Seysenbi, 30 Qarasha 2021
Ádebiyet 4456 1 pikir 19 Mamyr, 2021 saghat 12:13

Ajal aityp kelmeydi

Búrynghy shúryq-tesikten qalghan daq oryndary kózge birden shalynatyn tóbege qaray jatyp ótken men ketkenge at qosu Botagózding keyingi bir-eki kýndegi ermegine ainalghan mashyq ekeni naghyz anyqtyq. Onyq ózinde, janyn qinaghan syrqat bir mezet qúrsauyn bosatqanda ghana týp qazyghyna ainalyp soghugha mýmkindik alady. Al, bylayghy tústa dem jetpey, dem jetpegennen keyin qara terge malshynghan qalpynda esengireudi serik etetini shýbәsiz. Osynday sәtterde adamzat ataulynyng týbtin-týbinde bir barar jerine enteley baryp qaytatynyn sezse sezer, әitkenmen kózin ashqanda jogharydan tónip túratyn qaudyrlaq kiyimdi dәrigerlerding súlbasyn kórui janyna dem. Búl kórinis tatar dәmning tausylmaghanyn bildiretin nyshan ekeni dәtke quat.

Dәrigerlerding әredik bolsa da qara kórsetui kim-kimge de júbanysh. Tiri dýniyening osynday qarym-qatynastar arqyly ajar ashatynyn syrqattar әldeqashan moyyndaghan. Moyyndaghandarynan ghoy, arnauly kiyim kiyip, betperde taqqandargha bala kózimen qaraugha әues. IYә-iyә, dәrigerlerge ana tósine ýzdikken, odan nәr kýtken sәby kózimen qarau әrkimning ýmitine tamyzdyq. Al, odan arghy dýniye... Odan arghysyna eshkim de sanasyn jetektetpegen.

Týisik aldamaydy, kópten kýtim kórmegen, tek jóppeldemede jýrdim-bardym әktele salghan, saldarynan qabyrghalar men tóbedegi búrynghy oiyqtar orny qaraqotyrlyghynan ainymaghan myna bólmedegi syrqattardyng qarasy әjeptәuir. Sóitkenmen, olardyng ynqyl-synqyly qúlaghyna jetpeytini kónilge birtýrli әser qaldyrady. Áldeqaydan qisyq-qynyr siqyrshy kelip bәrin de syiqyrlap tastaghanday auru bitken kýnúzaqty tilin tistegen qalyptarynan tanbaydy-au, bir tanbaydy. Múnda sóz túrmaq kereuetting beysauat syqyryn estimeytining shyndyq. Tek, myidy shaghar bir yzyng ysqyshyn keruden jalyqpaydy. Kәdimgi ókpeni jeldeter qúrylghynyng úzyndy-qysqaly solqyly óne-boyyndy titirkendirip túrady.

«Adam ýsh kýnnen keyin kórge de ýirenedi» demekshi, jasandy tynys alu apparatyna tәueldilerding dәl myna tirlikke kóndikkendikteri sonshalyqty, oqystan tyrs etken dybysty danghazagha shaqyrghan dabylday qabyldauy zandylyq. Óitkeni, osynau tysyrdyng astarynda ómir jalghastyghy jatqanyn ishki týisikterimen úghynady. Úghynady da aduyndy tolqyn yqtiyarynda qalghan qayyqtyng ýmit atty jalqy eskegine jabysugha ynghay tanytady. Qarap otyryp ólgisi kelmegendikterinen, ómir atty ghajayypta az da bolsa tynys ala túrugha qúshtarlyqtarynan.

