Dýisenbi, 30 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 131659. Jazylghandar — 116187. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 2971 0 pikir 30 Sәuir, 2012 saghat 08:38

GER-AGhANYNG JAZBALARYNAN...

Mening qolymda Geraghannyn, Gerolid Beligerding eki kitaby jatyr. Biri - «Zapisky starogo tolmacha», yaghny «Qart tilmәshting jazbalary». Ekinshisi - «Ótedi ómir osylay»... Ekeuinde de Geraghannyng kónilge týigenderi, oilary, estelikteri, syrlary, múndary jazylghan. Qalamgerding ózi de: «Adamnyng este saqtau qabileti sonshalyq nәzik te talghampaz, kirpiyaz keledi. Sondyqtan da ótkenning barlyq oqighalary jadynda qala bermeydi. Osy rette kýndelik erekshe jәrdemshi ispetti. Sol kýngi qajet-au degen oilaryndy, tebirengen sezimindi týrtip qoyasyn» dep jazady. Geraghannyng әr jyldary jazghan, týrtken qymbat oilarynan marjan monshaqtay ýzikterin jinaqtap, gazet oqyrmandaryna úsynudy jón kórgen edik.

02. 01.01 j.

..Tanerteng Saghadat Núrmaghambetovpen birge seruendedik. Qartandyghyna qaramay, óni jas, symbatty, kisige janasqysh. Kóp oqidy. Toquy da jaqsy. Ómirlik әser týisigi kól-kósir. Taptyrmaytyn әngimeshi.

Mening qolymda Geraghannyn, Gerolid Beligerding eki kitaby jatyr. Biri - «Zapisky starogo tolmacha», yaghny «Qart tilmәshting jazbalary». Ekinshisi - «Ótedi ómir osylay»... Ekeuinde de Geraghannyng kónilge týigenderi, oilary, estelikteri, syrlary, múndary jazylghan. Qalamgerding ózi de: «Adamnyng este saqtau qabileti sonshalyq nәzik te talghampaz, kirpiyaz keledi. Sondyqtan da ótkenning barlyq oqighalary jadynda qala bermeydi. Osy rette kýndelik erekshe jәrdemshi ispetti. Sol kýngi qajet-au degen oilaryndy, tebirengen sezimindi týrtip qoyasyn» dep jazady. Geraghannyng әr jyldary jazghan, týrtken qymbat oilarynan marjan monshaqtay ýzikterin jinaqtap, gazet oqyrmandaryna úsynudy jón kórgen edik.

02. 01.01 j.

