Senbi, 20 Tamyz 2022
Tarih 26424 15 pikir 22 Sәuir, 2021 saghat 13:10

Tәuelsizdikke 30 jyl: Aqsha tarihy – halyq tarihy

Qazaq últynyng ejelden saudamen ainalysu tarihy óte úzaq ekenin kóptegen jazba derekter dәleldeydi. Eski zamandarda bizding ata-babalarymyz ózining kýn kóris-tirshiligi ýshin qolda bar tauarlaryn ózara aqsha ornynda aiyrbasqa salyp otyrghan. Zertteushilerding derekterine qaraghanda shyghys elderinde teniz aiqúlaqtaryn alghash aqsha retinde paydalanghan eken. Qazaq dalasynda alghashqy monetalar V ghasyrda payda bola bastady. Biraq olardyng barlyghy shetelden kelgen valuta edi. Sol dәuirde qazaq dalasyna keng taralghan aqshalardyng biri «ushu» degen qytaydyng monetasy boldy. Keyin kele qogham damyp búrynghy istetilip jýrgen aqshalardyng ornyn jana jasalghan altyn, kýmis, mys aqshalar iyelendi.

Aqsha – adamdardyng kýndelik túrmys-tirshiliginde ishki-syrtqy sauda jasauda kem bolsa bolmaytyn manyzdy qúral bolyp tabylady. Adamdar óte erte kezden-aq bir-birimen sauda jasasyp, bir jerde bar, ekinshi jerde joq qajetti nәrselerdi ózara aiyrbasqa salyp otyrghan. Mysaly, qazaqtar ózderining qoldarynda bar jylqy, qoy, týie, siyr, eshki, an-qús, er-túrman, qúrt-irimshik, may sekildilerdi bazargha salyp, ózderine qajetti altyn, kýmis, aina, taraq, shәugim, shәinek, tәtti-tәmelek, jibek, kezdeme jәne aluan týrli óndiristik qúral-jabdyqtargha aiyrbastap otyrghan. Sonau Han dәuirinde (bizding jyl sanauymyzgha deyingi I–III ghasyrlarda) Han patshalyghy men Ýisin handyghy ortasynda dostyq jәne sauda qarym-qatynasyn óte qoi ornatqan bolatyn. Han eli ózining hanshasy Chy Jundy Ýisin elining hanyna úzatady. Ýisin handyghy Han patshalyghyna qalyng mal retinde 1000 jylqy bergen. Ýisin Kýnby jasy egde tartyp qalghan adam edi. Chy Jun hansha ýisin eline kelgennen keyin til bilmedi. Túrmys saltynyng úqsamauy, jasy ýlken adamgha túrmysqa shyqqanyna ishtey qatty nazalanyp:

«Úzattyng meni júrtym-ay, kóz kórmes jer týbine,

Tapsyrdyng óz qolynmen jat el ýisin biyine.

Kýmbezdelgen kiyiz ýi, qabyrghasy – tuyrlyq,

Qoregi et eken, airan-qymyz susyndyq.

Tughan jerge úshpas pa em, aqqu bolsam suyrylyp,

Saghynghan song eldi oilap, bolyp jýrmin bir múnlyq...» – dep bәiit shygharghan eken.

Qazaq ghalymdary qazbalardan shyqqan dýniyelerge qarap: «Qanlylar barlyq qajetti ónimder men shiykizatpen jәne qolóner búiymdary men ózin-ózi tolyq qamtamasyz etken» («Qazaqstan tarihy», 286-bet) degen derek aitady. Ataqty grek tarihshysy, jihankezi Gerodat (425-490 jyldar aralyghynda jasaghan) ózining «Tariyh» atty enbeginde parsy patshasy Kirding saqtar men massagetterge qarsy joryghyn bayandau barysynda «Sahara Jibek joly» degen sózdi alghash ret hatqa týsirgen.

