Jeksenbi, 26 Mausym 2022
Janalyqtar 3024 0 pikir 2 Mamyr, 2012 saghat 10:07

Quandyq Shamahayúly. «Gazetpen shybyndy ghana emes, sheneunikti de úryp qúlatugha bolady»

Mamyrdyng 3-i Dýniyejýzi baspasóz bostandyghy kýni. Búl kýni әlem jurnalistikasynyng tarihynda týrli elde ýlken ózgeristerge bastau bolghan baspasózding aiyryqsha bir janry turaly sóz etudi jón kórdik. Sol ýshin Batys jurnalisterining arasynda qanatty sózge ainalghan bir tәmsildi taqyrypqa shyghardyq. Ony tyrnaqshagha aluymyzdyng reti de sondyqtan. Mening sózim emes, maqal-mәtelge ainalghan kópting danalyq oiy degenim ghoy.

AQSh  memlekettik  depertamentinin  shaqyruymen  osy  elge  2001  jyly  barghanymyzda  «Vashington  post»  gazeti  ghimaratyn  aralaudyn  da  sәti  týsken  edi.  Ghimarattyn  kire  berisinin    qabyrghasyn  týgeldey  derlik  alyp  jatqan  gazettin  bir  sanynyng sureti  bar.  Syrttay  qaraghanda  gazettin  әdettegi  bir  sany. Onyn  әlde  bir  dataly  mereytoygha,  tarihi  merekege,  sәn-saltanatqa  esh  qatysy  joq.

Mamyrdyng 3-i Dýniyejýzi baspasóz bostandyghy kýni. Búl kýni әlem jurnalistikasynyng tarihynda týrli elde ýlken ózgeristerge bastau bolghan baspasózding aiyryqsha bir janry turaly sóz etudi jón kórdik. Sol ýshin Batys jurnalisterining arasynda qanatty sózge ainalghan bir tәmsildi taqyrypqa shyghardyq. Ony tyrnaqshagha aluymyzdyng reti de sondyqtan. Mening sózim emes, maqal-mәtelge ainalghan kópting danalyq oiy degenim ghoy.

AQSh  memlekettik  depertamentinin  shaqyruymen  osy  elge  2001  jyly  barghanymyzda  «Vashington  post»  gazeti  ghimaratyn  aralaudyn  da  sәti  týsken  edi.  Ghimarattyn  kire  berisinin    qabyrghasyn  týgeldey  derlik  alyp  jatqan  gazettin  bir  sanynyng sureti  bar.  Syrttay  qaraghanda  gazettin  әdettegi  bir  sany. Onyn  әlde  bir  dataly  mereytoygha,  tarihi  merekege,  sәn-saltanatqa  esh  qatysy  joq.

Sebebin  súraghanymyzda  «Vashington  post»  gazetinin  bilim  beru  jónindegi  ýilestirushisi  Ayvonn  Lemb  hanym  bylay  dep  týsindirdi: «Búl  san  tek  bizdin  ghana  emes  әlem  jurnalistikasynyn  tarihyndaghy  iri  oqighagha  baylanysty  bolghandyqtan  osylay  ornalastyrylghan.  1970-jyldary  AQSh  Preziydenti  Richard  Nikson  oppozisiyalyq  kýshterdin  qyzmetin  qúpiya  tyndaushy  qúraldyn  kómegi  arqyly  barlap  kelgendigi  әshkerelenip, sonyn  saldarynan  otstavkagha  ketken  edi. Ony  әshkereleushiler  jurnalister  bolatyn. Keyin  búl  oqigha  jurnalistika  tarihynda  altyn  әrippen  jazyldy.  Sebebi,  dәl  osy  kezden  bastap  jurnalistika  syndy  qúdiretti  qarudyn  qúrama  shtattyn  Preziydentin  de  taqtan  taydyra  alatynyn  adamdar  sezingen  edi».

«Vashington  post»  gazeti  Preziydent  Richard  Niksonnyn  ornynan  alynghany  jayyndaghy  reportaj  jariyalanghan  atalmysh  sandy    qasterleulerinin  sebebi  jogharydaghyday. Rasynda, gazet  qyzmetkerleri  Preziydenttin  barlau  tәsilderin  qoldanugha  deyin  barghan  las  әreketin  zerttep  anyqtaumen  qatar,  búljymaytyn  derektermen  dәleldey  alghan. Osylaysha,  AQSh-ta  atalmysh  gazet  jurnalistik  zertteudin  әkesi  retinde  tarihta qaldy.

