Jeksenbi, 4 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 2986 0 pikir 3 Mamyr, 2012 saghat 10:41

Sening әkeng qanday?

Tosynnan qoyylghan osy súraqqa әdette jasy ýlken adamdar әkesining jaqsy qasiyetterin sanamalap, qúlshyna jauap berse, balalar jaghy mýdirip qalady eken. Nege? Azdy-kópti ghúmyrynda tirshilikting jaqsy da, jaman da jaqtaryn kórip, oy týigen, ózderi de talay qatelesip, ózgening de qatelikterine keshirimmen qaray alatyn jasqa jetken jandar bógde adamnyng aldynda óz ómirining kólenkeli jaqtaryn kórsetpeuge úmtylatyny haq. Al jandary nәzik, jýike-jýiesi әli shyndalmaghan býldirshin, jasóspirim, tipti kәmeletke tolghan úl-qyzdarymyzdyng birazyna búl súraq jaysyz tiyetini jasyryn emes.

«Ótirik aitugha bolmaydy» dep ýiretetin ózimiz. Sol tәrbiyeni boyyna sinirgen son, shyn-dyqty búrmalaghysy kelmeydi. Namystanady. Qinalady. Ókpesi de bar. Aqyl men sezim taytalasyp, kibirtikteytini, qinalatyny, tura jauaptan jaltaratyny sodan. Onyng syryn bilu ýshin resmy derekterge ýnilsek, biraz jaygha qanyq bolamyz. Qazaqstan Respublikasy Statistika agenttigining songhy halyq sanaghynan keyin shygharghan qorytyndy derekterine jýginsek, elimizde 452730 otbasynda 719248 bala әkesiz ósip keledi eken. Áriyne, búlardyng arasynda әkesinen onyng qazasyna baylanysty aiyrylghan, yaghny әkesining beynesin saghyna sýiip jýrgen balalar da bar. Degenmen osy sifrlardyng ishinde jogharydaghyday saualgha әkege degen ókpeden, renishten jauap bere almay, mýdirip qalatyndardyng sany basym ekendigin jәne joqqa shyghara almaymyz.

Tosynnan qoyylghan osy súraqqa әdette jasy ýlken adamdar әkesining jaqsy qasiyetterin sanamalap, qúlshyna jauap berse, balalar jaghy mýdirip qalady eken. Nege? Azdy-kópti ghúmyrynda tirshilikting jaqsy da, jaman da jaqtaryn kórip, oy týigen, ózderi de talay qatelesip, ózgening de qatelikterine keshirimmen qaray alatyn jasqa jetken jandar bógde adamnyng aldynda óz ómirining kólenkeli jaqtaryn kórsetpeuge úmtylatyny haq. Al jandary nәzik, jýike-jýiesi әli shyndalmaghan býldirshin, jasóspirim, tipti kәmeletke tolghan úl-qyzdarymyzdyng birazyna búl súraq jaysyz tiyetini jasyryn emes.

«Ótirik aitugha bolmaydy» dep ýiretetin ózimiz. Sol tәrbiyeni boyyna sinirgen son, shyn-dyqty búrmalaghysy kelmeydi. Namystanady. Qinalady. Ókpesi de bar. Aqyl men sezim taytalasyp, kibirtikteytini, qinalatyny, tura jauaptan jaltaratyny sodan. Onyng syryn bilu ýshin resmy derekterge ýnilsek, biraz jaygha qanyq bolamyz. Qazaqstan Respublikasy Statistika agenttigining songhy halyq sanaghynan keyin shygharghan qorytyndy derekterine jýginsek, elimizde 452730 otbasynda 719248 bala әkesiz ósip keledi eken. Áriyne, búlardyng arasynda әkesinen onyng qazasyna baylanysty aiyrylghan, yaghny әkesining beynesin saghyna sýiip jýrgen balalar da bar. Degenmen osy sifrlardyng ishinde jogharydaghyday saualgha әkege degen ókpeden, renishten jauap bere almay, mýdirip qalatyndardyng sany basym ekendigin jәne joqqa shyghara almaymyz.