..Tanerteng Saghadat Núrmaghambetovpen birge seruendedik. Qartandyghyna qaramay, óni jas, symbatty, kisige janasqysh. Kóp oqidy. Toquy da jaqsy. Ómirlik әser týisigi kól-kósir. Taptyrmaytyn әngimeshi.
... Keshkilikte M.Simashkonyng Nobeli laureaty Jores Alferovqa jazghan songhy hatyn oqyp shyqtym. Bastan-ayaq evreyge tәn qynjylys pen ýrey. Moris Davidovich bәrin de sezgen synayly. Shynynda da, antiysemittik auan beleng aluly ghoy. Bir jerde kóp, bir jerde az degendey. Bәlkim, búghan ekran tórinde Poznerlermen qosylyp alyp, qaydaghy-jaydaghyny órshelene kókuden talmaytyn Gusinskiy, Berezovskiy, Smolenskiy, Hodorkovskiy, Abramovich, Fridman, Vekseliberg, Nevzliyn, Ovenley evreyler men Gaydar, Yavlinskiy, Chubays, Nemsov, Kiriyenko sekildi tolyp jatqan jartylay evreylerding ózderi kinәli shyghar. Osynau tobyrdyng Resey men onyng eline, qala berdi kýlli orysqa ýzdige jauyghatynday sonshama ne әkelerining qúny bar eken deseyshi! Eshtene ónbeytin josyqsyz qylyqtary endi baryp túrghan pasyqtyq, ózderine ózderi or qazudan bólek týk te emes. Osy haqynda Eduard Topoli jazghan meylinshe aiqyn da parasatty payymdaular oigha oralady. Degenmen kim bilsin?! Múnday mәselede saytannyng da saghy synuy mýmkin... Mәselen Jvaneskiy tóniregindegi ýgit-nasihatty alayyq. Jvaneskiy degen kim? Ortaqol syqaqshy. Intermediya, parodiya, úsaq-týiek satiralyq әjua әngimelerding avtory. Bir Qazaqstannan Jvaneskiy dengeyinde kem degende 10-15 syqaqshy tabylady.
Al Jvaneskiydi evrey júrty asqaqtata dәripteydi. Onyng tórt tomdyq shygharmalary jaryq kórgen boyda bir evrey ony Dostoevskiyge tenedi. Ekinshisi, ile-shala «Dostoevskiying ne, tәiiri! Ol Arystan Tolstoygha parapar» dedi. Ýshinshisi odan beter bósti: «Dostoevskiy men Tolstoy ekeui qosylyp, bizding bir Jvaneskiyimizge tatymaydy». Ony az deseniz, Vladimir Pozner degen «bilgish» «Vremena» baghdarlamasynan auzynyng suy qúryp, býkil Reseyge Jvaneskiy Saltykov-Shedrinmen, Gogolimen qatar, bir dengeyde túr dep jariya etti. Al ne deysiz? Búl orystyng namysyna tiymey me? Búl orysty, orystyng úly mәdeniyeti men әdebiyetin ashyqtan ashyq qorlau emes pe? Osynday astamshylyqqa bishara orys qashangha deyin tóze bermek?!
Osynyng bәrin jan-tәnimen, býkil bolmysymen týsingen Amerikada túratyn reseylik «jóiit» Eduard Topoli evrey baylaryna ashyq hat jazyp («Argumenty y fakty»), «úrlaghan aqshalarynyzdyng tym bolmasa jartysyn orystyng kedeylerine qaytaryp berinizder, әitpese múnyng ayaghy sóz joq, bir shataqqa әkelip úryndyrady» dedi.
Solayy solay. Biraq «dәndegen qarsaq» múny týsine me?!..

***

17.01.01 j.

«Qazaq әdebiyetinde» shyqqan mening tolghau-esseme oray Amantay Didar býgin bylay dedi: «Qazaq jóninde jazudy tek Beligerge tapsyru kerek. Sonda eshkim ókpelemeydi».
Áy, qaydam! Mening qazaq jayyndaghy oy pikirlerim qazaqtyng bәrine jaghady degen beker. Ony ishim sezedi. Bazbireuler tipti namystanady da. «Ey, osynyng bizde nesi bar?! Jayyna jýrmey me? Kim ol sonsha bizge aqyl aitatyn?!» deytinder bar. Bayaghyda Múqaghaly mening bir әngimemdi oqyp: «Áy, Gera, maladessin! Qazaqty jaqsy bilesin. Biraq qazaqty bilemin dep, sen onyng artyn asha berme» dep kenes bergeni bar-tyn. Men múny jaqsy týsinemin.
Álbetti, qazaqtyng aqyly ózine jetedi. Menen aqyl súrap jýrgen jәne de eshkim joq. Biraq men keyde qazaq emes ekenimdi úmytyp ketemin de, ózimdi qazaq bolyp sezinetinim bar. Týsinispeushilik osy jerden tuady. Sonda men ózime tyiym salamyn. «Ey, Beliger, ainalana qara. Búratana halyqtyng ókili ekenindi úmytpaghaysyn»...

***

08.05.01 j.

