Senbi, 28 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130039. Jazylghandar — 116044. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 2771 0 pikir 30 Sәuir, 2012 saghat 08:34

Til bilmeytinderge talapty kýsheytu kerek

Qazir til turaly ne aitsaq ta, ne jazsaq ta qolgha ústar nәtiyjeni kórer, kórseter kezeng tudy. Memlekettik tilimizding múnday úzaq merzimdi evolusiyasyn belgili bir sebepterge sýienip, obektivti týrde dәleldeuge de bolar. Biraq sol úzaq merzimning de bitetin uaqyty kelgen synayly. Ony biz Preziydentimiz ben Ýkimetting songhy kezdegi qabyldaghan qújattarynan kórip otyrmyz. Olardyng eng songhylary - "Tilderdi qoldanu men damytudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan baghdarlamasy" jәne Preziydentting halyqqa Joldauyndaghy memlekettik til baghytyndaghy tújyrymdary. Bir kónilge medeu tútatynymyz, baghdarlamada memlekettik tilimizdi órkendetu baghytynda kóptegen jandy mәseleler kýn tәrtibine qoyylghan. Sonymen qatar, keyingi jyldardaghy Preziydentting halyqqa Joldaularynda «memlekettik tildi mengergen mektep týlekterining ýlesin 100 payyzgha deyin úlghaytu» kózdeldi. Búl da Bilim ministrligining iyghyna artylyp otyrghan orasan zor mindet dese bolady. Qazaqstandaghy jalpy bilim beretin 7576 mektepting 1591-i orys tilinde, 2089-y (30 payyzy) aralas mektep eken. Osy aralas mekteptegi qazaq balalarynyng sóilesudegi qoldanys tili - orys tili ekenin dәleldeu qajet bolmas.

Qazir til turaly ne aitsaq ta, ne jazsaq ta qolgha ústar nәtiyjeni kórer, kórseter kezeng tudy. Memlekettik tilimizding múnday úzaq merzimdi evolusiyasyn belgili bir sebepterge sýienip, obektivti týrde dәleldeuge de bolar. Biraq sol úzaq merzimning de bitetin uaqyty kelgen synayly. Ony biz Preziydentimiz ben Ýkimetting songhy kezdegi qabyldaghan qújattarynan kórip otyrmyz. Olardyng eng songhylary - "Tilderdi qoldanu men damytudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan baghdarlamasy" jәne Preziydentting halyqqa Joldauyndaghy memlekettik til baghytyndaghy tújyrymdary. Bir kónilge medeu tútatynymyz, baghdarlamada memlekettik tilimizdi órkendetu baghytynda kóptegen jandy mәseleler kýn tәrtibine qoyylghan. Sonymen qatar, keyingi jyldardaghy Preziydentting halyqqa Joldaularynda «memlekettik tildi mengergen mektep týlekterining ýlesin 100 payyzgha deyin úlghaytu» kózdeldi. Búl da Bilim ministrligining iyghyna artylyp otyrghan orasan zor mindet dese bolady. Qazaqstandaghy jalpy bilim beretin 7576 mektepting 1591-i orys tilinde, 2089-y (30 payyzy) aralas mektep eken. Osy aralas mekteptegi qazaq balalarynyng sóilesudegi qoldanys tili - orys tili ekenin dәleldeu qajet bolmas.
Múnyng ózi kýn sanap aralas mektepten arylu qajettigi tuyndap otyrghanyn kórsetedi. Ekinshiden, qazaq otbasylarynyng óz balalaryn tek qana qazaq mektebine beruleri jóninde qyruar júmys jýrgizu qajet. Solardyng biri - ata-analar arasynda ýzdiksiz týsindirudi qolgha alu kerek. Tipti, bir kezderdegi Shona Smahanúlynyng әdis-tәsilderin paydalansa da әbestigi joq. Mәselen, bizding Janaózende halyqtyng jýz payyzy derlik - qazaqtar. Soghan qaramastan, 1 onjyldyq jәne 1 bastauysh orys mektebi bar. Onjyldyq mektepte oqityndardyng - 86,5 payyzy, bastauysh mektepte oqityndardyng 93 payyzy - qazaq balalary. Tipti, qazaq balabaqshalarynyng arasynda ashylghan orys toptary da úshyrasyp qalady. Búl mәselelerdi jogharyda atalghan qújattardy negizge ala otyryp sheshuge bolady dep oilaymyn.
Baghdarlamanyng manyzdy tústarynyng biri - "memlekettik tilde sóileushi adamnyng bedeldi ("sәndi") beynesin qalyptastyru" degen jeri. Biz keshegi kenestik iydeologiyanyng arqasynda qazaqtyghymyzgha «úyaldyq emes pe», ol aurudan әli de qúlan-taza aryla qoyghan joqpyz. Biraq, búl memlekettik tilde sóileushi jannyng bedeldi «sәndi» beynesin qalyptastyru ýshin qanday sharalar iske asyrylmaq? Mening oiymsha, olar:
- lauazymdy jәne jogharghy jalaqyly oryndargha qazaq tilin bilmeytinderdi qabyldamau;
- qazaqy mamandardy materialdyq, moralidyq túrghydan kótermeleu;
- barlyq oqu, qyzmet týrlerinde qazaq tilinen emtihan alu;
- iydeologiyalyq, mәdeny oryndargha qazaq mamandaryn kóbirek tartu;
- barlyq júmysqa kirushi adamdardan qújattardy tek qazaq tilinde qabyldau, t.b.
Sonymen birge, biz qazirge deyin memlekettik tildi qorlaugha barghandardyng betterine jel bolyp tie almay kelemiz. Sebebi - olardy tәrtipke shaqyratyn tetik bolmady. Al myna baghdarlamada búl ýshin «jauapkershilikti kýsheytu túrghysynan normativtik qúqyqtyq bazany jetildiru talap etiledi" degen joldar bar eken. Osy qújat boyynsha tiyisti oryndardyn, úiymdardyng azamattardyng qyzmeti qadaghalansa deysin. Sondyqtan, búl baghdarlamanyng oryndalysyn jýieli týrde tekseru qajet.
Shynyn aitsaq, memlekettik til mәselesinde ózge últty kinәlauymyz orynsyz. Qazaqsha bilmeytin qazaqtargha talapty kýsheytken jón. Qazaqsha jaqsy sóilep-jaza bilmeytin qazaqtargha jogharghy qyzmet úsynbau qajet.
Taghy bir mәsele. Qazirding ózinde elimizde kәsipkerlerding ýles salmaghy kýnnen-kýnge ósude. Búl, әriyne, iygi qúbylys. Baghdarlamada olardyng memlekettik til baghytyndaghy mindetteri jóninde eshtene joq. Kәsipkerler, iri-iri aksionerlik qoghamdar men kompaniyalar memlekettik tilden shet qalatyn bolsa, qazaqshamyzdyng memlekettik dәrejege kóterilui neghaybil.
Mәselen, kýni býgin qoghamdyq oryndardyn, til men mәdeniyetke jauapty memlekettik bólimderding prokurordyng rúqsatynsyz kәsipkerlerding til mәselesin tekseruine, zertteuine qúqyqtary joq. Osy jaghdaydyng rettelgeni dúrys.
Baybazar ERBAQY,
Janaózen qalalyq
"Qazaq tili" úiymynyng tóraghasy
Manghystau oblysy
«Ana tili» gazeti

0 pikir