Arheologiya ghalymdardyng qanlylardyng kóne júrtynan salmaghy әrtýrli bolyp kelgen 1300-den astam mys tengelerding tabyluy ertede ómir sýrgen qanylalardyng aqsha ainalym jasaghanyn dәleldeydi. VI–VII ghasyrlardaghy «Sahara jibek jolynyn» basty saudasy búrynghy Han patshalyghy men Ýisin handyghy dәuirindegi siyaqty at-jibek saudasyn jalghastyryp kelgen. Óz zamanynda «Tәnir túlpary», «Kiyeli sәigýlik» dep atalghan ýisin, qanly túlparlary han elin qyzyqtyryp qana qalmay kýlli әlem elderin ózderine tәnti etken. Tarihtaghy «Sahara jibek jolynyn» ashyluyna baylanysty qazaq dalasynyng sauda tirshiligi erekshe jandana bastaghan edi. «Úly jibek jolynyng bir tarmaghy – Egiypet pen Vavilonda, Iranda óte qymbat baghalanatyn әdemi kók tas lazurit (lyapiys-lazuriyt) tasymaldanghan «Lazurit joly» dep atalghan. Ekinshi tarmaghy – Qytaydaghy imperatorlar men aqsýiekterding sýiikti zaty bolghan әshekeyler jasau ýshin әdemi nefrit tasyn tasymaldaytyn «nefrit joly» bolghan. Al ýshinshisi – «Búlghyn jolymen» qymbat baghaly teriler tasylghan. Búlardyng bәri – ghalymdardyng anyqtaghanynday, b.z.d. II ghasyrda bolghan oqigha» (K.Baypaqov. «Qazaqstannyng ejelgi qalalary», Almaty, «Aruna Ltd». 2005 jyl. 37-bet).

Erte zamandarda sauda keruenderi arqyly Qytaydan óndiriletin jibek kezdemeler әlemning týkpir-týkpirinen sauda bazarlaryna tasylyp aparylatyn. Sol zamanda qazaq dalasynan qytaydyng ishki ólkelerine aparylatyn jylqy saudasynyng bazary óte ótimdi bolghan. «Han patshalyghy dәuirindegi ýisin,qanlylardan tartyp, zamanymyzdyng VI–HII ghasyrlaryna deyingi, tipti tayau zamanda Orta Aziyadaghy danqy shyqqan attardyng negizgi mekeni – qazaq saharasy bolatyn. At saudasynyng altyn dәuiri atalghan osy Tang dәuirinde jylyna 10 myng atqa sauda jasalyp, oghan 40 myng top torghyn tólenedi eken. Keyin tipti bir attyng qúny 50 top torghyngha kóterilgen kezi bolypty. Bizding ata-babalarymyz Astana Chan-an qalasynda jibek saudasymen myndap jýredi eken. Sol kezde qazaq saharasynyng kindiginde Suyab shahary Tang elining tarihyna da, arab elining tarihyna da iri sauda ortalyghy retinde jazba derekke týsken. Tang elining aqyndary búl qalany bәsekemen jyrgha qosyp maqtaghan. Búl dәurenshilik HII ghasyrdyng sonyna deyin sozylghan» (Zeynolla Sәnik, Janat Zeynollaqyzy, «Qazaq etnografiyasy», Almaty, «An-Arys» baspasy, 2016 jyl. 156-157- bet).

Tarihy derekterde jazyluyna qaraghanda Deshti qypshaq elinde VI–VIII ghasyrlarda biyleushi rular óz tanbasyn beynelegen tengeler jasap, sauda ainalymgha týsirip ózderining qúdyretin әigilep otyrghan.

Euraziya qalalarynda ertede soghylghan baqyr aqshalardyng Qazaqstannyng Talghar qalasynan tabyluy da – sol zamandaghy sauda keruenderining búl jerde kólemdi sauda jasaghanyn anghartady. Qazba júmystar barysynda Talghar qalasynan bir top kýmis, mys jarmaqtar tabylghan. Úly jibek joly boyynan qazaq dalasynan ilgeri-keyindi Týrkistan, Taraz, Talghar, Ilebalyq. Balasaghún, Atlah, Samarqan, Syghanaq, Sayran, Sýmyab, Almaty t.b. qalalar boy kótergen. Búl qalalar sahara jibek jolynyng damuyna erekshe ról atqarghan edi.