Jurnalistik  zertteu - jurnalisterdin  osal  jandar  emes  ekendikterin  dýiim  júrtqa  kórsetip  berdi. Olar  jurnalisterding maqala  jazyp  qana  tynysh  jýretin  qatardaghy  qarapayym  jandar  emes,  qajet kezde  kәsibi  barlaushylardan  da  qalyspay  aqparat  taba  alatyn,  jedel  júmys  isteudi  biletin  alghyr  da batyl  adamdar  ekendikterin  әigiledi. Adamdar  ortasynda  sonday  iygi  úghym  qalyptasyp  ýlgerdi  de. Sondyqtan,  amerikandyq  jurnalisterdin  arasynda  «Ortalyq  barlau  basqarmasynan  búryn  bilip  alu  ýshin»  degen  úran  ispetti  qanatty  sóz  taghy da payda  bolghan.

Amerikada  búdan  búryn  da  sәtti  jasalghan  jurnalistik  zertteuler  boldy.  Biraq,  onyn  bәri  el  Preziydentin  taqtan  taydyratynday  dengeyge  jete  alghan  joq. Dәl  osynday  mysal ózge  elderdin  jurnalistikasynda  búryn bolmaghan edi. Bizde «jurnalistik zertteu», al, Batys әleminde «is kesu jurnalistikasy» atalatyn múnday janrmen shúghyldanghan jurnalister keyin halyq aldynda abyroygha bólengen mysaldar óte kóp.

Europa iz kesu jurnalistikasynyng kórnekti ókili retinde nemis publisiysi Gunter Valiraf atalady. Ol nemis qoghamynyng irip-shiruine negiz bolghan zansyzdyqtaryn, azamattardyng bostandyghyna keltirilgen núqsandardy ashyq aiqyn kórsetip, iz kesu jurnalistikagha tәn kóptegen tandauly tuyndylarymen ataqqa shyqqan has talanttardyng biri boldy.

1980-90 jyldary Latyn Amerikasynda әskery rejim qúlatylyp, ókimet biyligin býkilhalyqtyq saylauda jenip shyqqan qayratkerler qoldaryna alghan song iz kesu jurnalistikasy damugha bet alghan. Demokratiyalyq qozghalystyng tasasynda ýkimettik sheneunikterding jemqorlyqtary men últtyq baylyqty talan-tarajygha salu sekildi kólenkeli kórinister payda bolghan.

Braziliyanyng «Journal de Brasil» gazeti 1991 jyldan bastap, memlekettik joghary lauazymdy túlghalardyng qyzmet babyn asyra paydalanu oqighalaryn, qoghamgha keltirgen zardaptaryn әshkereleu nauqanyn óristetken. Atalmysh gazetting tilshisi M.Rosha Qarjy-ekonomika ministrligining kompiuter jýiesindegi aqparatyna enip, әleumettik әlsiz toptargha arnalyp, bólingen aqshanyng preziydent F.Kollordyng qayyn júrtyna berilip, talan-tarjygha salynghanyn әshkerelegen. Onyng syrtynda el basqaryp otyrghan preziydentting zansyz qarjy isterin, iri kólemde para alghandyghyn taghy әigilep bergen. «Veja» aptalyq jurnaly preziydentke qatysty paraqorlyqty әshkereleu nauqanyn jalghastyryp, aqyry ony memleketting eng biyik lauazymynan týsirip tynghan.

El basqarghan joghary lauazym iyelerining bylyq-shylyghyn әshkereleu Latyn Amerikasynyng ózge elderinde de jalghasyn tapqan. Panamanyng «La Pressa»  gazetining bas redaktory G. Gorrity izge týsip zertteuding arqasynda elding preziydenti Peres Valladaresting kolumbiyalyq eskirtki saudagerlerimen baylanysy barlyghyn әshkerelep, onyng memleket bankileri arqyly qyruar las aqshany «juugha» kómekteskenin, onyng aqysyna saylaualdy nauqanyn qarjylandyrugha qarajat alghanyn әshkerelegen. Argentinanyng «Pagina-12» gazetining sholushysy H. Verbisky el preziydenti K. Menemning zansyz qarjylyq әreketterin  әshkerelep, shu kótergen.

Álem jurnalistikasy ýshin 1970 jyldar jurnalistik zertteuding shyngha jetken altyn kezeni bolyp esepteledi. Oghan sebep, jogharyda aitqanymyzday, «Vashington post» gazeti tilshilerining preziydent R. Niksonnyng oppozisiya ókilderi ornalasqan qonaq ýide astyrtyn tyndau qúraldaryn ornalastyrghan barlaushylyq әreketin әshkerelegeni, ony sonau biyik mansabynan aiyrghandyghy.

1980 jyldardan bastap Shyghys Europa, Latyn Amerikasy, Aziya elderining mass-media jýiesinde jurnalistik zertteu birshama qarqyndy damu ýrdisi bayqaldy. Polishadaghy baspasóz bostandyghynyng ózge sosialistik eldermen salystyrghanda birshama kendigi kezinde onda jurnalistik zertteudi erkin jýrgizuge mýmkindik berdi. Nәtiyjesinde, «Solidarnosti» qozghalysy qúrylyp, eldegi biylikti týbirimen auystyrugha deyin bardy. Jýre-kele múnyng aqyry kýlli sosialistik jýiening bayansyz ekendigine әlemning kózin jetkizdi. Shyghys Europa elderinde demokratiyalyq janarudyng jana dәuiri bastaldy.  1985 jyly bastalghan qayta qúru kenestik baspasózge jana lep әkeldi de, qoghamdaghy bylyq-shylyqty ashugha, jurnalistik zertteuler jýrgizip, onyng jariyalatugha qolayly mýmkindik tudy. Onyng sony 70 jyldan astam uaqyt dara biylik qúrghan kompartiyanyng tarauymen, kenes odaghynyng ydyrauymen ayaqtaldy.

