Seysenbi, 21 Mamyr 2024
Kókjiyek 20836 28 pikir 10 Nauryz, 2021 saghat 14:45

«Bizding ómir sýruimiz ýshin týrik birligi auaday qajet»

Súhbat berushi: Rahmanqúl Berdibaev, Halyqaralyq Qazaq-týrik uniyversiytetining professory, týrki dýniyesine belgili akademiyk-ghalym.

Eskertu: Búl súhbat marqúm ghalym aghamyz Rahmanqúl Berdibaevtan 2004 jyly 18 tamyzda alynghan. Avtor 2012 jyly 3 sәuirde qaytys bolghan.


Týrik halyqtarynyng tarihyna qanyqpay, biz qazaqtyng tarihyna qanyqpaymyz

– Rahmanqúl agha, týrik birligi, týrik tútastyghy jayly jii aityp jýrsiz. Shyn mәninde týrik birligi, týrik tútastyghy degenimiz ne?

– Euraziyanyng keng kenestigin jaylaghan jalpy sany 40-qa juyq týrik tildi últtar, etikalyq toptar bar ekeni belgili. Úzaq zamandar boyynda olardyng ózara baylanysy joyylyp, bir-birinen alystap ketken. Mәselen, sahalardy alyp qarayyq orystar olardyng atyn «yakut» dep ózgertip jibergen. Soltýstik Shyghys Aziyada túratyn sahalardyng jer kólemi jaghynan Qazaqstannan ýlken. Saha tilining óte alystap ketu sebebi ózge tuys týrik tilderinen qarym-qatnasynyng mýlde ýzilip qaluyna baylanysty edi. Múnyng esesine saha tiline evenki, even, yukash, chukchi, buryat sózderi kóp qosylghan. Al songhy ýsh-tórt ghasyrda Resey otarshyldyghy saldarynan til qúramyna myndaghan orys sózderi men tirkester engen. Sol sebepti saha tilin qanday tilderding tobyna qosu jóninde de týrlishe pikir aitylyp keledi.

Aqyr ayaghynda qúrlysy jaghynan týrik tilderine jaqyndyghy dәleldengen HIH ghasyrda Yakutiyagha jer audarylghan Polyak ghalymy Pekarskiy saha tilining birneshe tomdyq sózdigin jasap shyqqan.

Mening búl aityp otyrghanym, tuys tilderding bir-birinen alystap ketuining mashaqaty qalay bolghanyna mysal... Chuvashtar da týrik halyqtary tobyna kiredi. Biraq búl tilde de sonshalyq bógdelenip ketken. Chuvash tiline slavyan, ugrofin tilderinen auysqan elementter mol. Sahanyng da, chuvashtyng da týrik tilderinen jyraqtay berui olardyng hristiandanuyna da qatty baylanysty. Búdan dini alystaghan elderding tili de oqshaulana beretinin aighaqtaydy. HVI ghasyrda qazan handyghynyng qúlauy Reseyding Aziya qúrlyghyn jaulap aluy ghana emes, hristian dinining ekspanasiyasyna qolayly jaghday tughyzdy. Resey bas-ayaghy birer ghasyrdyng ishinde Aziyanyng úlanghayyr kenistigindegi úsaq úlystardy op-onay jenip, shoqyndyryp, sonau Chukotka men Kamchatkadan bir-aq shyqty ghoy. Reseyding maqsaty kishi halyqtargha pravoslaviyalyq hristiandyq qabyldatu boldy. Al din ózgeru degen óte kýrdeli nәrse. Tipti ol til ózgeruden de qiyn keyde. Tili bólek bolghanymen, dini bir týrli Úlys ókilderi birge meshitke bara beredi. Mәselen biz sheshenderding tilin bilmesek te din birligi jaqyndasa týsedi. Tuvalardyng budda dinin ústanuy olardy músylman әleminen aralasugha mýmkindik bermeydi. Moldaviyadaghy Gagauzdar tili, azerbayjan, týrikmen, Týrkiya týrikterining tiline jaqyn bolsa da dini bólek. Din ózgeligi ritual әdet-ghúryp, dýniyetanym, túrmys-saltqa әser etedi.

