Jeksenbi, 26 Mausym 2022
Janalyqtar 4034 0 pikir 3 Mamyr, 2012 saghat 07:43

Múnaydar Balmolda. Qazaqtyng «Qanatty qyzy»

Jurnalistik qyzmetimning eng iri oljasynyng biri de biregeyi kózi tirisinde-aq «Qazaqtyng qanatty qyzy» atanghan Halyq qaharmany Hiuaz Dospanova apamyzben jýzbe jýz әngimelesip, erlik taqyrybynda birneshe saghat súhbat qúrghanym der edim. Batyrmen  kórisuim әr sәtine sheyin kóz aldymda.

Jurnalistik qyzmetimning eng iri oljasynyng biri de biregeyi kózi tirisinde-aq «Qazaqtyng qanatty qyzy» atanghan Halyq qaharmany Hiuaz Dospanova apamyzben jýzbe jýz әngimelesip, erlik taqyrybynda birneshe saghat súhbat qúrghanym der edim. Batyrmen  kórisuim әr sәtine sheyin kóz aldymda.

Búl 2000 jyldyng kóktemi bolatyn. Almatyda túratyn halqymyzdyng belgili suretshisi, marqúm Salamat Ótemisov aghamyzdyng arqasynda Hiuaz apanyng ýiine bardyq. Men, beynekameragha týsirushi operatorym jәne jolbastaushymyz Salamat agha bolyp, Almatynyng ortalyghyndaghy eski bir ýiding esigin qaqtyq. «Búl kim?» degen dauys estilip, artynsha aq shashty, óni qatuly bir keyuana kórindi. Biz ózimizding kim ekenimizdi, apaydy tughan jerinen әdeyi izdep kelgenimizdi tәptishtep týsindirip jatyrmyz. Múqiyat tyndap alghan Hiuaz apa: «Sender siyaqty talaylar kelgen, qane, tólqújattarryn, әitpese...» dedi. Biz bir-birimizge qarap, antarylyp qaldyq. Salamat aghamyz bizding shynymende Oraldan ekenimizdi qansha sendirse de bolmady, apamyz qolyn bir siletep: «Erteng osy uaqytta qújattarynmen kelinder, senderdi tekserip almay, ýiimning tabaldyryghyn attatpaymyn» dep shygharyp saldy. Qúdaygha shýkir, mýldem kelme demedi, tek qújatymyzdyng boluyn talap etti. Apaydyng búnday әsire saqtyghyn Salamat aghamyz biraz týsindirdi, әr týrli tilshiler kelip, súqbat alyp, tipti fotosuretteri men keybir derekti qújattaryn keyin qaytaramyz dep әketip, aldap ketipti, sodan shyqqan qortyndy bolsa kerek. Men ózimshe qoryttym, ataqty Bauyrjan Momyshúly atamyz da shashy jalbyraghan, tyriyp kiyingen, sәlemi birtýrli tilshilerdi sózge keltirmesten quyp jibergen dep estigenbiz. Búl batyrgha tәn minezding bir qyry. Ortaq, úqsas minez. Baukeng atam siyaqty Hiuaz apam da bizdi synap, әskery sýzgiden ótkizgisi kelgen-au dep oilap, kóndik. Ýsti-basymyzdy týzedik.

Ertenine, mamyrdyng 15 kýni mejeli uaqytta bardyq. Bir qyzyghy apamyz әlgi tólqújatymyzdy qolyna ústaghany bolmasa, pәlendey mәn bergen de joq, aitpaqshy men bir shoq qalampyr gýlin ala bargham, ony da jýreksine-jýreksine úsyndym: « Apa, meyramynyzben!» deppin, naq qay meyramdy kózdegenimdi bilmeymin, biraq solay dedim, sol sәtte qatuly jýzine shuaq ýiirilip jýre bergen Hiuaz apa: «Mening oraldyq jerlesterim tughan kýnim di de eskeripti, qosh keldinder, tórlender» dedi de ishki bólmeden shyghyp, bizben amandasqan aqsaqalgha: «Sen múny da bilmeysin. Bar óz bólmene bar, bizge kesel keltirme, men balalarymmen әngimelesem...» dep kәdimgidey qatty-qatty aityp, kýlimsirey qaraghan qariyany shyqqan jaghyna kirgizip jiberdi. Qariya sóz qaytarmady. Ol kisi apamyzdyng júbayy Shәku aqsaqal ekenin sosyn bildik. Apaydyng minezin biletin imanjýzdi aqsaqalmen artynan tildesip, olardyng arasyndaghy syilastyqty sezindik.