Alayda, tórelikten qashyp qútyla almaysyn, qiyametti әlemdegi qiyaly bopsanyng shybyn jangha erulik beruden qashqaqtaytyny qapysyz. Saldarynan adamzat boyynan dýniyeni shyr ainaldyrar tepsinisting myna auru ýstinde ýzilip tynatyny qiyn endi. Tepsinbek túrmaq, tyrbanarlyq shamagha zәruliging aspandaghy aigha telmiruinmen para-par. Nәtiyjesinde kim-kimning de kirer men shyghargha saldar ilestirmeytini belgili. Olay bolsa, qisyngha jyghyludan góri qighashtyqqa qaray auyp qaludyng pәrmeni basym ekenine múndaghylardyng shýbә keltirmeytini beseneden belgili jaghday.

Botagóz selk etti.

Bólme esigi taghy da serpe ashylyp, ishke qaray dóngelegi syqyryn jayghan sýiretpeni sýiretken eki-ýsh adam óte berip edi. Myna kórinis taghy bir bayghústyng aqzer әlemdi talaq qylyp tastap ketkenin jariyalaghan amal-әreket bolatyn. Kim boldy eken?

Syrqattar biledi, qat-qabat qozghalys, alyp-úshpa kýibennen tys qalghan bólmege arnauly kiyimge túmshalanghan dәrigerler qol arbamen kelse, onda әldebireuding dýniyege qayta oralghany da, al, sýiretpeni jetkizse, әldekimning jan tapsyrghany anyqtyq bolatyn. Endeshe, ólgenning kim ekenine basyndy qatyrmay ishinnen «imany serik bolsyn» degendi kýshing jetse ait ta, typyr etpey jata ber.

Qaudyr-qaudyr etken kiyimdiler sonaday tústaghy kereuetke jaqyndap baryp, dónkiyip jatqan deneni tósek jaymasymen qosa sýiretpege audarghanda «uh» desken kýii ýlken bir júmysty tyndyrghanday kerile bel jazysty da, «endi qaysyndy әketemiz» degendey jan-jaqtaryna marghau qarasty. Sonsyn, etteri ólip ketkendikten shyghar, mýrdege nazar audarmastan ózara kýbir-sybyrgha jeli tartty:

- Múny qayda alyp baramyz? – dep súrady, nәzikteu dauys iyesi.

- Qayda bolushy edi, mýrdehanagha da, - dedi tolyqsha kelgen әiel kýnk ete qalyp.

Nәzik dauys iyesining myna siltemege kónili tolmady bilem, múryn astynan mingirlep qoya berdi:

- Onda oryn joq dep eskertken.

- Kim?

- Mәiithana mengerushisining әlginde әldekimderge solay degenin qúlaghym shalghan.

- Ol әlginde aitqany. Al, qazir...

- Sonda bireudi jerlep ýlgerdi dep oilaysyz ba?

Tolyqsha әiel jaratpaghan synay tanytty.

- Sen ekeuimizding oghan qatysymyz joq.

- Sonda da...

- Áy, ottamasanshy! Eger kóniling ausa bizding ýige aparyp, tórdegi divangha jatqyza salshy, myljyndamay! Oryn joq bolsa qaytemiz, solay amaldaymyz da...

Ol ketuge ynghay tanytqanda ekinshisi jalynyshty til qatty:

- Ázildemenizshi, apay! Men shynymdy aityp túrmyn. Álde siz mengerushimen óziniz sóilesip, bәrin bir jaqty etesiz be? Sóitseniz jaqsy bolar edi. Men mәiithana jaqqa bara bereyin, solay ma?

- Aynalayyn-au, mýrdeni sonda alyp barmaghanda qayda aparyp, qayda jasyrghandaysyn? Týk kórmegen balanyng sózin sóilemesenshi. Kýndegi jasap jýrgen júmysyn, basty kóp qatyra bermey bar endi!