Sekseninshi jyldardyng ayaghynda Mongholiyanyng sol kezdegi ortalyq basylymy «Ýnen» gazeti el ómirindegi kelensizdikter men sybaylastyqty, biylik basyndaghylardyng jemqorlyqtaryn, jershildikke bólinushiligin, sot, qúqyq qorghau oryndaryndaghy bylyqtardyng kóbeygenin sonyng saldarynan memlekettik jәne últtyq mýddege núqsan kelip otyrghanyn syngha alghan jurnalistik zertteulerdi kóp jariyalady. Ásirese, әigili satirik J. Baramsaydyng jazghan toptama zertteuleri el arasynda dýmpu tudyrdy, halyqty mýlgigen úiqydan oyatyp, sosializmning salghyrttyghynan aryluyna kómektesti. Halyqtyng sayasy belsendilikteri kýrt artty. 1989 jyldyng sonynda el jastarynyng bastamasymen qúrylghan Mongholiyanyng demokratiyalyq odaghy 1990 jyly nauryzda beybit týrde ótkizgen sayasy kýresting nәtiyjesinde memleketti alpys jylday uaqyt biylep-tóstegen sayasiburo men bir partiyalyq ókimet tolyq qúramymen otstavkagha ketti. Osylaysha, eldegi sayasy jýiening tolyqtay janaryp, demokratiyalyq jolgha týsuining alghyshartyn jurnalistik zertteudi sheber jýrgizgen qalamgerler men baspasóz jasady. Búl Aziyadaghy damushy postsosialistik elderding arasyndaghy alghashqy demokratiyalyq jenis bolatyn.

Álem elderinde múnday ýrdister әli jalghasyp keledi. 2000 jyly Filippin elining bir top jurnalistik zertteushileri preziydent Jozef Estradanyng jemqorlyghyn әshkerelep, ony merziminen búryn taqtan taydyrghan bolatyn. Elding jurnalistik zertteu ortalyghynyng diyrektory Sheyla Koronelanyng basqarghan jurnalisteri preziydent J. Estradanyng qúpiya dәulet-qazynasyn segiz ay boyy zertteulerining nәtiyjesinde gazette sikl reportajdary jariyalanghan. Preziydentke qarsy qozghalghan sot isining basty negizdemesi, dәiekti deregi - osy reportajdar bolghan. Múny preziydentti taqtan taydyrghan  Aziyadaghy  alghashqy jurnalistik zertteu dep ataugha tolyq negiz bar.

Búdan sәl búryn ondaghan jyldar boyy biylik qúrghan diktator general Suhortony ketirgen qozghalys Aziyada oryn alghanymen oghan jurnalisterding tek janama týrde ghana әseri  bolghan edi. Al, Filipinning jayy basqasha edi. Sondyqtan da, әlemdegi bedeldi jurnaldardyng biri «Asia week» Sh. Koronelany «Aziyadaghy jemqorlyqpen kýresushi iri túlgha»  - dep ataghan.  Jurnalistik zertteuding Aziyada keng etek jaya bastaghanyn jogharydaghy mysaldardan kóruge bolady.

Braziliyanyng «Jornel de Braziyl» basylymy 1991 jyldan beri memleket pen ýkimetting joghary lauazymdy túlghalarynyng biylikti asyra paydalanu әreketterin әshkereleu nauqanyn bastaghan. Jurnalist M. Rosha elding ekonomika ministrligining aqparattyq qoryna kompiuterlik jýie arqyly enip, әleumettik qorghaudy qajet etetin tómengi toptargha arnalghan aqshany preziydent F. Kollordyng qayyn júrtyna taratylghanyn әshkerelegen. Sonymen qatar preziydentting ózge de paraqorlyqqa qatysty isterin tapqan. Osylay bastalghan isti «Veja» aptalyq jurnaly sәtti jalghastyryp, F. Kollordy biylik basynan taydyrugha tikeley yqpal etken. Búl Latyn Amerikasy elderi jurnalistikasy ýshin búryn bolmaghan iri jetistik bolatyn.

Qazaqstanda  jurnalistik zertteuding negizi endi ghana qalanyp kele jatqanymen aldaghy uaqytta qarqyndy damuyna qúqyqtyq, әleumettik-ekonomikalyq, sayasy ahual qalyptasyp keledi deuge bolady.

«Abay-aqparat»

0 pikir