Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Janalyqtar 3412 0 pikir 2 Mamyr, 2012 saghat 09:06

Qajyghúmar Shabdanúly. Ashylghan qúpiya (jalghasy)

TÓRTINShI BÓLIM

 

AShYLGhAN QÚPIYa

I

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Ile aimaghynyng azat bolghan habary bizge qantardyng songhy kezinde jetti de, onda bolghan soghys qaharmandarynyng shabyty aqpan sonynda Ýrimjini ýiirdi:

- «Nylqydan Ákbar batyr bastaghan partizandyq әreket kýsheye-kýsheye, Gomindan armiyasyn әr audannan qua soqqylap, tamtyghyn Qúljagha týsirgen eken. Tas jol qatynasa Talqy kezeninen buylghandyqtan, Qúljadaghy kýshti jolbarystar óz auyzdaryna tamaq jetistire almay jatqanda, qaljauray jetken búl silimtik shiye-bórilerine nesin bermek, talandar depti Qúljany. Olar tap bergende halyqtyng qaharly tasy jauyp, jókesi jatqan Ayranbaqtyng ózine qayta quyp tyghypty».

- «Ilening bar audanyndaghy halqy birlesip, jaularyn Ayranbaqqa qamap, ashyqtyrypty da, olardyng sklattarynda qalghan óz oqtaryn ózderine jegip, kókesin tanytypty. Kókesin kóp tanytqannyng biri - Rizuangýl atty qúljalyq jap-jas qyz eken».

- «Qorshaudy búzbaq bolyp qoparyla shyqqandaryna óz pulemottarynan oq asatyp-asatyp jiberedi eken de: al, jatyndar meymandar!- dep kýlisedi eken halyq. - Eshkim toygha shaqyrmay, múnshalyq topyrlap basatyn netken beybas qúda edinder?... Qúiryqtaryna qonys taptyrmay qoqandatqan osy endering ghoy, endi tynyshtalarsyndar!»

TÓRTINShI BÓLIM

 

AShYLGhAN QÚPIYa

I

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Ile aimaghynyng azat bolghan habary bizge qantardyng songhy kezinde jetti de, onda bolghan soghys qaharmandarynyng shabyty aqpan sonynda Ýrimjini ýiirdi:

- «Nylqydan Ákbar batyr bastaghan partizandyq әreket kýsheye-kýsheye, Gomindan armiyasyn әr audannan qua soqqylap, tamtyghyn Qúljagha týsirgen eken. Tas jol qatynasa Talqy kezeninen buylghandyqtan, Qúljadaghy kýshti jolbarystar óz auyzdaryna tamaq jetistire almay jatqanda, qaljauray jetken búl silimtik shiye-bórilerine nesin bermek, talandar depti Qúljany. Olar tap bergende halyqtyng qaharly tasy jauyp, jókesi jatqan Ayranbaqtyng ózine qayta quyp tyghypty».

- «Ilening bar audanyndaghy halqy birlesip, jaularyn Ayranbaqqa qamap, ashyqtyrypty da, olardyng sklattarynda qalghan óz oqtaryn ózderine jegip, kókesin tanytypty. Kókesin kóp tanytqannyng biri - Rizuangýl atty qúljalyq jap-jas qyz eken».

- «Qorshaudy búzbaq bolyp qoparyla shyqqandaryna óz pulemottarynan oq asatyp-asatyp jiberedi eken de: al, jatyndar meymandar!- dep kýlisedi eken halyq. - Eshkim toygha shaqyrmay, múnshalyq topyrlap basatyn netken beybas qúda edinder?... Qúiryqtaryna qonys taptyrmay qoqandatqan osy endering ghoy, endi tynyshtalarsyndar!»

- «Art jaqtarynan keletin kýsh-kómekten júrday bolghan Gomindan armiyasy Ayranbaqtan aspangha qarap úludy ghana kәsip etipti. Ýrimjidegi Jushaulyang olargha aeroplannan azyq-týlik tastatady eken. Onysyn da ózderine búiyrtpay kózderin baqyraytyn qoyyp, halyq qaghyp әketedi eken».

- «Ileden qan ishuge ghana barghan Gomindan Ayranbaqtan bólinip-bólinip qashugha ghana jol «tauypty» aqyrynda. Ol jol - aram qandary qalany bylghamauy ýshin, halyq әdeyi bergen «jol» eken, kezennen tosyp, kenirdekterin qiya bergen song kópshiligi qúraldaryn tastap qol kótere shyghypty!»

