Beysenbi, 23 Mamyr 2024
Qayratker 25643 25 pikir 18 Mamyr, 2021 saghat 11:59

Nartúlgha

«Búl qazaqta jigitter bar nar qasqa», – dep aqyn Tólegen Aybergenov aitqanday qazaqta «jarqyldaghan almastay» talay azamattar bolghan, әli talay bolady da. Solardyng biri hәm biregeyi esimi ótken ghasyrdyng 70-jyldary Qazaqstan ghana emes, Odaq kóleminde jarqyldap túrghan kórnekti memleket qayratkeri, akademiyk, Lenindik syilyqtyng laureaty Shahmardan Esenov boldy. Júrtshylyq «Qonaevtyng izbasary boluy mýmkin» dep qabyldaghan osynday Nartúlgha sol jyldary biylik basyna kelgende býgingi Qazaqstannyng keskin-kelbeti mýlde basqasha boluy da mýmkin edi. Osy jәne basqa da jaghdayattar suretteletin akademiyk, senator Múhtar Qúl-Múhammedting «Nartúlgha» atty essesin oqyrmandar nazaryna úsynamyz.


«Mening aghalarym» seriyasynan

«Jaratushy dýniyege kelgen әr pendesining keudesine jan salyp, boyyna aluan qasiyet darytady. Adam balasy tirshiliginde osy amanatty asqan yjdahattylyqpen paydalanyp, ózining ghana emes kópting qajetine jaratugha tiyis. Ólshep bergen ómir túiyqtalyp, amanat iyesine qaytqanda sonday jandardyng taghylymdy isteri barsha adamzattyng ortaq iygiligine ainalady. Osylay ómir sýrgenderding eki dýniyede jýzi jarqyn bolady».

Súltan Sanjar,
ortaghasyrlyq filosof.

Últtyq uniyversiytetti bitirgen song aragha nebәri eki jarym ay salyp, men Qazaq Sovet Ensiklopediyasynyng Bas redaksiyasyna qyzmetke túrdym. Últtyq Ghylym akademiyasynan keyingi qazaq ghylymy men bilimining qarashanyraghy sanalatyn osy mekemede enbek etken on jylymdy keyingi býkil ómirime tausylmas ruhany azyq syilaghan eng jemisti kezeng retinde әli kýnge deyin zor qanaghat sezimmen eske alamyn.

Kenes zamanynda ensiklopediyagha maqala jazu kez kelgen ghalym ýshin ýlken abyroy sanalatyn. Nebir marqasqalardyng kóz mayyn tamyzyp, ghúmyr boyy jazghan kereqarys monografiyalary ensiklopediyagha etek-jeni jinalyp, yqshamdalyp, ary ketkende eki-ýsh betke, keyde jalghyz baghanagha, al endi birde birneshe joldyq maqalagha syiyp ketetin. Ensiklopediyagha enu eshbir artyq-kemi joq tariyhqa enumen birdey sanalatyn. Sol sebepti, ghalymdar ensiklopediyamen avtorlyq baylanys ornatudy ózine mәrtebe sanaytyn. Mening qazaqtyng birtuar azamaty, qayratker túlgha, akademik Shahmardan Esenovpen tanystyghym ótken ghasyrdyng sekseninshi jyldarynyng sonynda dәl osy Qazaq ensiklopediyasynda bastalyp, onyng ómirining sonyna deyin jalghasty.

– Múhtar shyraq siz bolarsyz? – dep aiqara ashylghan esikten úzyn boyly, qapsaghay deneli, keng mandayly, kelisti, kelbetti jigit aghasy kirip keldi.

Áriyne, men birden tanydym. Ensiklopediyada ony bilmeytin adam joq edi. Óitkeni, Qazaq Sovet Ensiklopediyasy dәl osy Shahmardan aghamyz Ghylym akademiyasynyng preziydenti bolyp túrghanda shanyraq kótergenin agha buyn ókilderi әrdayym ýlken qúrmetpen aityp otyratyn.

Kelgen búiymtayy oryndalghan son, Shahang ornynan túryp:

– Al, bauyrym, Syr eline baru kerek. Ásirese, qazaq tarihyn bilem degen adamgha búl auaday qajet nәrse. Sәti týskende barasyn, kóresin, – dep shegeley sóilep, úsynghan qolymdy kýrektey alaqanymen qúshyrlana qysty.

Aty anyzgha ainalghan qayratker túlghamen bolghan alghashqy kezdesu jadymda mәngilik jattalyp qaldy. Ásirese, onyng «Barasyn. Kóresin» degen kóregendik sózderin Syr elinde qyzmet istegen jyldary ýnemi shapaghatpen eske alyp jýrdim.

Syr eli – shyndyghynda, túnyp túrghan tariyh. Sol tarihty jasaushy – Shahmardan Esenovtey birtuar túlghalar. Tughan jerinde Shahannyng ózi ghana emes, onyng danqty әuleti jayly nebir anyzgha bergisiz aqiqat әngimeler óte kóp. Áueli sonyng bir parasyna oryn bereyik.

HH ghasyrdyng basynda Syr elinen oryssha oqyp, Reseyding asa ghylymy ortalyqtarynan bilim alghan qazaq ziyaly qauymynyng ýrkerdey ýlken toby ósip shyqty. Onyng ózindik syry da joq emes edi.

Syr ónirindegi ýlkendi-kishili mektepter men ortalau oqu oryndarynyng sany qazan tónkerisi qarsanynda 50-den erkin asqan.

Mine, osynday bastauysh jәne ortalau bilimdi auyl-aymaqtan alystamay-aq elde jýrip alghan Syr jastary keyin imperiyanyng ýlken qalalaryndaghy әigili oqu oryndaryna týsip, tónkeriske deyin-aq qoghamdyq-sayasy qyzmetke aralasa bastaydy. Solardyng ishinde әigili bi, bolys bolghan Múnaytpas Lapinning úly Seraly Lapin qazaqtardyng ishinde alghashqylardyng biri bolyp, 1891 jyly Sankt-Peterburg uniyversiytetining zang fakulitetin, Ály Kótibarov 1898 jyly Sankt-Peterburg әskeriy-medisina akademiyasyn, al Alash ardageri Mústafa Shoqay 1917 jyly Sankt-Peterburg uniyversiytetining zang fakulitetin bitirip shyqty. Búlardyng ýsheui de bastauysh synypty – elde, gimnaziyany gubernatorlyq astanasy Tashkentte tәmamdaghan. Shahmardan Esenovting әkesi Jorabek Esenov te dәl osynday jolmen bastapqy bilimdi auylda alyp, keyin seminariyany Tashkentte ayaqtaghan óte sauatty adam bolypty.

Shahang men onyng әuleti turaly әngimege kirispes búryn birden basyn ashyp alatyn mәsele bar. Barlyq ensiklopediyalar men anyqtamalyqtarda onyng familiyasy men óz esimi ghana berilip, әkesining aty kórsetilmegen. Barsha zamandastary men әriptesteri ony Shahmardan Esenúly dep ketti. Búghan ol kózi tirisinde eshqanday týzetu jasamaghan. Endi osynyng sebebine toqtalayyq.

Shahang Syr elining eng bir kórikti mekeni Shiyeli ónirinde dýniyege keldi. Shiyeli – qart Qarataudyng Týrkistan men Sozaqty kóktey ótip, Janaqorghandy erkin qamtyp, birte-birte barqyndanyp, qalyng jynysty, qúiqaly qyrattargha ainalar túsy. Joghalyp qalghan jalghyz toqty myng qoygha ainalatyn, týgin tartsang mayy shyghatyn, әr jiydesining týbinen bir asym et tabylatyn, suly-nuly, berekeli, baysyn ólke. Sodan bolar, syrboyylyqtar «Syr – elding kórki, Shiyeli – jerding kórki» dep oryndy maqtan etedi.

Mine, osy ólkede týp atasy Arqa tóniregindegi Torghay, Qostanay ónirinen shyqqan Esen Deripsaldyúly degen jaugha shapsa – qylysh, daugha týsse – qamshy ústaghan, el ishinde qadir-qasiyeti mol, iske myghym, dәtke berik, әrdayym halyqqa jón aityp, joba siltegen, jeti atasynan qarakók jan ótipti. Onyng Jorabek, Bababek atty eki úly bolghan eken.

Zamannyng betalys, baghdaryn aldyn ala boljay bilgen súnghyla Esen eki balasyn әueli Shiyelidegi orys-qazaq mektebine berip, ony bitirgen song Tashkentke oqugha jiberedi.

Aghayyndy Esenovterding ýlkeni Jorabek Tashkenttegi diny seminariyagha, al Bababek oqytushylar seminariyasyna týsedi.

Tashkent Týrkistan general-gubernatorlyghynyng astanasy bolghandyqtan, ólkedegi eng basty oqu oryndary dәl osy qalada ornalasqan edi. Biraq onda oqityn orystan basqa últ jastary ishinde ejelden oqu-bilimge qúshtar qazaq balalary basym boldy. Mәselen, Tashkent oqytushylar seminariyasy ashylghan alghashqy 25 jyl ishinde (1883-1904) ony 415 adam bitirgen. Sonyng 13 payyzy qazaq bolsa, nebәri 2 payyzy ghana ózbek últynan edi.

Jorabek Esenúly HIH ghasyrdyng sonynda seminariyany bitirgen song elge oralyp, tilmashtyq, aghartushylyq qyzmetter atqarypty. Tipti 1913 jyly Tashkentte ótken Romanovtar әuleti taqqa otyruynyng 300 jyldyq imperiyalyq toyyna da qatysypty. Keyin Kenes ókimeti ornaghan song Perovsk sovdepi tóraghasynyng orynbasary, uezdik milisiya bastyghy siyaqty ýlkendi-kishili qyzmetter atqarghan eken. Oghan keyin «eskishil», «últshyl» degen aiyp taghylyp eki mәrte týrmege de otyryp shyghypty. Jorekeng sonyng bәrinen bilimi, zan-zakondy jetik bilui arqasynda aman-esen qútylyp, beymaral tirlik etip, 1950 jyly dýnie salypty. Mine, osy Syr elinde esimi anyzgha ainalghan Jorabek aghamyz bizding basty keyipkerimizding tughan әkesi bolady.

