Júma, 7 Mamyr 2021
1640 0 pikir 23 Sәuir, 2021 saghat 21:15

Ústazdyqty tu etken túlgha

«Ústazdyq - úly nәrse!». Búl úly jazushy Múqtar Áuezovting sózi. Rasynda da, ústaz arab sózi bolsa da qazaq tilindegi maghynasy teren, birden janyna ózgeshe jylu úyalatatyn, eriksiz esindi jyidyryp, kóniline sabyr men salqyndyq, sanana jaryq pen shuaq sәulesin tógetin erekshe úghym. Ústaz dese- kól-kósir bilim men talghauly tәrbiyening qorytylghan sintezi ispetti erekshe túlgha kóz aldymyzgha keledi. Sondyqtan da ústaz turaly tolghanyp sóz aitu, onyng daralyq qasiyetine taldau jasap, týiinin taratu qiynnyng qiyny.

Uaqyt kerueni eshqashan da adamzat aqylyna baghynbaq emes. Ony toqtatu da, keri ainaldyru da qolymyzdan kelmeydi. Uaqyt shirkin zyryldaghan jýrisinen janylmay algha qaray tartady da otyrady. Ony yrqymyzgha kóndirmek týgili ózimiz sonyng shylauyna oratylyp alghandaymyz, múrnyn tesken taylaqtay sonyng jeteginen shygha almaymyz. Qimas balalyghyng da, qyzyghy mol jastyghyng da zymyrap artta qalyp barady. Keshe ghana artymyzdan ergen jas jigitterding býgingi kýni erding jasyna kelgenine sener senbesimizdi bilmey tosyrqay qaraymyz. Jany jaysang dos, aqkónil azamat, ibaly ini, ayauly ústaz Samal Dәribaev eluge kelipti deydi. Moyyndaghyng kelmeydi, biraq aqiqattan attap óte almaymyz.

Shәkirt bala bolyp aldymyzda otyrghany keshe siyaqty edi. Jas edi, biyazy minezdi anghal bozbala edi. Sabaqty bar yntasyn sala oqityn, óz isine asa jauapkershilikpen qaraytyn. Keyde iyghyna garmonyn asyp alyp әuezdi әnge basatyn seriligi de bolatyn. Biraq sonyng barlyghy tal boyyna jarasyp túratyn.

Samal Syr boyynda tughandyqtan jastayynan sýleylerding jyrlarynan nәr alyp, jany jyr men syrgha, ónerge jaqyn bolyp ósti. Kóne kýiler men jyrdyng qúdireti jas balany armanshyl, qiyalshyl etip tәrbiyeledi. Mektepti jaqsy bitirgen Samal jýrek qalauymen sol kezdegi respublikamyzdaghy mandayaldy uniyversiytet S.M.Kirov atyndaghy QazMU-dyng filologiya fakulitetine kelip qújat tapsyrady.  Joly bolyp oqugha týsip, bes jyl ózi arman etken mamandyghy boyynsha qazaqtyng marqasqa ghalym-ústazdarynan bilim alady. Akademikter Zeynolla Qabdolovtyn, Túrsynbek Kәkishevtin, professorlar Seydilda Ordaliyevtin, Hanghaly Sýiinshәliyevtin, Alma Qyraubaevanyn, Berikbay Saghyndyqovtyn, Aytbay Ayghabylovtardyng dәristerin tyndap, bilim aidynyna qúlash úrdy.

Samal toqsanynshy jyldardaghy eldegi әleumettik jaghdaydyng qiyndyghyna qaramastan bar ynta-jigerin bilim alugha júmsady, bos uaqytynyng kóbin kitaphanalarda ótkizdi. Ózi oqyghan til tarihynyng astarly qúpiyalary men әdebiyetting kórkem-poetikalyq syry,  últtyq bolmys pen tanym tarapynda jazylghan talay zertteu enbekter jas jigitting bilimge degen qúshtarlyghyn odan әri úshtap, ghylym jolyna týsuine týrtki boldy.

Jastayynan ústazdyqty ómirlik múraty tútqan Samal qazaqtyng bir tuar ghalymy Alma Qyraubayqyzynyng shәkirti boldy jәne alghashqy enbek jolyn sol kisi irge tasyn qalaghan «Gumanitarlyq qazaq mәdeniyeti»mektep-liyseyinde bastady. Jany janalyqqa qúmar, últtyq bolmysy erek Alma apaydan ústazdyq qyzmetting qyry men syryn ýirendi. Ol kisi әr shәkirtin erekshe qadyr tútyp, olardyng boyyndaghy jylt etken bir jaqsy qasiyetti bayqap qalsa sony ary qaray qalay damytamyz, jetildiremiz dep san aluan әdistemelerdi izdestirumen, oilastyrumen jýretin.