Iledegi jenisting búl habaryn Ýrimjide biz qúlpyrtyp, ýgitting kýshti qúralyna ainaldyra qoydyq ta, qatarymyzdy keneyte, nyghayta týstik. Bar azuyn aqsityp, bar túyaghyn sapsita ashyp alghan Gomindan kertartpashylary týgi qyrylyp jalanash qalghan týlkiligine de basa týsti. - «Hal súrau» men «kenshilik» jónindegi ashyq ýgitin ýdetip, astyrtyn tynshylaryn kóbeytti.

Biz onysyn basyp tizgindeu qyzmetine kóshtik.

Ár orynnan, әr kәsipten órmeley shyqqan «qúlaq» pen «túmsyqtardyn» әrqaysysyna sol óz oryndarynan birneshelep baqylaushy qoyyldy. Olar qaysy «ittin» kimdi timiskeleytinin, nening iyisin sezgenin barlaydy; keybir kýmәndi-kýngirt kóringen adamdardy aiqyndaydy. Birer tynshy úiym jayymyzdan derek taba qalsa, onyng ýnin dereu óshiru qamyna kirisedi. «Ýkimet jaghy qanshalyq habarsyz bolsa, der kezinde qúraldanuymyz da sonshalyq onaygha týsetinin» bәri de úqty.

Kóterilisting belgilengen uaqyty jaqyndaghan sayyn Ýrimji kóshesinde tynshylar men osylay andysushylar tizbegi kóbeye týsti. Jeksenbi kýnderi ýkimet tynshylarynyng әrqaysysy óz baqylauyna alghan «dosynyn» izin bagha shyghady da, biz jaqtan onyng izin bagha birnesheu shyghady. Búl birnesheuding bireuin baqylap jýrgen taghy bir tynshy týse qalady olardyng sonyna. Búl tynshynyng sonynda jәne birnesheu bar da, olardyng sonyna taghy bir tynshy kele jatady...

Sayasy jaghday tudyrghan osy úzyn shúbyryndydaghy «birnesheuler» keyde artyndaghy tynshygha estirte atysyp-qaghysyp, ózara «qaljyndasa» jýredi; ol tynshygha tanylmaytyndary «qaljyndasady» búl kezde:

- Ei, ish býien ekensin, ә, sen?!

- Shpion ekenimdi qaydan bildin?!

- Dәmelengen itshe sonymnan qalmay qoydyng ghoy?... Dәretke әli otyrmaymyn, auzyna menen eshnәrse týse qoymaydy, ket, joghal!

- Shpion  degen it emes, jigitim, saqshy qyzmetkeri ghoy ... qys!

- Men qyspay, miyng bolsa, sening qysqanyng jón. Itting de jaqsysy bolady. Toyghyzghangha tughan elin satatyn itten jaman it joq. Halyq múnday itterding terisin sypyryp jatqanyn әli kýnge estimey jýrgen netken kereng it edin!

- Ajalynnan búryn ólging kelmese, qúiryghyndy endi qysa qoyghanyng jón,- dep taghy biri qadalady oghan, - sen siyaqty bir itting qojayynynyng dәrethanasyna túmsyghy shanshylyp ólgenin de estimeding be!...

Osynday ójet eskertulerden synyp, juasyp qalghan tynshylardy da kórip jýrdim. Múndaylar suyqqa úshyrap, shaghudan qalghan jylan siyaqty. Jiyrylyp qana, men-zeng iyrelendeytin boldy.

Sonyma kóp týsip, saqtyqqa әdettendirip qoyghan Kәmen, sonau kýngi soqqydan song art jaghymnan kórinbey jýr edi. Osy bir aptadan beri qyrma saqaldy qyrqyljyng úighyr jigit artymnan eki-ýsh ret kórinip qaldy. Kiyimmin auystyrghysh eken. Alghashynda sary kiyimmen, qúlaqshynyn keptey kiyip, anda-sanda bir kezdesetin kóshe tanys, kók kiyimmen de, súr, qonyr, qara kiyimdermen de eretin boldy. Qanshalyq qúbylsa da bas kiyimi milyghyna keptele jýretindiginen taz ekeni bayqalady. Sol belgilerimen súrastyra jýrip, bir liniyadaghy shpion tobynyng bastyghy - Abdyghúpyr ekenin, búryn kóbinese qalanyng ontýstik qaqpa syrty rayonyn timiskileytinin estidim. Múny baqylaushy úighyr jigitterding mәlimeti ile-shala Yusuf Qasym arqyly jetip, Abdyghúpyrdy týsindirdi maghan.