Aghayyndy Jorabek jәne Bababek Esenovter 

El auzynda Jorabek Esenúly turaly saqtalghan әngimeler óte kóp.

Ol boyy eki metrge juyq, alpamsaday alyp deneli, alapat kýsh-quattyng adamy bolypty. Shau tartqan kezinde týsken suretterining ózinen-aq onyng orasan qayrattyng iyesi, aibyndy azamat bolghanyn aiqyn angharasyn. Eki zamanda da seriliginen jazbay, eline erkin-aq erkelegen eken. Jәne onysyn halqy kótere de bilgen.

Jókeng jas kezinde bir asqan baydyng Aqkenje degen súlu qyzymen sóz baylasyp jýredi. Qyzynyng qarsylyghyna qaramastan әkesi bir-aq kýnde Aqkenjeni ózindey bir baydyng balasyna úzatyp jiberedi. Múny esty salysymen Jorabek qasyna ergen senimdi joldastarymen tapay taltýste toyly auylgha kelip, júrttyng kózin baqyraytyp qoyyp, Aqkenjeni ózi jetelep әkelgen aqboz atqa mingizip alyp ketken eken. Keter aldynda ýrpiyisken júrttyng kózinshe Aqkenjeden «Maghan kýieuge shyghugha yqtiyarsyng ba?», - dep ýsh qayyra súrapty. Júrttyng bәri estiytin jauap alghan son: «Sen endi Qúday aldynda da, zang aldynda da mening tandap sýigen jarymsyn. Búghan moyynsynbaghan adamnyng jazasyn osy ekeui beretin bolady», - dep Aqkenje súludy aq kýmispen әbzeldengen sәigýlikke jalghyz alaqanyna salyp-aq mingizgen boyy attanyp ketipti. Qansha tentek bolsa da әdepten de, әdetten de ozbaghan, jolynan jyghylmaghan batyr qayynatasyna qarata: «Ashuynyz tarqaghan song qalynmaldy Esen qúdanyzdan alarsyz» dep basyn iidi de úmytpaghan eken deydi el auzyndaghy әngimede.

Jorabek atamyz Aqkenje súludan bir úl, bir qyz kóripti. Qyzy Saqypjamal kezinde Týrkistan ASSR Joghary Sotynyng tóraghasy, Ishki ister halyq komissary (ministri), al 1925 jyly Qazaq ASSR Ortalyq Atqaru Komiytetining hatshysy qyzmetin atqaryp, keyin repressiyagha úshyraghan Syr elining qayratker azamaty Begaydar Jantóreúly Aralbaevqa túrmysqa shyghady.

Qashanda qoly ashyq, mәrt Jorabek Saqypjamaldy úzatqanda as ta tók toy jasap, kýieu balasyna bәigening aldyn bermegen Toryqasqa sәigýligin syilaghan eken.

Syr eli sóz qadirin erekshe biledi jәne tauyp aitylghan sózdi jadynda jaqsy saqtaydy. El ishinde «Jókeng aitypty» degen tapqyr sóz, quaqy qaljyn, ashy әjua kóp-aq.

Mәselen, qonaqbay ruynan shyqqan, el-júrtty әbden yghyr qylghan әumeserleu sholaq belsendi halyqqa tynyshtyq bermey, kýn sayyn qoqanday beredi eken. Jazyqsyz japa shekken sonday jandardyng biri әdildik izdep Jókene kelipti. Jókeng salghan boyda әlgi belsendining kensesine kirip kelip, dýiim júrttyng kózinshe:

– Áy, qonaqbay! Sen býginge deyin qonaqbay edin, ol ortasynda bir noqaty bar tәp-tәuir esim edi. Endigi jerde halyqqa jasaghan myna qysastyghyndy qoymasang tas tóbennen bir úryp, bir noqatyndy ekeu qylamyn. Sonda nege ainalatynyndy eskishe biletin әkennen súrap al, – degen eken. Abyroyy airanday tógilerin sezgen әlgi bayghús Jókennen keshirim súrap, at-shapan aiybyn tartypty.

Jorabek aghamyz qynnan shyqqan qyryq beske kelgen 1923 jyly Shәripa atty súlugha ýilenedi. Odan 1924 jyly Shahzada, al 1927 jyly Shahmardan atty úl dýniyege keledi.

Shahmardan anasy Shәripa apaymen birge

Aghayyndy Esenovter mektepke qatar barady, tipti ekeui de jas aiyrmasyna qaramay әueli bir synypta oqysa kerek. Múghalimderding úsynysymen aghasy Shahzada Jorabekov, al Shahmardan atasynyng atymen Esenov bolyp jazylady. Tamasha azamat bolyp ósken Shahzada Úly Otan soghysynda erlikpen qaza tabady.

Barlyq resmy qújattarda Shahmardan Esenovting tughan kýni 1927 jyldyng 5 tamyzy, al ol oqyghan Qyzylorda peduchiliyshesindegi derekterde onyng tughan jyly 1926 jyl dep kórsetilgen. Sondyqtan ony mektepke alty jasynan beru ýshin әuelgide tughan jylyn 1926 jyl dep kórsetip, keyin bastapqy qalpyna keltirgen siyaqty (Qyzylorda oblystyq arhiyvi, 377-qor, 2-tizim, 22-is).

Shahmardan Esenov 6-synyp oqushysy (onnan solgha qaray ekinshi)

Mine, osylaysha, Shahmardan Esenov әueli 1941 jyly Shiyelidegi 7 synyptyq ortalau mektepti, al 1944 jyly Qyzylorda pedagogika uchiliyshesin ýzdik bitirip, sol jyly Qazaq tau-ken institutyna týsedi. Zerdeli, zerek jas institutty «paydaly qazbalar kenderining geologiyasy men barlauy» mamandyghy boyynsha 1949 jyly bitirip, memlekettik emtihan komissiyasynyng 1949 jylghy 4 mausymdaghy sheshimi boyynsha ózi armandaghan «tau injener-geology» mamandyghyna ie bolady.

Shahmardan Esenov – Qazaq tau-ken institutynyng studenti

Shahang mektepte oqyp jýrgen shaghynda da ólen-jyrgha, әdebiyetke óte әues bolypty. Ózi tehnikalyq oqu ornynda oqysa da Syr elinen shyqqan aqyn-jazushylargha jaqyn jýripti. Solardyng biri zamanynda ataghy aspandap túrghan arqaly aqyn Ábdilda Tәjibaev edi.

Ábdilda aghamyz ózining esteliginde Shahmardan student kezinde oghan әkesi Jorabekti әkep tanystyrghanyn aitady. Bir-birin syrtynan jaqsy biletin qos arys búl tanystyqqa bek quanyp, birden shýiirkelese әngimege kirisken. Sol kýni Ábekenning ýiine mәskeulik aqyn, audarmashy Mihail Lukonin kele qalady. Basynda auyl adamyna tәn olpy-solpy kiyingen qarapayym qazaqtyng shalyna shekesinen qaraghan mәskeulik aqyn Jorekeng sóilep kep bergende, auzyn ashyp, kózin júmyp, onyng orystyng tilin osynshama tereng biletinine tan-tamasha qalady. Sol kezde Ábekeng aghasynyng «Evgeniy Onegindi» jatqa aitatynyn da maqtanyshpen jetkizedi. Mәskeulik qonaqtyng búghan senimsizdikpen qarap otyrghanyn sezip qalghan qariya jarty saghat boyy «Evgeniy Onegindi» mәnerine keltire jatqa soghady.

Búl oqigha Jorabek aghamyzdyng qaytys boluynan 2-3 jyl búryn, shamamen 1947-1948 jyldary oryn alsa kerek.

Shahannyng ata-tegi, әkesining batyrlyghy, seriligi, sheshendigi, bilimdarlyghy, oryssha sauatynyng keremettiligi turaly derekterdi tolyq keltirip otyrghan sebebimiz, onyng uyzynan jaryp tughan, «әke kórip oq jonghan» tekti atanyng úlany ekendigine oqyrman nazaryn audaru.

«Úyada ne kórsen, úshqanda sony ilersin» deydi halyq danalyghy. Shahang – dala qyranynyng úyasynda tәrbiyelenip, qyransha tәrbie alghan jan. Býkil týr-túlghasy, bolmys-bitimimen әkesining auzynan týsip qalghanday ol ómir boyy әkesin maqtan etip ótti jәne Jókeng de maqtaudyng qandayyna bolmasyn tatityn, ghapyl dýniyede aitqany bolyp, atqany tiygen airyqsha túlgha edi. Jorabek aghamyz jalghyz úlynyng institut bitirip, ýlken bilim ordasynan týlep úshqanyn, atalaryna myndaghan jyldar boyy qútty meken bolghan Arqagha babalar baylyghyn izdep qyzmetke attanghanyn óz kózimen kórip, 1950 jyly dýnie saldy.

Sonymen, Shahmardan Jorabekúly Esenov oquyn bitirgen song 1949 jyly Jezqazghan geologiyalyq-barlau ekspedisiyasyna әueli qatardaghy geolog, keyin agha geolog bolyp qyzmetin bastap ketedi. Áuelgide eki tilge birdey aghyp túrghan, dala kórgen, qala tәrbiyesin alghan, student kezinde-aq ghylymgha degen beyimin kórsete bilgen ony ústazdary aspiranturagha qalugha ýgittegen. Biraq sol jyldary studentterge dәris oqyp, kezdesu ótkizgen, tipti memlekettik qabyldau emtihanyna tóraghalyq jasaghan qazaqtyng úly ghalymy Qanysh Imantayúly Sәtbaev bolashaqta qazaq jerining mol baylyghyn iygeru ýshin tóniregine talantty jastardy jinay bastaghan. Qyran qazaqtyng qyraghy kózi bolayyn degen tastýlek Shahmardangha da týsedi.

