Júma, 23 Sәuir 2021
Din men tin 3398 6 pikir 5 Nauryz, 2021 saghat 13:30

ÚQK ekstremistik úiymdarmen qalay kýresip jatyr?

Qazaqstanda jat diny aghymdardy týbegeyli auyzdyqtau mýmkin bolmay otyr. Diny ahualdyng terendeuine qauipting aldyn alu júmystarynyng jetkiliksizdigi sebep boluda. Búl turaly Almatyda Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetinde «Din salasyndaghy jana syn qaterler jәne ekstremistik iydeologiya jaqtastaryn radikaldy rayynan qaytarudyng әdis-tәsilderin jetildiru» atty ghylymy konferensiya barysynda aityldy.

Derekterge nazar audarsaq, songhy onshaqty jylda Qazaqstanda 16 ekstremistik zorlyq-zombylyq aktisi tirkelip, 500-den astam adam Siriya men Iraktaghy terroristik әrekettege qatysqan eken. Mynnan astam adam terroristik jәne ekstremistik pighyldaghy әreketteri ýshin týrmege jabylghan. Mamandardyng aitynsha, shyn mәninde «ekstremizm» jәne «terrorizm» ýshin sottalghandyng sany edәuir joghary, sonyng ishinde basym kópshiligi terrorizm men ekstremistik  sipaty bar diny materialdardy jariyalar, taratqany ýshin sotty bolghandar.

Áriyne, mamandardyng sózine qaraghanda, jaghday birshama túraqtaldy deuge bolady. Osyghan deyin Qazaqstan Respublikasynyng últtyq qauipsizdik komiyteti Siriya men Iraktan elimizge 500-den astam otandasymyzdy qaytardy, olardyng 200-den astamy temir torgha qamalsa, qalghan bóligimen arnayy júmystar jýrgizilip, baqylaugha alynghan.

Keshendi júmystardyng nәtiyjesinde QR ÚQK-ti 40-qa juyq terroristik aktining aldyn alyp, shetelde jat diny bilim alyp jýrgen 380 bala elimizge oraldy.

Áriyne, Qazaqstanda ekstremistik iydeologiya týbegeyli joyyldy dep aitugha әli erte. Jat diny aghymdardyng jeteginde ketip jatqan azamattar әli bar. Al osy ekstremistik iydeologiya jaqtastaryn rayynan qaytarudyng әdis tәsilderi qanday? Búl súraqqa qatysty konferensiyagha jinalghan mamandar týrli pikir aitty. QR ÚQK Akademiyasy janyndaghy antiyterroristik ortalyghynyng qyzmetkeri Bolat Shomanovtyng aituynsha, búl ortalyq qazirgi kýni jat diny aghymdghy azamattarmen teologtardy jәne psihologtardy tartu arqyly eki baghytta júmystar jýrgizip keledi.

«Azamattardy rayynan qaytarugha bolady, ol ýshin aldymen olarmen  әngimelesu   kerek. Búl jerde arnayy bir әdisteme qoldana almaysyn. Sebebi, jat diny aghymdardyng jetegine әrkim әrtýrli jaghdaymen ketip qalady. Onyng ishinde, әleumettik-túrmystyq  qiynshylyq kórip júrgen azamattar da bar. Múnyng barlyghy adamdardyng diny bilimining azdyghynan tuyndap otyrghan mәseleler»,-deydi ol.

Onyng sózine qaraghanda, qoghamda ekstremizmning  aldyn alu sharalaryn kýsheytu kerek. Mәselen, 2014-2018 jyldargha arnalghan qoghamdy deradikalizasiyalau baghdarlamasyn jýzege asyru kezinde memleket qater tóndiretin adamdarmen ghana júmys jýrgizip, qoghamdaghy basym topqa kónil bólmedi. Múnyng saldary jana radikaldanghan adamdardyng kóbeyyine alyp kep soqty.

«Qazirgi kýni biz aldyn alu sharalaryna basym kónil bólip jatyrmyz. Jalpy múnday syn-qaterlerding aldyn alu ýshin últtyq tәrbiyeni kýsheytuimiz kerek. Babalarymyzdan qalghan obal, sauap degen mәseleler bizding qoghamgha eng kerektisi qazir-osy»,- dedi ol.

«Kontrterristik komiytet» qoghamdyq birlestigining jetekshisi Merhat Madiyarovtyng sózine qaraghanda, jat diny aghymdardyng jeteginde ketken adamdarmen profilaktikalyq júmys jýrgizu kezinde kemshilikter bar. Múnday adamdargha qauipti qylmysker retinde qarau basym.

«Sanasy qauipti diny iydeologiyamen ulanghan azamattargha eng aldymen ruhany kómek kerek. Elbasymyz «Ruhany janghyru» baghdarlamasyn beker qabyldaghan joq. Búl jerde kýshtik qúrylymdardyng qyzmeti nәtiyje bermeydi. Bizge arnayy myqty psihologtar, din salasyndaghy bilikti mamandar qajet.Sonda ghana biz ekstremizm jaqtastaryn rayynan qaytara alamyz»,- dedi ol.

Al tarih ghylymdarynyng doktory, professor Jomartbek Simtikov: «Áriyne, ótken kýnderge qaraghanda qazir Qazaqstanda ekstremistik qauip birshama azaydy. Alayda, qol qusyryp qarap otyrugha taghy bolmaydy. Songhy eki jylda Abay atyndaghy qazaq últtyq pedagoikalyq uniyversiytetining tarih jәne qúqyqtanu insituty dintanu mamandaryn dayarlaugha erekshe kónil bólip keledi. Jýzdegen jastar búl mamandyqqa oqugha kelip jatyr.

Studentterimizding diny sauatyn keneytu ýshin biz әrtýrli diny birlestiktermen, teolog mamandarmen, Núr-Mýbarәk Egiypet islam mәdeniyeti institutymen birlesip júmystar jýrgizip jatyrmyz. Býgingi sharamyz da osy maqsatta jýrgizilip otyr», - deydi.

Núrmúhammed Mamyrbekov,

Sayasattanu mamandyghynyng PhD doktoranty

Abai.kz

6 pikir