Sonymen batyr apamyzben bolghan súqbattyng úzyn-yrghasyna keleyin, biz әr týrli saualdardyng basyn shaldyq: « Soghysta qay jerlerde boldynyz? Týnde úshu qorqynyshty bolghan joq pa? Jenisti qayda qarsyladynyz?» degen siyaqty balakónil peyilimizdi aqtaryp, jauap tostyq. Apamyz birde qazaqsha, birde oryssha sóilep otyr.

- Áue polkimen birge ýsh jýz ret týngi joryqqa shyqtym. Reseydi, Kavkaz jerin, Polisha men Germaniyany jaudan azat ettik. Soghysty Berlindi ayaqtadyq. Qaraqtarym-ay, nesin aitamyn, qazir men jiyrma tórt saghat ýiden shyqpaymyn, aigha bir-aq ret zeynetaqymdy alyp keluge baramyn, boldy, qalghan uaqytta osylay... Eshkimge aitpaytyn edim, bәrin aitatyn boldym-au... (Apamyzdyng qabaghy týiilip baryp jazyldy)

Men kimmen dos edim, әlgi Boris Polevoydyng «Naghyz adamymen», úshqysh Aleksey Maresievpen. Mәskeude birge oqydyq. Sol soghystan son: «Katya, biz kimnen kembiz, kettik, biz de symbatty eki ayaghymyzben dóngeletip túryp biyleyik!» deytin.

Ol Mәskeude ardagerler kenesining tóraghasy boldy. Mәskeuge jyl sayyn komsomol jastar baratyn, solar Maresievten hat-habar, fotosuretter әkelip túratyn, men olardyng bәrin Almatynyng muzeyine tapsyrdym, sonda boluy kerek.

Sosyn maghan soghysta jýrgenimde Saghynghaly Seyitov keldi, әskery tilshi eken, eldi saghynyp jýrgenimde ony kórip, kerim mәz bolghanym bar. Odan Áliya Moldaghúlova men bala kezgi qúrbym Mәnshýk Mәmetovagha batyr ataghy berilgenin estip, quandym. Saghynghaly soghystan song Júban ekeui keldi, eki shabadan oiynshyq syilady, qúday-au tolghan oiynshyq: paravoz, samolet, mashina deysing be bәri bar, meni bala qúsap mәz bolsyn dedi me eken, sonday syilyq jasaghandary bar ekeuinin. Qonaevtyng túsynda eki qyzmetker mening janymda jýretin, qayda barsam da ilesetin, bolysatyn. Al songhy on jyldan beri meni izdep  jatqan eshkim joq... Kýnde terezemning aldyna Almatynyng kógershinderi qonady, solar meni biledi. Shynyn aitsam, meni búl dýniyemen baylanystyryp túrghan tek úlym Erbolat, sol úlymnan kóringen eki nemerem. Solargha qaraylaymyn, әitpese búl fәniyde meni ústap túrghan eshtene qalghan joq qaraqtarym...

Halqym «Qanatty qyz» dep atady, Saghynghaly ólenin arnady, el biledi mening ne istep, ne qoyghanymdy... Rahymjan Qoshqarbaevpen jii kórisetinbiz. Myna «Medeudi» saluda enbegim sindi, almatylyqtar ony bilui kerek.