«Áke-sheshe bolu da - synaq qatal» dep jazady «Bala» degen óleninde aqyn Fariza Ongharsynova. Jogharydaghy derekten әkesiz ósip kele jatqan balalar sanyn kórgende otau tigip, otbasyn qúrugha úmtylghan jigitterimiz aldarynda osy ólende aitylatyn synaqtyng bar ekenin biledi me eken degen oy keledi. Sýigen jandarynyng kónilinen shyghu ýshin әldeneshinshi qabatta túratyn qyzdyng terezesinen gýl úsynatyn, asfalit jolgha myng san gýlden «sýiemin» dep jazyp, ol sózin telefonmen myng qaytalaytyn, aityp-aytpay ne kerek, kónili qalaghan aruynyng jýregine jol tabu ýshin nebir qauip-qaterge de bas tigetin jigitter әke bolu synaghyna qanshalyqty tótep bere alady? Ómir tәjiriybesine sýiensek, jogharydaghy derekter aldymyzdan shyghady...

Oghan qosa, qylmys jasap, temir torgha týskenderdin, bosap shyqqan song barar jer, basar tauy bolmay, taghy da jaghymsyz ortagha tap bolatyndardyng basym kópshiligi otbasy jyluyn, ata-ana meyirimin sezinbey ósken-der, - deydi zertteushiler. Jalpy, әleumettik, psihologiyalyq sebepter jiyla kelgende, negizgi sebep bәribir otbasyna kelip tireledi. Áke-sheshe meyirimine shomylyp óspegen jandardy әke-sheshe boludyng tereng jauap-kershiligin týsinbedi dep kinәlau qanshalyqty oryndy?

Birde úzaq jyldar boyy qylmyskerler kontingentimen júmys istegen psiholog ma-mannyng shalys basyp, jas ómirin abaqtyda ótkizetin adamdardyng psihologiyalyq az-ghyndauy turaly súhbatyn tyndaudyng sәti týsti. Ókinishtisi sol, jasy jetpey qylmysty bolyp, tóbelesip, suyq qaru paydalanyp, myltyq atyp isti bolghan jigitterding kópshiligi ózderining erkek ekendigin dәleldeu ýshin sonday qadamdar jasaydy eken. Olargha jastayynan óz ómirimen ónege bolyp, erkek bolu - bireuge qysastyq jasaumen, qorlyq kórsetumen, basynumen, qorqytyp-ýrkitumen ólshenbeytinin týsindiretin әke bolmauynyng saldary osyghan kelip tireledi dedi.

Búl jerde «әke bolmauy» degen úghymdy olardyng qaytys bolghany dep týsinbeuimiz kerek. Áke bola túryp, әkelik jauapkershiligin týsinbegender de sol sanatqa jatady. Jәne olardyng әlemning qay búryshynda da kezdesetini ókinishti. Tayauda «The Daily Mail» agenttigi әkelerding úldaryna kýndelikti qansha uaqyt bóletindigin anyqtau ýshin jýrgizilgen zertteu qorytyndysyn jariyalady. Mamandar birge oinau, sportpen shúghyldanu, birge kinogha baru jәne kitap oqu әke men úl balanyng arasynda tyghyz baylanys ornyghugha әser etedi degen ólshemder negizde saualnama jýrgizgen. Myna qyzyqty qaranyz: saualnamagha qatysqan әkelerding 18 payyzynyng úlyna kýnine 15 minut qana uaqyt bóluge múrshasy bar eken, sonyng ishinde 44 payyzy búghan sebep retinde júmysbastylyghyn atapty. Ýshten biri ózara qatynastaryn telefon arqyly retteytinin, al 20 payyzy «sms» jazyp otyratynyn aitqan. Búl әkeler de úlyn tәrbiyeleuge kónil bóle almauyna júmys babyndaghy qiynshylyqtar nemese qarjylyq múqtajdyqtary sebep boldy degendi jeleu etedi.