Ótken jeksenbi kýni týsten keyin Kәmen «mәdeniyet klubynyn» janyndaghy «qaranghy bazar» dep atalghan tar kóshening auzynda túryp, Abdyghúpyrdy ymdap shaqyrypty. «Tórt kóshe» jaqtan kele jatqan meni oghan núsqap kórsetipti de, birsypyra sózben kýbirlep tanystyrypty. Baqylaushylar Kәmenning kýbirinen: «aty Bighabil» degen sózin ghana estigen eken. Men jaqyndaghanda Kәmen zyp berip, qaranghy bazargha kire jónelipti de, Abdyghúpyr aldymnan baghdarlay qarap túrypty... Mening sonyma sol kýnnen bastap týsken eken. Baqylaushylar onyng inir qaranghylyghymen Syfan mektebining tәrtip bólimine de eki ret kirgenin jetkizdi.

Senbi kýni keshke jaqyn osyny estisem de, eriksizden sәtsiz sapargha shyqtym. Kәmen sonymyzgha týspeytin bolghaly senbi keshterinde Núriya ekeumiz kinogha birge baratyn bolghanbyz. Gomindan kýlgensip auyz «kenshiligin» jariyalay bergen song mektep tәrtibi de kenigensy qalghan kez edi. Biylet alghanymdy Kýlәnnan habarlap qoyghanmyn. «Aspannan qahar jausa da Núriyashty aldamaqpyn ba», Ýrimji kóshesining kók súr túmanyn jamyla jetip, Kýlәnning ýiinen taptym da, apaq-sapaqta qoltyqtay jóneldim. Biyletti Núriyanyng mektebine jaqynyraq mәdeniyet klubynan alghanbyz.

Men senbeytin, biraq Núriyashty qúrsaulap alghan týs qorqynyshy onyng túnyq kógildir kózin jasaurata beretin bolyp edi. Mening jýzime taghy da túna qarap qoyyp kele jatty. Sheksiz meyirimning keng jaralghan sol súlu kózi jasauraghanda qaranghylyqty jara kórinetin bir núr mening jýregimdi balqytyp tolqyta jóneldi.

Maghan ne aitpaqshy bolyp qaraytynyn, aita beruden ózi tartynatynyn, qansha tartynghanymen onysy erkine qoymay qinay týsetinin bilip kele jattym. Ol qoltyqtaghanda jýregime úlpa mamyq tósegendey seziletin júmyr bilegi neshe qabat kiyim syrtynan jalyn bop sharpydy qoltyghymdy. Túla boyymdy lapyldatyp, qys sonynyng keshki yzgharyn qúlaghyma da juytar emes. Mandayym tershy týsti.

Qalyndyq jýreginde kele jatqan «baqytty boludyng auyr kýmәni» - tәtti lәzzattyng ashty qateri meni de qinaghanday, sol kýdikten birjolata qútqarudyng qamy jaltaqtata berdi kózine. Kónelik senimin mysqyldaghanday jymiya qaraugha tyrystym.

- Taghy da týs kórding be?

- Kórdim, - dep kýbir ete týsti de, tómen qarap jasyryn soza kýrsindi.

Sol jónindegi mening tilegimdi qabyldashy Núriyashym! Senbeshi sol týisik aldamshysyna!

- Qabyldaghamyn ghoy!... Biraq... nege kóre beremin sol týsti?!...

- Hauiptenip oilaghan sayyn kire beredi týsine.

- Seni tanityn... dostaryng da, jaularyng da kóbeyip ketti. Atyndy bir-birine syrtynnan tanystyryp kele jatqandaryn kóshede jii estip ótetin boldym. Dәl osy jaghdayda tanystyng kóbengi ýlken qater ghoy?

- Sol qaterding - tynshylardyng Ile oqighasynan beri jenilip kele jatqanyn da estip-kórip jýrgen shygharsyn?!

- Az uaqyt boy tasalap, Kýlәnning taudaghy bir tuystarynikine bara túrshy!... Kýlәsh aitty onasha bir ýiding jayyn... alang bolamyn desen, men de óz qasynda bolayyn.

- El jaghdayy artyp otyrghan myna mindetti qaytemiz?

- Búl mindet sensiz de oryndalatyn boldy ghoy!... Halyqtyng jenui sózsiz... Al, sensiz men joq. Sen bir...ketsen... qayta tabysa almaymyz... Kórgen týsim ynghay osylay.

