Dýisenbi, 26 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110402. Jazylghandar — 105618. Qaytys bolghandar — 1796
Janalyqtar 1672 0 pikir 27 Sәuir, 2012 saghat 04:20

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

V

Qystyq demalysqa jaqyn manda ýii barlardan basqa eshkim qayta almay qaldy. Ásirese Ile, Altay, Tarbaghatay aimaqtary men Ýrimjining teriskey audandaryna qaytushylargha mýlde tiym salynghan edi. Yusuf Qasymnan súrasam, Ontýstik oqushylaryna rúqsat bar ekenin aityp kýrsindi. Búl kýrsinisinde bir mәn baryn bayqap, tanertengilik tamaqtan birge shyqtym. Ekeumiz tәrtip boyynsha úiym mәselesi jóninen ashyq syrlaspasaq ta, ishimizden týsinisetinbiz. «Sanyrau kempirdin» ýiin ekeumiz de biletindigimiz osynday jete tanystyq ornatqan.

- Ne habar bar?- dep súradym.

- Bizding Ile Talqy kezeninen әldeqashan buylypty ghoy. Partizandardyng búl jaqtan barghan armiyany ótkizbey tastaghanyna kóp bolypty. Oqushylardyng baryp qaytuyna rúqsat bolghanyna qaraghanda ontýstik aimaqtar qozghalmay jatqan siyaqty.

- Óz ising qalay?

- Jaman da, jaqsy da. Kópshilik sabaqtasta jaqsy týsinik bar. Biraq, sol jaqsy týsingenderdi iyiskelep jýretin túmsyqtyng ózi jiyrma shaqty... Ontýstikten, әsirese Aqsudan kelgen oqushylar kóp. Solardan túmsyqqa beyimder jәne shyghyp jatyr.

Tynshyny «túmsyq» dep ataytynyn biletinmin.

- «Túmsyqtardyn» iyiskeley bermeui ýshin shara qoldanbadyndar ma?

V

Qystyq demalysqa jaqyn manda ýii barlardan basqa eshkim qayta almay qaldy. Ásirese Ile, Altay, Tarbaghatay aimaqtary men Ýrimjining teriskey audandaryna qaytushylargha mýlde tiym salynghan edi. Yusuf Qasymnan súrasam, Ontýstik oqushylaryna rúqsat bar ekenin aityp kýrsindi. Búl kýrsinisinde bir mәn baryn bayqap, tanertengilik tamaqtan birge shyqtym. Ekeumiz tәrtip boyynsha úiym mәselesi jóninen ashyq syrlaspasaq ta, ishimizden týsinisetinbiz. «Sanyrau kempirdin» ýiin ekeumiz de biletindigimiz osynday jete tanystyq ornatqan.

- Ne habar bar?- dep súradym.

- Bizding Ile Talqy kezeninen әldeqashan buylypty ghoy. Partizandardyng búl jaqtan barghan armiyany ótkizbey tastaghanyna kóp bolypty. Oqushylardyng baryp qaytuyna rúqsat bolghanyna qaraghanda ontýstik aimaqtar qozghalmay jatqan siyaqty.

- Óz ising qalay?

- Jaman da, jaqsy da. Kópshilik sabaqtasta jaqsy týsinik bar. Biraq, sol jaqsy týsingenderdi iyiskelep jýretin túmsyqtyng ózi jiyrma shaqty... Ontýstikten, әsirese Aqsudan kelgen oqushylar kóp. Solardan túmsyqqa beyimder jәne shyghyp jatyr.

Tynshyny «túmsyq» dep ataytynyn biletinmin.

- «Túmsyqtardyn» iyiskeley bermeui ýshin shara qoldanbadyndar ma?

- Qoldanyp jýrmiz. Jabyq sózben de, júdyryqpen de birnesheuin soqqylap kórdik. Biraq, odan jaqsy nәtiyje shyqpay, ózimiz ziyan tartyp kelemiz. Birneshe naushymyz1 tәrtip bóliminen tayaq jep shyqty, - dep Yusuf Qasym art jaghyna qarap qoyyp jalghastyrdy sózin. - Bizde birer týn, tipti birneshe kýn joghalyp ketken sabaqtastar bar edi. Olardy saqshy týrmege aparypty da, qorqytyp-qorqytyp myzghymas tynshygha ainaldyryp shygharypty. It bolghanyn syqaqtasang qyzarady, úrsang jylaydy. Sóite túra ittigin taghy qoymaydy... Áne, bireui bizding sonymyzgha týsti. Jataqhanana qaray búrylyp ket... Sonday birer týn joghalghan sabaqtastan saqtanghaysyn...