Basynda osynyng barlyghy Samalgha oghashtau kóringenmen kele-kele ózining de bar oi-armany shәkirtterining tәrbiyesi, solardyng bilim aluy bolyp ketkenine ózi de tang qalady. Ol ústazy Alma apaydyng әser yqpalynan boldy ma, әlde ózining tabighatynda búrynnan bar qasiyet pe ony qazir ózi de ashyp aita almaydy. Bir biletini elding erteni, últ bolashaghy dese solardyng barlyghyna tirek bolatyn bir-aq aqiqat bar – ol sapaly shәkirt tәrbiyeleu. Sol shәkirtteri aman bolsa qazirgi qoghamdaghy kemshilikter de, uaqytsha qiyndyqtar da tarih shanynyng astynda qalmaq. Ol kýn alys emes-au, tek erinbey ter tóge bil, janyndy sala júmys jasa, ózing ýmit etken әr shәkirtinning janyna jaqsylyqtyng úryghyn ek, bar bilgenindi ýiret, yntasyn oyat, sheberligin shynda, osy jolda janyndy ayama, ózing ósirip jatqan jas tal shybyq shәkirtindi ayala... Býgingi ústaz, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, dosent Samal Dәribaevtyng ústanymy osynday. Sәkenning búl enbegi atausyz da qalghan joq.

Sal-serilerding sarqyty Samal Dәribaev 1997 jyly Estoniya memleketinde túratyn etnostardyn  dәstýri men ónerine arnalghan «Lira-1997» festivalining laureaty marapatyna ie bolsa, 1998 jyly elimizde túnghysh ret úiymdastyrylghan «Qazaqstannyng jyl múghalimi» bayqauynyng Gran-Pry iyegeri bolyp, Qazaqstan Respublikasy bilim beru isining ýzdigi atandy.

Nebәri jiyrma segiz jasynda bildey bir mektep diyrektory degen jauapkershiligi mol qyzmetti atqaryp, bilimde ghana emes basshylyqta da ýzdik ekenin dәleldey bildi. 2002 jylyM.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynda tolymdy enbek atqaryp «Syr shayyrlary poeziyasyndaghy ejelgi әdebiyet dәstýri» degen taqyrypta kandidattyq dissertasiyasyn qorghady.

2004 jyldan qazirgi tangha deyin bilimning qara shanyraghy QazÚU-da taban audarmay ústazdyq qyzmet atqaryp, talay shәkirtke dúrys baghyt-baghdarsiltep, isimen ýlgi bolyp keledi.

Samal Dәribayúlynyng ústazdyq jolmen qatar ghalym retindegi atqarghan enbekteri bir tóbe. Qazaq әdebiyetining tarihyna, aqyn-jyraular poeziyasyna, әdebiyet pen foliklor baylanystaryna qatysty  qomaqty zertteu enbekterding avtory.

«Qazaq әdebiyetining tarihy» (I tom, Foliklorlyq kezen), «Abay-Shәkәrim» (2011), «Shortanbay Qanayúly» (2012) sekildi újymdyq monografiyalardyng avtorlarynyng biri. Sonday-aq  «Sóz asylyn saralap», «Aqyn-jyraular poeziyasyndaghy islam negizderi», «Aqyn-jyraulardyng shygharmashylyq túlgha retinde qalyptasuy jәne oryndaushylyq dәstýr», «Qazaq әdebiyetin oqytudaghy әdeby oiyndar men jattyghular»,«Aqyn-jyraular poeziyasyndaghy islam negizderi»  atty oqu-әdistemelik qúraldaryn jaryqqa shyghardy

QR BGhM  Janartylghan bilim mazmúnyna sәikes dayyndalghan 8, 10, 11-synyptardyn  «Qazaq әdebiyeti» («Mektep» baspasy) oqulyghy avtorlarynyn  jәne «5V020500 – Filologiya» mamandyghy boyynsha Memlekettik standart avtorlarynyng biri.

Egemendi elimizding bilimi men ghylymynyng kókjiyegin keneytude atqaryp jatqan ózgede enbekteri úshan-teniz. Bilim men tәrbie salasynda jas úrpaqty bilimdi de bilikti azamat etip qanatyn qataytugha býkil bolmysyn arnauda.

Ýstine qyl júqtyrmas múntazday tazalyghy, manghaz basqan әr qadamy studentterge ýlgi. Dәrisindegi ózine ghana tәn әuezdi ýni shәkirtterining yqylasyn arttyryp, auzynan shyqqan әr sózge qúlaq týrgizedi. Shәkirtterine degen janashyrlyghy, qamqorlyghy atqarghan әrbir isinen bayqalady.

Qúrmetti Samal Dәribayúly! Sizdi erding jazy eluge keluinizben qúttyqtay otyryp, myqty densaulyq, shygharmashylyq tabys, úzaq ómir, otbasyna amandyq tileymiz. Ghylym men bilim jolynda qanatynyz talmay samghay beriniz!

Sýleymen Demiyrel uniyversiytetining
qauymdastyrylghan professory, f.gh.k,
Joldasbek Mәmbetov
M.Áuezov atyndaghy әdebiyet jәne óner
institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri,
doktorant Erghanat Quatbekúly

 

 

0 pikir