- IYә, әriyne solay, kýndiz sony oilaysyng da, týnde sony kóresin,- dep kýldim men. Kýlkimdi әdeyi jalghastyra qayyrylsam, Ghúpyr taz on metrdey ghana aralyq saqtap sonymyzda kele jatyr eken, - iyiskelep keledi,- dep qalyndyq bilegin qysyp qoydym da, jýzine qaraghan bolyp taza estirte sóiledim. - Sizding jigitti kýtemiz dep kinodan qalyp qoymayyq, qyz kerek bolsa, ózi tauyp almay ma? Artymyzdaghylardyng bәri ozyp ketti. Bizding búl jýrisimizden it te zeriger, tez jýreyik.

Abdyghúpyr ozyp, aldymyzgha týse qoydy. Núriya ony tanymasa da, mening sózimning nysayynan týsine jauap qayyrdy.

- Asyqsanyz jýre beriniz, ol maghan «quyp jetemin» dep qalghan.

- Dәl jauap boldy,- dep kýbirledim, «jýrisimizden zerikken iyt» úzanqyrap ketken son. Búl pәleni mening izime Kәmen týsirgenin aityp edim, Núriya seskene qaldy.

- Kәmenning saylauy sening basshylyghynnan bolghanyn osy jýrisimizden bilip ketti ghoy onda?

- Ekeumizding әlgi sózimiz sodan qútyludyng myqty jauaby bolmady ma?

- Sener me soghan?... Ne dep edim jana, sening sózinning túspalyna qarap sóiley salyp edim, úmytyp ta qaldym.

Men óz sózim men Núriyanyng oghan qaytarghan jauabyn qaytalap aityp bergenimde kýlip jiberdi ózi.

- Ras, ras jaqsy jauap bolypty. Súray qalsa, osy izben jýre berem ghoy.

- «Jigitinnin» aty kim ekenin súrasa, Yntyqbaydy aita sal, men oghan moyynday saluynyng onaylyq keltiretinin aityp qoyayyn.

- Qoyshy, agha ghoy ol!... Joq tipti, aitpashy múnday sózdi, aitpayyqshy, jaman yrym bolady ghoy!... «Jigitim» dep basqa eshkimning atyn atamay-aq qútylarmyn!

- Onda, eger qinaytynday bolsa aita ber men ekenimdi. Mening qútylar jauabym tipti onay.

- Seni súraqqa tartqyzbaqpyn ba?- dep kýrsindi Núriya. - Basqaday jauap ta tabylar... Saghan kir júghatyn bir sóz tuylsa, esim shyghyp ketedi.

- «Mәdeniyet klubynyn» qaqpasyna kelsek, Ghúpyr taz bizge sol jerden baspalay qarap túr eken. Biz qasyna әdeyi baryp túra qaldyq.

- Oi, «әlginiz» kelmedi ghoy,- dep men jan-jaghyma qaray týstim.

- Keler,- dedi Núriya, - kino bastalghansha kelmese, meyli.

Ghúpyr tazdyng ózin baqylaushylar da tús-túsynan kelip túrghany bayqaldy. Birin-biri tanymaytynda dara-dara túrghan birnesheuge taz da kóz qiyghyn tastay beredi. Talaydy kórip, bayqap bolghan myghym tóbet siyaqty, qúiryghyn qayqayta týskendey, dýrdiyip, kerilip túr. Kópten qyrylmaghan saqal-múrty tal-tal bolyp, erekshe týksiyinki kórsetti.

- Kelmedi ghoy,- dep oghan estirte kýbirledi Núriya, - endi kire bereyik, kelse tauyp alar.

Kóp adamnyng arasymen Núriyanyng sonynan jyljy baryp, klub zalyna ótkenimde, kirip kele jatqan tizbekting sonynan taz da kórindi. Biylet tekserushilerge kók kineshke tәrizdi birdemesin jeninen jylt etkizip qana óte shyqty. Baqylaushylar bastyrmalatyp ere kirdi.

Biz oryngha kelip otyryp, manayymyzdan tazdy kóre almap edik. Býiirdegi shyghar esikting aldyna baryp týregep túr eken. Kózi biz jaqtan auar emes.

Kino qoyylyp jartylap qalghan bir alakeuim shaqta Núriya mening bilegimdi qausyra qúshyp sybyrlady.

- Osynday uaqytta aldynghy esikten shyghyp ketshi!

- Menen alang bolma Núriyash!... Artymyzdaghy tórtinshi qatarda sabaqtas qyzdaryng otyr, sen qazir solardyng qasyna baryp otyra qal da, solarmen birge qayt. Senimen endi birge kórinbesem bolghany, maghan hauyp joq.