Álgi túmsyqqa sezdirmeu ýshin artqa qaramay, qaqpa jaqqa tarttym da, «bazardan sabyn alyp qaytugha» Kәzennen rúqsat alyp shyqtym. «Búl bayqústar túmsyqtardy jempiremiz dep ózderi túmsyqtan jep qalghan eken ghoy. Sabaqtastarymdy toqtata túrghanym jaqsy bolypty. Jәne bizdegi «túmsyq» ústaz atyndaghy ústaraday «túmsyq» qoy, úramyz dep qolymyzdy kestirip almayyq... Biraq, qaytsek te múny týitege ainaldyrmay bolmas. Osy qylshyldaghan kýiinde túrsa, bәrimizdi qyrqyp týser. Onyng Músatay syndy boshalandau birimizdi týrmege týnetkizip, túmsyqqa ainaldyra qoymasyna kim kepil, búghan shara tappay bolmas... Pәleni ózine artyp qoyyp myjysaq, sóitip jegen soqqysyn qojasyna aita almaytyn etsek...».

Osy oimen qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymynyng aulasyna kirgenimdi sezbey qalyppyn. Áyteuir artyma Kәmenning týspegenin ghana bayqaghanmyn. Qystyq demalysqa bosap, Altaygha qayta almay qalghaly Núriya Kýlәnning ýiine әr kýni erte keletin bolghan. Jan-jaghyma qarap jiberip, qysqy Ýrimjining súr týtininen basqa eshtene kórinbegen son, tór jaq býiirdegi daual ketiginen irgeles aulagha attay jóneldim.

Asygha kirgendigimnen esik kózinde sýzisip qala jazdaghan Kýlәn kýlip jiberdi.

- Sýzegenin-ay kýieujan, byltyr qysta qalyndyghynmen sýzisip túrghanyndy kórip edim. Endi meni sýze jazdadyng ghoy!... Tór ýige kirip otyra túr, men úiymgha baryp kórinip qana qaytayyn. Apam bazargha ketti. Núriyash kelse, búl ýy senderdiki,- dep qaljynday shyqty.

Tereze aldyndaghy oryndyqqa otyra bere qayta týregelip, tórgi búryshtaghy ýstelge tizilgen kitaptargha bardym. Kýlәn estelik dәpterin «úmyt qaldyryp» ketken siyaqty, kitap tizilgen ýstelde ashyq jatyr. Bir betindegi jazu jyly úshyray qaldy. Aqylbaydyng jazuy: «Dýniyede birer ret qatelespeytin adam bar dese, sony aqymaqtar ghana aitar, meninshe joq, al, ózinnen abzal oily qyz da joq siyaqty» dep qana qoyypty.

Sony oqyp, sýiine oilanyp túrghanymda estelik arasynan bir japyraq qaghaz týse qaldy. Búl da Aqylbaydyng jazuy eken. «Kýlәsh! Men әlgi asyghys júmyspen taugha shyghyp kettim. Demalys uaqyty biterde qaytyp kelemin. Jabysqaq ospaqtap súray qalsa, bilme!»

«Jabysqaqtyn» Kәmen ekeni belgili. «Ol súrasa aitpa» dep tapsyryp ketipti. «Álgi asyghys júmys» jónin oilay túryp qalyppyn. Kýlәn kýlip jibergende selk ete týstim.

- Batyr ekensin-au kýieu jan!- dep onan sayyn kýldi. Men estelik dәpterin rúqsatsyz oqyp qoyghanyma keshirim súray baryp otyrdym.

- Ózime tanys jazu bolghan song ekeuin ghana oqyp qoydym!

- Osy dәpterimning «ashyq qalghany» esime týsip jýgirip edim... Basqa bireu kórse... ekeuin ghana oqyghanyng ras pa?

- Hatyndaghy «әlgi asyghys júmys» degeni ne?

- Saghan da mәlim júmys,- dep jymidy Kýlәn, - keshe keshte Núriyashty shygharyp sala shyqqanymda jazyp ketipti.

Búl júmystyng «Shyghys Týrkistan» júmysy ekenin túspaldasam da әdeyi anyra súradym.

- Maghan qanday «mәlim júmys» bar edi, Núriya ekeumizding júmysymyz ba?...

Kýlәn kýlip ap qayyrdy jauabyn:

- Senderde odan әldeqayda asyghys júmys baryn bilemin!

- Kim aitty?

- Aghang aitty... Menen jasyrmay-aq qoy kýieujan. Men ózdering ekenimdi bilesing ghoy?

Aqylbay bizding úiym júmysyna tolyq qatysty ekenine de, taugha sony úiymdastyru baylanysymen ketkenine de kózim jetkendey bolyp, Kýlәshqa saqtyq kerektigin ýnsiz eskertkim keldi. Aqylbaydyng hatyn qayta aldym da, týregelip baryp, oshaqtaghy otqa tastap, tolyq janyp bitkenshe qarap túrdym.

