Sәrsenbi, 25 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 127580. Jazylghandar — 114347. Qaytys bolghandar — 1945
Janalyqtar 4189 0 pikir 30 Sәuir, 2012 saghat 08:46

Shәkәrim Qúdayberdiúly. Qazaqtyng týp atasy

«Arabsyn» degen sózding týbi shirik.
«Pәlenshe sahabanyng zatysyn» dep,
Aldaghan din jamylghan ónkey jýlik.
Adamnyng túqymynan - Núq payghambar,

Ýsh úly - Ham, Sam, Yafas, mine, osylar.

«Arabsyn» degen sózding týbi shirik.
«Pәlenshe sahabanyng zatysyn» dep,
Aldaghan din jamylghan ónkey jýlik.
Adamnyng túqymynan - Núq payghambar,

Ýsh úly - Ham, Sam, Yafas, mine, osylar.

Yafastyng bir balasy Týrik degen,
Órbigen sonan ósip talay jandar.
Bolady arab júrty - Samnyng úly,
Biledi shejirening bәri múny.
Týrikting shyn aty eken Nadúlúshe.
Týrik dep nege atandy tynda sony.
Qarly Altay qatty suyq tauda jýrip,
Ot jaqqan Nadúlúshe oimen bilip.
Suyqtan sóitip elin saqtaghan son,
Týrik dep han kótergen patsha qylyp.
Oq ótpes - týrik degen - temir túmaq,
At qoyghan úiqastyryp eli tym-aq.
Jan saqtar temir kiyim, ot el saqtar,
Emes pe jarasymdy, kórseng synap.
Atalghan sóitip Týrik Nadúlúshe,
Ol kezde jyldar ótti myndap neshe.
Týrikten shyqqan talay sayypqyran,
Jer jýzi titirengen týrik dese.
Kim bilmes bayaghy ótken Oghúzhandy,
Qaratqan qol astyna talay jandy.
Basynda Aziyany týgel biylep,
Ýrim, Parsy, Arabtyng da kóbin aldy.
Jazady talay elding jazushysy,
«Adamnyng ózgeshe, - dep, - qylghan isi».
340 jyl búryn payghambardan,
Ataghy jer jýzine shyqqan kisi.
Oghúzhan - Múghylhannyng nemeresi,
Qarahan edi onyng óz әkesi.
Erligi, estiligi, әdileti,
Álemde bolghan emes bir tendesi.
Aytayyn Atillanyng qylghan isin,
Siqyr dep oilaghan júrt qayrat, kýshin.
Aziyany týgel biylep, Evropanyng
Kóbi aughan Atilladan qoryqqany ýshin.
Atilla - Múnjyqhannyng balasy edi,
Basy ýlken, keudesi ken, alasa edi.
1500 jylday boldy ólgenine,
Onyng da qylghan isi tamasha edi.
Qayteyin aita berip alghan jerin,
Atannyng oigha týsir sonday erin.
Qor bolyp osy kýnde otyrsyng da,
Qozghalsyn ótkendi oilap ishte sherin.
Kim bilmes keshegi ótken Shynghyshandy,
Jartysyn dýniyening týgel aldy.
Talayyn Evropanyng bas iygizip,
Qorqytyp Qytaygha da alym saldy.
Qolyna tuyp edi qan uystap,
Álemdi biyleytúghyn ýlgi núsqap.
Qoyylghan Shynghystaugha sonyng aty,
Ózenin osy haqan ketken qystap.
Ortasyn arab, qytay týgel alyp,
Aziya, Evropagha jarlyq salyp.
Meyirimdi, alghan elge әdiletti.
Ketedi, qarsylassa, qangha malyp.
800 tughanyn jylgha toldy,
Temuchin atyn búzyp, Shynghys qoydy.
Shydamdy Shynghys degen myqty demek,
Otyzgha kelmey túryp baqyt qondy.
Ol tughan Býlýnjyldyq degen jerde,
Rahymdy qol astynda kirgen elge.
Ne dinge, ne ghúrypqa qol súqpaghan,