                  Sh.Esenov Jezqazghan rudnikterining birinde

Shahmardan Jezqazghangha bir ketkennen mol ketip, tabany kýrektey on bir jylyn ótkizedi. Qatardaghy geologtan sol kezdegi Kenes Odaghyndaghy eng ýlken barlau mekemesi – Jezqazghan geologiyalyq barlau ekspedisiyasynyng bas geology әri bas injeneri dәrejesine deyin kóteriledi.

Shahang Arqada ótkizgen 11 jylyn kәsiby maqsatqa paydalana bildi. Ústazy Q.Sәtbaev jýrgen soqtyqpaly soqpaqtarmen jýrip otyryp, azynaghan suyghy men anyzaq jeli qatar jýretin Úlytau-Jezqazghan aimaghyn týgel aralap shyqty. Dәl osy kezende ol Qanysh Imantayúlynyng aqyl-kenesimen Ýlken Jezqazghan ken oryndary jýiesining keng auqymdaghy geologiyalyq kartasyn jasap, onyng qory aldyn ala boljamdanghan núsqadan 3-4 ese kóp ekendigin dәleldeydi. Ol ekspedisiyadaghy asa qat bolyp esepteletin quatty ken búrghylau agregattarynyng sanyn 5 esege arttyryp, olardy 100-ge deyin jetkizdi. Ústazymen aqyldasa otyryp, Jezqazghan ken tobyndaghy Itauyz, Saryoba, Qarashoshaq, Qypshaqpay, Ayranbay, Taldybúlaq, Jartas atty ken oryndaryn ashyp, olardyng qoryn anyqtaydy.

Jezqazghanda jýrgizilgen jýieli zertteulerding nәtiyjesinde mystan basqa, marganes, niykeli, kobalit, siyrek kezdesetin radusiyt-asbest pen kógildir asbest ken oryndaryn ashady.

Metallurgiyany damytu ýshin ken ghana emes, asa ýlken su qory da qajet. Jas geolog Sh.Esenov Jezqazghan siyaqty auyz suy tapshy ólkeden asa ýlken jerasty su qory bar Janay jәne Aydos su kenderin tauyp, ony paydalanugha bergizedi. Búl Jezqazghannyng óndiristik qajettigin ghana emes, halyqtyng taza sugha degen túrmystyq múqtajdyghyn da molynan ótep, kóp qabatty ýilerge deyin su jetkizuge mýmkindik tughyzady.

Saryarqanyng qaq tórinde onyng ystyghy men suyghyna birdey tóze jýrip, birinen song biri jana ken oryndaryn ashyp, ony óndiristik maqsatta iygeruge jol ashqan geolog-injenerding enbegi odaqtyq jәne respublikalyq basshylardyng nazaryna ilige bastaydy. Osylaysha ol 1960 jyly nebәri 33 jasynda ministrding orynbasary, al arada jyl ótpey jatyp Qazaqstannyng geologiya jәne jer qoynauyn qorghau ministri bolyp taghayyndalady.

Qazir jas ministrlermen eshkimdi tandandyra almaysyn, al kenestik zaman ýshin búl sensasiyalyq taghayyndau bolatyn.

Jer kólemi jaghynan Odaqtaghy ekinshi respublika sanalatyn Qazaqstan ýshin Geologiya el bolashaghyn aiqyndaytyn jetekshi ministrlik bolyp sanaldy.

Shahang jana qyzmetine jas ta bolsa mol tәjiriybe jinaqtap keldi. Búl kezderi Ghylym akademiyasynyng preziydenti әri Geologiya ghylymdary institutynyng diyrektory qyzmetin qosa qatar atqaryp otyrghan tәlimger ústazy Qanysh Imantayúly Sәtbaevtyng kenesimen ózi әbden jetik biletin paydaly qazbalar ken oryndaryn izdeu men barlaudyng metodikasy taqyrybyna arnalghan kandidattyq dissertasiyasyn sәtti qorghap shyghyp, 1962 jyly avtorlar tobymen birge Jezqazghandaghy kóp jylghy izdenisterining nәtiyjesi ispettes «Geologiya y metallogeniya Bolishogo Djezkazgana» atty irgeli enbegin jaryqqa shygharady. Dәl osy enbek Shahmardan Esenovting bolashaqta geologiya-miyneralogiya ghylymynda olja jasar mol mýmkindigi bar ghalym ekendigin keninen tanytty.

Ministrding qyzmeti adamgha ghylymmen shyndap ainalysugha mýmkindik bere qoymaydy. Múndayda tek ekining birin ghana tandaugha tura keledi.

Sondyqtan alghashqy kezde ol doktorlyq dissertasiyasyn keyinge ysyryp qoyyp, Qazaqstannyng әr qiyryndaghy ken oryndaryn iygeruge erekshe nazar audarady. Ghylym men óndiristi, geologiya ghylymyndaghy innovasiyalyq baghyt sanalatyn geofizikany damytudy qolgha alyp, Býkilodaqtyq barlau geofizikasy institutynyng Qazaq filialyn ashtyrady.

Sh.Esenov Manghystau týbegindegi múnay kenderin iygeruge batyl kirisedi. Onyng basshylyghymen býginge deyin Qazaqstan ekonomikasyna ýlken ýles qosyp kele jatqan Ózen, Jetibay, Qarajambas, Qalamqas múnay kenderi ashylyp, ony iygeruding alghysharttary jasalady. Kónekóz geologtar onyng osy kezde Qazaqstan men Odaqtyng aituly ghalymdary men mamandaryn shaqyryp, ghylymy kenesti Jetibay men Ózen kenishining basynda ótkizgenin jyr ghyp aitady. Manghystau múnayy turaly әngime qozghalghanda onyng erlikpen bara-bar baghalanyp, el auzynda әli kýnge deyin anyzday aitylyp jýrgen myna bir enbegin erekshe atap ótken jón dep esepteymin.

Sh.Esenov Manghystau oblysynda

Kenes Odaghyn kolhozshy Nikita Hrushev basqarghan jyldary ol oiyna kelgenin istep, bir respublikanyng jerin ekinshisine balyq ýlestirgendey taratugha kirisedi.

Sonday jaghday 1962 jyly ejelden mayly qiyan atanghan múnayly týbek – Manghystaudyng da moynyna týse jazdady. Taghy sol N.Hrushev Manghystau týbegin múnay óndirudegi tәjiriybesi mol Týrikmenstangha beru jóninde mәsele qoyady. Arnayy otyrysta Qazaqstan pozisiyasyn qoldap shyghu ýshin Mәskeuge әli beti qaytyp, tauy shaghylyp kórmegen, alghan betinen qaytpaytyn jas ministr Shahmardan Esenov jiberiledi.

Ol N.Hrushev tóraghalyq etken jiynda Manghystau múnayyn iygeruge Qazaqstannyng әleueti de, tәjiriybesi de, kadrlary da molynan jetetindigin naqty faktiler men sifrlar jәne ghylymy tújyrymdarmen dәleldep shyghady.

Osy otyrysta jas qazaq ministrining pozisiyasyn sol kezdegi odaqtyq geologiyanyng dualy auyzdarynyng biri, KSRO Geologiya ministri akademik A.V.Sidorenko ashyq qoldaydy. Qyrqynshy jyldary KSRO Ghylym akademiyasy Týrikmen filialyna qarasty Tau-ken institutyn basqaryp, sol elding jay-japsaryn jaqsy biletin akademiyk-ministrding búl sózinen keyin qazaq ministrining pozisiyasyn KSRO Ministrler Kenesining tóraghasy A.N.Kosygin de jaqtap shyghady. Osylaysha, Sh.Esenov Lenin tóraghalyq etken 1920 jylghy jiynda qazaq jerining shekarasyn aiqyndap bergen Alash ardageri Álimhan Ermekovting erligin qaytalap, orda búzar otyzynda qazaq jerining tútastyghyn qaysarlyqpen qorghap qalady.

Shahmardan Esenovting Manghystau taghdyryna baylanysty kórsetken dәl osy erligin óz estelikterinde akademik Súltan Sartaev pen akademik Ábdirahman Núrlybaevtar jәne tau-ken salasynyng ardageri, tehnika ghylymdarynyng doktory Ibragim Baymúratúly Edilbaev ta rastaydy.

Akademik Sartaev búl faktini Almatygha kelgen saparynda Bas hatshy Brejnevting kómekshisi bolghan Fedukin aitqanyn algha tartady.

Manghystau «qoldy» bola jazdaghannan keyin ministr Esenov Qazaqstanda múnay kadrlaryn dayarlau isin myqtap qolgha alady. Atyraudaghy Qazaq geologiyalyq barlau ghylymiy-zertteu institutynyng júmysyn jandandyrady. Qazaq poliytehnikalyq institutyndaghy múnay fakulitetine student qabyldau kólemin dereu arttyryp, olardyng sanyn 250-ge deyin jetkizedi, búghan qosymsha dayyndau bólimine 100 tyndaushy qosa qabyldatady. Reseydegi Mәskeu, Ufa, Orynbordaghy múnayshylar dayarlaytyn joghary oqu oryndarynan qosymsha mamandar shaqyrady. Múnyng bәri 60-70-jyldary Qazaqstanda múnayshylardyng jana generasiyasyn qalyptastyrugha berik negiz jasady.