«Júmystan sharshap keldim» dep syltau aitatyn aghayynnyng bizde de jetip-artylatynyn kim joqqa shyghara alady? «Júmystan sharshaghanyn» syltau etip, ata-analar jinalysyna (ne balasymen birge aghash otyrghyzugha, qar tazalaugha, joryqqa...) barghannan góri, teledidardyng aldynda demalghandy jaqsy kóretin bauyrlarymyz eske týsedi. Olardy kórip ósken úldarynyng erkek boludyng jóni osy eken dep, ýlgi retinde qabyldaytynyn nege oilamaymyz? Oghan mysaldar attap basqan sayyn kezdesedi emes pe?

Oydy oy tughyzady. «Ákesizdik» taqyrybyn indete qazyp jýrip, әke bolu synaghynan ót-pegenderdi ózimizshe toptadyq.

Býgingi tanda әkeleri bala tәrbiyesine «bastaryn qatyrmasa» olardy tek otbasyn tastap ketken dep týsindiru jaghdaydy dәl sipattamaydy. Olardyng qataryna ýiinde jýrse de ishimdikten basqany bilmeytinderdi, ne júmys joq, ne ýy tirligine paydasy joq «te-ledidar aldynyng túraqty túrghyndaryn», tipti erteden týn jarymyna deyin «júmys isteytindikten» balalaryn úiyqtap jatqanda ghana kóretin әkelerdi de qosugha bolady. Alghashqy ýsh sanatqa jatatyndardy: jauapkershilikti sezinbeytin, erik-jigeri joq, masyl dep sipattap, kóp aitylyp, kóp jazyldy. Al songhy tip - qazirgi zamannyng jemisi. Biraq búlar aldynghylardan esh artyq emes. Sebebi olardyng arasynda bala tәrbiyesine «basyn qatyrmau» ýshin, al әldeqanday jaghday bola qalsa «men materialdyq túrghydan qamtamasyz ettim, sen ne bitirdin?» dep, jauapkershilikti әielining moynyna ile salu ýshin sanaly týrde «júmysbasty» bolyp jýretin әkeler de kezdesedi eken.

IYә, solay. Ákeleri as ta tók tamaqpen, kiyimmen qamtamasyz etip otyrsa da, tipti astyna qymbat kólik mingizip qoysa da, onday er balanyng bizding úghymymyzdaghy otbasynyng qamqorshysy, arqa sýieri, úl-qyzy ónege tútar adam, bir sózben aitqanda, naghyz erkek bolyp qalyptasuy neghaybyl. Tayauda ghana qylmystyq hronikada berilgen habar bizding osy oiymyzdy nyqtay týsedi. Almatynyng eng bedeldi joghary oqu ornynda oqityn stu-dentterding tómengi kursta oqityn studentten aqsha bopsalap, «salyqty» alugha sheteldik qymbat kóliktermen kelgeni jәne aralarynda aty tanymal kisilerding balalary bolghany - ol әkelerding tәrbie beruge «bas qatyrmaytynynyn» bir dәleli emes pe?!

Tәrbie otbasynan bastalady. Búl da - dәleldeudi qajet etpeytin aksioma. Kýni keshe ghana, nauryz aiynyng basynda әielder ókilderimen bolghan kezdesuinde Elbasymyzdyng «Anagha taghzym kýni» merekesimen qatar, «Mereyli otbasy» degen ataq belgileu turaly úsynysynda elimizde әkeden - úlaghat, shesheden - qasiyet darityn otbasylardy kóbeytu niyeti jatyr. Osy rette Qazaqstan Respublikasy Preziydentining janyndaghy Áyelder isteri jәne otbasylyq-demografiyalyq sayasat jónindegi últtyq komissiyanyng mektep oqushylary men student jastardyng boyynda otanshyldyq, ruhani-imandylyq qasiyetterdi tәrbiyeleu baghytynda josparly týrde jýrgizip otyrghan júmysy turaly aitu paryz. Últtyq komissiya júmysynda otbasylyq qúndylyqtarymyzdy janghyrtudy kózdeytin, sonyng ishinde әke bedelin arttyrugha baghyttalghan is-sharalardyng orny bólek. Oblystyq komissiyalardyng qoldauymen 2010 jyly otbasyndaghy әkening ornyn, bala tәrbiyeleudegi әke rólining manyzyn ashyp kórsetu maqsatynda elimiz ónirlerinde alghash ret әkeler sletteri ótkizile bastady. Jer-jerlerde «Ýlgili әke», «Ónegeli otbasy», «Ákeler sayysy» siyaqty bayqaular ótkizilip, maqtauly әkeler búqaralyq aqparat qúraldary arqyly keninen nasihattaldy. Syi-qúrmetke bólenip, týrli marapattargha ie boldy.