Syqyrlauyq arbany iytergen sudyrlaq kiyimdegiler bólmeden shygha jónelgende Botagóz ishki qúrylysynan birdene ýzilip ketkendey betin tyjyraytty. «Óle qalsam mynalar mening de mýrdemdi әri tart ta, beri tartqa sala ma?» - dep týidi sonsyn shoshyna. Artynsha selk ete: «Tipә, tipә! Kesirinen saqtasyn! Men ólmeymin, men syrqatymnan aiyghamyn!» - dedi ózin-ózi qayraugha tyrysyp. Sóitkenmen, myidy solqyldatqan kesir oy yqtiyaryna kónbedi. Sayqaldyqtyng san tarau qiytúrqysyn shúbyrta janyn júlmalady. «Balalarymdy jetkizuim kerek. Men bolmasam olar kimge sengendey, kimnen pana tapqanday?!» - dedi kelinshek endi ospadarlardan jenilmeuge tyrysa.

Biraq, jeniske de jete almady. Dýr silkingen silikpeden shamyrqanghan keude erikten tys qysyp-qysyp jibergende syrqat esinen tana bergen...

***

Ózine-ózi kelgende auzy-múrny bos emestigine kózin jetkizdi. Tek auyz ben múryn ghana emes, bilektegi tamyrgha da iyne shanshylghan eken.

- Maghan ne boldy?

Manqalana sóiledi. Súraqtyng kimge baghyttalghany da belgisiz edi.

- Sen qysylyp qaldyn, - dedi osy kezde qaydan shyqqany belgisiz bir dauys jauap qatyp, - Eshteneni oilama, eshtenege alandama. Áytpese qaljyrap qalasyn.

Qyzyq. «Eshteneni oilama, eshtenege alandama», deydi. Sonda ne, basynan ótip jatqan oqighagha kózin júma qarauy kerek pe? Ázirge tiri emes pe! Tiri bolghannan keyin әrnening bayybyna barugha niyettense nesi aiyp.

Álde...

Jýregi shym etti.

Mýmkin keybireuler múny tiriler qatarynan syzyp tastaugha ynghay tanytqan shyghar? Mýmkin-au. Biraq, olary bola qoymas, oghan Botagóz kóne qoymas. Qos balapanyn úshargha jetkizbey sónu, botaqandarynyng kóz jasyna maltygha kórge týsu ýlken kýnә bolar. Eng qúrymasa ayaqtandyryp ketse bir jón. Úlyn úyagha, qyzyn qiyagha qondyryp baryp qarasyn suytsa armany joq, әriyne.

Keude túsy shymyr-shymyr ete qaldy.

IYis shaludan qalghan tanauy oghan jalghanghan týtikshemen qosa qusyrylyp baryp basyldy.

«Men óluge tiyisti emespin!» dedi shamyrqana. Biraq, búl joly erini jybyr etkenimen óz dauysyn ózi estimedi.

Syrqattyng jabysqanyna onshaqty kýnning múghdary. Ádettegi tymau-symau shyghar degen topshymen әuelgide mәn bermegen. Azar bolsa dәri ishe salarmyn degen ýmitting jeteginde em-dom qareketin úzyn arqan, keng túsaugha salyp jibergenin moyyndaydy. Alayda, uaqyt ozghanda úrshyqsha iyirip әkelip alyp úrghany kóniline sekem salghanyn joqqa shygharmaq emes. Buyn-buynyna myn-san iyneler qadalyp, tynys joly bitele, dem alysynyng auyrlay bastaghany jaqsylyqtyng nyshany emes edi. Sony týsingende kýndiz-týni teledidardan qaqsap jatqan «koviyd» degen pәlening múny da ainalyp ótpegenine senuge bolatyn.

Tynys aluy mýldem auyrlap, iyis sezinuden qalghan shamada «jedel jәrdem» shaqyrtqan. Yrghalyp-jyrghalyp jetken aq halattylar... su ótkizbes sulyqqa keletin sudyrlaq jamylghygha túmshalanghandar, «әi-shәigha» qaratpastan auruhanagha qaray ala jónelsin.