Jalpy, Sh.Esenovting respublika geologiya salasyn birden úrshyqtay ýiirip әketuining eki sebebi boldy. Birinshiden, ol Odaq boyynsha Leningrad tau-ken institutynan keyingi ekinshi bedeldi joghary oqu orny sanalatyn Qazaq tau-ken institutyn tәmamdady. Esenov bilim alghan kezde dәl osy institutta Q.IY.Sәtbaevtan basqa esimi býkil Kenes Odaghyna әigili E.Shlygiyn, IY.Bok, G.Medoev, N.Sergiyev siyaqty ghylymdy óndirispen úshtastyra bilgen myqty ústazdar sabaq berdi. Ekinshiden, ol 11 jyl uaqytyn Jezqazghan geologiyalyq barlau ekspedisiyasynda ótkizip, geologiyanyng býge-shigesine deyin әbden mengergen kәsiby shyndalu mektebinen ótip, bilikti tau-ken injeneri retinde qalyptasty. Ol qyzmet istegen ekspedisiya qúramynda tisqaqqan injenerler men tәjiriybeli geologtar jetip artylatyn.

Eger Esenov ómirbayanynyng dәl osy kezenine múqiyat ýnilsek, onyng belgili dәrejede ústazy Q.IY.Sәtbaev salghan soqpaqpen jýrgendigin aiqyn angharamyz. Qanysh Imantayúly jiyrma jyl boyy Jezqazghan-Úlytau atyrabyn týgel sharlap ótken song ghana ghylymgha kelgen bolatyn.

Qaz SSR Ghylym Akademiyasynyng jyljymaly sessiyasy, Jezqazghan qalasy. Soldan ongha qaray: O.Bayqonyrov, Q.Sәtbaev, ministr Sh.Esenov jәne E.Buketov

Esenov siyaqty orys әdeby tilin erkin mengerip, kez kelgen auditoriyada eshbir mýdirissiz kósile de, sheshile de sóileytin, aqjarqyn minezdi, batyr túlghaly, býgingi tilmen aitqanda, harizmasy kýshti ministr odaqtyq dengeydegi әriptesterining nazaryna da birden iligedi. Qanysh Imantayúly Odaqtaghy eng bay, eng bedeldi ministrlikting basshysy, ózining úzaq jyldar boyy syilas dosy bolghan ýsh mәrte Sosialistik Enbek Eri KSRO Orta mashina jasau ministri (aty júpynylau kóringen búl ministrlik qyzyl imperiyadaghy әskeriy-óndiristik keshendi basqaratyn eng azuly organ boldy) E.P.Slavskiymen tanystyrady. Qazaqstangha óte kóp jaqsylyq jasaghan Efim Pavlovichpen Shahmardannyng dostyghy ómirining sonyna deyin jalghasty.

Shahang búl jyldary SSSR Geologiya ministri bolghan iri ghalym, akademik Aleksandr Vasilievich Sidorenkomen de adal әriptestikke negizdelgen shynayy dostyq qatynas ornatady.

Qazaqstandaghy Geologiya ministrligi Shahang osynda basshylyqqa keluden bes-aq jyl ghana búryn 1956 jyly ashylghan bolatyn. Búl kezde basqa odaqtas respublikalarda, onyng ishinde ghylym-bilim, ónerkәsibi damyghan Resey, Ukraina, Belorussiyanyng ózinde múnday ministrlikter әli ashylmaghan edi.

Múnyng eki sebebi boldy. Birinshiden, 1940-1950 jyldary Q.IY.Sәtbaev bastaghan ghalymdardyng geologiya salasyndaghy orasan zor tabystary jer qoynauy paydaly qazbalargha asa bay Qazaqstangha mamandardyng nazaryn audardy. Ekinshiden, taghy da sol Qanysh Imantayúlynyng arqasynda respublikada geolog mamandary men ghylymdardyng jana mektebi qalyptasyp, odaqtyq dengeyde moyyndala bastaghan kadrlyq korpus jasaldy.

Ministr Esenov ortalyq apparatpen alysqa barmaytynyn birden týsindi. Ol әueli Qazaqstannyng geologiyalyq perspektivasy joghary ónirlerinen 5 ónirlik basqarma ashyp, býkil geologiyalyq barlau júmystaryn sonda shoghyrlandyrdy. Búghan qosymsha múnay-gaz, gidrogeologiya jәne geofizika salasy boyynsha respublikalyq dengeydegi ýsh mamandandyrylghan kәsiporyn ashyp, tәjiriybelik, óndiristik stansalar jýiesin jasaydy. Óndiris pen ghylymdy úshtastyru baghytynda Qazaq miyneraldy shiykizat institutyn (QazIMS), Qazaq geologiyalyq barlau ghylymiy-zertteu instituty (QazNIGRI) jәne Qazgeofizika ghylymiy-zertteu instituttary men kóptegen tәjiriybelik laboratoriyalar ashty.

Ministr Esenovting osynday qajyrly hәm jýieli enbegining nәtiyjesinde bes jyl ishinde respublikamyzdyng týrli mekemelerinde bytyranqy qyzmet isteytin 50 myngha juyq mamandar bir ministrlikten basqarylatyn ortaq jýiege biriktirilip, myqty materialdyq baza jasaldy. Dәl osy jyldary salagha bólinetin qarjy da eselep artty.

Keyin alpysynshy jyldardyng ortasynda ózge de odaqtas respublikalarda geologiya ministrlikteri ashyla bastaghan kezde olardyng basshylary ýirenu ýshin Qazaqstangha keletin boldy. Osylaysha, geologiyalyq qyzmet salasynda jýzdegen jyl artta qalyp qoyghan Qazaqstan Q.IY.Sәtbaev pen onyng talantty shәkirti Sh.Esenovting arqasynda Odaq boyynsha suyrylyp algha shyqty. Jas ministrding jýieli enbegi basshylyq tarapynan eskerusiz qalghan joq, ol 1965 jyly Qazaqstan Ministrler Kenesi Tóraghasynyng orynbasary qyzmetine jogharylatyldy. Jana qyzmetinde ol geologiyagha ghana emes, onyng tapqan janalyqtaryn tikeley óndiristik maqsatqa jaratumen ainalysatyn auyr ónerkәsip salasyna da basshylyq jasay bastady.

Sh.Esenovti Qazaq SSR Ministrler Kenesi tóraghasynyng orynbasary qyzmetine taghayyndau turaly jarlyq

Shahannyng búl kezdegi qyzmeti men әriptesteri aldyndaghy bedeli jóninde 10 jyl RSFSR Geologiya ministrining jәne 11 jyl KSRO Geologiya ministrining birinshi orynbasary bolghan, KSRO Memlekettik syilyghynyng laureaty B.M.Zubarev: «Nesmotrya na to, chto ya byl starshe po vozrastu, dliytelinoe vremya rabotal pervym zamestiytelem ministra geologiy SSSR, ya u nego uchilsya, polizovalsya sovetami. V Moskve y v drugih krayah Soiza u nego byl shirokiy krug znakomyh, druzey, kolleg, tovariyshey. Vse ony s bolishim uvajeniyem, ya by skazal s luboviu, otnosilisi k nemu», dep jazady. Aghynan jaryla sóilegen geologiya ardagerining búl sózine birdeneni alyp-qosudyng ózi artyq.

Ol Ýkimet tóraghasynyng orynbasary retindegi bir kezderi ózi janyn sala qorghaghan Manghystau múnayyn óndiristik negizde iygeruge erekshe mәn beredi. Tipti 1966 jyly «Tektonika y neftegazonosnosti Mangyshlaka» atty monografiyasyn ayaqtaydy. Kezinde óz bastamasymen 1964 jyly qúrylghan «Manghystaumúnay» birlestigining júmysyn údayy baqylauynda ústaydy. Búghan qosymsha 1966 jyly «Jetibay múnay óndiru» basqarmasy qúrylady, 1964-1965 jyldary Tenge, Tasbolat, Qaramandybas, Shyghys Jetibay múnay-gaz ken oryndary ashylady.

Esenov bastamasymen 1965 jyly mamyr aiynda qazirgi Aqtau qalasynda múnayshylardyng 1-shi Býkilodaqtyq ghylymiy-tehnikalyq konferensiyasy ótip, oghan osy salanyng Odaq boyynsha kileng yghay men syghaylary qatysady. Sol jyldyng 10 mausymynda Ózen – Manghystau – Maqat temirjolymen alghashqy ret Ózen múnayy Atyrau múnay aiyru zauytyna jiberiledi. Al 10 shilde kýni Ózen ken ornynan túnghysh ret 1 million tonna múnay óndirilip, úzyndyghy 140 shaqyrym bolatyn Ózen – Jetibay – Aqtau múnay qúbyry paydalanugha beriledi.

Manghystau múnayyn mengerudegi osynday orasan zor tabystary ýshin bir top ghalymdar jәne múnayshylarmen birge 39 jasar viyse-premier Shahmardan Esenovke Kenes Odaghynyng eng mәrtebeli syilyghy – tehnika salasyndaghy Lenindik syilyq berildi.

Lenindik syilyq qújaty men tósbelgisi

Búl onyng mansabyndaghy eng biyik jetistik әri úzaq jyldar boyy qudalaudyng basy bolatyn. Óitkeni, múnday syilyq ghylym kandidaty Sh.Esenovti qoyyp, respublikanyng akademik basshysy D.Qonaevta joq edi. Ol ol ma, Lenindik syilyqty «syldyrmaq» dertimen qatty auyratyn Bas hatshy L.Brejnevting ózi ómirining sonyna qaray 1979 jyly әupirimdep jýrip әreng degende alghan bolatyn. Sondyqtan eki ortada sóz tasyp, sypsyng qaqqan jaramsaqtar toby Qonaev pen Esenov arasyna syna qagha bastaydy.