- Maqúl, biraq, sen kino bitpey shyghyp ketshi!... Tanerteng erte jet Kýlәnning ýiine!...

Tanerteng aman qalghan-qalmaghanymdy biluge sonshalyq asyghatynyn, tipti týn boyy kirpik aiqastyra almasyn da týsine múnayyp qala berdim. Ol jete bere sabaqtas úighyr qyzdary syrylyp ortalarynan oryn berdi. Men qaytpadym; erte shyghyp ketuim tynshynyng kýdigin qozdyrady. Jәne Núriyany andugha qaldyrmauym kónilime tynysh qoy...

Kino bitip, zal dýr ete týskende, Núriyalar da túryp esikke bettedi. Mening qozghalmay túryp qaluyma jaltaqtay jetti esikke.

Tazdyng nazaryn ózime tartpaq oiym beker eken; Núriyanyng sonynan ere jónelgende, men de úmtyldym. Tórt qyzdyng sonynan taz qalar emes, art jaghyna qaray-qaray ilesti, negizgi nysanasy men ghoy. Sonynan andyzdap baqylaushylar da ketti. Qaqpa aldynan baspalap az kidirdim de, yqtiyarsyz mektep jaqqa tarttym. Arttarynan kórinsem-aq Kәmenning dәleldemesi dәl basa týspek.

Qaytushylar tizbeginen artta qalyppyn. Jataqhanama týngi kýzet shanqylyn keshe jetip, qansha týiilsem de úiqym keler emes. Núriyanyng qamshyldyghy endi mening basyma týsti. Jeksenbi tanyn aunaqshyp atyryp, kýn shygha Kýlәnning ýiine jettim. Auyz ýide sheshesi ot jaghyp kýibendep jýr eken. Sәlemime jauapsyz sóiley jóneldi.

- Balam-au, búl jalmauyz tynyshtyq bermedi-au senderge, әkelerindi alyp bolyp, auzyn endi senderge ashypty ghoy! Álgi Núriyashty saqshy ústap, tang atqansha tergepti.

Mandayymnan ter búrq ete týsti:

- Keldi me, aman ba?!

- Keldi, aman!... Ýsh sabaqtasy osynda jetkizip salyp qaytty.

Tór ýige úmtyla bergenimde úzyn qara qonyr shashyn tarqatyp aldyna jayghan Kýlәn esikten shygha kelip, menimen taghy da sýzise qaldy. Qolyndaghy taraghy jerge týsip ketti, taghy da kýlip jiberdi ózi. Sheshesining kózinshe qaljynday almay kýldi búl ret. - «Qaryndasynyz» úiyqtap jatyr, - dep jerden taraghyn ala syqylyqtady da, zorgha tidy kýlkisin, - ýndemey ghana baryp otyra túrynyz, úiyqtap alsyn!

Meni kirgizip jiberip, esikti jaba saldy sol sózben.

Núriya keruette jatyr eken, appaq bilegin tóbesinen aiqastyryp, alqymdaghy eki týimesi aghytylghan al qyzyl koftasymen úiyqtapty. Jay-kýiin súraugha da, aimalaugha da asyqqan jýregime «tәk-tәk» aityp, tereze aldyndaghy oryndyqqa ýlken zorlyqpen bettegen siyaqty edim. Tolqyn soqqanday yghyppyn da, dәl qasynan janay ótip baryp toqtappyn. Kórpe omyrauyna jeter-jetpes qana jabuly. Aldymen qabaghyna qarap edim, ashudyng da, qayghynyng da daghy joq. Kirbensiz, kónildi úiyqtaghanyn kórip, jay tapqanday bolghan jýregimdi óz jýregine tartyp әketkendey, ýirilip túra qalyppyn.

Albyraghan aq sary jýzinde, shyghar kýnning shúghylasyna shomylghan ýki búlttay bet úshy nart janyp, odan da biyikke órlegen qyran qanatynday qayqiya eki qasy kerilipti. Júp-júmyr alqymy atqan tanday araylanyp, kózime núr qúyady. Sol tandy qarsy ala endi ashylyp kele jatqan qyzyl gýldey erin «sýishi» degendey emeurinmen erkimdi әketip barady.

«IYә, tang núryna bólengen búl maghan ghana arnalghan, bәri mening ghana menshigimde, myna jas qayynday mayysqan aq bilekter de meniki, men ýshin ashylghan ystyq qúshaq, núrly baq! Búl baq jәnnәtina bólenu, mening qolymnan ghana keledi!...