Is-sharalardy ótkizude әr ónir ózindik ereksheligin pash etuge tyrysty. Solardyng biri - Qyzylorda oblysynda osy baghytta jýrgizilip otyrghan iygi júmystargha ózimiz kuә boldyq. Elding demografiyalyq ósimine oblystyng eleuli ýles qosyp otyrghandyghyn eskersek, otbasy berekesi saqtalyp, әke úlaghaty men ana qasiyetining úrpaq boyyna sinuine oblys әkimi janyndaghy әielder isteri, otbasylyq-demografiyalyq sayasat jónindegi komissiyanyng (tórayymy - R.Ahmetova) sinirip otyrghan enbegi auyz toltyryp aitar-lyqtay eken. «Shanyraq» kluby, kópbalaly analar odaghy siyaqty qoghamdyq birlestik-terding ishinde bizdi eleng etkizgeni oblystyq әkeler kenesi, sonyng ishinde «Jalghyzbasty әkeler odaghy» boldy.

Arqa sýier azamattarmen tanystyryp, kim-kim de maqtana alatyn is-sharalaryn kórsete jýrip Rahima Ahmetova eng әserli is-sharany kezdesu sonyna qaldyrypty. «Jalghyzbasty әkeler odaghy» oblystyq balalar qúqyqtaryn qorghau departamenti (diyrektory - A.Qarjaubaev) ayasynda qúrylypty. Jas ta bolsa, Arman Moldabayúlynyng ózi oblystyq әkeler kenesining tóraghasy eken.

Jasyratyny joq, qazaqshylyqtyng qaymaghy búzylmaghan, yaghny atom ghasyrynda da mentaliyteti jýz jyl búrynghyday saqtalghan ónirde múnday ataumen odaq qúrudyng ózi kózsiz erliktey kórindi. Kezdesuge barugha asyqtyq.

Kezdesuding birinshi bóligi departamentting úiymdastyruymen qala mektep oqushylary arasynda ótkizilgen «Mening әkem - keremet!» balalar sureti kórmesin tamashalaudan bas-taldy. Mine, qúrylysshy kaskasyn kiygen әkening sureti. Mine, ýstel basynda otyrghan әke. Taghy bir әke polisiyanyng ala tayaqshasyn kóterip túr. Endi bireui әdemi kólik minip ketip barady. Bir bala әkesining әskery boryshyn ótep jýrgen kezdegi portretin salypty. Qansha suret - sonsha beyne. Eng quanyshtysy, bәrinde de «Mening әkem - keremet!» degen jazu túr.

Bayqau jenimpazdaryn marapattau kezinde bir oy qylang berdi: onsyz da biren-saran ózge últ ókilderining balalaryn әkeleri alyp kelipti. Ózderining beynelerin kórip, mәz bolyp kýlip, balalaryn qúshaqtap, sýiip jatty. Bizding bauyrlar ata-analar jinalysyna barmaytyny siyaqty, múnda da tóbe kórsetpedi. Sondyqtan әke beynesin somdaghan kórmeni de qyzyqtaghan joq, әke atyn asqaqtatqan әn men kýidi de estigen joq, әriyne. Sol jandar, balasynyng maqtau estip, marapat alghanyn kózben kóruge uaqyt tappaghan әkeler, kóp nәrseden qúr qalghanyn, bala men әke arasynda ornyghatyn erekshe qarym-qatynastyng manyzdy buynyn ótkizip alghandaryn sezbegen de bolar...

