Beysenbi, 7 Shilde 2022
Janalyqtar 3388 0 pikir 3 Mamyr, 2012 saghat 10:38

«Qazaqtelekom» basshysynyng ailyghy qansha?

Ótken joly janarmay baghasy jogharylap, onyng salqyny birtindep naryqtaghy basqa baghany qozghap tastaghan edi. Kezek «Qazaqtelekomgha» da jetipti. Sóitip, mamyrdyng 1-indegi mamyrajay merekeden oralghan deputattardyng aldynan bagha mәselesi taghy da «dýnk» ete týsti. Mәjilisting jalpy otyrysynda qarapayym halyqtyng qaltasyna týsetin auyrtpalyqqa ashynghan deputat Múhtar Tinikeev baghamen qosa, ony kóterip ýlgergen basshynyng jalaqysyna da jarmasty.

Ótken joly janarmay baghasy jogharylap, onyng salqyny birtindep naryqtaghy basqa baghany qozghap tastaghan edi. Kezek «Qazaqtelekomgha» da jetipti. Sóitip, mamyrdyng 1-indegi mamyrajay merekeden oralghan deputattardyng aldynan bagha mәselesi taghy da «dýnk» ete týsti. Mәjilisting jalpy otyrysynda qarapayym halyqtyng qaltasyna týsetin auyrtpalyqqa ashynghan deputat Múhtar Tinikeev baghamen qosa, ony kóterip ýlgergen basshynyng jalaqysyna da jarmasty.

Múhtar Bәkirúlynyng «Qazaqtelekom» basshysynyng jalaqysyn tilge tiyek etkeni de beker emes bolatyn. Óitkeni osydan attay alty jyl búryn-aq sol kezdegi kompaniya jetekshisining sol kezdegi ailyq jalaqysy júrttyng jaghasyn ústatqany este. Preziydentting ózi syngha alghan «Qazaqtelekomnyn» jetekshisi alyp jýrgen ailyq, janylmasaq, 360 myng dollardy (!) qúraghan. So­dan beri talay jyl ótti. Aylyq mәselesi birtalay jyr boldy. Sony­men qosa, baylanys baghasyna qatysty mәsele údayy bolmasa da aragidik kóterilip kelgen-túghyn. Onyng ishinde de jaqyn shetelding týgelin sara­la­ghan­dar Qazaq­stannyng halqy telefon baylanysy ýshin eng kóp shyghyn­da­natynyn aityp jýrgender boldy. Alay­da «aylyqtyng әngi­mesi» úmytyla bastaghan edi. Múh­tar Bәkirúlynyng al­dymen baylanys baghasyn ait­qa­nymen, artynan jalaqynyng «jyryn» eske salghany da sondyqtan bolsa kerek. «Qazaqtelekom» aksionerlik qoghamy 1 mamyrdan bastap jeke túlghalargha abonenttik tólemder baghasyn ósirmek. Onyng ishinde tarifter ózge­risi jergilikti tele­fon baylanysy jelilerining uaqyt boyynsha tólenetin jýiege auysqandaryn da, auys­pa­ghan­daryn da qamty­maq­shy. Sóitip, endigәri qalalyq jәne auyldyq jer­lerde túratyn jeke túlghalar abo­nent­teri ýshin tólemaqy mólsheri 20 payyzgha artatyn bolady», - deydi Múhtar Bәkir­úly. Onyng aituyna qara­ghanda, uaqyt boyynsha tólemaqy jýiesine auys­tyrylghan baylanys ýshin ailyq tólem 624 tengeden 748,80 tengege deyin ósedi. Al uaqyty boyynsha tólem­aqy jýiesine auysqan abo­nent­terding ay sayynghy tólemi 309,40 tengeden 371,28 tengege deyin artady. «Sonda әlgi uaqyttyq tólem jýie­sin ne ýshin engizdik?», - degen mәjilismen «Qazaq­te­le­kom­nyn» baghagha qatysty uәjin de tu-talaqay etti.