Osy tústa biz apamyzben birge soghysqandar: Marina Checheneva, Polina Geliman, Raisa Aronova, Nina Uliyanenko, Antonina Hudyakova jәne basqalargha Resey batyr atyghyn soghys bitisimen berip tastaghanyn, sizding ala almay kele jatqanynyzgha el-júrt bolyp qatty qamyghatynymyzdy, osy mәseleni kótere beretinimzdi aityp qalghanbyz. Súraghymyzdy estigenmen, apay bastaghan әngimesining jelisin ýzbedi.

- Bizding shanyraqqa osy Almaty, ony tónireginen talaylar kelip, qonyp ketip jýretin. Ýiimiz barlyghyna ashyq boldy. Sonau jyldary (1986 jyldy aityp otyr) әlgi dýrbeleng uaqytta mening terezemning aldyna jastar jinalatyn. «Apa, bizding eshqanday kinәmiz joq. Ar aldynda aqpyz. Tekke jazghyryp jatyr...» dep egiledi. Men ne deyin: «Balalarym, pioner, komsomol boldyndar, jaqsy tәrbiyeni úmytpay әrqashan sabyrly, tәrtipti bolyndar» dedim. Súm soghystyng mýgedegimin, olargha basqa ne aitamyn?.. Balalarym, aittym ghoy, meni bú dýniyemen baylanystyryp túrghan úlym, eki nemerem. Solargha ósiyet jazyp qaldyruym kerek. Úlym, Erbolatym MGU-dyng aspiranturasynda oqydy, ghylym doktory bolatyn edi, kandidat ta bola almady, kil beske oqyghan balamnyng jolyn kesti...

- Apa, tughan jerinizdi, Oraldy saghynatyn shygharsyz.

- Oralda №1-shi mektepte oqydym, ol patsha zamanynda birinshi ýlgili gimnaziya bolghan, kenes uaqytynda mektep atandy. Pedinstituttan onsha qashyq emes jerde ornalasqan qyzyl kirpishten qalanghan eski ghimarat. Sol mektepten, Oraldan zeynetke shyqqangha sheyin ýzbey hat kelip túratyn, sosyn ýzildi... Oral, Naryn, Shonay tughan jerim, saghynamyn әriyne, biraq qazir bәri ózgerip jatqan kez, ne deuge bolady. Meni izdep kelgenderine rahmet,-dep Hiuaz apa ornynan túryp, shamasy bizge suretterin kórsetkisi keldi me arghy bólmege baryp qaytty. Qayta otyrghanda keudesindegi ordeni-medalidar synghyr ete qaldy. Birinshi, Ekinshi dәrejeli «Otan soghysy», «Qyzyl júldyz» ordeni men birneshe medalidar sapynda «Kenes Odaghynyng batyry», dúrysy «Halyq qaharmany» degen eng basty altyn tósbelgining joqtyghyna sol sәt bәrimiz kinәlidey sezinip, tómen qaradym. Aytpaqshy osy súqbatty beynetaspagha qashyqtan týsirdik, operator (R.Ishanov) kamerany tizesine qoyyp, bizge baghyttap, sózdi «pushki mikrafongha» jazdy. Osy bir joly qiyn týsirilimnen «Jensti jaqyndatqandar» atty sapaly bir dýnie shyghardyq. Oraldyq jerlesim Múrat Jәkibaev batyr apamyz turaly shynayy derekti filim týsirdi.

Oraldaghy Júban Moldaghaliyev atyndaghy ghylymy әmbebap kitaphanada Hiuaz apamyzdyng óz qolymen jazghan, 1960 jyly on myng tirajben Almatyda basylyp shyqqan «Pod komandovaniyem Raskovoy» atty әskery úshqyshtyng estelikting jalghyz danasy saqtalghan. Pyshyqtyng qyrynday kitap ótken shaghynyng kóbin úmytynqyrap, qayta qotaryp jatugha qúlqy da soqpaghan jasy kelgen batyrdyng jan syryn aldymyzgha qaytara jayyp saldy. Endi osy estelikten alghan әserimdi keltirgim keledi. Sebebi búl jogharydaghy súhbatty berkite týser, qazaqtyng qanatty qyzynyng búljymas shyndyghy týsken birden-bir derekteme kózi.