Órkeniyetti orta, ghylymy qauym ýshin múnda túrghan eshqanday óreskeldik joq edi. Kenes Odaghynda geologiya ghylymy men atom ónerkәsibi, qorghanys ónerkәsibi, himiya men fizika salasyndaghy el ekonomikasyna orasan zor payda әkeletin janalyqtar ashylghanda onyng avtorlarynyng jasyna qaramay-aq joghary dәrejeli marapattar beriletin (akademik A.Saharov qyryqqa jetpey-aq ýsh mәrte Sosialistik Enbek Eri bolyp ýlgergen). Onyng ýstine Esenov Manghystau múnayynyng ashyluyn kabiynette otyryp emes, kәsiby geolog retinde mayly qiyannyng oiy men qyryn týgel kezip jýrip basqardy jәne osy taqyrypqa әriptesteri joghary baghalaghan irgeli monografiya jazdy. Búghan qosymsha Lenindik syilyqtan ýmitkerler Mәskeu tarapynan jan-jaqty sýzgiden ótkiziletin. Biraq… IYә, biraqtyng sonynda osy kýnge deyin ashylmaghan kóp kiltipandar jatyr.

Shahang kózi tirisinde jurnalist Marat Mәjitovke bergen súhbatynda: «Men búl jolda bilimimdi de, tәjiriybemdi de ortagha saldym. Múnay baryn, onyng mol qoryn naqty dәleldedim. Osy tendesi joq múnay-gaz kózderin ashqanymyz ýshin bes kisi Lenindik syilyqtyng laureattary atandyq. Jeteu edik, Mәskeu eki qazaqty syzyp tastapty. Mening jeke enbegim bolmasa, ózimdi osy toptan ózim-aq syzyp tastar edim, oghan adamdyq arym da, qúdiretim de jeter edi. Men jalpy ózimdi biylep-tóstey alatyn kisimin. Eshuaqytta bireuding aitqanyna erip, jeteginde jýrip kórmegen adammyn. Óz aqylym – ózime tóreshi», – dep ózine tәn órshil minez ben tәkappar turalyqpen jauap beripti. Shahanday jaltaqtap, jalbaqtaudy bilmeytin qyran minezdi qazaqtyng basqasha aituy mýmkin emes.

Tarihtyng tegershigin keri ainaldyrugha bolmaydy. Eger syilyqty bylay qoyyp, onyng atyn iyemdengen Leninning ózin mýlde bilmeytin jas úrpaq ósip shyqqan býgingi zamanda Shahmardan Esenovting tau túlghasy sol syilyghy qúrghyrdy almasa da tәuelsiz qazaqtardyng jana buyny aldynda bir pәske de tómendemeytinine eshkim kýmәn keltire qoymas. Sanada jamyraghan sansyz kóp súraqtargha boljam jasaugha bolar-au, biraq dәl jauap tabu óte qiyn, al anyghy bireu – tura bir jyldan song Sh.Esenov viyse-premier qyzmetinen bosatylady.

Respublikada ghana emes Mәskeuding nebir jaqsysy men jaysandary aldynda zor bedel jinap ýlgergen Shahmardan siyaqty jas arystandy tym alysqa jibermey, jaqynda, údayy nazarda ústau ýshin ony Qazaqstan basshylyghy respublika Ghylym akademiyasynyng preziydenttigine úsynady.

Ghylymy qauym - qashanda biylikting aitqanyna kónip, aidauyna jýre bermeytin, óz ortasyna «jatty» kóp kirgizbeytin konservativti orta. Onyng ýstine, qanshama iskerligimen aty shyqsa da Shahmardan Esenov azuly akademikter ýshin bar bolghany ghylym kandidaty ghana edi, al akademiya preziydenti bolu ýshin әueli onyng mýshesi, yaghny akademik boluy kerek degen búljymaytyn jarghy talaby jәne bar bolatyn.

Sh.Esenovting Qazaqstan Ghylym akademiyasynyng preziydenti bolyp saylanuy býkil Odaq boyynsha búryn-sondy bolmaghan oqigha retinde tariyhqa endi. Áueli әli doktorlyq dissertasiyasyn da qorghamaghan, akademikti bylay qoyghanda mýshe-korrespondenttikke de ótpegen ýmitker birden akademiyanyng tolyq mýsheligine (akademiktigine) saylanady. Búdan keyin su jana akademik sol sәtte preziydenttikke úsynylady. Ýsh ret dauys beruding nәtiyjesinde Shahang ýsh úmtylyp baryp, әreng degende ústazy Qanysh Imantayúlynyng kreslosyna otyrady.

Dәl osy saylauda akademiya jarghysy búzylghan taghy bir óreskel oqigha oryn aldy.

Esenovti Akademiyagha әkelu ýshin әueli Qanysh Imantayúlynan keyin búl qyzmetti abyroyymen atqaryp otyrghan akademik Shapyq Shokindi preziydenttikten bosatu kerek boldy.

Múnyng aldynda ghana Qazaqstangha KSRO Ghylym akademiyasynyng preziydenti M.V.Keldyshtyng ózi kelip, akademik Shokinning enbegine joghary bagha bergen edi. Soghan qaramastan ol ayaq astynan Ortalyq komiytetke shaqyrylady. Búl turaly Halyq Qaharmany óz esteliginde: «Zasedanie prohodilo pry zakrytyh dveryah, rukovodil im D.A.Kunaev, pochemu-to protokolinye zapisy ne provodilisi… Chleny buro SK siydeli, kak v rot vody nabrali. Toliko vtoroy sekretari SK partiy V.Titov, predsedateli Sovmina M.Beysebaev y predsedateli Verhovnogo Soveta S.B.Niyazbekov predlojily mne podati zayavlenie ob osvobojdeniy ot doljnosty preziydenta Akademiy nauk. Ya naotrez otkazalsya sdelati eto», – dep jazady.

D.Qonaev óz esteliginde Sh.Shokin «óz ótinishimen qyzmetten bosady» dep jazsa da, shyndyq Shokin jaghynda boldy.

Ary qaray oqigha bylaysha órbiydi.

Akademiyanyng jalpy jinalysynda «Ghylym akademiyasyn basqaruda jibergen eleuli qatelikteri ýshin» Sh.Shokin qyzmetinen bosatyldy. Sóitip, Sәtbaev salghan sara joldan ainymay, qara shanyraqty qara qyldy qaq jara әdildikpen basqarghan, shymyr janghaq Shapyq Shokin qyzmetinen ketirilip, bosaghan oryngha Esenovti jyljytu «oyyny» bastalady.

Shahmardan Esenovting jana qyzmeti, qoghamda alar orny, bedel jinauy, júrtqa tanyluy jaghynan kelgende, viyse-premierlerding oryntaghynan әldeqayda joghary bolatyn. Onyng ýstine úly ghalym, akademik Q.IY.Sәtbaev irgetasyn óz qolymen qalap, Odaq, әlem tanyghan Ghylym akademiyasymen Ortalyq partiya komiyteti de, Ýkimet te, qolbala parlament te erekshe sanasatyn. Biraq kandidat Esenovti akademiya preziydenttigine osynshama ólermendikpen «úsynushylardyn» óz esebi boldy.

Esimi elge keninen tanymal ghalymdardyng basyn biriktiretin Ghylym akademiyasynyng esh jerde jazylmaghan óz «zany», óz tәrtibi bar edi. Ózderi kóz mayyn tauysa jýrip, samayyn qyrau shalghan kezde әreng jetetin akademikting ataghyn qansha talantty bolsa da qyryqqa endi ghana tolghan ghylym kandidatynyng «qalpaqpen úryp» alghanyn olardyng kópshiligi ishtey jaqtyra qoyghan joq. «Úsynushylardyn» esebi boyynsha dәl osy konservativti top aryzdyng astyna ala jýrip, Shahmardandy jana qyzmetinen ketuge mәjbýr etuge tiyis edi. Biraq oqigha mýlde basqasha jaghdayda órbidi.

Su jana preziydent eng әueli ózining ghylymy ómirbayanyndaghy olqylyqtyng ornyn toltyru ýshin kelesi, yaghny 1968 jyly «Geologostrukturnye osobennosty metodiky razvedky Djezkazganskogo rudnogo polya» jәne «Nedra Kazahstana» atty qos birdey monografiyasyn jariyalap, Mәskeude «Jezqazghan ken oryndaryn barlau metodikasynyng qúrylymdyq erekshelikteri» taqyrybynda doktorlyq dissertasiyasyn jarqyrata qorghap shyghady. Shahannyng doktorlyq dissertasiyasyn qorghaugha qatysqan akademik H.Besbaevtyng esteliginde oghan odaqtyq dәrejedegi aituly ghalymdar qatysyp, Qanysh aghanyng qimas dosy bolghan P.Ya.Antropov bastaghan mәskeulik ghalymdar óte joghary bagha bergeni keltirilgen.

Orayy kelgende aita ketu kerek: Petr Yakovlevich Antropov – KSRO-nyng túnghysh geologiya ministri (1953-1962) retinde Qanysh Imantayúlyna ghana emes, býkil Qazaqstannyng geologiyasynyng órkendeuine, respublikagha geolog mamandar dayarlau isine ýlken ýles qosqan qayratker. Sondyqtan ghylymy qauym ony túnghysh geologiya ministri әri elimizding bas geology retinde erekshe qúrmettegen.

Doktor, professor, akademiyk, preziydent siyaqty ataq, dәreje, lauazymdarmen tórt qúbylasyn birdey týgendegen Shahang endigi jerde Akademiyanyng júmysyna bilek sybana kirisedi. 1968 jyly Ghylym akademiyasynda janadan saylau ótkizilip, akademikter men mýshe-korrespondentterding qatary bolashaghy zor talantty ghalymdarmen tolyghady, 17 birdey ghylymiy-zertteu instituttarynyng basshylary qyzmetine bekitiledi. Ýsh jana institut: Jogharghy energiyalar fizikasy, Gidrogeologiya jәne gidrofizika, Seysmologiya instituttary jasaqtalyp, kóptegen jana ghylymy laboratoriyalar men bólimder ashylady. Eski ghimarattarda otyrghan instituttargha jana korpustar salynyp, jyldar boyy pәter kezeginde túrghandargha qalanyng dәl ortasynan 45 jәne 35 pәterlik eki ýy paydalanugha beriledi.