Ala jónelgeni bir basqa, qabyldau bólmesinde qarausyz әri eshkimge kereksiz kýide úzaghyraq jatyp qalghany janyna qatty batqan-dy. Aynalasy tolghan ózi siyaqty syrqattar edi. «Oy, Allam-ay!» «Óldim-au!..» «Shybyn janymdy qiya gór, Jaratqan iyem!» - degen jalbarynystar qúlaghyn sarsytyp bitken. Ynqyl-synqyl sonyn osynday sarnaumen túnshyqtyrsa jandary jadyrap qalatynday kórinip kim bolsa da jalbarynudan jalyqpaghan. Olargha ashulana da almaytyn edi. Árkimning óz jany ózine qymbat. Al, qymbatqa qol súghugha eshkimge ókilettilik berilmegeni beseneden belgili. Olay bolsa, nege de shydap baqqany dúrys.

Shydady da. Tipti, aua jetpey túnshyqqan shamada da qynq etpedi. Áyteuir, bir mezette, esinen tanyp qalsa kerek, shyr-shyr etken qyz balanyng dauysynan kózin ashqanda sýiretpening ýstinde yrghatylyp kele jatqanyn bildi.

Úzaq yrghatylmady, osynau bólmedegi eng qúrymaghanda tósek japqyshtan júrday eski bóstekting ýstine sylq etkende úshyp ketpekke oqtalghan janyn qayyryp alghanyna quandy.

IYә, myna jerge osylay tap bolghan-dy.

- Tәubә, tәubә, - dedi sol sәtti esine alghanda balalaryn oilay, - Meni ajaldan alyp qalghan senderding kóz jastaryn, ainalayyndarym!

Búl joly ýni syrtqa shyqpady. Tek, ynyrsyghan bir dybys kókireginen lyqsyp ketti.

Sony ózinshe týsindi me, әlgindegi belgisiz dauys iyesi qaytadan ýn qosty:

- Adamnyng adamzatqa jasaghan eng ýlken qiyanaty osy auru shyghar, shyraghym. Tiri jýrsender bilip jýrgeysinder, ólsender laghnettering solargha!

Dauys iyesi kim? Ol neni túspaldap jatyr? Týsiner shama tappady.

Anau adam taghy sóz saptady:

- Biz jasaryn jasaghan, asaryn asaghan kәri sýiektermiz ghoy, myna dýniyeni qimasaq ta ana dýniyege qapysyz attanarymyz sózsiz. Ertenimiz joghalmasyn, bala tabar sender, at ústar úrpaq aman bolghaysyndar!

«Men endi bala tauyp jarytpaspyn. Áytkenmen, niyetinizge rahmet!»

Taghy da ishinen aitty. Ayqaylasa da bolatyn edi. Alayda, ysqyshyn qayda qaldyrghany beymәlim sybyzghy kónili azdy qanaghat tútqan.

Beytanys múnymen shektelmedi. Bólmedegi ýnsizdik әbden mezi etkendey, saldarynan sóilep qalghysy kelgendey oiyn әri qaray jalghady:

- Syrbaz dýniyede syzylyp sóileuge әuestengen bizding buyn toq-toqty qabyldamaghan kýiinde óter me edi qayter edi, eger tomyrtqalap sorpa ishudi qanaghat tútudan jazbasaq? Joq, óite qalsaq kýndeliktimizden qúr qalady ekenbiz. Ony tәuelsizdik alghannan bergi jerde әbden úghyndyq. Óitkeni, ertegiden jalyqtyq. Bayaghyda, ózim de sol salanyng sýiegin mýjidim ghoy, býtin bir partiyanyng ertegisining әuenimen laghatynbyz, endi jalghyz-jarymdynyng әuselesimen әrli-berlige kósilemiz. Toqeterinde toqtaghan túsymyzdy angharmadyq. IYә-iyә, biz toqtap qalghanbyz. Oghan, myna syrqat әbden kózimizdi jetkizdi.