Hiuaz Dospanova apamyz 1922 jyldyng 15 mamyranda tughan. Ákesi Qayyr Dospanov, sheshesi Jәnibek audanynan. Hiuaz Qayyrqyzy Oralda túrghanymyzda әke-sheshem, inilerim Bilmergen men Marat jәne Almash sinilim bolyp túrdyq deydi. Osy kezden-aq úshqysh boludy armandaydy. Onyng búl bala qiyalyna qanat bitirgen Sibir polusi arqyly Amerikagha deyin toqtausyz úshqan, cheluskinshilerdi qútqarghan, әsirese Mәskeu - Qiyr Shyghys baghytyn kesip ótken Grizodubovoy, Osiypenko, Roskova syndy әiel-úshqyshtardyng erligi edi. Bala Hiuazdyng armanyna ata-anasy qarsy bolmaydy, quattaydy. Sóitip oqy jýrip Oral aeroklubyna barady. PO-2 oqu úshaghymen tanysyp, parashutpen sekiruge mashyqtanady, sporttyng jýgiru, gimnastika, shanghy tebu týrlerimen jattyghady. Barlyghynan kózge týsip, eng alda bolghan qazaq qyzy: «Men - úshqyshpyn! Men mindetti týrde Marina Raskovamen jýzdesuim kerek!» dep óz-ózine sert berip, aldyna tauday maqsat qoyady.

Biraq Jukovskiy atyndaghy әskery әue akademiyasy Hiuaz Dospanovanyng meselin qaytarady, qabyldamaydy. Al basqalay barlyq pәnnen ýzdik oqushygha ghylymnyng qay salasyna barsa da jol ashyq jatty. Bir ústazy: «Sen tarihshy boluyng kerek dese, ekinshisi joq, sen matematikany tanda, әldebiri әdebiyetke bar» dep jan-jaqtan aqyl saldy. Boyjetken Hiuaz Mәskeuding Birinshi medisinalyq institutyna qújatyn tapsyrady. Ýzdik attestat iyesine emtihan tapsyru qajet bolmady, jaz boyy Jәnibektegi әke-sheshesining ýiinde bolghan bolashaq úshqysh oqugha tyng kýshpen barady. Kózdi ashyp-júmghansha oqudyng alghashqy jyly ayaqtalyp, syn tapsyryp jatqan alansyz jarqyn kýnderding birinde gitlerlik german әskerining tútqiyldan elimizge basa kóktep kirgenin estiydi. «Jayma shuaq jazdyng tansәrisi, 1941 jyl, 22 mausymy kýni biz birden eseyip kettik, ómirimizde tilmen jetkizuge bolmas iri bir ózgeristing bolghanyn jýrek týkpirimen týsindik, jәne endi bizding de moynymyzda ýlken jauapkershilik túrghanyn bildik» dep jazady sol kezde nebәri on toghyz jastaghy Hiuaz Dospanova.

Komsomol jastardy metropoliyten qúrylysyna jiberedi. Búl jayly apamyz súhbatynda tarqatqan bolatyn. «Eni men terendigi birneshe metrlik metropoliyten shyntuaytqa kelgende Mәskeudi jau basyp alghanday bolsa, soyqan jarylys jasau ýshin istelgen is eken, oghan mina jasyrmaq bolypty, biz sony atqaryppyz...» degeni esimde. Sodan múnday abyroysyz isten bas tartqan úshqysh qyz joly bolyp ózi tilegen Kenes Odaghynyng batyry Marina Raskovanyng aldyna barady. Áue polkine alynady. Esigin qaghu múng bolghan әskery әue akademiyasynyng jataqhanasynda jana әskery kiyim kiyip, syptay bolyp shygha kelgen qazaq qyzy kóp ishinen kózge ottay bolyp kórinedi.