- Bәse,- dep syqylyqtady Kýlәn, - aghannan emes, endi ózinnen tolyq týsindim!

- Qalay?!... Neni?! - dep bajyraya qaradym men.

- Osy hatty otqa salyp, janyp bolghansha múqiyattauynnan!... Úiymdaryndy... bir úiymnyng mýshesi bolmasandar, osy hattyng ashyq qaluynan qaltyray qorqyp, otqa jaghamysyn!.. Hy...hy, hy... seni synamaqqa... estelikti әdeyi ashyq qoyyp ketkenmin, - dep taghy da syqylyqtay týsti. - Aqylbaydyng hatyndaghy «asyghys júmys» degenin men de biletin «asyghys júmys» etip kórsetu ýshin «әlgi» degen sózdi ózim qosyp qoyghanmyn, «әlgi» degenning ne ekenin sen tez týsine qoyyp, otqa jaghyp jiberdin...

Qu qyzdyng úiym qúpiyalyghyn ashqan amalyna tanyrqay týstim de, ózimning múnday jasyryn iske әli de shorqaq ekenimdi bayqap, basymdy tómen sala jymidym.

- Onyng asyghys júmysyn úiym júmysy dep qalay mólsherledin? - degen súraumen qayta ýnildim jýzine.

Syqylyqtauyn toqtatyp Kýlәn da jymiya jalghastyrdy sózin.

- Aqylbay maghan: «Shyghys Týrkistan» bolyp tez úiymdasu turaly Ileden shyqqan bir jarnamany ghana kórsetken. Múny Núriyashqa aitqanymda ol da biletindigin sezdirgen. Qazbalap súraghanymda búl jónindegi әreketti ekeui de aitpady. Osy manda da eki-ekiden auyr oily kýbir-sybyrlar bolyp jýr. Búl da sol jarnama núsqauy boyynsha úiymdasyp jatqany dep sezgenmin. Aqylbay keshe keshte maghan «asyghys júmys» dep hat jaza sala jónelipti. Búryn menen basqa asyghys júmysy  joq bolatyn... maghan nege aitpaydy búl syrlaryn, elden erekshe senimsiz, qauipti adam bolghanym ba?!

Núriyagha «menimen aqyldaspay is isteme!» dep tapsyrghanym esime týse ketti. Tipti eng jaqyn dosy - Kýlәngha aitpay qoyghanyna sýiinsem de, osy dana qyzdan jasyruymnyng jóni joq ekenin bilip, kónilin aulaugha tyrystym:

- Sizge senbeytindey kýmәn bizde joq qoy Kýlәsh. Biraq, sizding jaghdayynyz erekshe jaghday, siz qazir osy ýiding jalghyz tiregisiz әri andudasyz ghoy. Dostarynyz sizdi aman jýrsin deytin shyghar.

- E, mine osylay desendershi... Álgi qu qyzdyng da aitpay qoyghanyna ishim әbden pisti. Sening keletinindi bilip, әlgi qulyqty dayyndap otyrghanmyn.

- Núriyashtyng da sol jarnamadan basqany bilmeytini ras. Ony da menimen aqyldaspay eshkimge aitpauyn tapsyrghanmyn... Menen de sonday ant alghan bireu bar. Aqana da búl jóninde ókpelemeniz!... Esteliginizge jazghan sózinde ózinizdi qanday әdil baghalaghan!

- Ádil bagha ma sol, «senen jaqsy aspanda da, jerde de joq» dep maqtamay, «barsyn» dese, әiel iylige me? - dep kýldi Kýlәn. - Men Músataydan qateleskenimdi ashyq aityp, toytara bergen song jazghany ghoy.

- Músataydan habar bar ma?

- Iledegi Gomindan Talqy kezeninen buylypty ghoy, estigen shygharsyn? ... Halyq qolynda aldymen sol ólgen shyghar!

- Ólgen habary kelse, jylar ma edin?

- Jau óldi dep jylay ma eken?... Kýieujan, meni әli synaysyn-au!

- Joq, Kýlәsh, sizdi synaugha mening aqylym da, dәtim de jetpeydi! Biraq... degenmen Músatay sizdi alghash maqtap, qolyna alghash qondyrghan adam ghoy!

- It bolghan song onyng maqtauy ne kerek endi... Sondaghysy qúiryghyn búlandatqanday ghana beynemen esime týsedi. Kәmenning Núriyashty maqtaghan hatyn oqyghan shygharsyn?

- Maqtaghany emes, Kәmen qorqytsam qolgha týser dep ony ýrkitip jýr. Maqtasa joly boluy mýmkin. «Mýmkin» bolatyny, Kәmen qayyn atasyn týrmeden qútqara alatyn myqty kýieu ghoy...