Biraq, jaghday qateri tónip túr-au, qatal taghdyr qospay ketse qaytersin!... Pәk janyn kirlep, sau jýregin jaralap, aq kónilin qaralap qoyyp, ólip ketsem iә dauyl aidaghan jaqqa yqtiyarsyz kete barsam, men bir shiritkish bakteriyanyng úyasa, qara qazannyng kýiesi bolmaspyn ba?... Qaben syndy adal dos, «adamgershiligine tapsyrdym» dep edi ghoy! IYә, ózi de mening adamgershiligime berilgen... Múnyng kónilin de, óz kónilimdi de mezgilsiz qytyqtamay, aulaghyraq baryp otyrayyn!»

Sabyr tynymyn shaqyrghanday búl oy әpsәttik qana salqyn lebimen jelpip óte shyqty. Sajdagha tóngen sopysha bar itaghatymmen enkeye týskenimdi sezbeppin. Kókiregine qúlay bere qayta kóterildim; әlgi ózim shaqyryp alghan «sabyr joldas» keudemnen tirey qalghanday boldy. Ashyq alqymyn kórpesimen jauyp qymtadym da, qayta ainyp, qayta ashtym. Sol sәuleli alqymgha jabysa ketti ernim.

Núriya selk etip oyandy. Men de selk ete týskendey kóterile berip edim, qos bilek jabysa tartty qúshaghyna. Basymdy ottay ystyq kókiregine basty.

- Týsim be?!- dedi qysa qúshyp.

- IYә, týsin... osy joly jaqsy týs kórgen shygharsyn?

- Múnday týs kórsem eshqanday qaterden qoryqpas edim...

Ekeumiz qatar kýrsindik. Núriya esikke qarap alandady da, men túryp baryp oryndyqqa otyra kettim. Núriya basyn kóterip, baypaqshang ayaghyna tufliyn ile týregeldi. Beti-qolyn asygha juyp, sýrtindi de, jandasa kelip otyrdy qasyma.

- Týnde ne boldy?- dep súraugha múrsam endi jetti:

- Jolymyzda saqshynyng jasyryn bólimshesi bar eken,- dep kýlimdey bastady Núriya sózin. Shashyn órip bolghan Kýlәn da ekeumizding ashyq ýnimizdi esty kelip otyrdy, - sol qaqpagha jete bere әlgi taz mening bilegimnen ústay aldy.

- «Sizben sóilesetin biraz is bar» dep jan qaltasyndaghy kishkene kók knishkasyn basqa qyzdardan daldalay shyghardy, «men jynsa1 qyzmetkeri» dep maghan ghana estirte kýbirledi. «Sizden bir ahualdy súrap anyqtamaqpyz, qoryqpanyz, basqaday jaman is joq; búl mekeme» - deydi. Qasymdaghy ýsh qyz qorshay shulady ony. Bәri Ilelik qyzdar.

- Barmaydy, múnday qyz oqushygha týnde mekemening ne isi bar eken!

- Is bolsa, kýndiz baryp, mektepten súra, qazir saghan qosyp bere almaymyz! - desti. Artymyzdan kele jatqan tórt-bes jigit jaqyndap kelip toptasa qalghan eken. Biz jaq ekenin týsinip kónilim oryngha týsti. Shpion olargha bir qarap qoyyp, eki ret ysqyryq tartyp edi, qaqpadan myltyqty eki saqshy shygha keldi de, tazdyng isharasymen meni aiday jónelmekshi boldy. Qyzdar endi olardyng aldyna túra qalyp, hanzusha tilde aitysa ketkende, taz jayma-shuaqtap, «jay ghana bir ahualdy súrap» alatynyna sendirdi. Ýsh qyz sonda da menimen birge kirdi qaqpagha. Jigitter sol oryndarynda ózara qaljyndasqan, kýlgen bolyp qala berdi. Qaqpa bosaghasyndaghy esikke kirgizdi bizdi. Ýsh sabaqtasymdy auyz bólmege otyrghyzyp qoyyp, attaryn súrap jazyp aldy da, meni tórgi bólmede tergedi. Atymdy, әkem atyn, jasymdy, jerimdi súrady.

- Ákeng qayda? - dep súrady sonan son.

- Shyng Shysay qamaghan týrmede.

- Ne sebeppen kirgen?

- Bilmeymin, men onda kishkenemin. «Bandygha ermey qoyghandyghynan ústaldy» dep sheshem úqtyrghan.

- Ýiing bandygha qatynasyp ketken ghoy?