Dini, nanym-senimi bólek elderdi shoqyndyrugha Resey patshalyghy kýshti kónil bólgen. Belgili missionner ghalym Alektorov qazaqtardy shoqyndyru әreketining sәtsiz bolghanyna qatty ókinip, búl iske «kedergi keltirgender» dep tatarlargha óshigedi. Óitkeni tatar óz dinine berik, qalasy bar, meshiti bar, mәdeniyetti halyq. Qazaq eline kelip mektepter, medresseler ashady. Sol ýshin tatarlardy Alektorov kәdimgidey dúshpan kórip jamandaydy... 1806 jyldan 1917 jylgha deyin 110 jyldyng ishinde Qazan qalasynyng baspalarynan 1000-nan artyq qazaq kitaby shyqqan. Onyng taralymy 2 million 700 myngha deyin jetken. Múnyng kóbisi hisalar, batyrlyq dastandar, ghashyqtyq dastandar, әpsanalar, tarihtar, shejireler, anyz әngimeler, diny dastandar. Búl keltirilgen mysalda tuysqan tatar halqynyng bizge qanshalyq ruhany kómek qolyn sozghanyn sipattaydy. Kenes ókmeti kezinde de kóptegen kitaptar shygharyldy. Biraq olarda búrynnan qalyptasqan missionerlik baghyt basym boldy, týrikshildikti, islamdy jamandau tolas tapqan joq... Jaraydy, mektepter ashyldy, el sauattandy jappay. Búl jaqsy jaghy. Biraq ol oqudyng baghyty qanday – mәsele sonda. Ol –  missionerlik oqu edi. Áriyne, Kenes ókimeti kezinde sen hristian bol, sen budda bol, sen krishna bol dep eshkim ýgittegen joq. Eng qauiptisi – últsyzdyqtyng údayy nasihattaluy boldy ghoy. 1917-1990 jyldardaghy orta mektep pen joghary oqu oryndaryna arnalghan oqulyqtarda Orta Aziya men Qazaqstan halyqtarynyng bir de birining shyn tarihynan derek bermey keldi...

Týrik tarihyndaghy imperiyalar

Týrik tarihyndaghy imperiyalardyng ózin sanap otyrsaq, 10-gha jetip qalady. Osydan 2 jarym myng jyl búryn dýniyening teng jartysyn alyp jatqan Gunder jóninde birneshe buyn mysqalday da maghlúmat bermey ótti. Sóz bola qalsa Atilllany qaralaumen shekteytin edik. Al batys Europada Atilla turaly jýzdegen kitaptar jazylghan. Romandar da bar. Solar jóninde estigen, bilgen bar ma? Odan beri kelsek týrik qaghanaty turaly da jartymdy sóz aitylghan joq. Orta Aziyadaghy Ámir Temirding imperiyasy, Ýndistandaghy Babyrdyng imperiyasy, Altyn Orda imperiyasy, Osman imperiyasy... Týrik halyqtarynyng sybaghasynda osynday ýlken úly imperiyalar bolghan. Úly imperiya degen jay sóz emes, ol órkeniyet nyshany, memlekettik qúrylym degen sóz. Onyng sayasaty, ghylymy jәne oquy bolghan. Ál-Farabiyden, Beruniyden, Horezmiyden bastap, dýniyejýzine bilim, oqu taratqan ghalymdarymyz qansha ma? H ghasyrdan HVI ghasyrgha deyingi aralyqta úly shayyrlar, oishyldar, ghalymdar shyqqan jәne olar dýniyening ústazy bolghan adamdar. Ókinishke oray, kitap jýzinde týrik halqynyng tarihyna qatysty eshqanday jyly pikir berilgen joq. Handarymyz, biylerimiz, batyrlarymyz birynghay mansúqtaldy. Baylar bolsa qanaushy, batyrlar bolsa ozbyr jaulaushy dep kórsetildi. Kýlli tarihymyzdan ilip alar jaqsylyq tabylmay keldi.

Qazirgi kezde tarihymyzdy tanudyng mýlde kesheuildep qalghany turaly oryndy sóz bolyp keledi. Biraq tarih onaylyqpen jasalmaydy, óitkeni búl kezge deyin tarihymyzdy jazgha mýmkindik tughan joq. Jekelengen enbekter, monografilar, hrestomatiyalar boldy. Onyng ishinde talantty enbekter de boldy. Alayda últtyq damuymyzdyng tarihyn, týrik halyqtarynyng damuymen baylanystyryp kórsetetin enbek bolghan joq. Ony aitugha da rúqsat bolghan joq.