Esenov qolgha alyp, kýni býginge deyin jalghasyn tauyp kele jatqan taghy bir taghylymdy is – últtyq ensiklopediya shygharu.

Kenes Odaghynda Reseyden keyin Ukraina ótken ghasyrdyng jiyrmasynshy jyldarynda ensiklopediyalyq basylymdardy shygharudy qolgha aldy. Mine, osy Ukrainadan keyin әmbebap últtyq ensiklopediya dayyndauda qazaqtardy Odaq boyynsha ekinshi qatargha shygharghan Shahmardan Esenov boldy.

Ol últtyq ensiklopediya isin birden qoldap, 1968 jyly tiyisti Ýkimet qaulysyn әzirletti. Qazaq Sovet Ensiklopediyasynyng Bas redaksiyasy Ghylym Akademiyasynyng qúrylymy bolyp eseptelip, oghan ghylymiy-zertteu institutynyng mәrtebesi berildi.

Akademiya preziydenti jana mekemeni alghashqy kýnnen bastap-aq tikeley qamqorlyghyna alyp, oghan tiyisti shtat, qarjy-qarajatty molynan bergizdi. Ensiklopediya qyzmetkerleri pәter mәselesinen de esh taryqqan emes. Nәtiyjesinde qazaqtyng 12 tomdyq túnghysh әmbebap ensiklopediyasy bas-ayaghy 6 jyldyng ishinde әr tomy 40 000 tirajben basylyp, qalyng oqyrmangha jol tartty. Reti kelgende aita ketu kerek, Esenovting qoldauymen qazaqtar әmbebap ensiklopediya shygharuda ejelden kitap basu isinen bizden ilgerileu ketken latysh, litva, eston, gruziyn, armyan ensiklopediyashylarynyng aldyna týsip, zor abyroygha bólendi. Osylaysha, býgingi kýnge deyin ýzilmey, ýzdiksiz basylyp kele jatqan últtyq ensiklopediyalar shygharu isining basy-qasynda qashanda qajymaytyn, talmaytyn akademik Esenov túrdy.

Ol preziydent qyzmetine kirisken eki jyl ishinde Qazaqstan ghylymynyng 1969 jylgha deyingi býkil tarihy men jetistigine taldau jasap, «Nauka y uchenye Sovetskogo Kazahstana» atty monografiyasyn jazyp shyqty.

Monografiyadaghy derekter boyynsha dәl sol jyly Qazaqstannyng 168 ghylymy mekemesinde 25 myng ghylymy qyzmetker, onyng ishinde 300 ghylym doktory men 5000 ghylym kandidaty enbek etken. Al Ghylym akademiyasynda 54 akademiyk, 45 mýshe-korrespondent, 200 doktor, 1000 kandidat jәne 600 aspirant bolghan eken.

Avtor óz monografiyasynda ghylym tarihyn, partiyalyq dәstýr boyynsha Oktyabri tónkerisinen bastamay, qazaq topyraghyndaghy Ál-Farabi, J.Balasaghúni, M.Qashqary zamanynan tartyp, ózine deyingi qazaq ghylymynyng damuy, býgingi jay-kýii, bolashaqtaghy baghyt-baghdary jayly egjey-tegjeyli taldaular jasaghan.

Shaghyn pishimmen basylsa da 100 betten erkin asatyn monografiyada Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining 1-shi hatshysy, 1952-55 jyldary Ghylym akademiyasynyng preziydenti qyzmetin atqarghan akademik D.A.Qonaevtyng esimi ne akademiyanyng qúryluyna, ne tau-ken isine, ne metallurgiya salasyna arnalghan bóliginde birde bir ret atalmady. Qalay bolghanda da, kónekóz akademikterding aituynsha, búl Qonaev pen Esenov arasyndaghy syzatty odan әri terendete týsken.

Esenov basshylyqqa kelgennen keyin Ghylym akademiyasynyng bedeli de, әleueti de artyp, onyng ghylymdy ghana emes, ekonomikany damytugha qosqan ýlesi de molaya týsti. Bir kezderi jatyrqay qaraghan akademik aghalary «jaraysyn, bauyrym» dep arqasynan qaghyp, inileri «Shah agha» dep bauyryna kirdi. Sol kezenning statistikasyna sýiensek, 7-shi besjyldyqpen salystyrghanda, 8-shi besjyldyqta (1966-1970 jyldary) ghylymgha bólingen qarajat respublikamyzda 11 esege ósipti.

Osynday auyz toltyryp aitugha túrarlyq tolayym tabystarmen ol 1971 jyly akademik Sәtbaev negizin salghan Ghylym akademiyasynyng 25 jyldyq mereytoyyn qarsy aldy.

Respublika ghylymy ýshin úlan-asyr mereke bolghan búl jiyngha Odaqtyng ghana emes, dýniyejýzining әr qiyrynan mandayy jarqyraghan nebir marghasqalar jinalyp, olardyng aldynda Shahmardan Esenov «Qazaq SSR-ining Ghylym Akademiyasy – respublika ghylymynyng ortalyghy» atty bayandama jasaydy.

Jinalystyng tórinde esimi býkil әlemge әigili Lenindik, Memlekettik syilyqtardyng laureaty, ýsh mәrte Sosialistik Enbek Eri akademik M.V.Keldysh otyrdy. Shahmardan Lenindik syilyqqa úsynylghanda ony Lenindik jәne KSRO Memlekettik syilyghyn beru jónindegi komiytetting tóraghasy retinde ayaghyna deyin qoldap shyqqan dәl osy Mstislav Vsevolodovich edi. Ol әigili ghalymmen dostyghyn ýnemi maqtan tútyp ótti.

Qaz SSR GhA preziydenti Sh.Esenov pen KSRO GhA preziydenti M.Keldysh

Merekelik sessiyada KSRO Geologiya ministri, KSRO Týsti metallurgiya ministri, KSRO Ghylym akademiyasynyng akademikteri, qazaqstandyq ministrler men ghalymdar sóz sóilep, akademik Sh.Esenov basqarghan Ghylym akademiyasynyng jetistikterine joghary bagha berdi. Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy D.A.Qonaev sessiya júmysyna basynan ayaghyna deyin qatysyp, Shahmardan Esenovting bedeli odaqtyng ministrler men akademikter arasynda qanshalyqty bel alyp bara jatqanyn óz kózimen kórdi.

Últtyq akademiyany órkendetudegi ýlesi ýshin Sh.Esenov osy joly KSRO Ghylym akademiyasynyng úsynysymen Lenin ordenimen marapattaldy.

Qazaq Ghylym akademiyasynyng mereytoyy odaq jәne respublika kóleminde keninen atalyp ótti jәne osyghan oray kóptegen qazaqstandyq ghalymdar ózderi úzaq jyldar kýtken layyqty marapattargha ie boldy.

Osynday ýlken abyroy, bedelmen mereytoylyq sessiyany jarqyrata ótkizgen Shahmardan Esenovti 1972 jyldyng 24 aqpanynda akademiyanyng jalpy jinalysy jabyq dauyspen birauyzdan jana merzimge preziydenttikke saylaydy.

Preziydent Esenov geologiya, tau-ken, metallurgiya salasyna ghana emes, qoghamdyq ghylymdardyng damuyna da erekshe mәn berdi. Onyng Odaq aldyndaghy asa zor bedelining arqasynda Otyrardan shyqqan kýlli músylman shyghysynyng úly filosofy әl-Farabiyding tughanyna 1100 jyldyghyna arnalghan halyqaralyq konferensiya Mәskeu men Baghdattan keyin, әdettegidey Tashkentte emes Almatyda ótti. Aqiqatyn aitar bolsaq, konferensiya ótken 1973 jyly S.M.Kirov atyn iyelengen Qazaq Memlekettik uniyversiytetinde shyghystanu fakuliteti ashylmaghan, al Akademiya qúramynda Shyghystanu instituty әli qúrylmaghan edi.

Ál-Farabiyding 1100 jyldyghyna arnalghan halyqaralyq konferensiya

Esenov Faraby toyyn ótkizuge erteden dayyndalyp, 1966 jyly Qazaqstanda farabitanu ghylymynyng negizin salushy ghúlama ghalym Aghjan Mashanovtyng úsynysymen farabitanu tobyn qúrghan bolatyn. Búl topqa jetekshilik etudi qazaqtyng asa talantty filosof ghalymy Aghyn Hayrollaúly Qasymjanovqa jýktep, tez arada әl-Faraby shygharmalaryn audarudy tapsyrady.

Búl turaly Aghyn Hayrollaúly: «Sh.Esenov treboval, chtoby my vhodily v kontakty s zarubejnymy farabiyevedami, dostavali, dobyvaly rukopisi, teksty, privlekaly k rabote vseh, kogo mojno, izvne v kachestve konsulitantov, resenzentov y redaktorov», dep jazady.

Esenovting úsynysymen qazaqstandyq farabitanushylar enbegi Mәskeuding «Voprosy filosofiiy», Kiyevting «Filosofskie dumkiy», Praganyng «Filosofsky chasoliye» jurnaldaryna shyghady. Sol kezde mәskeulik ghalymdardyng biri Aghyn Hayrollaúlyna tóbeden týskendey: «Nelizya ly pokazati vliyanie russkoy kulitury na ali-Farabiy», depti… Mine, biz shybyndap bas iyzegen mәskeulik filosoftardyng shynayy syqpyty osynday bolghan.

Men ensiklopediyada qyzmet istegen jyldary Aghyn Hayrollaúlymen kóp aralastym. Tereng bilimdi, tendesi joq filosof edi. Ol keyin tәjik halqynan shyqqan asa kórnekti shyghystanushy ghalym, akademiyk, odaqtyq Shyghystanu institutynyng diyrektory Babodjan Ghafurovpen birge Mәskeuden 1975 jyly «Ali-Farabi: istoriya mirovoy kulitury», al 1983 jyly «Mysli» baspasynan ózining jeke dara avtorlyghymen «Abu Nasr Ali-Farabi» atty tamasha monografiyalaryn shyghardy. Búl eki kitap әli kýnge deyin әlemdik farabitanugha qosylghan sýbeli ýles retinde baghalanady.