Oy jiber, mine, osynday kemengerge.
Keshegi Ámir Temir qanday edi,
Álemge jaqqan jaryq shamday edi,
Mine onyng tughanyna 600 jyl,
Batyrdyng sayypqyran mandayy edi.
Ákesi Taraghay da batyr edi,
Kishi degen jerdi biylep jatyr edi.
Tu ústap Ámir Temir atqa mindi,
Jazasyn talay jauy tartyp edi.
Shynghystyng alghan jerin o daghy alghan,
Bolmaydy búl sózimning biri jalghan.
Týrikting han Yyldyrym Bayaziytin
Aghashqa jenip ústap tanyp alghan.
Dúshpannan qarsy kelse qan aghyzghan,
Bir emes múnday qandy kóp aghyzghan.
Alghanda Asfahandy kóp soghysyp,
Jetpis myng bas sýiekten ýy salghyzghan.
Týrikten talay sabaz batyr kelgen,
Shyqqan ba onday batyr bóten elden.
Qytaydy shabamyn dep bara jatyp,
Ol Temir dәl jetpis bir jasynda ólgen.
Kim bilmes keshegi ótken Toqtamysty,
Orystan alym alyp, kórdey qysty.
Qazaq pen noghaylynyng aqyndary,
Edige, Toqtamysty jyr qylypty.
Demeniz ataqtynyng bәrin de jaz,
Jazugha týgel terip jetpes qaghaz.
Keyingi aitylatyn sózdi tynda,
Týrikten taghy qanday shyqqan sabaz.
Jogharghy aitqanymdy qylsang payym,
Qúya ber qúlaghyna úqqan sayyn.
Búl kýnde Stambulda bólek túrghan,
Aytayyn endi Ospandy týrik jayyn.
Týrikting Saqa degen bir taby edi ol,
Tauyna Gimalaydyng barypty ol.
Saqadan qanly degen tap bólinip,
Barugha Ýrim jerine tartypty jol.
Solardyng ketkenine 700 jyl,
Aytyldy biraz odan, ony da bil.
Kez bolyp kezip jýrip zor baqytqa,
Qanday baq berdi tәniri, sony esep qyl.
Qanlynyng hany bolghan Qiya degen,
Jer alyp, erlikpenen el biylegen.
Ol ólip, jalghyz úly er Sýleymen,
Sol jerden qayta kóship, jónep bergen.
Evfrattyng dariyasyna kelip jetken,
Su tasyp, nóser qúiyp asqan shekten.
Aldy-artqa qaza kelse qarata ma,
Qapyda er Sýleymen sugha ketken.
Talapty taghdyr oghan bala bergen,
Qayraty, aqyly artyq dana bergen.
Er Túghyryl - Sýleymenning jalghyz úly,
Sol jerde 400 ýimen qala bergen.
Kóshse de ónkey qanly, kóshpey qalghan,
Erlikpen manyndaghy eldi alghan.
Birtalay az uaqyt әsker jiyp,
Er Túghyryl esti batyr dep atalghan.
Han emes, kóp әskerding basy bolghan,
Qartayyp sýitip jýrip jasy tolghan.
Ornyna Ospan degen úly otyryp,
Er Túghyryl 90 jasta opat bolghan.
Osy Ospan kóp el alyp han bolypty,
Aqyldy, asa ailaly jan bolypty.
Kelgenshe osy kezge sol at óshpey.
«Ospandy týrik» degen dang bolypty.
Úghyp al osy sózdi, jas úlandar,
Óz bauryng ol týrik te, osyny anghar.
Qúl bolyp biz qorlyqta otyrsaq ta,
Kóp shyqqan atamyzdan arystandar.
Shynghystyng ýlken úly Joshy han ghoy,
Balasy Batu-daghy batyr jan ghoy.
Sart, noghay, qalmaq, qyrghyz, qypshaq,
Basynda bәri soghan qaraghan ghoy.
Orysty alghash alghan Batu ózi
1243 jyldyng kezi.
«Saghymgha sadaq ilgen Sayyn han» dep,
Batugha qoyylghan at laqap edi.