Endi biz egemendik aldyq. Qanday taqyrypty jazugha da, ony qalay zertteuge de, mýmkindik ashyldy. Óz aqylymyzben birnәrse jazugha, óz baghamyzdy beretin, búrynghyday bireuding «jaqsy dese jaqsy, jaman dese jaman» dep aitqanyna kónip, artynan jorghalay bermeytin kezeng keldi. Týrik halyqtarynyng tarihyna qanyqpay, biz qazaqtyng tarihyna qanyqpaymyz. Bizding tarihshylar qazaqtyng tarihyn terendeteyik dep, «qazaq» degen sózding artynan qualap barady da, bir jerge baryp toqtap qalady. Jalghyz ol sózdi qualasang jete almaysyng әri qaray. Neshe týrli ataular ózgergen, zamandar boyynda. Bir halyq ekinshi halyqqa qosylghan, bireuden bireu bólinip ketken. Ortaq zandylyqtardy jalpy týrik qauymdastyghynyng ishinen izdeu kerek. Sonda 2500-3000 jylgha deyin jetesin. Tarih silemderin tek býgingi qazaq ónirinen ghana emes, Mongholiyadan da izde, Qytay jazbalarynan izde, endi bireuin anau Edilding boyynan, Orta Aziyadan izde. Bizde kóz aldymyzdaghydan әrige bara bermeytindik qalyptasyp qalghanday.

Qazaq myng jyl paydalanghan alfavitten óz erkimen ajyraghan joq

1920 jyldaghy últtardyng shekarasyn bólu turaly nauqan kezinde qaraqalpaqtardy qazaqtan bólip, ózbekke qosyp jiberdi. Al qaraqalpaqtyng qazaqtarmen etikalyq qúramy da, tili de birdey ekeni әmbege mәlim. Qaraqalpaq pen qazaqtyng ghasyrgha juyq uaqyt ishinde eki respublika jasauy búlardyng arasyndaghy baylanystardy ýzip tastady...

1929 jylgha deyin arab alfaviytin paydalanyp keldik. Sol әlipbiymen jýzdegen, myndaghan kitaptar jazylghan. 1929 jyly latyn alfaviytine kóshkende halyq bir kýnde sauatsyz boldy da qaldy. Qazaq halqy myng jyl paydalanghan alfavitten óz erkimen ajyraghan joq, biyligining zorlyghyna amalsyz kóndi. Al latynshagha tyrbanyp jýrip on shaqty jylda sauat asha bastaghanda, endi kirillisagha ótesing dep búiryq búrq ete týsti. Sóitip bir kýnde tútas halyq taghy da sauatsyzgha ainaldy. Mine, sodan beri kele jatyrmyz ghoy kirillisa dep. Kirillisa – bizding tilimizding tabighatyna qolaysyz alfaviyt. Mәselen, orys alfaviytindegi ya, yu, ch, y, sh, s, f, yo, e, i, degen әripter bizding tilimizding tabighatyna mýlde ýilespeydi. Orys tilin ýirensender kommunizmge barasyndar, kommunizmge baru ýshin búl tilding әripterin tolyghymen qabyldau kerek degen «teoriya» da payda boldy. Talghausyz alynghan kirillisa tilimizding ishki fonetikalyq jýiesine, singormanizm zandylyghyna orasan zalal keltirdi. Jýzdegen jyldar boyynda arab әrpimen jazylghan múra halqymyzdyng jana buyndaryna әli kýnge deyin tolyq qandy tanylyp bolghan joq. Orys mektebinde oqyghandardyng kóbi eski mәdeniyetimizden mýlde derlik beyhabar qaldy. Alfavitteri ózgerip, qúbylta beruding týpki maqsaty – halqymyzdyng últtyq ruhyn joyyp, últsyzdanugha alyp kelu edi. Osy sayasattyng zardabyn qazir de kórip kelemiz.

–  Bizdegi bireuding qas-qabaghyna qarap jaltaqtau osydan qalghan jaman әdet boldy ghoy. Al endi osy zardaptan qaytsek qútyla alamyz?

– Búdan qútylu ýshin eng aldymen biz tarihymyzdy biluimiz kerek. Jabyq jatqan tarihymyzdy ashuymyz kerek... Búryn Týrkiya degen sózden shoshynatyn. Týrkiya turaly bir sóz aitylsa, senzorlar jazyp tastaytyn. Endigi jerde endi onday tosqauyl joq. Sondyqtan týrik halyqtarynyng tarihyn oqytu kerek. Múnday enbekter Qazaqstanda shygha bastaghanyna zor oqigha. Búghan mysalgha Ahmet Yassauy atyndaghy halyqaralyq Qazaq-týrik uniyversiytetinde «Jalpy týrik tarihy» degen qazaq tilinde kitap shyqqanyn aitsaq ta bolady. Múnday pәn orta jәne joghary oqu oryndarynyng bәrinde de oqytyluy tiyis.