Botagóz kýshtene moyynyn búryp, kóz qiyghyn tastaghanda kereuetinen túra, birdenelerdi qobyrsytyp jatqan jasamys әieldi kórdi. Týrine qarasang jetpisting manayyn ainalsoqtap qalghan jan da, qimyl-qozghalysyna qarasang әbjil. Shashyn búrynghynyng әielderining sәnimen tóbesine týiip qoyghan. Kiyim ýlgisi de qatyp qalghan súrghylt yubka men óniri toqylghan sarghysh tartqan keudeshe.

- Shyraghym, dәrigerler әlginde aityp ketken – meni býgin basqa palatagha auystyrmaqshy eken. Mýmkin, mýldem shygharyp ta qalar. Endeshe, jazylghanym. Saghan da sony tiledim, - dedi ol osy qalpynda basyn kekjiyte, tanauyn kóterinkirey, erinin shýiire sóilep.

Múnymen de toqtamady:

- Adam men adam birimen biri adamsha sóilese almasa keudesinde jany, bolmysynda sanasy barynan ne qayyr? Mine, jatyr ghoy talayy, sandyraghy bolghanymen saryuayymy tilin túsaudan bosatpay. Búlargha ne dey alasyn? Jón aitqanynmen tyndar qúlaq tabylsa jaqsy. Olar ólimnen qorqady. Uayymsyz kýnderde isterlerin istep alyp, endi sonyng salmaghynan janshylyp qalghan sorlylar kilen. Solay, shyraghym! Sen de osynda kelgeli «balam, balam» deysin. Soghan qaraghanda bayyng joq-au, tәrizi? Ony eng qúrysa bir ret te esine almadyn. Balalardy kýlge aunap tapqan joqsyn, endeshe, qúday ony kóp kórgen shyghar. Eshtene etpeydi. Ómir boyy baysyz ótken biz de jýrmiz ghoy seldiresek te sereyip qalmay.

Aduyndy әielding sóz saptasy qyzyq. Súp-súr óninde ómirge ashynysyn jasyra almaghan adamnyng pishini saqtalghan.

Ol arbagha otyryp úzay bergende de sóilep bara jatty:

- Myna aurudan ólgender jer betindegi adamzat ashqaraqtyghynyng qúrbandary dep bilinder. Osyny jadylarynnan shygharmandar. Jasasyn odyrannan omaqaspaghandar!

Esuas ortada esi auysqandar kóp bolatynyn dәleldegendey barq etkenimen artyna búrylyp qaramady.

Biraq, kózden ketse de kónilden ketpedi. «Balalardy kýlge aunap tapqan joqsyn, endeshe, qúday ony kóp kórgen shyghar». Qúlaq týbinen yzyn-yzyng etedi. Qay sózin alsang da tamyrynan shyndyq shymyrlaydy. Ajdaha aurudy, odan keler ajaldy qaperge ilmes shymyrlyghy basym.

«Balalardy kýlge aunap tapqan joqsyn, endeshe, qúday ony kóp kórgen shyghar». IYә, ýstinen dóp týsti, qúday ony kóp kórdi.

Kóp kórgeninen de, basqanyng enshisine búiyrta saldy. Bir qyzyghy, dәl sol mezgilde Botagóz qyzghanyshtyng qyzyl iytin shәuildetpedi, qimastyqtyng qymyranyn jәne iritpedi, bәrin tilsiz qabyldap, yn-shynsyz shygharyp saldy. Qatty sýigeninen shyghar, qayda da baqytty bolsyn degen izgi niyetinen bolar. Qazir ol basqa shanyraqtyng otaghasysy. Búlardy bәlkim oilar, bәlkim oilamas, әiteuir qauqiyp tiri jýrse sol olja. Qansha aitqanmen tósine alghash salmaghyn salghan qymbattysy, qos qúlynynyng әkesi ghoy. Alysta bolsa da әudemge aibar ekeni naq.

Oghan da onnyng ýstinde jyl jyljypty. Ótip bara jatqan ómir desenshi...

Júmbaq әiel ketkennen keyin bólmege qaytadan tynyshtyq ornady. Tek, apparat solyghy ghana ysqyshyn tartady.