Býginde әl-Farabiyding Qazaqstangha qatystylyghyna kýmәn keltiretinder az. Al Almaty konferensiyasyna deyin ony arab aghayyndar – arab, irandyq bauyrlarymyz – parsy, al ózbek kórshilerimiz óz qandasymyz dep sanaytyn. Esenovting bilek sybana aralasuymen úly ústaz aragha myng jyl salyp ghasyrlar qoynauynan qaytyp oraldy. Tәuelsizdik túsynda Elbasymyz Aristoteliden keyingi «ekinshi ústaz» sanalatyn әl-Farabiyding esimin Últtyq uniyversiytetke berip, ony birjolata tughan halqymen tabystyrdy.

Jetpis ekinshi jyl Shahmardan Esenov ýshin jemisti jyl boldy. Ol Uspen ken beldeuin geologiyalyq, óndiristik túrghydan zertteuge arnalghan enbekteri ýshin elimizding bir top ghalymdary jәne óndirisshilerimen birge Qazaqstannyng Memlekettik syilyghyna ie boldy.

Orys aghayyndardyng ómir synaghynan sýrinbey ótken adamdy «proshel ogoni, vodu y mednye truby» deytin sózi bar. Adamdy otpen, sumen alastau әlemning kóptegen halyqtarynda bar, al songhysyn orys aghayyndar oilap tapqan, maghynasy – «ataq, danqpen synau» (syilyq alghanda mystan jasalatyn ýrmeli aspaptardan túratyn orkestrding tush oinauyn menzeydi). Ertegining batyrynday «otqa salsang janbaytyn, sugha salsang batpaytyn» Shahmardan aghamyz jez qanyltyrgha kelgende osaldyq tanyta bergen. Áriyne, alynghan syilyqtyng qaysysynda da onyng ýlesi bolghanyna eshkim kýmәn keltire qoymas. Biraq ministr, ýkimet basshysynyng orynbasary, Ghylym akademiyasynyng preziydenti, búl az deseniz, Qazaqstan Kompartiyasy ortalyq komiytetining mýshesi, SOKP ortalyq komiytetining mýsheligine kandidat, tipti Jogharghy Kenesting tóraghasyna deyin lauazymdy qyzmet atqarghan, dosy qaydan kelip, jauy qaydan shyghatynyn biletin aqyldy adamnyng osynday úsaq-týiekke kelgende aranday beretinine tang qalmasqa bolmaydy.

Kóp úzamay Shahmardan Esenovting basyna taghy da búlt ýiirile bastaydy. Ony eki kýnning birinde Ortalyq komiytetke shaqyryp, mýiizdeu qalypty jaghdaygha ainalady. Ózgeni bylay qoyghanda, Esenovke onyng orynbasarlary aidap salynady. Sol kezdegi atmosfera turaly akademiya ardageri N.V.Niyretina: «Davlenie na nego bylo ogromnym. Po nastroenii my opredelyali, kak proshla ocherednaya vstrecha. Otnosheniya ego s viyse-preziydentamy (D.V.Sokoliskiym, A.M.Kunaevym, A.N.Nusupbekovym) byly ocheni natyanutymi, esly ne skazati huje. Rovno cherez dva mesyasa Shahmardan Esenovich byl osvobojden», – dep jazady.

Búl 1974 jyldyng 15 sәuiri kýni bolghan oqigha edi. Ayaq astynan Ghylym akademiyasynyng sessiyasy shaqyrylady. Oghan Ministrler Kenesining Tóraghasy B.Áshimov, 2-shi hatshy V.K.Mesyas, iydeologiya jónindegi hatshy S.N.Imashev siyaqty Qazaqstannyng D.Qonaevtan basqa basshylary týgeldey qatysady.

Sessiyada tóraghalyq etken viyse-preziydent D.V.Sokoliskiy Sh.Esenovting óz qolymen jazghan aryzyn oqidy. Tarih ýshin onyng da mәtinin tolyq keltire keteyik: «V svyazy s naznacheniyem menya ministrom geologiy Kaz SSR proshu osvoboditi menya ot doljnosty preziydenta AN Kaz SSR. Blagodaru chlenov Prezidiuma AN KazSSR za bolishui podderjku y vklad v nashu sovmestnuy rabotu po rukovodstvu AN KazSSR za period moey raboty v doljnosty preziydenta AN KazSSR. Akademik Esenov».

Hat mәtini oqylghan song onyng avtoryna bir auyz jyly sóz aitylmastan, eshkimge sóz berilmesten, úsynys jarghygha qayshy bolsa da ashyq týrde dauysqa qoyylady. Is bitken song 2-shi hatshy V.K.Mesyas jer-kókke tiygizbey maqtap, bosaghan oryngha ziyaly qauym men ghylymy ortada esh sýikimi joq, bilim-sharqy shamaly, «ishkilikke salynghan» degen ataghy shyqqan, biraq respublika basshysynyng tughan bauyry A.M.Qonaevtyng kandidaturasyn úsynady. Ádettegidey ol basym dauyspen (1 adam ghana qarsy) Akademiya preziydentining ornyn basady.

Endi Esenov aryzynyng mәtinine de nazar salayyq. Ol ózining Geologiya ministri qyzmetine taghayyndaluyn әdeyi sheshilgen mәsele retinde kórsetedi. Búlay jazbaghanda uәde berushilerding tayqyp shyghuy da op-onay edi. Ekinshiden, aryzda respublika basshylyghyna, jeke Dinmúhamed Ahmetúlynyng atyna aitylatyn dәstýrli alghys ta jazylmady. Búl akademikting úsynghan oryngha kónili tolmaytynyn aiqyn sezdirse kerek. Ýshinshiden, aryzdyng jazylu mәnerine qarap, onyng әldebir joghary dәrejeli sheneunikting kabiynetinde, «senderge keregi osy bolsa, mә, alyndar da tynyndar» degen synaymen jazylghany da angharylady. Tipti aryz sonynda aty-jónin de tolyq jazbay «Akademik Esenov» dep tym qysqa qayyruynyng ózi de onyng asyghys jazylghanynan habar bergendey.

Qalay degenmen de qarghaday qarqyldaghan qalyng tobyr qayratker túlghany qyzmetinen ketirip tynady.

Esenov ómirbayanyn zertteushilerding basym kópshiligi onyng Akademiya preziydenttiginen qaytadan Geologiya ministri boluyn onyng osy salagha jaqyndyghynan, akademikting ghylymda jinaqtaghan tәjiriybesin óndirispen úshtastyrugha jaghday tughyzu qajettiginen tuyndady dep týsindiruge tyrysady. Shyndyghynda, búl taghayyndau ony Ghylym akademiyasy siyaqty salystyrmaly týrde bolsa da derbestigi bar mekemeden alastatyp, ony memlekettik qyzmetten birjolata ketiru ýshin istelgen edi.

Akademik Esenov Geologiya ministrligine qaytyp oralghan song Ortalyq Qazaqstandaghy Aqtoghay-Aydarly mys kenderi men Jәirem poliymetall kenishterin zerttep, onyng naqty qoryn anyqtaudy qolgha aldy. Býginde býkil Qyzylorda oblysy halqynyng nesibesine ainalyp, oblysqa, respublikagha mol payda keltirip otyrghan Ontýstik Torghay múnay kenishi (qazirgi Qúmkól) barlanyp, ondaghy múnay qory anyqtaldy. Batys Qazaqstandaghy asa bay múnay men gaz qoryn barlaugha, iygeruge baryn saldy. Qazir ataghy dýrildep túrghan Qarashyghanaq, Janajol siyaqty alyp gaz kondensat kenderin barlau dәl osy kezende jýzege asty. Tipti, әlemge әigili Teniz kenining ashyluy ministrlikti Shahang basqarghan jetpisinshi jyldardyng ýlesinde edi.

Búl jyldary qayratker Esenovting ataghy respublika shenberinen shyghyp, odaqqa keninen tanymal bola bastaghan edi. Mәskeude ony yqpaldy ministrlermen qatar, Kenes Odaghyndaghy eng bedeldi qúrylym – KSRO Memlekettik josparlau komiytetining (Gosplan) tóraghasy N.K.Baybakov ta ashyq qoldady. Ýkimet basshysy A.N.Kosyginning orynbasary qyzmetin qosa atqarghan Nikolay Konstantinovich kez kelgen odaqtas respublika basshylary qas-qabaghyna qaraytyn, Kenes Odaghyndaghy eng bedeldi memlekettik túlghalardyng biri atandy.

Ókinishke oray, odaq basshylarynyng tilin onay tapqan Esenovting eldegi bastamasy zor qiyndyqpen, burokratiyalyq kedergilermen, tek mәskeulik dostarynyng qoldauymen ghana jýzege asyryldy. Búl turaly shyndyqtyng tekemetin tilip aitatyn professor, geologiya-miyneralogiya ghylymdarynyng doktory Sәduaqas Qúrmanov: «ekinshi ret ministrding ornyna kelgen Shahang búrynghyday qúlash sermey almady. Jogharydan qatang baqylau, tómennen sypsyndaghan ósek-ayandar Shahana qatty әser etti. Shahana teris niyettegi adamdar orynbasar etip qoyylyp, qarsy baghyttalghan әreketter jasalyp ta jýrdi. Shahana ong niyettegi qyzmetkerlerdi sebepsiz aiyptau, qudalau, qyzmetten quu siyaqty jaghdaylar da oryn aldy. Sol jazalanghandardyng bireui men edim. Jәne bosatu búiryghyna Shahannyng ózine qol qoydyrugha mәjbýr etti», - dep ashy da bolsa aqiqatqa negizdelgen zaman shyndyghynyng bet perdesin ashyp kórsetedi jәne ózining qyzmetten bosatyluynan góri qúrt-qúmyrsqa, baqa-shayandargha qor bolghan talantty túlghanyng taghdyryna kóbirek jany ashidy.