«Shynghyshan jәne onyng úldary» degen monografiyanyng jariyalanuy da búl taraptaghy jaqsy janalyqtyng biri.

Týrik halyqtarynyng ejelden bergi tuystyghy men ózara baylanystyryp túrghan úlan baytaq ruhany múramyz mol. Olardy sanap shyqsaq, ýlken tizbek qúraydy. Qazaqtyng dýniyejýzine danqy jayylghan «Qozy-Kórpesh – Bayan súlu» dastanyna úqsas jyr altaylyqtarda, bashqúrttarda, Qyrym, Rumyniya tatarlarynda da bar. Bireuinde kólemi ýlkenirek, bireuinde azyraq saqtalghan.

«Alpamys» qazaqpen qosa, ózbekte, qaraqalpaqta úzaq dastan. Bashqúrt, tatarda anyz әpsana týrinde saqtalghan. «Dәde Qorqyt» kitabynda «Alpamys» jyrynyng fabulasy úshyraydy... «Edige batyrdy» tatarlar da, bashqúrttar da, «ózimizdiki» deydi. Óitkeni búl halyqtardyng bәri de bir zamanda Altyn Ordanyng qúramynda bolghan. Etikalyq jaghynan bir topqa enedi. Bashqúrtta qazaqtyng birnenshe ruy óz atymen (tama, tabyn, jalayyr, qypshaq) atalady. Al qazaqta qansha ru bolsa, solardyng kóbi kavkazdaghy noghaylardyng ishinde jýr. Endeshe etikalyq týbiri tuys elder ózining búrynghy ata-babasynyng jyryn aitpay, neni aitady? Bir-birinen myng shaqyrym alys ketse de búrynnan aralasyp kele jatqan jyrlaryn úmytpaghan. «Shora batyr» onshaqty halyqta bar. «Alpamys batyr» meniki, «Qozy-Kórpesh» meniki dep shirenip túra almaysyn. Olar «men týrik birligi zamanynyng kuәsimin» dep sóilep túrghanday. Olay bolsa osy múrany tom-tom etip shygharyp, baylanystardy zerttep, halqymyzgha taratu kerek. Búlardy bastauysh mektepting oqulyghynan bastap, joghary mektep dәristigine deyin kirgizu kerek.

Teging týrik bolghanyna nege ýreylenesin?!

Bashqúrttyng «Ertarghynyn» oqysang qazaq núsqasyndaghyday «Ey, qart Qojaq, qart Qojaq, atynnyng basyn tart Qojaq» degen joldardy sol qalpynda kóresin. Qazaq, qaraqalpaq, noghay, bashqúrttar, qúmyq, qarayym, qarashay, balqar, qyrghyz, bәri qypshaq tildes. Osylardyng bәri bir-birin op-onay týsinedi. Búl ýlken qauym el. Osylardyng halyq әdebiyetinde keybir fonetikalyq dybystar, jekelegen týsiniksiz sózder kezdeskenimen negizi bir ekeni shýbәsiz. Biz «tuys» degen sózdi basymyzdan shygharyp aldyq. Biz týrikting «bútaghymyz» degen úghymgha kele almay jatyrmyz. Ghúndar turaly Álkey Marghúlan jazdy ghoy. Biraq oghan kónil audarghan eshkim bolmady.

Al endi búghan jýieli týrde enu kerek. «Qazaq qayda, qazaq qayda?» – dep qazaqty sharq úryp izdep jýrgender aldymen qazaqty týrik kóleminen izdeui kerek. Búlay etsek týrik bolyp ketemiz dep qorqudyng keregi joq. Olar týrik bolsa, sen týrik emey kimsin? Arghy jaghyn, teging týrik bolghanyna nege ýreylenesin?! Keyingi jyldary Týrkiya týrikteri, qazaq týrikteri, ózbek týrikteri, úighyr týrikteri, tatar týrikteri dep aityp ta, jazyp ta jýr. Búl óte oryndy tirkes.

Týrkiya týrikteri tilinin, leksikalyq, fonetikalyq aiyrmashylyghyna qaramastan negizgi týbiri qazaq tilimen birdey. HV ghasyrgha deyingi әdebiyetimiz ortaq, “Qútty bilik», Ahmet Yassauiyding «Danalyq kitaby», Mahmút Qashqaridyng «Sózdigi» týrik halyqtaryna ortaq múra bolyp sanalady.

 – Tilimizdegi jaqyndyqtardy, tarihy tútastyghymyzdy zertemey, dúrys jolgha salmay, ortaq múrany da bir-birimizden audara beru qanshalyqty tiyimdi tәsil bolmaq?