Qay memldeket bolsyn ózining últtyq aqshasynyng tarihyn hatqa týsirip otyrghan. Qazaqstan tәuelsizdik alghannnan keyin kóp úzamay túnghysh preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng tike basshylyghynda 1993 jyly 15 qarashada últtyq tengeni alghash ret ainalymgha týsirip ýlken tarihy búrylys jasady.

Tariyhqa nazar salsaq qazaqtyng shúrayly Jetisu ólkesinde 1456 jyly (key derekterde 1455 jyly delinedi) Kerey súltan men Jәnibek súltannyng bastauynda túnghysh ret Qazaq handyghy qúryldy. Arheologiya ghalymdary Resey jerinen qazba júmystar barysynda «Áz-Jәnibek әdil han» degen jazu jazylghan aqshalar tapqan. Ertede qazaqtar aqshany «púl» dep ataghan. Qazirgi kezderde key ónirdegi qazaqtar aqshany әli kýnge deyin «púl» dep atauy sodan qalghan. Qazaq handyghy qúrylghannan keyin әrbir han óz atynan altyn, kýmis, mys aqshalar jasap shygharghan. HVII ghasyrdyng basynda Qazaq handary óz atynan altyn jalatqan mys aqshalardy ainalymgha týsirip halyq túrmysyn jaqsylaugha qúlshynys jasap otyrghan.

Qazaqtyng sauda jasap, aqsha ainalymgha týsiru tarihy әli zerttelmegen tyng sala. Últymyzdyng aqshagha baylanysty shygharghan maqal-mәtelderdi molynan kezdestәiruge bolady. Mysaly, «Aqsha qoldyng kiri», «Ajaldan aqsha berip qútylmas», «Adam bolamyn desek, aryndy aqshagha satpa», «Aqshanyng jayyn jarlydan súra, adamnyng jayyn arlydan súra», «Baltam barda taqta joq, qaltam barda aqsha joq», «Aqshalynyng qoly oinar, aqshasyzdyng kózi oinar», «Aqshada kóz joq», «Bazarda bәri bar, aqshasyz eshkim bermeydi», «Tenge – tiynnan, yntymaq úiymnan qúralady», «Bay kiside aqsha kóp bolghanmen, izgi niyeti joq bolady» t.b.

Ásirese qazaq handyghy qúrylghannan keyin el tizginin ústaghan biylik basyndaghylar óz memleketining ekonomikalyq quatyn jogharlatu ýshin úly jibek jolynyng tiyimdiliginen paydalanyp әlemning týkpir-týkpirindegi eldermen aluan týrli sauda-sattyq jasasyp otyrghan.

Talay ghasyr adamdar ózara sauda-sattyq jasau barysynda birte-birte ólshemdi aiyrbastau әdisin qalyptastyrdy. HVIII ghasyrgha kelgende jibek joly saudasy qayta jandanyp qazaqtar Ýrimji, Qúlja, Shәueshek siyaqty qalalargha baryp sauda jasay bastady. Abylay han men Ejen han ókilderi 1758 jyly (Chyanlúnnyng 23-jyly) kýzde Ýrimjide sauda kelis sózin ótkizedi. Búl sauda kelis sózi kelesi jyly kýzde jýzege asady. Sol kezdegi qazaqtyng bedeldi túlghalarynan Abylay, Ábilpeyiz, Qabanbay, Qojabergen, Hanbaba, Dәuletbaylar jeke-jeke Ejen hangha óz sauda keruenderin jóneltedi. Mysaly, «Chyanlúnnyng 24 jyly (1759 jyly) 16 qazanda Ábilpeyiz ben Qabanbay jibergen Jәnibek batyr men Edigening sauda keruenderi Manching ýkimetine 144 at ótkizgen. Múnyng ishindegi 1-dәrejeli 88 attyng әrbiri – 5 sәri 2 mysqal kýmiske, 2-dәrejeli 45 at, 4 tay, 5 qúlyn, jiyny 54 jylqynyng әrbiri 2 sәr 9 mysqal kýmiske baghalanghan. Al ghalym Nyghymet Mynjanidyng keltirgen mәlimetinde: 1-dәrejeli at – 4 sәr 8 mysqal, 2-dәrejeli at – 3 sәri 6 mysqal, 3 – dәrejeli at –2 sәr 5 mysqal, siyr – 1 sәr 5 mysqal, qoy 4 mysqal kýmis bolghan» (Zeynolla Sәnik, Janat Zenyollaqyzy, («Qazaq etnografiyasy», Almaty, «An-Arys» baspasy, 2016 jyl, 164-bet).

