada olardyng keybiri: «Belgisiz bireuler bizge sholaq myltyq pen qoldan qúrastyrylghan pistoletterden oq atty», - degen, alayda, týske deyin poliyseylerding ózderi týsirgen beynejazbalarda olar «bizge oq atyldy» dep kórsetken jerlerde ne sholaq myltyq ústaghan adamdar kórinbegen, ne atys dybysy estilmegen. Onyng ýstine, sol sәtte avtomatpen qarulanghan poliyseyler tobynyn, sóz joq, әlgindey «atqyshtar» shynymen-aq úshyrasa qalghan jaghdayda olardy op-onay joyyp jiberetindigi aiqyn bolghan.

Bizding komiytet mýsheleri ýzilis kezinde advokattardan sottalushylardyng úryp-soghular, azaptaular jónindegi aryzdary boyynsha qylmystyq ister qozghaugha negizder tappaghandyghy turaly oblystyq prokuratura habarlamasynyng kóshirmesin alyp, tanysqan son, mynaday jaghdaylargha nazar audarghan:

1. Sudiya Naghashybaev úryp-soghu, azaptaular jónindegi atalmysh aryzdardy oblystyq prokuraturagha jibergen, al oblys prokuraturasy ol aryzdardy oblystyq IID-ne, yaghni, poliyseyler tarapynan oryn alghan úryp-soghu, azaptaular jónindegi faktilerdi tekseru isin... poliyseylerding ózderine jiberumen shektelip, óz atynan eshqanday resmy jauap bermegen.

2. Sondyqtan sot prosesindegi memlekettik aiyptau tarabynyng ókili prokuror Dýzelbaev sotqa prokuraturanyng jauabyn emes, bar bolghany prokuraturanyng әlgindey tapsyruyna sәikes polisiya mayory N.Ájibaev qúrastyrghan qaulyny ghana oqyp bergen.

3. Al ol qauly búrynghy bir qaulydan kóshirilip alynuy da ghajap emes, óitkeni múnda úryp-soghu, azaptaular jóninde aryzdanghandardyng barlyghy... «ayyptalushylar» atalghan, al olardyng qazirgi statusy «sottalushylar» ekeni belgili.

4. Roza Tóletaeva ózining tergeu kezinde júlynghan bir týp shashyn saqtap qalghandyghy turaly sotqa mәlimdegen, búl jóninde Ájibaevtyng qaulysynda da aitylghan, biraq oghan baylanysty eshqanday saraptama jýrgizilmegen.

5. Sottalushy Dosmaghambetov ózining tergeu kezinde úryp-soghu jóninde prokuraturagha aryz bergendigin 12-sәuir kýngi sot otyrysynda mәlimdegen, alayda qaulyda búl jóninde eshtene aitylmaghan.

Sonymen, tergeu kezeninen bastau alyp, prokuratura arqyly «zyrghyp» ótken zansyzdyqtar dýrmegi sot barysynda odan әri qarqyndy týrde «damyp», «tvorchestvolyqpen» jalghasuda...

Jasaral Quanyshәliyn,

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiytetinin

aqparattyq top jetekshisi.

Almaty qalasy,

2012 jyldyng 03-mamyry

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 1379
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 658
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 835