– Týriksheden týrikshege audaru degen jaramsyz tәsil. Qazir biz sonday istep otyrmyz. Ásirese Orta Aziyadaghy ózbek, týrkimen, qyrghyzdar men qypshaq tildes taghy taghy bashqúrt, qúmyqtardyng shygharmalaryn týpnúsqadan audarmau tipti úyat. Búl qatargha kavkazdaghy azerbayjandy, shyghystaghy úighyrstyndy qosynyz órisi keneye týsedi. Qysqasy týrik tili, әri qonsy otyrghan halyqtardyng birligi myzghymaytyn boluy kerek.

Qazaqstangha qas peyilmen qaraytyn kýsh az emes

Siz týrik birligi turaly salmaqty oilar aityp otyrsyz, tipti týrik respublikalary bir-birimen dos bolu kerek deysiz. Búghan qanday kedergi bar?

– Týrik respublikalary biri men biri tyghyz birlikte boluy auday qajet. Ár respublikanyng basshysy dýniyeni ózi tirep túrghanday bir-birine jaqyndaudyng ornyna alystay berse, berekening ketkeni dey ber. Auyly aralas, maly qoralas Orta Aziya halyqtarynyng baylanysy ghasyrlar boyynda qalyptaqan. Mynau túrghan Tashkentti alayyq. Ol Orta Aziyanyng kindik qalasy ghoy. Onyng qaqpasy qystyn, kóktemnin, jazdyn, kýzding ailarynda kýndiz-týni ashyq bolyp kelgen. Saudagerler, keruender ary-beri qantamyrday aghylyp túrghan. Endi kelip Ózbekstan aidyng amanynda shekarany jauyp tastady. Qazaqstangha degen pighyly jaysyz. Ózbek basshylarynyng qoltyghyna kim su býrkip otyrghanyn qaydam, shekarada qazaqtargha jәbir kórsetip, qiyanat jasauy kóbeyip ketken.

Bireuler týrik elderining basyn biriktirmeu ýshin әdeyi osylay istep jatqan joq pa?

– Óte oryndy súraq. Qazaqstangha qas peyilmen qaraytyn kýsh az emes. Mәselen, Amerika bolsa bizdi, dýniyejýzin biyleu sayasatyn mejelep kózdep otyr. Olarda týrik elderining bir-birimen baylanysty boluyna mýddeli emes. «Qúday týrik, islam elderin ózara óshtestirip, әrqaysysy esikterin jauyp qoysa eken. Árqaysysyna biz aqylshy bolsaq» dep alaqanyn ysqylap otyr. Búlardyng birin Amerika, ekinshisin Qytay, ýshinshisin Resey ózine tәueldi etpekshi. Barlyghynyng týpki maqsattary osy.

Bizding ómir sýruimiz ýshin týrik birligi auaday qajet

Olardyng toryna týsip ketpeu ýshin ne isteu kerek dep oilaysyz?

– Biz tarihymyzdyng terendigi men tútastyghyn bilmey, sezbey jýre bersek op-onay torgha týsip ketemiz. Sondyqtan tarihty biluimiz kerek. Búl – tarihty biluimizding ghana emes, bolashaqta ómir sýruimizding de alghy sharty. Sonda ghana qanday jalmauyzdyng da auzyna jem bolyp ketpeymiz. Olar bizdi ydyratu, azdyru әreketin әdeyi qoldan jasap otyr. Býginge deyin bizding tarihymyzdy qalay úmyttyrsa, basymyzdy qalay qospasa, endi din jaghynan ekspansiyany kýsheytip otyr. Búl pәleket «Ghalamdanu» dep atalatyn keshendi baghdarlamanyng bir bóligi. Ghalamdanudy bilu ýshin, shetelge baryp oqyp keluding qajeti joq. Onyng maqsaty halyqty tarihynan, dәstýrinen, әdep-ghúrpynan bezindirip, dýniyege kózqarasyn birjolata ózgertip jiberu. Ghalamdanu idiologtary jas qauymdy tek qarynnyng toqtyghyn, kiyimning býtindigin oilaghan, mәngýrttikke uaghyzdatady. Amerika, Resey, Qytay sekildi alpauyttar elder janadan tәuelsizdik alghan elderdi uysynan shygharmaudy kózdeydi. Eng qauiptisi de osy. Búl bizding tamyrymyzgha balta shabady.

Bizding ómir sýruimiz ýshin týrik birligi auaday qajet. Osyghan keybireuler kýmәnmen qaraytyn tәrizdi.