«Jalghyzbasty әkeler odaghynyn» belsendi mýshelerimen kezdesu kóp jaydy anghartty. Múnda patronat әke de, balalaryn talay jyldan beri bir ózi tәrbiyelep kele jatqan әke de, jalghyzbastylyqtyng ashy dәmin endi tatqan әkeler de bar eken. Bәri de salmaqty, sózderi ornyqty, aityp otyrsa, ýilerindegi sharualary da naqpa-naq. Patronat әkening jóni bólek - óz balalaryna qosa, ózgening balalaryna jýrek jyluyn tógip otyrghan әke jarqyldap sóilep, úl-qyzynyng jetistikterin jelpine aitty.

«Bala - bauyr etin» dep beker aitpaghan ghoy, balalardyng jetistikteri turaly taqyryp әkelerding ónin birden ózgertti. Bireui qyzy qalalyq voleybol komandasynda oinaytynyn, ekinshisi úlynyng Qaraghandyda ótken әskery jekpe-jek sayysynan oralghanyn, ýshinshisi tayauda ghana ónerpaz balalaryn teledidardan kórsetkenin aityp jatyr.

Taghdyr soqqysy qansha qatty tiyse de, qúlata almaghan jandardyng kýn qaqqan jýzderine balalarynyng kishkentay jenisteri kýlki ýiiriltip, ashyla sóilesti. Keyde kórgen qiyndyqtaryn aityp, bir-birine jón siltep qoyady. «Kommunaldyq qyzmetter ýshin aqy tóleuge barsam ónkey әielder, shu-shu etip, «erkek basynmen múnda neghyp jýrsin?» dep, әri iyterip, beri iyterip, esimdi shygharyp jiberdi» deydi bireui kýle sóilep. «Bilmeydi ekenbiz ghoy, my ashytyp jiberetin úsaq-týiek sharua kóp eken» deydi ekinshisi bas shayqap. «Qolda barda altynnyng qadiri joq degen osy» dep oy týiedi ýshinshisi. Eng bastysy, әkeler jylanyp, alaqan jayyp, eshtene súramady. Bәrin bir jay - balalarynyng bilim aluy, bir kәsipti mengerui tolghantatyny kórinip túr. Uaqytsha júmystarmen kýn kóru qiyndyghyn, mýmkin bolsa, túraqty júmysqa túrugha kómektesudi ótingen әkege R.Ahmetova kómektesuge uәde berdi.

Kezdesu kóp jaydy anghartty jәne Últtyq komissiyanyng әke bedelin, otbasy mәrtebesin arttyrudy júmysyna maqsat etui, sol boyynsha ótkizilip jatqan is-sharalardyng qajet-tiligine kóz jetkizdi. Óitkeni balany jalghyz tәrbiyeleu - osy otyrghan әkelerding basyndaghy ghana jay emes. Elimizde taghy da 68256 jalghyzbasty әkening bar ekendigi, olardyng bauyrynda 121939 bala ósip kele jatqandyghy turaly resmy derek bar. Ol әkelerding de biz qatysqan «Meyirimdi әke» dóngelek ýsteline kelgen azamattarday ensesin tik ústap jýrui ortalaryna, jergilikti atqarushy organdargha, bizge baylanysty. Sondyqtan ónegeli әkelerdi elge tanytu, olardy kópke ýlgi etu paryz. Elbasynyng «Mereyli otbasy» ataghyn beru turaly jariya etuimen, osy ónegeni taratyp, balalarynyng tәrbiyesin bәrinen biyik qoyatyn әkeler qataryn kóbeytetin júmys bastalyp ta ketti dep sanaugha bolady.

Týbi, «Sening әkeng qanday?» degen súraqqa balalar «Mening әkem - keremet!» dep maqtana jauap berse, bizding maqsatymyzdyng oryndalghany.

 

K.ÁLPEYISOVA,

Qazaqstan Respublikasy Preziydentining janyndaghy Áyelder isteri jәne otbasylyq-demografiyalyq sayasat jónindegi últtyq komissiya konsulitanty, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi

"Ayqyn" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2322
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1174
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1404