- Joq, qatynaspaydy! Osy ótken kýzde de ýiime baryp qayttym. Bizding auyldan bandy shyqqan emes!

- Siz ne ýshin jýzinizdi ózgertip, erkekshe kiyinip jýresiz?

- Qashan ózgertippin?

- Byltyr qysta, biyl da... erkekshe kiyinip, múrt jasap ózgerip jýrgeninizdi qazaq klubynan, kósheden kórgender bar!

- Múnynyz ótirik... Óziniz úyalyp qalatyn ótirikti aitpanyz maghan!

- Búl ras!... Sizding ótirik aitpauynyz ózinizge jaqsy, qashan da moyynynyzgha qoyylady!

- Moynyma qoyshy aighaghynyzdy әkelip, moyyndata almasanyz, ýlken bolsanyz da, óz betinizge týkirigim tiymey qoymaydy.

- Ne deysin?

Men auyz bólmedegi qyzdargha estirtip, órshelene jauap qayyrdym.

- Moyyndata almasang betine týkiremin deymin... Sol kórgen kisilerin, erkekshe kiyinip, qúbylyp jýrgen kezimde nege ústap almaghan?

- Bap boldy, - dep qaldy auyz ýiden tyndap otyrghan úighyr qyzdardyng biri. Taz tergeushi kýrenitip tyghyla qaldy:

- Aqyryn sóileniz, basqa adamgha estirtuinizge rúqsat joq!

- Búl, aqyryn jauap qaytaratyn súraq emes... Búdan qatty jauap estiginiz kelmese, osy naqaq jala jabushynyng atyn aitynyz... ne ýshin jala jabatynyn men aityp bere alamyn!

- Eger búl jala bolsa, kim aitty dep kýmәndanasyn?

- Kýmәndanbaymyn, faktym bar, ol jalaqoryng «birnesheu» emes, bireu ghana. Onyng óz betine de kelistirip týkirgenmin!- dep kýldim men, qasaqana qatty kýldim (Núriya osyny aityp, taghy da «qatty kýlip» - synghyrlap alyp jalghastyrdy sózin). Óz betine týkirtip alghan jalasymen sizding betinizge de týkirtip, kýie jaqqyzatyny sózsiz. Jasynyz ýlken adam ekensiz, odan saqtanghaysyz!

- Siz kimdi aitasyz, aty kim onyn?

- Kәmen!... Ol maghan hat jazghan. Men qabyl almaghanmyn. Ekinshi ret taghy bir hat jazyp, meni qorqytyp kóndirmek boldy. Men sonda týkirdim. Sol hattaghy qorqytqan sózderin tergeu materialy etip, siz de qorqytpaqsyz ghoy. Ol aqymaqtyng sózinen siz de aqymaqtyq júqtyryp almaghaysyz!

Osyny aitqanymda Ghúpyr tazdyng basy qyshyp, qatty qinalghanday, qalpaghynyng syrtynan qasy berdi. Men «qalpaghynyzdy alyp qasynsanyzshy, jyrtylady ghoy» dey jazdap kýle berdim. Sol kýlkim de em bolghan siyaqty, basyla berdi, oilanyp qaldy.

- Ol hat qayda?- dep súrady bir kezde.

- Ózine qaytaryp bergenmin,- dedim men.

- «Hatty kim arqyly qaytardyn?» dep súrar ma dep dayyndalyp edim. Ol jaghyn Kәmen aitpaghan siyaqty, taz súrausyz oilanyp qaldy. Habarsyz ekenin bayqadym da, bizge eng kerekti syrdy anyqtay týskim keldi:

- Eger ol hatty ózine qaytaryp bermey, aghalaryma kórsetsem, úryp jyghar edi ony. Qisynsyz jalagha kim yzalanbaydy!- dep tómen qarap búrtiya qaldym. Taz jalt qarap súrady:

- Aghalaryng kim?

Men Kәzennen bastap, Ýrimjidegi ýkimet kýmәni azyraq dep sanalatyn aghaylarymnyng tórt-besin atadym.

- Ilelik jigitterden kimderdi bilesiz?

- Anyq tanitynym joq.

- Sizben amandasyp, kýlip ótetin bir әskery tatar jigit bar ghoy, aty kim edi sonyn?

- «Atyn bilmeymin» dedim men. - Rasynda da men tanymaytyn bir juan noghay kóshede kórgen sayyn jyly úshyrap, sәlemdesip ótetin bolghan. Sening dostarynnyng biri bolar dep men de jaqsy amandasyp jýrgenmin...