Áli kýnge tiri jatqany osy apparattyng kómeginen ekeni shýbәsiz. Áytpese, ókpening seksen alty payyzy zaqymdanghan jannyng jaryq dýniyeni tastap ketpeui mýldem qisyngha syimas jaghday-dy.

Seksen alty payyzdy qaydan aldy?

Bólmege әkelgennen keyin tynys alu apparatyna jalghap, onyng ýstine tamyrdan súiyqtyq jibergennen keyin sýiretpemen arnayy oryngha jetkize taghy da tekseriske salghan. Nәtiyjesinde, ózderinshe bolyp, ara-arasynda әldenege kýlip otyrghan apparattaghy eki qyz sap tyiylyp, artynsha sybyrlasa qaldy.

- Kapes pe? – dedi biri enkeygen qalpy ekrangha ýnile bere, Botagózge týsiniksiz tilde birdeneler aityp.

- Ázirge kapesten sәl de bolsa aulaqtau. Biraq, jaghdayy auyr, - Ekinshisi basyn shayqady, - Mýmkin erten, mýmkin býrsigýni...

Jany týrshikti. «Mýmkin erten, mýmkin býrsigýni...» deydi. Jaghyna jylan júmyrtqalaghyrdyng ózinshe yzghan joramalynyng týrin! «Ómir - júmbaq, ólim – aityp auyz jighansha» ekenin qaperge almaydy. Búl emes, mýmkin ózi tyrapay asar, anau qúrylghysynyng týimesin basam dep otyrghanynda. Bәri mýmkin ghoy...

Ekeuding múnymen isi joq, әngimelerin jalghastyryp әketken.

- Sen bilesing be, koronovirusyn taratyp jibergen Qytayyng karantinnen shyghypty ghoy. Endeshe, osyng olardyng oiyny emes pe eken?

- Birdene bolsa Qytaydy kýstәnalap shygha kelemiz. Negizinen, internetten oqyghanmyn, búl Masondardyng qandy josparynyng nәtiyjesi deydi ghoy bir bilgishter. Olar jer betindegi adamdardyng basym bóligin óltirip, aqyrynda ózderi sonsyn ózderine tәueldi qúl-qútandardy ghana qaldyrmaq degen sóz bar. Ras ta shyghar.

- Mýmkin... Áytkenmen, ne istese de bizding kózimiz ketkennen keyin istese eken.

- Pәli! Mynauyng «men ketkennen keyin dýniyeni jalyn sharpysa da bәribir» degen pighylyng ba? Oghan balan, nemereng kýietinin oilamadyng ba?

- Eshteneni kórmey, kórmegennen keyin uayymnan júrday bolyp janym auyrmay jatam da.

«Mynau ne ottap otyr-ey?»

Bar kórseter qayraty osyghan jetti.

Orynynan atyp túryp anau ekeuin jerden alyp, jerge salmaqqa niyettengen. Alayda, qozghalar quattyng kemshindigi esine týskende keudesin qyjylmen aptap shekteldi. Beu-beu jalghan, beu jalghan desenshi...

Mynau jalghan eshkimge opa bermegen. Keybireuler «baymyn, baqyttymyn» dep kýpsinetin shyghar. Shyntuaytynda, sol baylyqtan tútam almay ketedi ghoy óle qalsa. Endeshe nesine isinip-kebedi? Kebinge oranghanda «baqyt» degeni kór suyqtyghynan qorghay ma? Qorghamaq túrmaq «jatqanynnan túrma» degen pighylmen topyraq tastaghandardyng isin quattap túratyny qyzyq endi. Oi-oy, sappas dýniye-ay! Sappastyghynnan ghoy aqyldymyn degen adamnyng sayqaldyghyna boylamaytyny, syryndy ala almaytyny. Sóitse de seni jaqsy kóretini shýbәsiz. Bәlkim, arzangha aldanghanynan, bәlkim...