«1942 jyly bizding jәne jalpy dýnijýzi tarihynda ylghy qyzdardan qúrylghan birden-bir әskery әue polki jasaqtaldy. Týngi bombalaushy polkti Evdokiya Bershanskaya basqardy. Soghysqa ústazymyz Raskovanyng ózi shygharyp saldy.» deydi Hiuaz apa. Sodan Krasnodonnan bastalghan týngi әue joryghy Edil boylap, shaghyn eldi mekenderdi artqa tastap, Kavkaz asyp, dúshpandy óz úyasynda talqandaugha baghyttalady.

«Ár týn sayyn úshtyq deydi Hiuaz apa, Polina Belkina ekeumiz týnde úshudyng әdis-tәsilin mengergenimiz sonsha, bomba tastaugha qolayly, mejeli jerge jetkende úshaq matoryn óshirip, kýtpegen tústan fashisterding shoghyrlanghan tehnikasy men әskerine  bombalardy birinen song birin tastap, shúghyl óz alanymyzgha oralatynbyz. Bizge «Otan ýshin!» dep úranday tastalghan bombamyzdyng nysanagha dóp tiii manyzdy bolatyn. Bir týnde birneshe mәrte úshyp, jaugha úiqy bermeytinbiz. Aviasiyada úshqyshtyng altynshy sezimi boluy kerek degen sóz bar. Men soghan senemin. Shynymende tastay qaranghy týnde kózben emes, kónilmen, «altynshy sezimmen» kórmesen, isting bәri beker. Biz shturmaviyk-bombalaushy úshqyshtar týnde ózimizdi kýndizgidey sezinemiz, әr jer: orman, su, tau bәri-bәri alaqandaghyday sayrap jatady. Áuede úshaqqa, ózine ghana senesin. Shaghyn kelgen PO-2 úshaghymyzben tútqiyldan shygha kelip, jaudyng kez-kelgen әskery shebin, vagondaryn tas-talqan qylyp kete baramyz. Týngi aspandaghy jeti qaraqshy júldyzy bizding adal dosymyz boldy. Soghan qarap ta baghyt-baghdarymyzdy aiqyndap jatamyz. Bizding qolymyzda termittik bombalar da bolatyn. Birde solardy birinen song birin laqtyryp jatqanymda songhysy qolymnan susyp, úshaqtyng ishine domalap, oryndyq astyna týsip ketkeni. Jýregim su etti. Bomba qatty soqqygha jarylady. Izdep tappadym. Polina sóilesu tútqasy arqyly: «Sen ne istep jatyrsyn? Ketuimiz kerek» deydi, men oghan: «Listovkalardyng bәrin tastap ýlgermedim» dedim. Sosyn: «Qaytarda úshaqty jaylap qondyrshy» dep ótindim. Ol shoshyp: « Jaralanyp qaldyng ba?» deydi. «Jogha, sondada mýmkindiginshe jaylap qondyr» deymin. Polina úshaqty sonday sheber qondyrdy. Men jalmajan úshaqtyng ishin sharlap, aqyry joghalghan termitti tauyp, serigime kórsetip, bolghan jaytty sonda ghana aittym. Ekeumiz kýlip aldyq. «Qaterli bombany» kelesi joryqta eng birinshi tastadym.»

Jau jaghy «nochnye vedimy» ataghan әielder polki PO-2 úshaghyn sheber mengergeni sonsha sondaryna týsken dúshpan istrebiytelderi túmsyghymen jer sýzip, talayy opat bolghan. «Kishigirim PO-2 úshaghy oq dóp tiyse tez janghysh, biraq әuede manevr jasaugha asa qolayly, biz onymen kópirding astynan da zulay óttik, ataqty Chkalovtyng erligin pәlen qaytara jasaghanbyz, artymyzdan qughan úshaqty jýrisinen janyldyryp, dalada túrghan jalghyz aghashty shyr ainala úshyp, әurege saldyq, búl úshaqty qatty sýidik, ol bizding maydandas dosymyz, qaruymyz, ony «Maydan starshinasy deytinbiz» dep batyr apamyzdyng әngimelegeni jadymda.

