Júma, 7 Mamyr 2021
Bilgenge marjan 3193 1 pikir 17 Sәuir, 2021 saghat 13:26

Merzimsiz salym

Bank salymy – aqshany saqtau men jinaudyng eng qarapayym, eng tiyimdi, eng qauipsiz tәsili. Siz aqshanyzdy bankke belgili bir merzimge ornalastyryp qana qoymaysyz, salymnyng merzimi ayaqtalghan son, aqshanyzdy qolynyzgha syiaqysymen birge alasyz. Yaghni, bank salymy aqshanyzdy inflyasiyadan qorghaydy әri tabys әkeledi. Onyng ýstine elimizde salymdardyng syiaqylaryna salyq salynbaydy.

Býginde Qazaqstannyng depozitterge mindetti kepildik beru jýiesine ekinshi dengeydegi 23 bank qatysady jәne salymshylargha әr týrli depozitter úsynady. Olardyng barlyghy «Merzimsiz», «Merzimdi» jәne «Jinaq salymdar» bolyp ýsh topqa bólingen.

Bank esepteytin syiaqy mólsherlemesi әrbir salymnyng týri men merzimi, tolyqtyrugha bolatyn jәne bolmaytyndyghyna qaray әr týrli bolyp keledi. Ádette tolyqtyrugha bolmaytyn, úzaq merzimge ashylghan depozitterding syiaqysy joghary bolmaq. Búl rette tengelik salymdar boyynsha syiaqy mólsherlemeleri shetel valutasynda ashylghan salymdargha qaraghanda edәuir joghary. Demek tengelik depozitterdi ashu tiyimdi degen sóz.

Qarjylyq ahualy jaqsy, reytingi joghary bankti tandaghan son, aldynyzgha qoyghan maqsatynyzgha qaray, aqshanyzdy belgili bir salym týrine sala alasyz. Búl rette ózinizge qajetti salymnyng shartymen múqiyat tanysyp shyghu óte manyzdy. Býgin solardyng ishinde merzimsiz salymgha múqiyat toqtalayyq.

Merzimsiz salym - aty aityp túrghanday, eng ýirenshikti, eng tanymal salym týri. Ony kez kelgen uaqytta tolyqtyryp otyrugha jәne odan kez kelgen uaqytta azaytylmaytyn qaldyq sheginde aqsha alugha bolady. Al qaldyq shegi әr bankte әrqalay. Myng tengeden birneshe myng tengege deyin baruy mýmkin.

Merzimsiz bolyp atalatyndyghyna qaramastan búl salymnyng qoldanylu merzimi bar – múnda syiaqy mólsherlemesi belgili bir merzimge taghayyndalady. Bankterde merzimsiz salymdy әrtýrli merzimge ashugha bolady. Mysaly, aqshanyzdy bir jylgha salsanyz, osy merzim ishinde, yaghny salymynyz jabylyp nemese әri qaray úzartylghansha syiaqy mólsherlemesi ózgermeydi.

Syiaqy mólsherlemeleri Últtyq Bankting bazalyq mólsherlemesine teng jәne basqa salymdargha qaraghanda tómen, biraq inflyasiyadan joghary. Qazirgi uaqytta merzimsiz salymdar boyynsha jyldyq syiaqy mólsheri 9 payyzdy qúraydy.

Salymnyng tabysty boluy oghan payyzdyq syiaqynyng qalay esepteletindigine baylanysty. Ol salym shartynda naqty kórsetiledi. Ádette bank syiaqy boyynsha salym iyesine eki bazalyq núsqany: jyldyq nominaldy, yaghny atauly mólsherlemeni nemese jyldyq tiyimdi mólsherlemeni úsynady. Atauly mólsherleme – salymgha ay sayyn esepteletin syiaqy. Múnday jaghdayda salym somasy jyldyq mólsherlemege kóbeytilip, 100-ge bólinedi jәne odan shyqqan soma 12 aigha bólinedi. Alynghan soma – ailyq atauly syiaqy. Ol sizding qalauynyz boyynsha shartta kórsetilgen merzim ishinde jeke shotynyzgha audarylyp otyrady.

Jyldyq tiyimdi mólsherleme – atauly mólsherleme + kapitaldandyru. Búl jerde kapitaldandyru – eseptelgen payyzdyng basqa shotqa emes, salymnyng ózine avtomatty týrde qosylyp otyruy. Yaghni, salym somasyna ghana emes, oghan eseptelgen syiaqygha da syiaqy esepteledi. Depozittegi aqsha oghan qosylghan payyzdardyng esebinen arta týsedi. Al kelesi joly syiaqy, ótken aida qosylghan syiaqynyng esebinen kóbeygen salymnyng býkil somasyna esepteledi. Kapitaldandyru jiyiligi joghary bolghan sayyn, depozitting tabystylyghy da arta týsedi. Kapitaldandyru esebinen qalyptasqan týpkilikti tabystylyq – jyldyq tiyimdi syiaqy mólsherlemesi dep atalady.

Ekinshi dengeydegi bank QR Azamattyq kodeksine sәikes merzimsiz salymdy nemese onyng bir bóligin salymshynyng ótinishi kelip týsuine qaray tóleuge mindetti. Búl rette bank merzimdi nemese shartty salymdy ne bolmasa onyng bir bóligin salymshynyng ótinishi kelip týsken kýnnen bastap kýntizbelik 7 (jeti) kýn ishinde beruge mindetti bolsa, jinaq salymy boyynsha tóleu merzimi – ótinish kelip týsken kýnnen bastap keminde kýntizbelik 30 (kýndi) qúraydy. Sondyqtan depozitten iri kólemde qolma-qol aqsha alu ýshin búl turaly bankke aldyn ala habarlau qajettigin eske salamyz.

Ayta ketelik, eger aqsha depozitte úzaq jatpasa (әdettegidey bir aidan az uaqyt), bank syiaqy eseptemeui mýmkin nemese ony tómengi mólsherleme boyynsha esepteydi.

Bankterding bankrot boluy siyrek qúbylys. Biraq eger qanday da bir bank barlyq bank operasiyalaryn jýrgizu liysenziyasynan aiyrylar bolsa, Qazaqstannyng depozitterge kepildik beru qory (Qor) jeke túlghalardyng kepildik berilgen salymdary boyynsha ótem tóleydi. Kepildik berilgen shekti somanyng kólemi salymnyng týri men valutasyna tikeley baylanysty. Yaghny búl soma:

  • shetel valutasyndaghy depozitterding barlyq týri boyynsha – 5 million tengeden;
  • jinaq salymnan basqa, tengedegi merzimsiz jәne merzimdi salymdar, tólem kartochkalary men aghymdaghy bank shottary boyynsha – 10 million tengeden;
  • tengedegi jinaq salymdar boyynsha – 15 million tengeden aspaydy.

Eger bir bankte týri men valutasyna qaray әrtýrli birneshe depoziytiniz bar bolsa, olar boyynsha Qor kepildik beretin eng joghary jiyntyq soma – 15 million tenge. Áriyne, Qor aqshanyzdy bank liysenziyasynan aiyrylghan kýni eseptelgen syiaqymen birge tóleydi. Al shetel valutasyndaghy salymdardyng ótem aqshasy bank liysenziyasynan aiyrylghan kýngi aiyrbas baghamy boyynsha tengemen esepteledi. Búdan basqa salymshy bir emes birneshe bankte depozitter ashqan jaghdayda, kepildik berilgen ótem әrbir bank boyynsha jeke-jeke tólenedi.

Abai.kz

1 pikir