«Mәselen, «Qazaqtelekom» AQ telefon baylanysyna abonenttik tólem kóterilgenimen, kenjolaqty internetke qoljetimdilik qyzmetining ay sayynghy tólemderi tómendegenin algha tartady. Eger internet tek iri qalalarda bolyp, shalghaydaghy auyl ýshin onyng qoljetimdiligi qamtylmasa, sosyn ghalamtordy kóbinese kil jastarymyz ghana pay­dalanyp jýrgenin eskersek, onda qay­daghy qoljetimdilik? Qaydaghy inter­netting ay sayynghy baghasynyng tómendegeni turaly әngime bolyp otyrghany týsiniksiz. Búl - búl ma, sapasy da syn kótermeydi», - dep kesip aitty Múhtar Bәkirúly. Sosyn mә­jilismenning sózine sensek, kompaniyanyng jyl­dyq (52 apta boyynsha) aksiyasy 54 pa­yyzgha artqan. Múny mәjilismen ak­siya­syn 64 payyzgha kóterip ýlgergen Apple se­kil­di alpauytpen salystyrady. «Ba­quat­ty kom­paniyalar ne ýshin tarif kóteruge әues eken osy? Mәselen, osy byltyrdyng aq­pa­nyn­da ghana «Qazaqtelekom» qala­lyq­tar ýshin tarifti - 18%, auyldyq jer­ler­ge 30 pa­yyzgha kóterip aldy emes pe?» - deydi Múh­tar Tinikeev. Osyghan oray, deputat «Qa­zaq­telekomnyn» te­le­fon aqysy ýshin abo­nenttik tólem kóteru ne­gizdemesin tý­sin­gisi keletinin jetkizdi. Búl ghana emes! «Qo­symsha súraytynym, «Qa­zaqtelekom» AQ basshylarynan bastap bólim basshy­la­ryna deyingi qyzmet­kerlerding jalaqy mól­sherin, sonday-aq olardyng syiaqy bo­nustary turaly da bilgimiz keledi. Áytpese ta­rifti kóteru arqyly memlekettik kom­pa­niyalardyng sheneunikteri ózderining ja­laqysy men bonustaryn arttyryp otyrghan joq pa degen oy keledi», - dep ayaqtady saualyn deputat Múhtar Tinikeev. Sóitip, úmyt bola bastaghan alpauyt kompaniya basshyla­rynyng jalaqysy turaly qayta sóz boldy. Alty jyl búryn Preziydentting pәrmendi synynan keyin últtyq kompaniya basshyla­ry da kezekpen ailyghyn jariya­lap shyqqan. Búl joly qalay bolar eken?

Memleket monopoliyadan kete bastaydy

Aytqanday, keshegi jiynda Mәjilis eki birdey zang jobasyn ekinshi oqylymda ma­­qúldady. Onyng biri dәl osy bagha bel­­gi­leu mәselesin qamtyp, elimizding eko­­no­miy­ka­syna memleketting aralasuyn azaytudy qa­rastyrady. Naqtylap ait­qanda, Mәjilis ma­qúldaghan «Qazaq­stan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine memlekettik monopoliya mәse­le­leri boyynsha ózgerister men tolyq­ty­rular engizu turaly» zang jo­ba­sy memle­ketting monopoliyasyn birtindep shek­teudi kóz­deydi. Memleket tek qana últ­tyq qa­uip­sizdikti, memleketting qorghanys qa­bi­let­tiligin, qoghamdyq tәrtipti, halyq den­sau­lyghyn qorghau maqsatyndaghy kә­­­­sip­­ker­lik qyzmetterge qatysa alady. Yagh­­ny mem­lekettik monopoliyany erekshe jagh­daylarda engizu kózdeledi. Búdan bó­lek, zang jobasymen memlekettik mo­no­­po­liyagha jat­qyzylghan salalardy, mem­le­kettik monopoliya dep jariyalanbaghan erekshe qú­qyq­tardy azaytu jәne bәse­ke­lestik na­ryq­ta qyzmet týrlerin kórsetu mým­­kin­dik­te­rin zannamalyq dengeyde be­kitu sha­ralary qamtylady. Eng bastysy, bagha bel­gileuding ashyq boluyn qamta­ma­syz etu  jә­ne memlekettik monopoliya subek­tisining joghary tarifterin belgi­leuge jol bermeu ýshin baghany Ýkimetting bekitetini  de kózdelip otyr.

Toqtala ketetin ekinshi zang jobasy, Qa­zaq­stan Respublikasy Konstitu­siya­sy­nyng 78-babyn iske asyru mәselelerin qamtyghan edi. Mysaly, is jýrgizu zandarynda QR Kon­s­titusiyalyq Kenesining zandy nemese nor­mativtik-qúqyqtyq aktini konst­iy­tu­siya­lyq emes dep tanuynyng qúqyqtyq sal­da­rynan tuyndaytyn mәsele rettelmegen. Sói­tip, eger QR Konstitusiyalyq Kenes qan­day da bir isti qarau barysynda belgili bir zandy nemese ózge de normativtik qú­qyq­tyq aktini konstitusiyalyq emes dep ta­nysa, qylmystyq isti toqtatu sharasy she­shil­mey kelgen bolatyn. Mәjilis ma­qúldaghan zang jobasy osynday olqy­lyqty bol­dyrmaydy. «Eger sot Konstitusiyalyq Keneske adamnyng jәne azamattyng bayandy etilgen konstitusiyalyq qúqyqtary men bostandyqtaryna núqsan keltiretin zandy nemese normativtik-qúqyqtyq aktini kon­ctiy­­tusiyalyq emes dep tanu turaly úsy­nyspen jýginse, sottyng qylmystyq is boyynsha is jýrgizudi toqtata túru mindeti belgilendi. Zannyng konstitusiyalyghyn tek­se­ru basqa sottyng bastamasy boyynsha jýr­gizilgen jaghdayda da sottyng osynday min­deti tuyndaydy», - deydi Mәjilis deputaty Onalsyn Júmabekov.

Qanat QAZY, Astana

"Alash ainasy" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 2316
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 1781