«Onday da Týrkiya Qazaqstandy jaulap almay ma?» dep ózinshe, «saqtyq kórsetkensiydi» búdan artyq qatelikti oilap tabu qiyn. Bizding tәuelsizdigimizdi birinshi bolyp moyyndap, qúttyqtaghan osy Týrkiya edi ghoy. Qazaqstanda qazaq-týrik liyseylerin ashyp, balalarymyzdy arnauly baghdarlamamen oqytyp jatqandarda týrik tuysymyz. Týrkistandaghy Ahmet Yassauy atyndaghy halyqaralyq Qazaq-týrik unversiytetining ashyluynyng ózi týrik yntymaghyna qyzmet etetin eleuli oqigha. Kitaptar qazaqshadan týrikshege, týriksheden qazaqshagha audarylyp ruhany baylanystar kýsheye týsude. Janadan oqulyqtar, sózdikter jasalyp jatyr.Sonyng bәri ruhani, ghylymy baylanystardy kýsheytuge qajetti qadamdar.

– Týptep kelgende bizde týrikshildik iydeologiya jetispeydi deysiz ghoy?

– Bizding iydeologiyamyz týrikshildik iydeologiya, últshyldyq iydeologiya bolu kerek. Ýndistan últtyq iydeologiyany tughyp ústap, azattyqqa jetti ghoy. Últshyldyq degendi bizde qúbyjyq etip kórsetip, kelgenderding jat pighylyn týsinetin uaqyt jetti. Últshyldyq degen – óz halqyn qúrmetteu, sýi.

Qazir ýsh qazaqtyng bireui shetelde jýr

–  Rahmanqúl agha, Elbasymyzdyng Qazaqstan halqyna Joldauyn oqyghan shygharsyz. Osy joldauda 2015 jyly Qazaqstan halqyn 20 milliongha jetkizu qajettiligi aitylghan. Sizding oiynyzsha halyq sanyn 20 milliongha qalay jetkizuge bolady?

– Preziydent N.Á.Nazarbaev 2015 jyly Qazaqstan halqyn 20 milliongha jetkizu turaly jaqsy iydeya kóterdi. Men halyqtyng sanyn sóz etuden búryn mәselening tarihyn qysqasha eske salayyn. 1913 jyly qazaq san jaghynan Osman týrikterinen keyingi ekinshi orynda bolghan eken. Týrikter tabighy ósimmen 70 milliongha jetti. Eger de qazaq týrli kesapattargha úshyramaghanda búl kýnde 30-40 milliongha juyq mólsherde kóterilgen bolar edi... HH ghasyr bizding sanymyzdy kemitip jibergen birneshe faktorlar boldy. Qyzyldar men aqtardyng teketiresi kezinde qazaqtyng dalasy qyrghyn alanyna ainalghany belgili. Onyng sebebin әli eshkim zerttegen joq. 1917 jyly Qazaqstannyng ontýstik alqabyndaghy auyr asharshylyq sanmyndaghan adamnyng ómirin qidy. 1921 jyly da asharshylyq bolghan. Ol tariyhqa jazylghan joq. Búl qasiretting tarihy da úmyt qaldyrlghan. Osydan keyin baylardy kәmpeskeleu bastaldy. 1925-33 jyl qazaqtar ýshin tragediyalyq kezen. Baylardyng mal-mýlkin tәrkileu bir últtyng úitqysyn joyyp jiberumen birdey edi. 1928 jyly shamamen 40 milliongha deyin mal bolghan. Sodan keyingi 3-4 jyldyng ishinde qazaq auylynda jeuge týk qalmaghan song qazaqtar 1931-33 jylghy úly asharlyqqa úshyrady. Birazy shetel asyp ketti. Qazir ýsh qazaqtyng bireui shetelde jýr. Bizding demograf ghalymdarymyz qazaqtyng qazirgi jalpy sany 14 million dep aityp jýr ghoy. Meninshe qazaqtyng tolyq esebin әli eshkim alghan joq dep oilaymyn...