Áue polki Groznyy manyndaghy Asinovskaya deytin jerge túraqtaydy. Jau Terekti boylay, әsirese Mozdok, soghan manaylas audandargha myqtap bekingen. Búl arany ózine plasdarm jasaghan jau ólispey-berispeuge bar. Bombalaghysh PO-2-ning qaru-jaraghyna jarylghysh súiyqtyghy bar kassetter qosylady. Onymen júmys isteu asa múqiyattyqty talap etedi. Sәl nәrseden tútanyp, jarylsa, jau emes, ózindi otqa orauy mýmkin bombalardy úshaq qanatyna iledi. Osy arada aita keteri, úshaq qanatynyng astynda bomba iletin arnayy jabdyq bolghan, onyng tetigi shturmavik otyrghan kabinamen jalghasqan, nysanagha jetkende shturmavik tetik sharikti tartyp qalyp, bombany tastaydy. Biraq búdan basqa shaghyn fugas bombalardy iletin oryn joq, olardy shturmavik kabinadan qolmen laqtyryp otyrghan. PO-2 tez otqa oranghysh, jyldamdyghy shamaly, úshqysh pen shturmavikting kabinasy óte tar - kemshiligi osy bolghan.

Hiuaz Dospanova Dusya Nosalimen jii týngi joryqqa shyqqan. Dusya da shapshan, minez jaghynan Hiuazgha úqsas kelgen, ony ózi de angharyp: «Katya, maghan senimen birge úshqan únaydy» dep otyrady eken. Dusya Nosali әskery tapsyrmany oryndau barysynda erlikpen qaza tabady. Sonday-aq Hiuaz apa Yulya Pashkovamen úshyp, Miyneraldy su shipajay aumaghyn jaudan tazartuda talay tәuekelge barady.

Birde deydi Hiuaz apa: «Kóktemning tynysh bir keshinde Yulya ekeumiz Slavyanskiy beketine bekingen nemis-fashisterin bombalaugha shyqtyq. Sóilesu tútqasynan Yulyanyng jylap kele jatqanyn bayqadym. Ne boldy dep súrasam, biz bombalaugha tiyis audanda onyng әke-sheshesi, tughandary túrady eken.

Onyng osy jerden ekeni mening de esimnen shyghypty. Qúrbymdy ayap kettim, sodan oghan ýiinning qay jerde ekenin bilesing ghoy, sol túsqa tiyispeyik te, basqasyn kózdeyik dedim, nysanany birneshe qaytara ainala úshyp óttik te bombamyzdy tastadyq. Keyin Slavyanskiy beketin azat etken song men Yulyanyng tughandaryn tauyp aldym, bәri aman eken, biraq ol kezde aramyzda jas ta bolsa batyl úshqysh Yulya dosym joq edi...» Oqigha bylay bolypty, 1943 jyldyng jauyn-shashynda kókteminde Kubani, Taman jartyaralyn jaudan azat etu tapsyrmasyn oryndap aerodromgha qonar tústa eki úshaq әuede soqtyghysyp qalady. Auyr jaraqat alghan qyzdardy gospitalgha jóneltedi. Ózge úshaqtaghy Polina Makogon men Lidya Svistunova sol boyda qaza bolsa, Yulya tylgha jetpey, dala gospitalynda kóz júmypty... Búl mәlimetti úshqysh, Kenes Odaghynyng batyry Raisa Aronovanyng «Nochnye vedimy» kitabynan (63-bet) bildik. Hiuaz Dospanovanyng ayaghyn kesip tastau turaly sóz bolypty, biraq dәrigerler baryn salyp emdep shyghypty.