Batumen bir tuysqan Toqay temir,
Kóshpeli Kók ordany sol biylep jýr.
Bizding el onda qazaq atanghan joq,
Sart, noghay, qazaq, qalmaq - týbimiz bir.
Batudyng júraghaty - Ózbek han,
Túsynda bolghan eken ol músylman.
«Din qaldy Ózbekten» degen maqal,
Qalmaydy әli kýnge auzymyzdan.
Temirhan - Toqaytemir júraghaty,
Deytúghyn Ormanbet han laqap aty.
Aynytpay atasynyng ornyn basqan,
Týrikting ol daghy bir asyl zaty.
1446 jyl kelgende,
Ormanbet qaza jetip ol ólgende.
Talasyp, zor handyqqa úsaq handar,
Byt-shyt qyp noghaylyny tórt bólgende.
Astrahan, Qyrym, Qazan qalasynda
Bolypty tórt bólek han talasynda.
Biylegen bergi shetti Ábilqayyr
1450 jyldyng shamasynda.
Osy kez bizding «qazaq» atanghandyq,
Týrikte bir әdet bar eski zandyq -
Tamyzyp, qanyn sýtke qosyp iship,
«Anda» dep jasaydy eken tuysqandyq.
Tuysqa anda bolghan qaramaydy,
Jaqyn dep qan qosylmay sanamaydy.
Ishse de qay úrumen qanyn qosyp,
«Bir tughan jaqynym» dep baghalaydy.
Qúralghan әr rudan qazaq basy,
Anda bop qan qosylghan qaryndasy.
«El bolyp, óz erkimen erkin jýrgen»
Degen sóz - qazaqtyqtyng maghynasy.
Qazaqtyng Áz Jәnibek hany bolghan,
Biylegen syrtyn noghay zany bolghan.
Arghynnyng arghy atasy Dayyr qoja,
Deytúghyn bir әdil by taghy bolghan.
Ol biydi Ábilqayyr jaqsy kórgen,
«Aqjol» dep ong tizeden oryn bergen.
Qobylandy qara qypshaq batyr edi,
Namys qyp kýndestikpen shaytangha ergen.
Óltirgen andyp jýrip Aqjol biydi,
Qazaqqa osy júmys auyr tiydi.
Qysasqa Qobylandyny óltirem dep,
Jar salyp, Áz Jәnibek halqyn jidy.
Jalynghan «ýsh kisining qúnyn al» dep,
Almaghan «bizge kerek emes mal» dep.
Bermegen Ábilqayyr Qobylandyny,
«Múny óltirsen, qalghan el búzylar» dep.
Sondyqtan ókpe qylyp qazaq kóshken,
Qypshaqty shauyp-janshyp, qatty óshtesken.
«Shudaghy Shaghataydyng nәsilinen,
Qaraymyz Múghyltemir hangha» desken.
Áskerin ýshke bólgen Áz Jәnibek,
Úly jýz, orta jýz ben kishi jýz dep.
Shaghatay túqymynan Ahmet-Alash.
Ýstinen kóshken elding túrghan biylep.
Ol kezde qazaq, qalmaq jerge talas,
Bolsa da túqymy bir, zaty aralas.
Ahmetti «Ázireyil alashsyn» dep,
Qalmaqtar onyng atyn qoyghan Alash.
1500 jyl bolarda batyr Shaybaq,
Nәsilin Ámir Temir týgel aidap.
Samarhand pen Búqardy tartyp alyp,
Tashkentke de kiripti kózi jaynap.
Soghysqan Oratóbe degen jerde,
Úqsaghan aghyzghan qan aqqan selge.
«Ózbek - óz agham, sart - sadagham» dep,
Bolysqan sonda qazaq Shaybaq erge.
Búl Shaybaq - Ábilqayyr nemeresi,
Ataqty Ózbekting shóberesi.
Óltirip Alash handy, Tashkentti alghan,
Ýiirin qayta tapty degen osy.
Balasy Áz Jәnibek - Qasym edi,
Ataghy sol soghysta asyp edi.
«Qasymnyng qasqa jolyn» sol shygharghan,
Tashkenning altyn taghyn basyp edi.
Qasymnyng balasy edi Syghay hanyn,