Tanertennen qaraly habar jetti. Mәskeude Qaltay Múhamedjanov qaytys bopty.
Ony men qyryq jylday uaqyttan beri biletinmin. Ártýrli jaghdayda úshyrasyp, quanysh-qayghy, ystyq-suyqty bólisip keldik. Tapqyrlyghyn aitpay-aq qoyayyn. Naghyz qiyp týser qyrghy tilding ózi. Ári aqyldy danagói. Ghajap bilimdar. Qayyrymdy. Adamdardy jaqsy týsinetin. Ózi haqynda da, shygharmashylyghy jayly da aita beruge bolady. Osydan birneshe jyl búryn ózine tәn qaljynymen: «Retin tauyp, bir kýni men de ólem ghoy», - degeni bar-tyn. Múnda («retin tauyp») býkil Qaltaydyng bolmysy túr. Mine, endi «retin tapty».
Shamasy, ony kórgenime bir jyldan asqan shyghar. Jana pәterine bir ret te bas súqpappyn. Biraq telefonmen san ret arqa-jarqa sóilesetinbiz. Sózining sonyn «kelinge sәlem ait» dep tәmamdaytyn ýnemi. Keyde ortaq tanystarymyz turasynda eshkimge aitpaghan syrlaryn jayyp salatyn. Amal ne, jarqyn túlgha edi, onyng qazasy men ýshin de orny tolmas ókinish. Qaltaydy kóp júrt jaqsy kórdi. 70 jyldyq mereytoyy jadymda. Mening 60 jyldyghymda tebirene sóilegen-di. Germaniyada túratyn Nina Paulizennen hat aldym. Rayngolid Franktyng qaytys bolghanyn jazypty. Ol ekeumiz songhy jyldary ghana hat almasa bastap edik. 6 kitabyn oqyghan song jazghan sholu maqalama riza bolghan-dy. Maqalany bir-eki basylymgha joldap em, jaryqqa shygha ma, joq pa, bilmeymin. Jaqsy jan, adal әdebiyetshi, ómirde qarapayym, parasatty-tyn.
...Vladimirov telefon soqty. Armansyz әngimelestik. Erteng D.F.Sneginning baqigha attanghanyna 40 kýn. Alty aidyng ishinde tórt halyq jazushysy qaytpas sapargha attandy: M.Simashko, Quandyq Shanghytbaev, D.Snegiyn, Qaltay Múhamedjanov...

***

11.05.01 j.

Qaltaydy songhy sapargha shygharyp salu rәsimine qatysu ýshin ardager Býrkit Aydarhanov ekeumiz Qazaq drama teatryna bardyq. Halyq yghy-jyghy. Kóbi studentter jәne olar - keyinnen kózim jetkendey - marqúm turaly eshtene bilmeydi de eken. Qazaq ziyalylarynyng (akterler, suretshiler, jazushylar, jurnalister, qayratkerler men bastyqtar) basym bóligi de osynda. Astanadan bir qauymy jetipti (Múhtar Qúl-Múhammed, Sauytbek Abdrahmanov, Álibek Asqarov, Erlan Satybaldiyev t.b.). Qyzylorda men Týrkistannan kelgender tipten mol. Kóbi tanys. Qarauylgha túrdym. Kónil aitugha Farida men Jәmilanyng qastaryna bardym. Olar oryndarynan túryp kóristi. «Oy, Gera, Gera... Gera aghay...» - desip egiledi. Men de birdenelerdi aityp jatyrmyn.
Áyteuir shyn jýrekten. Qaltaydy qaltqysyz jaqsy kóretinmin.
Onan song bireuler teledidardan («31-kanal») - qazaqsha, oryssha - sóileuimdi ótindi. Birdene-shirdene aitqan boldym, biraq teledidar qyzmetkerlerining (jas adamdar) Qaltaydyng kim bolghandyghynan mýlde habarsyzdyghyna qatty týnildim. Apyrmay, birde bir shygharmasynan habary joq, olar meni de jóndi bile qoymady. Tipti, familiyamnyng ózin qate jazypty. Olardy tandandyrghan jalghyz nәrse, mening qazaqsha sóilegenim boldy. Qanday sorlylyq!
Talaylarmen jýzdestim, sóilestim, bazbir sharua jaylary da qozghalmay qalghan joq. Qaraly jiyn boldy. Shynghys Aytmatov myqty sóiledi. Ábeng qaghazgha jazghanyn oqydy. Onan song biraz qauym ziratqa ketti. Arqam siresip, túla boyymnan jan ketkendey bolghan men paqyr jaman ayaghymdy sýiretip ýige әreng jettim. Ýsh saghattan astam tikeden tik túrudan asar azap bar ma? Jýrekke de onay emes. Validolgha jýginuge tura keldi.
Endi búdan bylay Qaltay joq. Onyng orny qazaq әdebiyeti emes, jalpy qazaq arasynda ýnireyip qaldy.