Qazaqtar tarihynda Ýrimji, Qúlja, Shәueshekte ashylghan bazarlardyng róli óte joghary buolghan. Álemge aty әigili «Sahara jibek joly» saudasy últymyzdyng dýniyeni tanuyna, mәdeniyetimizdi damtyugha, tughan jerdi gýldendiruge paydasy zor boldy. Halyq ishinde taralghan jyrlarda:

«Ong jaqtan ýndi, parsy, arab kelgen,

Sol jaqtan shýrshit, monghol, qalmaq kelgen.

Batystan Balqash eli qatynassa,

Shyghystan qytay, qashqar shay әkelgen.

Batysta Balqan degen jer bar eken,

Balqanda ionan degen el bar eken.

Ionandar Keleske bir basyp kirip,

Qazaqtar qayta quyp barghan eken», – dep aitylatyn jyr shumaqtarynan ata-babalarymyzdyng jibek joly saudasynyng irgesin qalasyp, ony damytugha erekshe ýles qosqanyn dәleldeydi. Tarihtaghy Jibek joly boyynan ashylghan «Ýrimji qazaq saudasy», «Qúlja qazaq saudasy», «Shәueshek qazaq saudasy» dep jer atymen ataluynda tereng mәn jatyr. Óitkeni Ýrimji, Qúlja, Shәueshek qalalary ejelden tartyp qazaqtyng ata mekeni bolyp kelgen ónirler edi.

Aqsha – memleket jaghynan bir tútas shygharylyp ainalymgha týsetin erekshe tauar. Naqtyraq aitqanda ekonomikany damytuda aqshanyng manyzy zor bolyp, kýndelikti túrmysta saudamen shúghyldanuda kem bolsa bolmaytyn erekshe qúral. Qoghamnyng damuyna say halqymyzdyng aqsha turaly týsinigi barghan sayyn terendep otyrghan. Halyq ishinde úzaq uaqyt ómir tәjiriybesinen toptalghan aqsha turaly yrymdar men júmbaq ólenderde moldap dýniyege kelgen. Mysaly:

«Jer jýzinde bir qyz bar,

Qyryq erge tiyipti.

Tiyipti de shyghypty,

Jәne taghy qyz eken», – dese, taghy da:

«Kishkentay ghana bezer,

Jer dýniyeni kezer», – deytin t.b. aqshagha qatysty júmbaq ólender halyq ishinen moldap tabylady.

Elbasy Núrsúltan Nazarbaev «Tәuelsizdikting alghashqy jetistikterin kórgenge deyin Qazaqstangha memlekettik ózin tanudyng tar jol, tayghaq keshuinen ótuge tura keledi», – deydi. Qazaqstan tәuelsizdik alghannan keyin kóp ótpey N.Nazarbaevtyng basshylyghynda últtyq tengemizge ie boldyq.