Osyny aitysymmen men ansap otyrghan kýlki esikten synghyr ete týsti. Núriyash kirip keldi, sózimizdi esikten tyndap túrghan eken. Maghan sypayygerlikpen ghana amandasty. Múnysyn Kýlәnning aldynda әdep saqtaghandyqqa úigharsam da, jasauraghan núrly kózinen bir týrli keyistik oty jylt ete týsti. Mening әlgi sózimnen namystanghandyqtyng úshqyny ekenin seze qaldym. Núriya tórdegi keruetke otyra ketkende, Kýlәn esikke kýlimsirey bettedi.

- Al, osy sózindi ózine ait, men qyzmetime kettim!...

Ol esikten shyghyp, biz onasha qalghanda Núriya daghdydan tys salmaqpen móltildey qarap otyra berdi. Yrshyp baryp qúshaqtay aldym men.

- Ne boldy, әlgi sózimdi shyn kórip qaldyng ba?!

Ol basyn iyghyma ýnsiz sýiedi. Sharaly kózinen qos tamshy domalap mening omyrauyma týsti. Jan qaltasynan jasyra alghan qol oramalymen búgha enkeyip jasyn sýrtkeni bayqaldy. Az kidiristen son:

- Meni soghan qiyasyng ba?- dep tomsara kýbirledi. - Sol jeksúrn meni qorqytpay, aspangha kótere maqtasa, «әkendi týrmeden shygharar edim» dep uәde etse kóne keter dep oilaymysyn... Osyny tyndap otyrghan Kýlәsh «myna jigit salqyn eken, bizding qyzdyng ózi jabysyp jýripti-au» dep oilamay ma, meni qorlau ghoy janym myna sózin... Ózing jat adamsha kýlki etip sóileysing taghy!

Núriya óksip qalyp, ornynan túryp ketti de, kózin sýrtti. Men onyng taghy da neni oilaghanyn bileyin dep jauapsyz otyra berdim.

Ol teris qaraghan boyy ýstel aldyna bardy da, suretke qaray túryp sóiledi.

- Senderdi Kәmen bolyp qorqytayyn dep túrghanymda osyny aittyn... әlde,- dep maghan jalt qayryldy biraz kidiristen son,- әlde, mening kelgenimdi terezeden kórip otyryp әdeyi... Ashulandyrayyn dep qaljyndaghanyng ba?

Songhy osy mólsherim ras bolsa eken degendey jaudyray qarady jýzime.

- Búlay da emes,- dedim men, - saghan shyndyqtan basqany sóilesem opasyzdyq sezinemin Núriyashym! Shyny bylay: senen Kәmenning hatyn alyp qaytqan song oqyp shyghyp, jetkenshe oilandym. Sen maghan sonshalyq adal ekensin, men ýshin tipti әkenning qútylu jolyn bógeuge de baryp otyrsyn. Kәmendi birer auyz jyly sózben alday salsang ana kisige kepil bolyp shygharuy mýmkin ghoy. Al sen óz jýreginning maghan arnalghan pәktigine shang qondyrmay, Kәmenge tym bolmasa «әke-sheshemmen sóiles» dey saludan da bezindin. Múnday mahabbatty kimge qiyarmyn!.. Janaghy sózdi Kәmenning topastyghyn kýlkige ainaldyru ýshin bastap edim. Sen kelding de sony aitylmay qaldy.

- Ákemdi qútqaru jolyn oilamay jýr deymisin? - dep Núriya kele qúshaqtady meni. - Biraq, Kәmendi aldap әkemdi bosattyru ýshin sening jolynda eki sózdi bolsam... kim dep atalar edim, ar-úyatym qayda qalar edi?... Sol itting baqylauyna shyghyp, jaryq kórgenshe jata túrsyn, ýirengen týrmesi ghoy!

- Sending be, Núriyash... mening sózime?

- Sendim!... Ras, solay eken!... Sol hat Kәmenning ózine qalay jetpey qalghan?... Býgin kóshede taghy da aldymdy tosyp túryp aldy. Sondyqtan keshiktim.

- Hatyn ózine qarsy qúral bolar ma dep saqtap jýr edim... Ne deydi?

- «Hatymnyng seni oilandyrghanyna quanyshtymyn» deydi. «Endi oilanyp bolghan shygharsyn, razylyghyndy berip, múratyma jetkiz» deydi. Haty ózine qaytpaghan son, meni oilandy dep eseptegen siyaqty. «Oylandyn» degeni «qoryqtyn» degeni emes pe, aldymen sodan qorlandym. Esik aldyna kelip sening әlgi sózindi estiginimde... Onysyn әlige deyin ózine jetkize salmaghan sebebine balap kýmәndandym!... Seni artyq kinalap qoyghan siyaqtymyn...