***

30.04.01 j.

Ár kýni kesh sayyn janym jabyrqap, múngha batamyn. Ýnemi Bunin esime týsedi: «..Áyteuir, әr qaraghay óz ormanyna qarap shuyldaydy», - deydi ol. Al mening ormanym qayda? Kimmen birge kimge qarap shuyldaymyn? Mening zarym osy. Ony eshkim bilmeydi de, týsinbeydi de. Tek Asqar Sýleymenov qana birshama sezushi edi. Qazir ol da joq. Turgenevting myna bir sózderi oiyma orala beredi - «bóten úyagha bauyr bastym». Ol Polina Viardony menzegeni, әriyne. Mening bauyr basqanym basqa ghoy... Meni jegidey jep kele jatqan - óz úyasynan qúlap týsken beybaqtyng bebeui emes pe?

***

09. 09. 02 j.

«SolDat» gazetinde ziyaly qauym haqynda kólemdi maqala jariyalanypty. Men jóninde: «Gerolid Beliger ilgerishil, ozyq oy pikirlerin anda-sanda bolsa da bildirip, demokratiya mýddesine adaldyghyn anghartyp jýretini qúptarlyq», - depti.
Qazaqtargha onay. Qalay dese de, «ózderi ghoy». Qansha búltaqtasa da, jóndep kirige almaytyn atasy bólek meni aitsayshy. Maghan qazaqtyng ishki mәselelerine tym súghyna beruge bolmaydy. Ádep kerek. Árdayym on oilanyp, jýz tolghanyp, ne aitsam da ornymdy bilip, saqtana sóileuim qajet.
Óz túrghymnan alghanda, әriyne, qazaqtargha da, ókimetke de eshqanday qisynsyz talap, ókpe-nazym joq. Boluy da mýmkin emes. Biraq ainalada bolyp jatqan oqigha-bolmystargha, bazbir qúbylystar men jekelegen adamdargha qatysty dúrys, ne búrys payym kózqarastarym bolatynyn jasyrmaymyn jәne de olar jayynda meylinshe ólshep-tarazylap, «birdeneni býldirip almau» prinsiypin qatang saqtay otyryp, sóileuge tiyis ekenimdi de úghamyn. Óitkeni, elime de, qoghamgha da, biylik basyndaghy belgili adamdargha da eshqanday jamanshylyq tilemeymin. Ras, keyde ózimdi tudy bitti qazaq sezinip, nemis ekenimdi mýldem úmytyp ketetin sәtter úshyrasady. Alayda, artynsha-aq tәubeme kep: «Bayqa, bala. Germaniyada jýrgen joqsyn. Shanyraqqa qara!», - dep basu aitamyn óz-ózime. Álbette, bizding qoghamymyzda meni de beyjay qaldyrmay, jýikeni qajaytyn kelensizdikter jetkilikti, olargha әdebiyetshi retinde ýn qatpau (ókinishke qaray, auzyn bughan ógizdey jýre beruge tóselip alghan kóptegen jazushylar solary arqyly qaskóilikting odan әri ýdeuine ýles qosatynyn sezinbeydi) mýmkin emes. Qaytken kýnde de qoghamymyzda kýn sanap apatty jaghdayda órship bara jatqan jegi qúrt jóninde bekzattyq jәne bayyptylyq kórsetpey bolmasy taghy ayan. Keyde oilaymyn: bәlkim, mening qazaq dostarym da osylay payymdar ma eken dep. Olar da bәrin kórip, estip otyrsa da, ýnsiz úghyp, jaq ashpaytyndary qyzyq. Jaghday osylay bolghan son, pәleket pәlek jayyp, jauyzdyq jaghadan almay qaytedi, saytandar syqylyqtap, jyn periler qarq-qarq kýledi, aqyl-parasatqa, tipten qarapayym adamshylyqtyng ózine silkine týkiredi. Al gogolider men shedrinderding auyzdaryna qúm qúiylghan. Tasa-tasadaghy «ziyaly qauym» ókilderi de solay. Shetterinen әiteuir birdene kýtedi. Biraq ne kýtetinderin ózderi de bilmeydi. Mәssaghan! Aytpaqshy, sender she, Gorikiy aitqan «mәdeniyet sheberleri?». Kimning jaghyndasyndar? Jә, qoy, «sheberler» eshkimning de jaghynda emes. Nemese bәrine qol siltep qoya salghan. Álde, týkke túrmas túldarlargha bola jandaryn jaldap, ar-úyattaryn saudagha salyp, azyp-tozyp ketti me kóbisi? Baghdar degen bar emes pe? Sol ónderi týgil, týsterine kirer me eken? Baghdar (pozisiya) joqtyqtyng zardabyn týpting týbi tek óz qara bastary emes, kýlli ýrim bútaq, bala-shagha, nemere-shóbereleri tartyp jýrmese neghylsyn. Oi, qúdayym ai!...