Núriyanyng aityp otyrghan noghayy - Repqat ekenin, Núriyamen baylanysymdy da syrtymnan bilip alghanyn týsinip jymiya týstim. Biraq Abdyghúpyr tazdyng Repqatty tipti qatty timiskilep jýrgenin sezip, jýregim órekpy qaldy.

Sinlisining búl sózin qyzyqtap Kýlәn kýlip jiberdi.

- Qayyn aghang shyghar, sәlem etpeding be?- dep kýldi ol.

- Qoyshy, jay-japsardy tolyq týsindireyin degenim ghoy,- dep qyzghylt tartqan Núriya sózin jalghastyra berdi,- shpion taz sony qaytalap kóp súrady menen.

- «Atyn bilmeytin, tanyspaytyn jigitpen qyz qalaysha kýlisip amandasady?... Osynyng sebebin aitynyzshy!» deydi.

- Kim biledi?- dedim men. - Atyn bilmeytinim ras. Biz atyn bilmesek te kýlimsirep amandasatyn jigitter kóp, kónili bar jigitter kýlimsiremey, týksiyip amandasa ma,- demesime bolmady.

- Siz nege kýlimsireysiz?... Úyalyp otyrghan siyaqtysyz, aita beriniz, mahabbat baylanysyn tekserip, shektemekshi emespin!

- Olay bolsa, ne ýshin súrap otyrsyz menen?!

- Jigitiniz sol ghoy?- dep kýlimsiredi tynshy. Men taghy «ashulana» bastadym.

- Týni boyy iyen bólmede mening jigitimning kim ekenin tergeytin ne haqynyz bar?!... atyn da bilmeytin bireu, mening jigitim bolmaq pa, shatpanyz, albaty sóilemeniz óitip!

- Olay bolsa, jigitinizding aty kim?

- Jigitimning aty pәlen dep sýiinshi súramaqpyn ba sizden?

- Ony súrap biluge haqymyz bar, saqshy qyzmetkeri beker súramaydy!

- Saqshy beker súramasa, aldynghy súraghanynyzday bandynyng qyzy bandymen mahabbat qúrmaqshy dep kýmәndanady ekensiz ghoy? Men Gomindan qamqorlyghyndaghy Gomindan mektebining oqushysymyn. Bandygha barsam, basymdy kesinizder, úqtynyz ba?... Áli uaghdalaspaghan jigitting atyn saqshygha jigitim dep mәlimdep, kýlkige qalmaqshy emespin, múny da týsinip qoyynyz! - dedim... It te kýle alady eken,- dep kýldi Núriya sonan son, - taz kýlimsiregen beynege keldi.

- Aytpaqtayyn,- dep jyltynday qarady maghan, - kinogha sizben birge kirgen kim?

- «Bighan» dep ataydy ghoy bizding sabaqtastar. Ol jónin siz bilmeseniz, men týsinbeymin,- dedim.

- Birge jýrip qalay týsinbeysiz?

- Mening jerles aghalarymmen birge oqidy. Ol da siz siyaqty ana jigitin, myna jigiting dep qyljaqtaydy. Sizder siyaqty ósek andyghan kezbelerdi týsinu mýmkin be?...

- Ol da sizden bireulerding ahualyn súrap túra ma?

- Ol siz siyaqty tergeushi emes, oqushy ghoy. Biraq ol da maghan bireulerdi «jigitin» dep tana jýredi. Sizge úqsaytyn jeri sol...

Osy sózime taz kýlimsiregen bolyp, kóp oilanyp qaldy da, sonynan Yntyqbay, Salyq, Quat aghaydy, taghy birnesheudi súrady. Yntyqbay men Salyqtyng bir jerlik tuys ekenin aittym. Basqalaryn tanymaytyndyghymdy týsindire sala, terezeden kóringen tang qylanyna qarap shyndap ashulanbasyma bolmady:

- Maghan baylanysty is bolsa, súra, bolmasa, ózim týsinbeytin qúrghaq myljynynnyng keregi joq! - dep týregeldim.

- Múnda bolghan sózdi birde-bir adamgha aitsan, qatal jazagha tartylasyn!- dey salyp, til hatty mening atymnan ózi jazdy da, maghan úsynda.

- Qol qoyynyz!

- «Bir týndi týgel alghan búl tergeuindi mektep kensesine mәlimdeymin!» dep jazdym da, shygha jóneldim.

(Jalghasy bar)

"Abay-aqparat"



1 Jynsa (qytaysha) - saqshy.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2416
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2739
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3178
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1810