- Kәmenge qalay jauap qayyrdyn?

- «Hatyng sol kýni qaytqan, qyzmettestering men oqushylarynnan izde, bireui tapsyryp alghan shyghar» dedim. Betinde qany qalmay súrlanyp túryp qaldy.

- Bizding sabaqtastar oghan qatty óshikse de soqtyghudyng útymdy orayyn taba almay jýr. Sol hatyndaghy ýkimetke eki qúiryqty sózin kórse-aq bassalar edi; sonyng syltauymen myqtap shenbekter edi. Biraq... ol arqyly sen tergeuge týsseng qaytemiz?... Ne dep jauap berer edin? Sony ózinmen aqyldasu ýshin toqtatyp túrmyn.

Núriya jauabyn kidirmey qayyryp kýtken jerimnen shyqty.

- Men turaly alang bolma, tuystarym kóteriliske qatynasqanyn kórgenim joq qoy. «Olar bandygha qosylsa kórmeymin, әkemmen birge Ýrimjide túramyn. Mening endigi qorghanyshym - Gomindan» dey salmaymyn ba... Ol jóninen әkemdi qorghaugha da dәlelim kóp... tek ózing bilinip qalmasang bolghany.

- Menen tittey de alang bolma,- dedim men, - hatynyng ózi-aq baptaydy, aityp berermin.... Kel, osy qúshaghymyzben bir әn salayyqshy Núrym!...

- IYә, aitayyqshy!... Qaysy әndi bastayyn?

- «Elim-aydy».

Núriyashtyng ýni auyr múng zilinen sozylyp shegine jetken nәzik kýiinishpen ýzile terbeldi de, bir shumaghy aitylyp bolysymen óksip-óksip qaldy ózi. Men qosyla óksippin.

- Joq jylamaymyz,- dep Núriya kýlip jiberdi de, qol oramalymen mening kózimdi, sonan song óz kózin sýrtti, - biz baqyttymyz... Sening qúshaghynda otyrghanda әsirese menen baqytty kim bar?

- Mening de baqytym senimen birge bolghanda ghana...

- Án qayta bastalghanda Kýlәn kýle kirip kelip edi. Núriya búl joly odan iymenbey, maghan yghysa, qoltyghyma kire tolqytty...

- Án emes, zar ghoy mynalaryn? - dedi Kýlәn bizding otyrysymyzdy elemegensip. - Búl әn zor apatty qyrghyn uaqytynda shyghypty ghoy, jaman yrym bastamasandarshy!

Sony aita sala qatarymyzgha kelip otyryp, ózi de «Elim-aygha» qosyla ketti...

Osy kýnning keshinde-aq Kәmen keudesi iyilip, maghan jyly úshyray qaldy. Basqa sabaqtastargha da jautaq-jautaq qaray beredi. Hat qaysymyzda ekenin bayqap, jeng úshymen ghana ala qoymaq tәrizdi. Meni kóp ainalsoqtady. Kәmenge arnalghan daghdyly salqyn ghana salmaghymdy ózgertpey, jauabyna ilmeksiz jauap qayyra berdim. Qabaghyna qyrau qatqanday ashuly kórinudi Yntyqbaygha ghana tapsyrghanmyn.

Hatty ertenine tanerteng soghan ústata qoydym.

- Mine, silteytin qúral, aldymen ózing jaqsylap oqyp shyq!

Yntyqbay dәrethanagha jýgirdi de, kýle jetti bir kezde. Jatahqana esigine sýienip túrghan meni beri jýr degendey qagha ótti.

- Tabylypty!

Yntyqbaydyng jatyn ornyna ekeumiz qatar súladyq.

- Oipyr-ay, qaydan týsirding múny?- dep tandana súrady ol.

- Múnday tynshygha óshpendilik kýsheygende, ony soghatyn toqpaq birden birge jalghasa bermey me? Menen aldym demeysin, qyzdyng ózi saghan jibergen bolady, jerlesing ghoy. Kәmen sonshalyq qorlap, qorqytyp nekelenbek bolghan osy bayqús qyzgha jany ashyrlyq tuys-qiystardan kimder bar múnda?

- Men ghoy Núriyashqa qúdandaly kelemin. Basqasynan Salyq ta jaqynyraq... jaqynnan-jattan demey-aq, jerles sabaqtastardyng bәrining de namysyn qozghaydy búl hat. Qorqytuyn bylay qoyyp, ýkimeti aldyndaghy qylmysyn qarashy, ózi bandy dep jau sanap túryp, tek Núriya berilse ghana sol jauyna kepil bolyp týrmeden shygharmaq, ózi birge ketpek, sol «bandy» dep iyanattaghandaryna baryp qosylmaq. Belsendi tynshy bolyp jýrgen adamnyng búl syry qojayyny aldynda ózin qúrtatyn fakt qoy. Jaradyng kisim!... Al, qalay bastayyq?