***

24.03.03 j.

Saddam Huseyn ar-úyaty kem, újdansyz diktator. Bush - agressor. Sorlaytyn - halyq. Gitlerding biylikke keluine kenestik nemisterding eshqanday qatysy bolmasa da, jazyqsyz japa shekti. Irak halqynyng da basym bóligi Saddamnyng jauyzdyq is-әreketteri ýshin kinәli emes. Biraq zardap shegushi solar. Bush әlemdegi beybitshilik pen demokratiya ýshin soghys qimyldary, yaghny qayghy-qasiret, zorlyq-zombylyq, qantógis arqyly kýresude. Búl degen naghyz esuastyq. Jazyghy joq qaymana qauym qúrbandyqqa shalynuda.
Álemdi sansyratqan osynau temir qúrsau qalay ózgeredi? BÚÚ jәne basqa qúzyrly oryndar qayda qarap otyr? «Kýshtining arty diyirmen tartyp» túrghan kezde tolassyz u da shu sheruler men búqaralyq jiyndardan ne ýmit, ne qayyr?
Qaraday janyng kýiedi.
Al endi, bizding deputattarymyz bolsa, jer turaly zandy birinshi oqylymda-aq artyq auys sózge barmastan, yn-shynsyz, úrlyqy tәsilmen (jalpaqshesheylikke salynyp) qabylday saldy. Solay bolary әlimsaqtan belgili-tin. Óitkeni tu-talapaygha týsken qúiqaly jerlerdi ózara bólisip, ne jymyn bildirmey satyp jibergen jarylqaushy jappar iyeler eki qolyn múryndaryna tyghyp qalghan úrpaqtarynyng bolashaghyna bayaghyda-aq balta shauyp qoyghan joq pa? Búl biyliktegi qara basynyng qamyn oilaytyn qazaqtar jarly-jaqybay qazaqtardyng basym kópshiligine ajal qaqpanyn qúrdy degen sóz. Jerinen airylghan qazaq qazaq emes, búdan bylay onyng sory arylmaghan mandayyna jazylghany jalshylyq qana. Men, nemis osy bir josyqsyz qúbylysqa týnilip, jýregim auyra qinalghandyqtan solay deuge mәjbýrmin. O, qúday, netken qasiret, netken qayghy edi búl?! Jalpy, men qazaqtardyng ózderi ardaqtap, kie sanaytyn, salt-sana, әdet-ghúryp, tektilik, til, mәdeniyet, ózindik erekshelik, ata-baba ruhy, tipti jerine sheyin joghalyp bara jatqan apatty ahualyna kuәgermin. Osynau kýizelis pen kýireuge dara jaratylysty naghyz qazaqtar ghana qarsy túra alar edi, biraq ondaylar azayghan ýstine azayda.