« Cherez nekotoroe vremya rentgen pokazal, chto srashenie u nee iydet nepravilino. Lomaly gips, pravily kostiy... Bednaya Katusha! Na ee dolu vypalo stoliko stradanyiy... Odna volya k jizny pobedila.» dep jazady Aronova.

Hiuaz Dospanova ayaghynan túrghan boyda әskery polkke oralady. Saratovta úshqyshtar dayarlaugha qalghan әigili batyr Marina Mihaylovna Raskovanyng 1943 jyldyng 12 qantarynda әue apatyna úshyrap, opat bolghany turaly habar sýiegimizdi qayystyrdy, jaugha degen óshpendiligimizdi odan sayyn kýsheytti deydi ardager óz esteliginde. «Endigi jolda әr joryghymyz, әr atqan oq pen tastaghan bombamyz Marina Raskova ýshin de arnalady dep serttestik.»

Songhy mәre - Berliyn. Týngi úshqyshtar polki Varshava manyndaghy aerodromgha túraqtaghan. Ilkide Hiuaz apamnyng Saghynghaly Seyitovpen kezdesip, balalyqtaghy dosy Mәnshýk turaly, Qazaqstan jayly syr shertisui tap osy tústa bolghan eken. Kitapta aiqyn kórsetilgen.

«Biz soghystyng bituin asygha kýttik. Aerodromymyz Germaniyanyng jerine auysty. Aqyry jenis kýnine de jettik. Reyhstag tóbesine tuymyz jelbiredi. Jenis kýninen song bizge qolbasshy, KSRO-nyng marshaly Rokosovskiy keldi. Ol әue polkining ózining aldyna qoyylghan әskery tapsyrmany adal oryndap, jeniske zor ýles qosqanyn aita kelip, polkting taratylatynyn mәlimdedi. Qyzyl Tu ordendi Taman gvardiyalyq, Ýshinshi dәrejeli Suvorov ordendi týngi bombalaushy әue polkining әielder qúramy búl habardy shyn jýrekten qabyl aldy.

Hiuaz apany býginde atyraulyqtar óz ónirinde tughan sanaydy. Ol jaqta qiyn jyldary, soghystan búryn kóship baryp túrsa kerek. Al ózi bizben súqbatynda Bókey Ordasynda tughanyn aityp,  jerlesterim dep bizdi erkeletip otyrghan. Keyin qalay «Halyq qaharmany» ataghyn aldy, apamyz «atyraulyq» bolyp ketti. Búl tústa apaydyng ózi emes, kórshilerimizding pysyqtyghy, tipti dәliregi aldymen Atyrauda әkim bolghan

I. Tasmaghambetovtyng keyin Almatyny basqaruy, biylikte bolyp, yqpal etui basyp ketti bilem. Sol joghary ataq berilgennen keyin Atyraudyng oblystyq muzeyining eki adamy apanyng ýiine baryp, óz qolynan biraz suretter men ózge de jәdigerlik dýniyelerdi alypty. Olar sol ýshin barghandyqtan, qalaghandaryn alghan. Apay kelgenderdi eki saghattay teris qaratyp otyrghyzyp qoyyp, zattaryn aqtaryp, biraz jeke zattary beripti. Búl mәlimetti respublikalyq «Jas qazaq» gazetining 2008 jylghy 5 qyrkýiegindegi nómirinen, jurnalist Ótepbergen Álimgereevting maqalasynan bildik.

Sol maqalany bajaylap oqyghanda da angharylyp túr, avtor Hiuaz Qayyrqyzynyng әkesining qyzmetine sәikes әr qalada ómir keshkenin tizgen: Oral, Aqtóbe, Qyzylorda, Shymkent, Almaty. Múnda Atyrau kórsetilmegen. Oraldan bastap jazghan. Sebebi, ol Oral oblysynda tughan, aldymen sonda túraqtaghan, Oralda oqyghan, әueklubyna qatysqan. Al Atyraugha ilkide aitqanymyzday otyzynshy jyldardyng basynda ashtyq saldarynan ata-anasy kishkentay Hiuazdy alyp, kóship barsa kerek.