Kәmendi soghugha búl hattyng eng tiyimdi jeleu bolatyn jeri osy edi. Yntyqbaygha múny qaytalap týsindiru kereksiz bolyp shyqty da, Kәmendi dabyrasyz soqqylap, tiudyng әdis-amalyn ghana aqyldastyq...

Ertenine tanertengi tamaqtan song «keruen sarayymyzgha» kirgen Kәmendi Yntyqbay men Salyq qolynan tartyp aparyp qastaryna otyrghyzdy da, sybyr-kýbirmen tergey jóneldi. Hatty oqyp berdi. Basqamyz ózdi-óz ornymyzda, Kәmenning kirgeninen de, olardyng sybyr-kýbirlerinen de beyhabarsyp sabaq pysyqtaumen ony talqylaumen dabyrlasa berdik. Kәmen jan-jaghyna qarap qoyyp jauap beredi. Salyq pen Yntyqbay eki býiirinen týiip-týiip jibergende jan-jaghyna býkshie qarap qoyyp kýbirleydi, jalynyshty siyaqty. «Sen sonshalyq qorlaytynday, ol iyesiz qyz ba?» «Núriyanyng ózi bandy bolyp taudan ústaldy ma? Nege qorqytyp kóndirmek bolasyng ony?» degendey kýbirmen ekeui taghy da býiirlep jibergende, Kәmen atyp túrmaq bolyp edi,  ekeui eki jaghynan basyp otyrghyzyp, taghy býiirledi. Ish basa myqshiyp qalghan Kәmen biraz ýnsizdikten son: «onashagha shyghyp sóileseyik... kisilerim... senderdi razy eteyin» degen siyaqtandy. Yntyqbay ornynan túryp kýbirley kijindi endi.

- Bizge para bermekpisin? Iә bizdi de bandygha qosugha ertip әketpekpisin?... Myna kópshilik ne kórmedi senen, shynyndy aitpasan, osy hatyndy bәrine oqyp beremin!

Yntyqbaydyng jauap kýtken súraghyn Salyq aiqyndap úqtyra súrady.

- Bandygha kepil bolyp týrmeden shygharatynday, Ýrimjide typ-tynysh oqyp jýrgen qyzymen qosa Ospangha jetkizip salmaq bolatynday ne baylanysyng bar bandylarmen? Ayt sony!

Kәmen men jaqqa әreng bir qayryla qarap qoyyp sybyrlady. Búl kezde men bir esep jóninde Tileuqan qumen «aytysyp» jatqanmyn.

Basqa sabaqtastar ýsheuining janjalyn endi estigensip ýdere jetti qastaryna.

- Ne boldy?...

- Ne mәsele?...

- Ne mәsele ekenin oqyp bereyin, otyryndar!- dedi Yntyqbay taghy da kýbirley sóilep, jan qaltasynan pәle hatty suyryp aldy. - Núriyadan maghan osy hat tapsyrylghaly jarylyp kete jazdap jýrmin, myna itting qorshylyghynan! Býkil kerey aruaghynyng namysyn qozdyrghanday!...

Týgelbay men Serәli elendegensy týregelip qastaryna baryp edi, Salyq arlanghansy tyjyryndy:

- Aghayyndar, sender tyndamay-aq qoyyndar, búl bizding óz aramyzdaghy ghana әngime!

- Al onda tyndamay-aq qoydyq!- dep qaytty ekeui, týkpir jaqtaghy bos oryndargha baryp qisaydy.

Yntyqbay hatty oqyp bolysymen jerlesteri jútyna týregelip, sybay jóneldi Kәmendi.

- «O, әkennin...», «o, ólgenindi...», «o, azghyn», «o, itting kýshigi».

- Endi qaryndasymyz qalypty ghoy sen qorqytpaghan!

- Jerles múghalimdering de qúiyrshyq bolyp ketti dep bәrimizding namysymyzgha tiygenshe ózimiz shaghayyq siraghyndy!

Osylay kýrkirep úmtylghandardyng art jaghynan Shaqan jolbarystay atylyp baryp Kәmendi bassaldy. Keudesinen tizerlep-tizerlep jiberip, siraqtan sýirey jóneldi.

- Basqagha shaqtyrghansha ózim-aq shaghayyn!...

Ayaq pen júdyryq myqtap birneshe tiygen song ghana arashalady Yntyqbay:

- Toqtay túryndar, kisilerim, qoya túryndar!... Tosa túryndarshy, әlgi súraqqa jauap bersin, moyyndap tәubege kelse, qanshalyq it bolghanymen jerlesimiz ghoy, keshirelik!