***

19.08.04 j.

«Júldyz» jurnalynan Múhtar Maghauinning «Últsyzdanu úrany» degen asa kólemdi zertteu maqalasynyng 20 betin oqyp shyqtym. Kýiinishpen ótkir de nyq jazghan. Osy taqylettes nәrseni bir jazushy qazaq qashan aitar eken dep kópten kýtip jýrushi edim. Ábeng aitatyn shyghar dep te qatty ýmittengenmin. Biraq onyng qolynan kelmeydi. Demek, óz halqynyng qasireti jayly dәl osylaysha qarymdy qalam siltegen jalghyz Maghauin bolghany da. Últtyq ruh haqynda әri egilip, әri ony biyikke kótere sóileu qolynan keletin de odan bólek birde bir qazaq qalamgerin bilmeymin. Ne deyin? Jaraysyn! Ottylyghy men uyttylyghy jaghynan Maghauinning jazbalary Dostoevskiyding «Jazushy kýndeligimen» qatar qonggha tatidy. Kósemsózding ýzdik ýlgisi! Átten, aqsaqaldardyng eshbirining búlaysha aita almaytyny jandy jeydi.

***

19.10.04 j.

Qosh, men sonda nege sheteldik qazaqtardy tarihy Otany - Qazaqstangha tezirek qaytaru kerek dep esepteymin? Meni múnday iydeyagha jetelegen kóptegen ózge halyqtardyng taghdyry ekenin jasyra almaymyn.
Gitlerding on eki jyldyq soyqanynan keyin búryn Germaniyadan quylghan nemister (әsirese shygharmashylyq jәne sayasy saladaghy ziyalylar) Otanyna oralghanda (bireu batys, bireu shyghys bólikke), bótensy qabyldaghan jergilikti nemister olargha tyjyryna qarap, salqyn qabaq tanytty, qoqilana túldandy, mensinbestik, senimsizdik bildirdi. Bizder qinalghan kezde búlar Mәskeu, Shveysariya, AQSh, Latyn Amerikasy, Daniyagha baryp bas saughalap, jan saqtady, endi týk bolmaghanday qayta keldi jәne bizge betteri býlk etpey aqyl ýiretkisi keledi dep kýstanalady. IYә, múnday da bolghan.
Nemese kәristerdi alsaq. Qazirgi Qazaqstan men ortaaziyalyq kәrister (dúrysy olardyng ata-babalary) Korey týbeginen Reseyding Qiyr Shyghysyna sonau 19 ghasyrda qonys audarghan. Keyin Qazaqstangha kýshtep әkelindi. Bizding kәrister «kore saram» dep atalady. Ontýstikting kәristeri «hanchuk saram», soltýstikting kәristeri «chason saram» delinedi. Yaghni, «bizdin» kәristerding birneshe úrpaghy men negizgi kәristerding arasynda edәuir ózgeshelik payda bolyp, arajikteri ajyrady. Sóitip, kore saram is jýzinde ana tilinen aiyrylyp, ózderining bayyrghy últtyq tili olar ýshin qytay, japon tilderi siyaqty shet tilderge úqsaytyn bolady. Qazir «bizdin» kәristerde bәri basqasha. Ejelgi qandastarymen genetikalyq etnomәdeny jәne tarihy túrghydan ghana jalghastyq bar. Onyng ózinde de bolar bolmas. «Bizdin» kәristerdi qazir olardyng ejelgi otanyndaghy soltýstikting de, ontýstikting de kәristeri moyyndamaydy. Tipti, kerek te qylmaydy. Ózderining jat, qajetsiz, qay jaqtan da eshqanday bәsekege jaramaytynyn týsinetin «bizdin» kәrister ol jaqta bayaghy ata-babalary qúsap ómir sýre almaydy, óitkeni bayyrghy atamekeninen barynsha alystaghan, jeti-segiz úrpaq almasu kezinde últtyq beyneden júrnaq ta qalmaghan.
Shamamen, o bastaghy ata-qonysymyz dep Reseyge kóship jatqan «bizdin» orystar da dәl sonday ahualgha úshyrauda. Onda olar mýldem bóten, qúshaq jayyp qarsy alyp jatqandar joqqa tәn, key aimaqtarda, tipti, otyrsa opaq, túrsa sopaq etip, «qazaq», «ózbek», «aziat», «kulak» dep kemsitedi. Al «bizdin» orystardyng últtyq sipaty ol jaqtaghy orystardyng bolmysynan edәuir ózge ekeni aidan anyq. Úrys-keris, kiykiljinning kóbi sodan tuyndaydy.
Qosh, men búlardy nege aityp otyrmyn? Dәl sonday kýige qazaqtar da úshyrauy yqtimal nemese úshyrap jatqan da boluy ghajap emes. Býginning ózinde tam-túmdap bolsa da otandaryna oralghan sheteldik qazaqtardyng múndaghy tuystarmen әmpey-jәmpey bop jatqandary shamaly. Qalayda, aralarynda әldebir aiyrmashylyq bilinbey túrmaydy, әri ol nәrse uaqyt ótken sayyn dendep, bólinu men jatsynu ushygha týseri de sózsiz. Solaysha, týpting týbi ortaq aspannyng astynda birlesip, ghúmyr keshu qiyngha soghyp jýrmese neghylsyn. Sondyqtan jogharyda ashy bolsa da ashyq aitqanday, búl mәseleni endi úzyn sonargha sala bermey, osy býgin, tap qazir sheshu kerek degen pikirimdi oryndy dep esepteymin. Temirdi qyzghan kezde soq degendey, әzirge qazaq halqy qalayda ózin sheteldik bauyrlarynsyz seldir sezinip otyrghan shaqta qimyldap qalu kerek. Áytpese, býgingi tabighy kóshting alda eshkim kýtpegen kedergiler men kesapattargha tap boluy týk te qiyn emes.