Endi qalay kóbeyge bolady? – degen súraqqa kelsek, qúdaygha shýkirshilik onday mýmkindik bar dep aita alamyz. Ekonomikamyz eptep kóterilip jatyr. Mәselen, Ózbekstan, Qyrghyzstan, Tәjikstangha qaraghanada halyqtyng túmystyq әuleti birshama joghary. Qanshalyqty kem-ketigimiz boldy degenimizben kórshi respubikalardan moynymyz ozyq. Osy jaghdaygha baylanysty bir kezderi basqa últ qúramynda jazylyp ketken etikalyq qazaqtardyng qaytadyn qazaq bolyp jazylghysy keletinder kóbeyip keledi. Demograftardyng (Maqash Tәtimov t.b.) zertteuine qaraghanda Ózbekstannyng ózinde últy ózbek bolyp ketken qazaqtyng eki millionnyng shamasynda delinedi. Qazaqstan, Týrikmenstan, Qyrghyzstanda biraz qazaqtar jergilikti últ qúramynda jýrgeni de jasyryn emes. Tipti Qazaqstannyng óz ishinde basqa últtyng qataryn kóbeytip jýrgen qandastarymyz da kezdesedi. Sondaylardyng bireui eki-ýsh jyl búryn qaytadan qazaq bolyp qújat aldy. Kim deysiz ghoy? Anau-mynau emes, Týrkistanda túratyn Kenes Odaghynyng batyry Ábdirәsil Esetov. Ol 44 jyl boyy ózbek bolyp jazylyp kelgen. Búghan sebep Ábdirәsilding sheshesining ózbek boluynan. Al batyrdyng ózi ruynda, jeti atasyn da jaqsy biledi.

On jeti ýrim-bútaghy bar... Ábdirәsil sekildiler kóp kezdesedi. Sayram, Shymkent, Bostandyq sekildi jerlerde әkesi qazaq, balasy ózbek bolyp jýrgender kóp. Bizding sheneunikter olardyng qazaq dep qújat aluyna nemqúrayly qarap keledi. Olar «últshyl» degen ataqqa ilinip qalamyz ba dep ýreylenedi. Biz óz ishimizde «ózge» bolyp jýrgenderge janaghyday oilasatyn uaqyt keldi dep oilaymyz. Olardyng kóbining óz baspanasy, qyzmeti bar, memleketke eshbir auyrpashylyq salmaydy.

Bәrin ait ta, birin ait: sheteldegi bes milliongha juyq qazaqtyng kóbin dәl qazirgidey elimiz órleu jaghynda kele jatqan kezde atamekenge kóshirip alu – býgingi tandaghy qazaq memleketining eng negizgi mәselesi. «Qarajat jetpeydi, qiyndyq kóp» degen syltaudy dәl osy tústa aitu dәlel emes, jany ashymastyqtyng ózi bolyp shyghady. Memlekettik qorlardaghy qarjy aldymen osyghan júmsalsa Preziydenttimizdi de, Ýkimetimizdi de eshkim kinalay almaydy. Eger Preziydenttimiz qiyn zamandarda qorlyq kórip, shashyrap ketken qazaqtardy jaqyn jyldarda qayta kóshirip әkelip, ornyqtyrugha pәrmen berse, onday sheshimdi halqymyz rizalyqpen qalar edi. Mening kónilimde jýrgen bir arman – Elbasy N.Á.Nazarbaevqa osy mәseleni auyz ba auyz aitu edi. Olay etuding reti kelmedi.

–  Qaraqalpaqtardyng arasynda da qazaq bolghysy keletinder bar deydi ghoy...

– Mýmkin, bolsa bolar. Men qaraqalpaqpyn demese, ony qazaqtan aiyru onay emes. Ózimizding qypshaq tildes halyq. Bizding gazet-jurnaldarymyzdy oqidy. Radiomyzdy tyndaydy, teledidarymyzdy kóredi. Árbir qaraqalpaqtyng ýiinde qazaqtyng kitaptary tizilip túrady. Keshe solay bolghan, býgin de solay. Olardyng ishinde qazaq bolyp jazylugha yqylastary bolsa, keudeden iytermey quana-quana toqtausyz qarsy aluymyz kerek. Para súrap ýrkitpeuimiz kerek. «Para» degen it auru bar bizde. Paradan eshkimning atasy ólgen emes edi ghoy. Týrli sebeptermen orys, evrey bolyp jazylghan etikalyq qazaqtar da bar. Eger olar qújatyna «qazaq» dep jazdyramyn dese, «Qay rusyn? Ata teging kim?» degen súraqtyng astyna alyp janyn qinaydy eken. Ózi bir aqsýiek siyaqty.