Jerlester alghash gulegennen-aq biz de endi bayqaghanday ýdireye qarasyp qalghanbyz. Yntyqbay Kәmendi ornynan túrghyzyp, әlgi bir qorqynyshty súraghyn qaytadan qoyyp edi, «Kalausy» kýigen taramystay býristi, jauap qatpady.

- «Ne boldy?!» «ne boldy?» - desip jónin súraugha sol kezde ghana kiristik biz.

- Aghayyndar, búl timiski it tәubege kelse, typ-tynysh óz ishimizde bitsin degen oida edik, - dep Yntyqbay kópshilikke endi jariyalaugha kiristi. - Qylmys faktysy qolymyzda túrsa da, óz auzymen moyyndar emes! Mine endi bәrine oqyp bereyin, tóreligin aityndar!...

Hatty Yntyqbay dauystay oqyp bolghanda, «nayman» jaqtaghy bir-ekeuining әdeyi dayyndaghan ajualy kýlkisi shygha qalyp edi. Jerlesteri Kәmendi taghy da bassalyp tepkiley jóneldi.

- «Bizdi endi naymangha masqaralattyng ba, itting balasy!»- dep alghash júdyryq salghan bireuining sózinen basqa sóz tolyq úghylmay aralasyp, sapyrylysyp ketti: arashagha týsken Quat, Týgelbay, Serәli tórteuimizden basqa sabaqtastar týgelimen guildesip, tópeshteuge kirisip edi. «Kalausy» arashashylardyng búttary arasynan jan-dәrmen tórt ayaqtap ótip, búrysh jaqtaghy mening artyma kelip tyghyldy. Júdyryqtar endi menen asa jaudy. Eki qolymdy birdey kóterip, arashalaghansy aighayladym.

- Toqtatyndar, sabaqtastar, toqtatyndar!... Ýi, meni úryp jatyrsyndar ghoy!... Qoya túryndarshy az uaqytqa!...

- Shyghyp ket bylay, Bighabil!

- Ket bylay, ber bizge!

- Búghan bolysqangha rahym joq!

- Arashalama deymin, ózing de kórgilikti kórip eding ghoy búl itting «torapayynan»!

- Endi jany ashy qaluyn búl ynjyqtyn, әli qorqasyng ba osy bandydan?!

- Ýi, úrmandar deymin, mening jazyghym ne?- dep yshqyndym әdeyi, - bir sóz tyndandarshy, bir sóz ghana!

- Shyq, bylay, arashalama qaraqshyny!

- Oi, aghayyndar! Oy sauaqdashtar!- dep bar dauystan asyra aiqaylady Týgelbay. - Úrumen eshnәrse bitpeydi!

- Bitedi, bitpese Katufiy1 bitedi, mine!... mine!

- Toqtandarshy! Búlay úryp әure bolghansha bireuing oshy hatty aparyp, tura Hugojynnyng ózine tapsyryp berinder! Bandy bolghysy kelse shonyng qolynan qashyp kórsin qane!

Kópshilik úrudy toqtatyp, tyna qalysty.

- Múnan keyin tәubagha kelmese úrularyng qashpas, - dedim men, - mynau hat saqshy basqarmasyna tóte tapsyryp beruge tiyisti dokument eken. Múnday aram syry bar qyzmetkerin myqtap ústaudy bizge qaraghanda ózderi jaqsyraq biledi. Týgelbaydyng pikiri dúrys!

- Hatty tapsyryp bermesen, myna oiy túrghanda Kalausylaryng qashpay qoymaydy, shyraqtar,- dep Quat shyqty. - Múnyng óz tuystary da, qyzdyng tuystary da sol jaqta ghoy, qyz kónbese sol jaqqa ózi búrynyraq qashyp baryp, qyzdy solardyng kýshimen aparyp aludyng qisynyn oilap jýrgenin men de estigenmin: búl ishte jýrgen bandy sol qyzdyng sheshesi men tuystaryna birneshe ret jasyryn hat jazypty. Qyzdy sheshesining qazir de hat jazyp shaqyryp jatuyna Kәmenning sol hattary sebep bolghan siyaqty. Solay ma, shyraqtar?!

- Solay, dәl solay!- desip Quattyng anyqtamasyn Yntyqbaydyng jerlesteri bir auyzdan jaqtady.

- Shyraqtar, olay bolsa Kәmenning «óz qolymen jazylghan búl dokumentke» ózimiz biletin osynday materialdardy tizip, anyqtama jazyp qosa jiberelik!

Týtigip túrghan Yntyqbaydan basqamyz osy pikirdi týgel quattap, du ete týstik.