***

13.08.05 j.

Aurudan bas kótere almay, sýlesoq jatyrmyn. Medbiyke kelip dәri ekti, sistemasyn qoydy. Qan qysymym óte joghary. Kardiogramma da kónilge kýdik úyalatqanday. Qanym qoylanyp ketipti. Qantym da joghary. Sau jerim joq. Auruhanagha jatpasa bolmaytyn sekildi. Azdap bolsa da septesedi ghoy әiteuir.
Ózimdi ózim zoryqtyryp, býkil organizmdi tozdyryppyn.
I.Esenberlindi eske alamyn. Ol da ózin ózi zoryqtyra kýshtegen adamnyng biri. Biraq artynda qyruar múra qaldyrdy. Erekshe suretker bolghanynda dau joq. Qozghaghan taqyrybyn aitsanshy! Qazaqtyng ruhyn aspangha kóterip tastaghan joq pa!
Gh.Mýsirepov kerisinshe naghyz aqsýiekting ózi edi. Ómirde de, әdebiyette de kirpiyazdyghynan taymay ketti. Ol kýsh quaty men qabilet qarymynyng kóp bolsa tórtten birin ghana júmsap, júmys istedi. Ádebiyetke alpys jyl qalam terbegenimen, artynda shynyn aitsaq, bir-jar piesa men ondaghan әngimesi ghana qaldy. Ol әdebiyetke asa qinalyp kóp ter tókken joq, qolgha ústaytyn tayaqshasyn jonyp, qaryndashyn úshtady, jýregine salmaq týsirmey, әsemdikten nәr aldy. Búl ony jamandap otyrghanym emes, jazushy retinde bar kýsh-quatyn әdebiyetke arnap, janyn asa qinamaghany anyq. Óz basym әdebiyetke den qoyghan son, sonyng kóshin ógizshe sýirep, erinbey enbek etu kerek dep oilaymyn. Mәselen M.Áuezov sekildi. Qazirgi әdebiyetshiler arasyndaghy naghyz enbekqor, beynetqorlar Qadyr Myrza Áli, Múhtar Maghauiyn, Dýkenbay Dosjan. Búlargha Ábish Kekilbaevty da qosugha bolar edi, biraq ókinishke qaray, ol shygharmashylyq, tirshiligi men talantyn memleket qyzmetine sarp etti. Onyng tragediyasy da mine, osy.
Onyng M.Áuezovpen shendeserlik qabilet qarymy bar edi. Biraq ózin-ózi kýndelikti kýibeng tirlikke qúrban etti.