Qazaqstan halqynyng demografiyalyq jaghdayyn jaqsartu ýshin ýkimet keshendi sharalar belgileu kerek. Mәselen, 100 myng boydaq qyz bar dep jýrmiz (sýr boydaqtar da osy shamalas delinedi). Olargha bir bólmeli shaghyn pәter salyp beruding ózi jas otbasynyng qúryluyna naqtyly jәrdem bolar edi. Eger Ýkimet halyqtyng kóbengine mýdeli bolsa, osynday istegeni jón. Búghan memleketting jaghdayy keledi. Kóp balaly analardy qoldau kerek. Ózbekstanda kóp balaly analargha ýy salyp beru dәstýri bolghan. Kóp balaly otbasylar ýshin de memleketting baghdarlamasy jasalsa, oryndy bolar edi.

Biyliktegilerding halqyna degen mahabbat oyanbaghan

–  Osynday mәselelerdi qazaq baspasózderi ashyq jazyp jýr. Biraq tyndaghan biylik kórinbeydi.

– Bizding biylik basynda otyrghandardyng kóbi qazaqtyng mektebinen oqyp, últtyq tәrbie kórmegender, ylghy oryssha oqyghandar. Bylay qarasang jap-jaqsy jigitter, shetinen súlu, sypayy. Bizding halqymyz turaly oryssha jazylghan әdebiyetterden maghlúmat alghandar. Halqyna degen mahabbat oyanbaghan. Oyanugha da mýmkindikteri bolmaghandar. Qazaq baspasózi qazaqtyng múqtajyn jazyp-aq jatyr ghoy. Sony orystanghan qazaq oqy ma eken?! Oqymaydy ghoy. Qazaq gazetterining shyryldaghan dausy dalagha ketip jatyr. Sóitip aqyr ayaghynda qaza tili qúqyn Parlamentte dauysqa qoigha deyin jettik qoy...Sodan song densaulyq mәselesi túr. Oghan qarjy bólinip jatqanymen әli de jetkiliksiz. Jerimizding bәri ulanghan. Mal jayylatyn,mal su ishetin jerlerdi tazalauymyz kerek qoy. Semey men Batys Qazaqstanda yadrolyq qaru jarylmaghan jer az. Onyng bәrin tazartu kerek. Halqyn emdeu kerek.

– Qazaq tilin qaytkende memlekettik dengeyge kótere alamyz? Joq osy ógiz ayanmen jýre beremiz be qalay?

– Qazaq tilin shyn mәninde memlekettik til etsek, oghan qazaqtyng bәrining kózin jetkizu kerek. Qazir olardyng kózi jetip otyrghan joq. Bizding Ata Zanymyzda «Qazaq tili memlekettik til» dep jazylghanymen, ony joyyp jiberetin punkt qasynda túr. Bizding tilimizdi óshiretin osy. Búrynnan oryssha sóilep kele jatqan halyq, әlgindey ilgeshek túrghanda eki dýniyede de ýirenbeydi qazaqtyng tilin. Men 60 million halqy bar Iranda boldym. Parsylar sonyng teng jartysyna jetpeydi eken. Biraq basqa últtar parsy tilinde oqidy. Irannyng memlekettik tilin syilaydy. Qúdaygha shýkir biz 57 payyzgha jettik qoy. Osy sanymyz 70-80 payyzgha jetken kezde tilimizding de, últtyq ónerimizding de problemasy sheshiledi. Biraq soghan jeter jolda kedergiler kóp. Ol ýshin Ýkimet búl mәseleni de memlekettik túrghydan jan-jaqtyly oilastyruy kerek. Sodan keyin qazaqtyng 80-90 payyzy qazaqsha oqityn bolady. Últtyq pedagogikany, últtyq psihologiiyany bala baqshadan bastap oqytu kerek. Onysyz últyn, Otanyn sýietin adamdardy bauly almaymyz.

Balalardy taghy últtyq muzikamen tәrbiyeleu kerek. Qazirgi oryndalyp jýrgen muzika qanday muzika ekenin bilesiz be? 40-50 jyl Europalanghan, Afrikalanghan muzika nasihattalyp, qazaqtyng tól әueni songhy jyldargha deyin óte az oryndalyp keldi. Qazaqtyng bayyrghy әn-kýiin bilmeytin bógde buyn payda boldy. Onyng ishinde qabiletti sazgerler de bar. «Qazaq radiosyn da, Shalqar radiosynda jәne teledidarlarda qazaq әnderi men kýilerin әli de bolsa kóbirek beru kerek. Shetelding pәtuәsiz әnderi men by yrghaghyna kózsiz elikteuden qashatyn kez keldi. Muzikalyq tәrbie eshbir tәrbiyeden kem emes. Shalqar radiosyn býkil Qazaqstangha taratu kerek.

–  Ángimenizge raqmet!

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly

Abai.kz

28 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2244
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2598
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2568
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1687