Kәmenning auylyna hat jazyp túratyndyghynan jәne Núriya sheshesinen kelgen shúghyl hattardan osy túspaldy qisyndastyrghan men edim. Kәmendi myqtap qorqytudyng materialyna ainaldyryp, Quatqa úghyndyryp qoyghanmyn. Búl sóz shyqqanda Kәmen tipti býristi. Onday hat jazbadym dey almady.

- Ey iyt,- dedi Yntyqbay, - qanshalyq qútyrghanynmen jerles kýshik edik, qalauyndy әlde de bir berudi kópshilikten súrayyn, tәubege kelesing be, joq, әlde myna hatyna ózimiz biletin bar materialdy qosyp joldayyq pa?!

- Tәubesining bizge keregi joq,- dep duyldady sabaqtastar, - Búl jasyryn bandy, bizdi bir shaqsa, eki tisin biz shaghamyz da otyramyz!

- Maghan óshigetin jóndering bar,- dep túqyrdy «Kalausy», - biraq, jaman bolsam da ústaz qatarynda jýrmin ghoy, keshirinder! Hatty syrtqa shygharmay óz qolyma berinder, jaqsylyqqa qaryzdar bolayyn!

Shaqan men Salyq eki jaghyna yrshyp kele bassalyp, júdyryqtay jóneldi.

- Qúiryghyndy bizge de búlandatyp qaterden qútylyp almaqsyng ghoy... Búl súmdyghyndy bilmeytin maqlúq deysing ghoy! ... Ústazdyghyndy.. senin... tising tausylghansha shaghatyn jylan ekenindi... jylan ekenindi kórip bolmadyq pa!.... «Jaqsylyghyndy kebin qyl ózine!... Jamandyghyndy ayama, ótinbeymiz senen!

Týgelbay ekeumiz úrushy ekeuin qapsyra qúshaqtap әreng ajyrattyq:

- Kәmenning osy «Kalausylyghy» túrghanda úrularyng eshqayda ketpes,- dedim men, - múnan keyingi «ústazdyghyn» synap kórmeysinder me?... Ústaz óz qoldarynda eken ghoy, Kalausy da óz qoldarynda ekenin bildirip túr. Artyn kýteyik! Eger qoymasa qolqasyn ýzetin material mende de bar, qosyp bereyin.

- Hat mende túrsyn,- dedi Týgelbay, - búdan keyin qyryn-pyryn shygharsa, kózin jarq etkizip Hu chujangha óz qolúmmen jetkizvin!...

Qortyndy ýkimdi Yntyqbay shyghardy.

- Mәlimdeytin materialdy qazir-aq tolyqtap jazyp qoyalyq, jylan qymyr ete týskende qiyp týsetin bolsyn... Ket,- dedi Kәmenge, bar, shaghyp kór endi qane!...

 

Ádiletti tergeushim, «mәseleni prinsipke kótere» myng eselep ýlkeyte kórsetip qúrtu óneri jóninen sizderding shalymdarynyzgha kelmeytinim, talassyz shyndyq qoy. Kәmenning óz qolymen jazylghan hattarynan qisyny bar ghana pәle tudyryp, sol qalpynda ghana kórsetuim, jartymdy óner bolyp sizdi әserlendire almaytyny haq.

Al, mening búl taraudaghy qylmysyma ótken taraudaghyday sol jaq qyrynyzben qaramaytyndyghynyz da anyq. Sebebi, maghan qylmysymdy jazdyryp otyrghandaghy maqsatynyz, menen tónkerisshildik izdep tauyp, silau ýshin emes qoy. Búl taraudaghy qylmysyma jogharydaghy birneshe taraudaghyday ong jaq qyrynyzben qaramaytyndyghynyz da anyq. Sebebi, búl tarauda menen shovinizmge qarsy tar últshyldyq kórinbey, yaghny jartymdy keri tónkerisshildik tabylmay qalatyndyghyn bilesiz. Sondyqtan búl taraudy, tek, qyrtys-qaltarysy mol ishinizge býgip, zaharly kislatagha ainaldyratyndyghynyz kýmәnsiz. Sebebi, shpiondy ishinen mújityn mendey súmdy joghaltpay, jýrek tynshymas. Mórti kelsin-kelmesin tәuekelmen jútyp kep alarsyz-aq. Sol mezette asqazanynyzda onday uytty kislata bolmasa, loblyp-loqsyp, qylmysqa óziniz jýkti bolatyndyghynyz belgili ghoy. Búl taraudaghy qylmysymdy әshkereleu arqyly asqazanynyzdy maghan aidaharsha jútyndyratyn tәbet qyshqylyn jasap berdim. Áyteuir meni myljalamay, biteu júta salghaysyzdar!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»


1 Naushy (úighyrsha) -  baluan, batyr.

1 «Kalausynyn» ornyna әdeyi atalghan «Kәmen bandy» degen sóz.

 

0 pikir