Sәrsenbi, 21 Sәuir 2021
Áleumet 7462 31 pikir 6 Nauryz, 2021 saghat 13:50

Últtyq til qúrbandyqqa shalynbauy kerek...

Jazu degenimiz – sayasat, ol ýshin últtyq til qúrbandyqqa shalynbauy kerek...

Júrttyng bәri daudy tek әrip tónireginde órbitip, jana jazuda búrynghy kirildegi ghylymi, tehnikalyq, aqparattyq t.b. ilim-bilim, kýndelikti jәne kәsiby qoldanystaghy kirme sózderding qalay jazyluyna jәne poligrafiya salasyndaghy әm baspa biznesindegi, jarnamadaghy kәsiby baghdarlamalardaghy kәdege jaratyluyna kónil bólmey jatyr.

Medisina men psihologiyadaghy ghylymy әdebiyetterde ghalamtordyng qúlyna ainalghandargha qatysty «addiksiya// addiction (әdiiyikshәn)» jәne «tәueldilik» úghymdaryn óte jii keziktiremiz. Kóptegen avtorlar ýshin búl terminder  sinonim bolyp tabylady. Búl tili damyghan TMD-daghy jalghyz últ - orystyng tehnikalyq-kәsibi, tanymdyq ghylymy әdebiyetine tәn qúbylys. Bizde osy ýrdis әl әzir qalyptaspay otyr. Biz әli kirildik әdiiyikshәn últypyz. Sol әdiiyikshәn últ ekenimizdi jana әlipbiyde de saqtap qalugha bireuler janyn salyp jantalasuda. Jipting úshtyghy Kremilde... jatyr.

Biz pravoslavtyq әripqúldyqtan katoliktik әripqúldyqqa bet týzbekpiz. Ol ýshin pravoslav әripqúldyghyndaghy terminderden bas tartuymyzgha tura keledi. Jazudyng ar jaghynda din jatyr. Islam dindegi jazuymyzgha, ata-baba dinindegi jazuymyzgha qaytyp orala almaymyz. Biraq qazaqtyghymyzdy jazyp, oquda saqtap qalugha tiyispiz. Kirildegi sózbúzarlyq pen tilbúzarlyqtan aryludyng joly – latyn jazuy boldy.

Osy sózbúzarlyq pen tilbúzarlyq latynda da qaytalanbasyna eshkim kepildik bere almaydy. Oghan kuә «i» men «u» dauyssyzdarynyng dauy, «F», «V», «H» jәne әlipbiyden oryn tiymegen «W» әripterining halyqaralyq brendi t.b. jazuda kerek dep tyqpalanuy. Nege brendter ýshin dep osy ýsh-tórt әrip, dybys jeke alynbaydy? Olar taghy últtyq janashyl terminderdi qazaqy әuezimen aitu ýshin kedergi keltirmesine kim kepil bola alady? «F», «V», «H-men» jazylghan sózder «P», «B» jәne «Q» bolyp oqylady degen arnayy ereje shygharyla ma?

Biraq jaghdaydy týzeuge әli de kesh emes. Latyngha kósherde osy bastan qazaq ghylymiy-kәsibi, tehnikalyq til reformasy kerek. Bizde aghylshyndyq jәne qazaqy balama terminder jarysa qoldanushylyq dәstýri ornyghuy kerek-aq. Osyndaghy búrynghy kirildegi «Medisina» men «Psihologiya» terminderin endi medicine jәne psychology týrinde jazamyz ba? Eger jaza qalsaq, aghylyshynshasy [meds(ə)n//mәdiysәn] jәne [saɪˈkɒləʤɪ//saiykәlәdjii] bolatyn sózder qazaqsha qalay aitylady?

Qalaysha kirildik jazulyq sana qúldyghynan qazaq qoghamynyng belgili bir bóligi (1930-1980 jyldary tughandar) aiyghu ýshin qanday tiyimdi psiho-әriptik, psiho-jazulyq ahual qalyptastyra alamyz? Orys jazuynyng erejesimen oilaudan qalyng qazaq qauymyn qalay aryltamyz? Ol ýshin aghylshyndyq jazu ýrdisining «it dep jazyp, shoshqa dep oqityn» transkripsiyalyq dәstýrin óz ynghayymyzgha qalay beyimdeymiz? Osy mәsele kýn tәrtibine shyqty. Amal ne, bireuler «bir әrip, bir dybys» dep qúdayday tabynyndar», dep otyrghan songhy núsqa qazaq tildi qauymnyng poligrafiya salasyndaghy әm baspa biznesindegi, jarnamadaghy kәsiby baghdarlamalardaghy qajetin ótey almasa da, bekiydi. Biraq songhy núsqa zorlyqpen qabyldansa da ol kirilde qalyptaspaghan, orys tildiler «qazaq tili tehnika men ghylym tili bola almaydy» degen kertartpa úghym-týsinikti týbegeyli ózgerte ala ma? Týbegeyli ózgertse qalay?