Tu-u, sayqal oiy taghy qayda bastady? Tipti tausylatyn týri kórinbeydi. Ana tústan da, myna tústan da qaqshan-qaqshang etedi.

Áne, bólme esigi qayta ashyldy. Qaudyrlaq kiygen bir-eki dәriger eken. Bar jaqsylyghy - sýiretkenderi joq. Endeshe, shyghyn da joq degen sóz.

Dәrigerler eshqayda búrylmastan beri qaray tartty. Botagózge bettegenderi anyq.

- Sizge arnayy myna dәrini әkeldik, qabyldaghanynyz jón.

Múnyng auyzynan týtiksheni shygharyp ornyna dәrini tyqpalady. «Ishpeymin. Keregi joq» dep qarsylyq tanytugha múrsha bermedi.

Sonsyn qalam úsynyp, aldyna qaghaz qoydy.

- Búl arnauly rúqsatpen bólinetin dәri. Sondyqtan alghanynyzdy rastap myna jerge qol qoyyp jiberseniz dúrys bolar edi?

Taghy da sanaspady. Ekeuley demep әldene jazylghan qaghazdyng bir túsyna qolyn qoyghyzdy.

- Uayymdamanyz, bәri jaqsy bolady, - dedi sonsyn salmaqty týrde.

Shynynda dәrigerler shyghyp ketkennen keyin Botagóz ózin jenil sezingendey әserge bólendi. Keudesi ashylyp, tynys aluy jenildep, kәdimgi sau qalpyndaghyday beymaral kýige kenelgeni keremet.

Tek, týn ortasynda shoshyp oyanghany belgili.

Týs kóripti. Týsinde anasymen qauyshypty. Alystan búldyray taqalyp, dәl aldyna kelgende ajaryn anyqtatqan sheshesi meyirim shuaghyna bólemekke qúshaghyn ashqan eken deydi. Bәz-bayaghy qalpynda, bәz-bayaghy analyq mahabbatymen erkeletkisi keletin synayy bar.

Alghashynda tartynshaqtaghanymen artynan Botagózding de eligip ala jónelgeni qyzyq endi. Ana qúshaghyna qúlap, sodan bosamaugha yntyqqan balalyq kónilmen arsalan-arsalang etedi.

Joq, sheshesi birden qúshaghyna almady, búl jaqyndaghanda jalt búrylyp, typ-typ basqan qalpy úzay berdi. Jay úzamady, qyzynan sonynan erudi ótingendey artyna qaray-qaray kete bardy.

Botagóz shydamady. «Men... men senen qalmaymyn!» - dedi alasúra. Sonsyn ýstine jamylghan jamylghyny sonadaygha laqtyryp tastap, anasynyng sonynan túra jýgirdi. Alqynar synayy bayqalmaydy. Keyingi kýnderde qinaghan aurudyng izi bilinse-shi...

Oyanghanynda astan-kesteng dýniyege tap boldy.

Keudesin qysqan kýsh erkindik alghangha úqsaydy. Shengelin bosatsa kәni.

On-solyn aiyrar emes.

Qalyng túmangha maltyghyp qalghanday.

Odan shyghugha qayran tappay jәne dal.

Myiy shamyrqanghanymen tәni qozghalysty jaratpaydy.

Sanasy solq etti.

«Ajal aityp kelmeydi eken ghoy, - dedi tanyrqaghan synayda.

Ishinen aitty. Syrtqa shygharugha shamasy jetpegen.

Qyryqtan asqanda kózi jetken jalghyz aqiqaty osy ghana bolatyn.

«Ólgim kelmeydi, qútqaryndarshy!» - dedi erini dir-dir ete.

Aynalasynan estir qúlaq tabylmaghany ókinishti.

Aurular óz ajaldarymen arpalysyp jatqan edi.

Ayday әlem qaraqoshqyldyqtyng qúshaghyna kirige bastaghan...

Tóken Áljantegi

Abai.kz

1 pikir