Búl joly partokrattar әbden әlsiregen arystandy talaugha bar kýshterin júmyldyrady. Onyng qyzmetinen esh kinәrat tappaghan son, kýndelikti túrmys-tirshiligin baqylaugha alyp, qyzmetkerleri, kómekshileri, tipti jýrgizushilerine deyin tiyisti oryndargha shaqyryp, tergeu, tekseru, beyjosyq әreketter men qorqytyp-ýrkituding nebir qiytúrqy tәsilderi paydalanylady. Is qozghaugha ilik bolatyn zәredey qylmys tappasa da, ol 1978 jyldyng basynda Ortalyq komiytetke shaqyrylyp, birjolata qyzmetinen bosatylady.

Búl tarihshylar men sayasattanushylar «toqyrau» dep at qoyyp, aidar taqqan kenes zamanynyng әbden bojyrap, bodausyz ketken, borkemik tartqan kezeni edi. Otyzynshy jyldardaghyday jazyqsyz jandy sotsyz atyp tastaytyn, eluinshi jyldardaghyday zandy belshesinen basyp, úzaq merzimge jer audaratyn soraqy dәstýrler kelmeske ketken bolatyn. Biraq aram niyetti jandar qashan da adamdy qorlaudyn, jazalaudyng jymysqy, jytqyr tәsilderin oilap tabudan sharshamaytyn kórinedi. Búl joly da solay boldy.

Ortalyq komiytet geologiya-miyneralogiya ghylymdarynyng doktory, professor, akademiyk, Lenindik jәne Memlekettik syilyqtardyng laureaty Shahmardan Esenovke Almatydan birjolata ketudi, tótesinen aitqanda, jer audarudy talap etedi. Osylaysha, әlem tanyghan akademik Balqashtan 150 shaqyrym qashyqtaghy qu mediyen dalada ornalasqan shaghyn geologiyalyq ekspedisiyagha jiberiledi. Ol Balqashqa attanyp ketken kýni Almatyda «akademik Esenov ózine ózi qol salypty» degen qaueset búrq ete týsedi. Búl adamdy tiridey óltiruding eng súmpayy týri edi.

Qashanda qiyndyqqa qasqaya qarsy túratyn qaysar ruhty qazaq ólmedi. Jazy my qaynatar ystyq, qysy sýiekten óter yzgharly ólkede bir jyldan astam uaqyt qyzmet istedi. Biraq on jylgha juyq ýzdiksiz qudalau qatepti qara narday azamattyng jýregine syzat, asqazanyna jara salyp ýlgergen edi.

Kenes Odaghynda jappay partiyalyq baqylau ornyqsa da Ghylym akademiyasy men joghary oqu oryndary jýiesinde orta jәne tómengi dengeydegi qyzmetterge konkurs jariyalanyp, sala mamandary saylanyp qoyylatyn dәstýr saqtaldy. Rektor, prorektor, dekandar taghayyndalsa da, dosent, professor, kafedra mengerushilerining qyzmetine vakansiya bolghanda ýmitkerler konkurs arqyly irikteletin.

Qazaq poliytehnika instituty 1979 jyly paydaly qazbalardy izdeu men barlaudyng metodikasy kafedrasynyng mengerushiligine konkurs jariyalaydy. Ekspedisiyada jýrgen shәkirtterinen búl habardy estigen Shahang kóp dabyra jasamay, tiyisti qújattaryn resimdep, institutqa jiberedi. Ejelden akademikke degen niyeti týzu institut rektory Ábdighappar Áshimbaev ta, konkurstyq komissiya mýsheleri de qiyn kýnderde kóniline demeu bolsyn dep, onsyz da bәigeden shappay kelip túrghan Shahandy kafedra mengerushiligine qabyldaydy.

Ataghy jer jarghan ghalymnyng ózi bilim alghan oqu ornyna kelui ondaghy professorlar men studentter qauymyn serpiltip tastaydy. Sol kezde institutta kafedra mengerushisi bolyp qyzmet atqarghan belgili filosof, akademik Dosmúhamed Kishibekov qoghamdyq júmys retinde instituttyng «Injener kadrlary ýshin» atty shaghyn tirajdy gazetting redaktory qyzmetin qosa atqarghan eken. Sol bir japyraqtay gazetke D.Kishibekov «Bizding týlekterimiz endi bizge ústaz» atty shaghyn habarlama bastyryp, onda institutqa keyingi kezde qyzmetke túrghan ústazdar qatarynda ataq-dәrejelerin týgel sanamalay kele Shahmardan Esenovting de esimin ataydy.

Ózi instituttyng ishinde ghana taraytyn gazet. Kioskige týspeydi, jazylu katalogyna engizilmegen, tútamday ghana tirajy bar. Shaghyn ghana habarlama. Ishinde eshqanday maqtau, marapattau joq. Tek faktilerding konstatasiyasy. Múnda túrghan ne bar?!

«Baqsam, baqa eken» degendey, pәle izdegen adam búdan da kinәrat tabatyn kórinedi.

Habarlama gazetke shyqqan kýnning erteninde eshbir artyq-kemi joq, institut rektory, partkom hatshysy jәne gazet redaktory Ortalyq komiytetke shaqyrylady. Onyng ghylym jәne joghary oqu oryndary bólimining mengerushisi S.Jandosov ýsheuin «Maqalany qalay bastyndar, kimmen aqyldastyndar?» dep tergeuding astyna alady.

Ózi Úly Otan soghysynyng ardageri, eshqashan aryna daq týspegen kommunist, qashan kórseng de sabyrly, salmaqty qalpynan ainymaytyn Dosaghang maqalany últy orys institut oqytushysy jazghanyn, ózi bastyrghanyn, onda kórsetilgen Sh.Esenovting doktor, professor, akademiyk, laureat ekendigi týp-týgeldey ras ekendigin ret-retimen aityp shyghady.

Q.IY.Sәtbaev atyndaghy Qazaq Últtyq tehnikalyq uniyversiytetining ken oryndaryn izdestiru jәne barlau kafedrasy

Osy oqighadan keyin akademik Esenovting kafedra mengerushiliginen bosatylghanyn oqyrmangha aitpasaq ta týsinikti bolar deymin. Biraq búl SOKP siyaqty juannyng jinishkerip, Qazaqstannyng Kompartiyasy siyaqty jinishkening ýziluge taqaghan kezi edi. Sondyqtan aragha jyl salyp akademik Esenov әriptesterining qoldauymen kafedra mengerushiligine qaytyp oralady. Ózi qashanda qúrmettep, qadirlep ótken ústazdyq qyzmetin ómirining sonyna deyin adal atqardy. Ondaghan ghylym doktorlaryn, jýzdegen kandidattardy, myndaghan shәkirtterdi tәrbiyeledi.

Shahmardan Esenov ómirining sony shuaqty boldy.

Biylik basyna Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev kelgen song ol qaytadan qoghamdyq-sayasy ómirge belsene aralasa bastady. Áriptesteri akademikti 1990 jyly 12-saylanghan Qazaq KSR Jogharghy Kenesine Ghylym akademiyasynan deputat etip saylady.

Deputat Esenov 1991 jyly 16 jeltoqsanda «Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik tәuelsizdigi turaly» Konstitusiyalyq Zanynyng qabyldanuyna da óz ýlesin qosty. Tәuelsiz elimizding jana atauy, Memlekettik Tuy, Eltanbasy, Ánúranyn bekituding basy-qasynda boldy.

Sh.Esenov 1-shi shaqyrylghan QR Jogharghy Kenesining deputaty

Ómirining songhy kezeninde onyng densaulyghy jii syr bere bastady. Qansha myqty bolsa da, úzaqqa sozylghan ýzdiksiz qughyn-sýrgin onyng janyna ghana emes, jýregine de aiyqpas jara salyp ýlgergen edi. Qaysar ruhty qayratker túlgha, tamasha ghalym Shahmardan Esenov 1994 jyldyng 23 tamyzynda dýnie saldy.

Onyng qazasyna oray Memleket basshysy N.Nazarbaev bastaghan el aghalary qol qoyghan qazanama shyqty. Elbasy tapsyrmasymen esimi Aqtau poliytehnika institutyna berilip, 2007 jyly 80 jyldyq mereytoyy respublika kóleminde keninen atap ótildi.

«Aytpasa sózding atasy óledi» demekshi, últymyzdyng osynday úly azamattarynyng jazyqsyz japa shegui býginde biz asyra maqtaudy әdetke ainaldyrghan respublikanyng sol kezdegi basshysy D.A.Qonaevtyng kóz aldynda, eger turasyn aitar bolsaq, tikeley qatysuymen jýzege asty. Ókinishti-aq.

Shahmardan aghamyz mәndi, maghynaly ómir sýrdi. Sonyna mol ghylymy múra, qazaqtardyng әli talay buyny maqtanyshpen aita jýretin ónegeli isterin qaldyrdy. Kәmila jengemizben otbasylyq ómirding de qyzyghyn kórip, ata-baba amanatyna say adal úrpaq tәrbiyeledi.

Sh.Esenov otbasymen birge

Uaqyt ótedi. Zaman ózgeredi. Úrpaq almasady. Tarih bәrin elep-ekshep óz ornyna qoyady. Halqyna shynayy enbek sinirgen qayratkerlerding esimi ghana el jadynda mәngilik saqtalmaq. Sonday nar túlghanyng biri әri biregeyi Shahmardan Esenov dep bilemin.

«Egemen Qazaqstan»,
14 mamyr 2014 jyl

Múhtar Qúl-Múhammed

Abai.kz

25 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2272
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2624
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2652
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1716