Túnghysh preziydent Núrsúltan Nazarbaev tәuelsiz memleket qúru jolynda ata-babalarymyzdyng jolyn jalghap, oghan múragerlik etip, halqyna adaldyqpen qyzmet kórsetti. Ol tarihta ótken qazaq handarynyng el basqaru óneri men ekonomikany damytudyng әdis-sharalaryn zerttep, últtyq aqshany ainalymgha týsirip, ýzdik reformalar jýrgizdi. Elimizde ekonomikanyng birtindep damuyna baylanysty 1991 jyly bank reformalarynyng bastaluyna negiz bolghan «Qazaq KSR-degi bankter jәne bank júmystaryn jýrgizu turaly» zang qabyldady. Arada eki jyl ótkennen keyin 1993 jyldyng nauryzynda «Qazaqstan Respublikasynyng últtyq banki» turaly zany qabyldandy. Osylaysha Qazaqstanda bank jýiesi qalyptasty. «Qazkommersbank», «Halyqbank», «ATF bank», «Núrbank», «Túran-Álembank», «Kaspibank», t.b. bankter osynyng aiqyn mysaly. Qazaqstan tәuelsizdik alghannan eki jyldan keyin, yaghny 1993 jyly 15 qarashada Elbasy N.Nazarbaevtyng jarlyghymen tenge ainalymgha týsip, memleketting ekonomikalyq quatyn dýniyege әigiledi.

Qazaqstandyq valutany jasau tarihyn bolashaq úrpaqqa saqtap qalu maqsatynda 1997 jyly 13 qarashada Últtyq bankting múrajayy ashyldy. Sol kýni múrajay qoryna 5 myng materialdyq mәdeny zattar qoyyldy. Múrajaygha 6 ertedegi HII-HIV ghasyrdaghy qola, kýmis monetalar, revolusiyagha deyingi Reseyding uaqytsha ýkimetining RKSFR jәne KSRO-nyng aqsha belgileri, sondayaq TMD elderining aqsha belgileri, t.b. saqtalghan. Múndaghy jәdigerlik arasynda adamdardyng nazaryn ózine audaratyn «Jibek aqshalar», «Opiumdyq aqshalar», sonday-aq Orys, Qytay, Meksika, Polisha, Avstro-Vengriya monetalary da tabylady. Búl múrajaygha Týrkistan qalasynyng 1500 jyldyghyna, Qazaqstannyng tәuelsizdigining 10 jyldyghyna arnalghan altyn monetalar, últtyq valutanyng 10 jyldyghyna arnap jasalghan aluan týsti kýmis monetalar da bar. Mysaly, Qazaqstan tәuelsizdigining 10 jyldyghyna arnalyp jasalghan qúny 5000 tenge, salmaghy 1 kg 925 synamdy kýmis monetagha әlemning әr elinen kelgen sayahatshylar tanday qaghyp qarasty.

Úly sayasatker Núrsúltan Nazarbaev «Biz Últtyq aqshamyzdy bir-aq ret jәne bir ataumen shygharuymyz kerek. Ekinshi qaytara onyng aty ózgermeydi. Sondyqtan ony әbden zerttep baryp, bir sheshimge keluimiz qajet», – degen bolatyn. Elbasy osy aitqanyn oryndady.

N.Nazarbaevtyng basshylyghynda Qazaqstan memleketi jaghynan aqsha shygharyp, óz aldyna ainalymgha týsirilui dýnie elderimen terezesi tenelip, halyqaralyq bedelining jogharylaghanyn dәleldeydli. Qazaqstan tәuelsizdik alghannan keyin әrtýrli qarjylyq úiymdardyng sany qauyrt ósti.

Aqsha bir memlekettik halyqaralyq ekonomikalyq quaty men bedeline ókildik etedi. Bir memleketting aqshasynyng bar-joghyna qarap onyng halyqaralyq bedelining joghary-tómendigin angharugha bolady. Qazaq últynda aqsha tarihy bolmaghan degen sóz shyndyqqa janaspaydy. Bizding últymyzdyng aqsha tarihynyng qysqa emes ekenigin kóne jazba tarihy qújattar ózi dәleldeydi. Jinaqtap aitqanda aqsha tarihy – halyq tarihynyng bir bóligi ekenin úmytpayyq aghayyn!

Núrlan Sәrsenbaev,

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi, jazushy, etnograf

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2923
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2159
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1816
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2917