Kirilge de tildik reforma jasalyp, kirilde joghaltyp alghan erin ýndestigin saqtay alamyz ba? Oghan arnayy ereje jasala ma, jasalsa qalay?

Eng bastysy, kiiril jazuynda «oryn«, «óris», «ózen», «úrys», «ýzik», «iyq», «iyek», «u», «dәuren», «dauyl», «auyl» syndy sózderdi jana jazuda qalay jazamyz. Olargha:

«O» erindiginen keyin búryn «y» jazylsa, endi aityluy boyynsha «ú» jazylady; «ó» erindiginen keyin búryn «e» jazylsa, endi aityluy boyynsha «ó» jazylady; «ú» erindiginen keyin búryn «y» jazylsa, endi aityluy boyynsha «ú» jazylady; «ý» erindiginen keyin búryn «i» jazylsa, endi aityluy boyynsha «ý» jazylady; búryn kirilde «iy-den» bastalghan sózder endi juan jәne jinishkeligine baylanysty «yiyq», «iiyek» dep jazylady. Tek «u» dybysynan bastalghan sózderding aldynda juan ne jinishilkeligine qaray, ne «ú», ne «ý» jazylady, «l», «r», dybystary da ezulik jәne erindik aityluyna oray «úl», «ýl», «yl», «il», «úr», «ýr», «yr», «li» bolyp jazylatyn bolady. Sóz ortasynda keletin «u» dan keyin búryn «e» jazylghan sózder «ó» bolyp, búryn «y» men jazylghan sózder «ú» bolyp aityluy boyynsha jazylady degen syqyldy ereje ornygha ma? Ornyghatyn bolsa, osy baghytta ne istelinip jatyr?

Nemese, qazaqta «n-dy» aitpaghanda mýldem sóz bastalmaytyn «e», «u», «iy», «r», «l» dybystary sóz basynda «e – iiye»,«u – úu/ýu», «y – yiy/iiy», «r – úr/ýr/yr/ir», «l –úl/ýl/yl/il» dep jazylady degen emele qabyldana ma?

Mysaly IT salasynda icon//ikonka degen syndy termin sózder úshyrady. Biz búny qazaqilandyryp, «beyneshe» deymiz be, әlde aghylshynshasyn búzyp, tildik әuezimizge aiqon (aiqon) deymiz be? Álde, «icon» dep jazyp, transkripsiyasyn  [aiqon] oqimyz ba? Mine, osynday mәseleler tuynday bastady.

Kirilige de 28 әriptik tildik reforma jasalyp, sonyng negizinde jana tól jazudyng orfografiyasy men orfoepiyasy jasalynuy kerek. Kirilge ózgeris jasamay, latynda bәrin ózgertemiz deu kóptegen jolsyzdyqqa úryndyrady. Onyng sebebi, biz jogharyda sóz etken qazaq tildi 1930-1980 jyldary tughandar jana jazudy engizu prosesinen mýldem tys qalady.

Olar tys qalmas ýshin eki jazudaghy barsha sózder jazyluy men aityluyn jәne kirme terminderding qazaqsha jazyluyn tanytatyn sózdik kerek. Ony jasaugha tilshilerding bәri emes, arnayy mamandanghan fonolog mamandar ghana qatysuy kerek. Biz osy qos jazuly sózdikti shygharmay eshtene ózgerte almaymyz. Áripqúldyqtaghy sanany tek sauatty týzilgen qos әriptik sózdik qana sheshedi.

Endi, uniyversiytet pen instituttarda, tehnikumdarda bilim alghan orta buyn ókilderi óz salasy boyynsha, tilshilerge jaltaqtamay, ortaq ozyq termin qalyptastyru ýshin bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharuy kerek.

Tilimiz ana tilimizge beyimdelgen terminder jәne onyng qazaqy balamasynyng sinoniymining jarysa qoldanyluynan túruy qajet. Búghan ýles qosu azamattyq paryzymyz. Jәne jana jazu ózgerisi qos әrippen әlipbiylik negizde BAQ betinde jariyalaudy jolgha qoyghanymyz jón. Áytpese, shyqqan kitap bәrine jetpeydi, әri júrttyng bәrining ony satyp aludy qaltasy kótermeydi.

Jana jazu emelesi – jalpyhalyqtyq is. Odan úrpaghynyng bolshaghyn oilaghan jan tys qala almaydy. Emle týzelmey, istegen dýniyening bәri dalbasa tirlik.

Biz latyn jazuly әlemge endik, endi katolikting dybystalym men jazylymdy últtyq tilimizge beyimdeuimiz kerek. Jazu degenimiz sayasat. Kirildegi qatyp qalghan ereje emelelerdi bizge myng qúbyltyp tyqpalau da sayasat. Tilimiz de, jazuymyz da jalang sayasattyng qúrbany bolyp ketpesin dep tileyik!

Ábil-Serik Áliakbar 

Abai.kz

31 pikir