Túr edi týgel biylep Tashkent manyn.
Syghaydyng balasy eken Tәuekel han,
Aytayyn sart Tashkentti qayta alghanyn.
1598 jyldyng kezi,
Túrsynhan Tashkentti alyp, sol biyledi,
Týrikke sart atanghan han bop túrghan,
Búl Túrsyn - Shaybaq erding túqymy edi.
Esimhan Tәuekelden tuyp qalghan,
«Esimning eski joly» zang shygharghan.
Óltirip týn ishinde Túrsynhandy,
Tashkentti, sartty shauyp, qaytyp alghan.
1600 jylgha tayanghanda,
Esimhan eski taghyn qayta alghanda.
Aybiyke, Qonyrbiyke, Núrbiykeni
Oljalap alyp kelgen sol barghanda.
Túrsyndy óltirerde týnde baryp,
Kýzetshisin esikting baylap alyp.
Esimning qasyndaghy bir jyrshysy,
Oyatqan Túrsynhandy әnge salyp.
Sonday er býgin qayda, Qúdayym-au,
Búl elding býitip qor bop túrghany anau.
Ólmegen Túrsynhandy oyatqanda,
Tólegen jyrshysynyng sózi mynau:
«Ey, qataghannyng han Túrsyn,
Kim aramdy ant úrsyn.
Jetim eldi jylatyp,
Jer tәnirisip jatyrsyn,
Han emessing - qatynsyn.
Qazaq keldi - qapylsyn.
Altyn taqta jatsang da,
Ajalyng jetken paqyrsyn.
Kónbeseng de kónersin,
Imanyndy ait, ólersin.
Ensegey boyly er Esim
Shashqaly túr qanyndy,
Alghaly túr janyndy,
Keshikpey sonan kórersin».
Esimning Salqam Jәngir balasy edi,
Ol daghy qalyng elding panasy edi.
Jәngirding qalmaq qyzy qatynynan
Áz Tәuke adamzattyng danasy edi.
Qyzy edi Qayyp hannyng bir qatyny,
Osydan Uәlibaqy tughan úly,
Áz Tәuke han bolghan song ókpe qylyp,
Ketipti Ýrgenishke deyin múny.
Osy edi Abylaydyng arghy atasy,
Bolmaydy búl sózimning esh qatasy,
Abylaydyng osy atasy sol jaqta ólip,
Han bolghan múnda kelip qara basy.
Búl jerde Abylaydy toqtatayyn,
Qarandar shejiremnen onyng jayyn.
«Basynda Kýltóbening kýnde kenes»
Jol salghan Áz Tәukeni sóz qylayyn.
Aqyly aidyn kóldey tolish túrghan,
«Qasqa jol», «Eski joldy» tolyqtyrghan.
Bekitip birjolata qazaq zanyn.
Jol salyp, minsiz qylyp ornyqtyrghan.
Azdan song jau kóbeyip bolghan qauip,
Qazaqty tús-túsynan әr el shauyp.
1552 jyldarynda
Shetine Amudariya barghan auyp.
Balasy Bolat han bop, Áz Tәuke ólgen,
Han shyqqan Nәdir degen parsy elden.
Jan-jaghyn әlgi Nәdir jalmaghan son,
Qayta auyp bizding qazaq Syrgha kelgen.
Kelgeni 1700 shamasynda,
Qalmaq bar búryn Syrdyng jaghasynda.
«Ári otyr», «beri otyr» dep talas shyghyp,
Bolypty talay soghys arasynda.
Qazaqtan, qalmaqtan da qandar jaughan,
Az emes ólgen adam adyr taudan.
1723 jyl shamasynda,
Jenilip, әri jútap qazaq aughan.
Qazaqtar Qarataudan asa kóshken,
«Aqtaban shúbyryndy boldy» desken.
Túsynda Abylaydyng qalmaqty aiday,
Qorlyqtan kek alghany qalmaydy esten.
Jazghanmyn endigisin múnan búryn,
Shejiremning «Enlik-Kebek» oqy birin.
Osyghan sony qosyp jattap alsan,
Bilersing týp atannyng barlyq syryn.

0 pikir