***

09.02.05.

Keshkisin shamaly uaqyt «Superstardy» tamashaladym. Qazaqtardy janyn qinaghanday auyr rok aitugha mәjbýrlepti. Mýlde aqylgha qonbaytyn dýniye! Nege kerek? Qazaqtyng tól mәdeniyeti bolmaghan sekildi. Ne bolyp baramyz ózi! Jas úrpaqtyng jan-dýniyesin әdeyi ulap jatqandaymyz. Tym ókinishti-aq! Kóringenge elikteu - últtyq mәdeniyetti kórge tyqqanmen para-par.

***

15.01.09

Týnde jatyp oilaymyn ghoy: qazaq tilindegi súhbattarymnyng ózi bir kitapqa «jýk bolghanday-au» dep. Biraq ony kim basady? Ondaghan gazet-jurnaldardaghy kól-kósir maqala, resenziya, interviuler ózinshe. Shirkinderdi jiyp-terip, bastaryn biriktirer me edi...
«Liyter» gazetinen telefon soqty. Orys miskin, shamasy, «qazaqstandyq últ» degen sandyraqty mening qúptaytynyma imany kәmil bolsa kerek, «qoldaysyz ghoy» dep qanghyr etedi. Biraq men «qazaqstandyq últ» deytin joq dep sart etkizdim. Men - Qazaqstanda túratyn nemispin. Jәne bizder amerikandyqtar emespiz. Jana pasport jayly bәdik qazaqty últ retinde joygha baghyttalghan. Tilshi bәseng ýnmen: «Demek, Sizding pikiriniz osy ghoy?» dedi. «IYә, osy!».
L. Tolstoydyng «Tәubesinen» kóshirmeler jasadym.

***

19.03.10 j.

Ótken jyly Almatyda atyn mening qúrmetime Gerolid dep qoyghan qazaq nәreste ómirge keldi. Býgin oghan - Gerolid Ótemúratovqa - atalyq aq tilegimdi jazghan kitabymdy syiladym. Onda bylay delinedi:
Attasym Gerolid, Gera, Gerajan!
Gerolid - Batystyng kóne, kiyeli de qasiyetti sózi. Maghynasy: jarshy, aqiqat habarshysy degenge sayady. Osy atqa әrdayym layyq bol, qazaqtyng Gerolidy! Aqiqat núryna shomylyp janyng әrqashan pәk, taza, ruhyng asqaq bolsyn. Ómiring jaryq júldyz bolghay. Jýreging qazaq dep soqsyn. Eseyip, erjetip, jigit bolghanda, millәti nemis Gerolid atandy da anda-sanda eske týsirersin. Sol kezde mening ruhym da bir silkiner. Mәngi ruh ýndestigi de osy bolar.
Aman bol! Myqty bol! Órkening óssin! Tauday azamat bol!
21 nauryz kýni. 2010 jyl. Almaty.
Osylay dep jazdym da, mening qadirmendi attasym Gerajan býgingi tughan tili bar ekenine mәn bermey, bóten tilde sóileudi «mәrtebe» sanap, ózge el-júrtqa kýlki bop jýretinin sezinbeytin keybir myrqymbay qazaqsymaqtarday bola kórmese eken dep jaratqan iyeden jalbaryna tilek tiledim. Qabyl bolghay, layym!
Dayyndaghan
Gýlzina BEKTASOVA
«Týrkistan» gazeti

0 pikir