«Jas qazaqta» Álimgereevting «Minezdi maydanger» atty maqalasynda kórsetilgendey maydanger Shәku agha men Hiuaz apa soghystan song Almaty Joghary partiya komiytetinde qatar oqidy. Qostanaylyq Shәku agha men oraldyq Hiuaz apanyng Atyraugha jol tartuyn Oraz úiymdastyrypty. Oraz Hiuaz apanyng inisi. Atyrau jaqta júmys isteydi eken. Sonyng shaqyrtuyn qabyl alghan Shәku men Hiuaz Ganushkinge kelip, kónilderi jarasyp, toy jasap, sonda birazgha túraqtaydy. Inisi Oraz sol Atyrau bette dýniyege kelgen, al Hiuaz apa naryndyq. Soghystan song Hiuaz apa ata-anasynyng ýiine, Jәnibekke oralghan, ony sol kezde qarsylap alghandar ishinde Tamara Temirәliyeva esimdi kishkentay qyz bala bolypty, ol kisi qazir Oralda túrady, Tamaranyng apasy Fәzila da maydanda bolghan, (soghysta baylanysshy bolypty) negizi Hiuaz ekeui әuelden dos-qúrby eken, mine, sol Fәzilanyng sinilisine Hiuaz estelikke ózining әskerde týsken, basynda beretki-telpegi bar suretin beredi. Ol qazir muzeyde. Osy derek te Hiuaz Qayyrqyzynyng Narynqúmynan ekenine bir aighaq. «Sýigen qúldyng esimi kóp» demekshi, halyq sýiiktisining tughan jerining de kóp boluy әri-beriden song aqylgha qonady. Búl arada talasu orynsyz, Aq Jayyqty tel emgen qatar jatqan qos qonyspyz, Oralgha qaraytyn key audan audanbóliste Atyrau jaqqa qarap ketkeni jәne bar, sondyqtan Qúrmanghazy, Dina, Mahambet, Hiuaz syndy halqymyzdyng aitulylarymen qazaqtyng qay aumaghy da maqtana alady. Eng dúrys toqtam osy. Aqiqatty Alla, ar aldynda aitqanymyzgha kórshi shamdanbas, kóner. Biz qayta Oral oqsata almay jatqan dýniyeni atyraulyqtar sheber ýilestirip jatqanyna quanuymyz kerek, asylynda el de, jer de, er de - ortaq, bir qazaqtyng enshisi.

Qanatty qyzgha jenis kýninen song aragha alpys jyl salyp, 2005 jyly elimizding eng joghary marapaty Halyq qaharmany ataghy berildi. Sodan kóp úzamay 2008 jyly seksen alty jasynda batyr dýnie saldy. «Eshten kesh jaqsy» deytin qazaqy mәteldi búl aragha qoldanu orynsyz, eger sol ataq búdan erterek berilgende apamyzdyng ghúmyry әli de úzara týser me edi degen oy sanagha oralady.

Oralda Hiuaz Dospanovany eske týsiretin tek qala irgesindegi Zashaghan kentindegi 2010 jyly berilgen kóshe atauy ghana bar, al qalanyng ózinde birde bir belgi joq. Ol oqyghan Dostyq danghylyndaghy mektepke nege eskertkish taqta ornatpasqa, múny 2000 jyly jasaghan telehabarymyzda da aitqan bolatynbyz. Sonday-aq apamyz oqyghan Oral aerokluby qúryp ketken joq, soghan esimin berse, Dospanovalar túrghan ýidi anyqtap, (M.Mәmetovalar túrghan ýiden qashyq bolmaghangha úqsaydy, sonday bir derekti estigenmin) oghan da belgi qoysa, úrpaq moynyndaghy paryz jenilder edi.

Múnaydar BALMOLDA

2012 jyl, mamyr aiy

"Abay-aqparat"

0 pikir