Júma, 23 Sәuir 2021
Biylik 3185 0 pikir 3 Nauryz, 2021 saghat 11:14

AÓSShK – Qazaqstan syrtqy sayasatynyng jarqyn jemisi

Qazaqstan Respublikasy tәuelsizdikting elen-alanynda birden halyqaralyq qúqyqtyng derbes subektisi retinde әlem qauymdastyghynyng damuy men qauipsizdigin birizdilikke salyp, nyghaytu boyynsha san aluan sharalardyng basyn qayyrdy. Birden kópvektorly syrtqy sayasatqa den qoyghan jas memleket uaqyttan ozyp, bolashaqtyng qajettiligimen bas qatyrdy.

HH ghasyrdyng songhy jyldaryndaghy Qazaqstannyng ayaq alysyn әlemning alpauyt elderi jiti nazarynda ústady. Aumaghy boyynsha әlemde toghyzynshy oryndy iyelengen Qazaqstan syqyldy iri euraziyalyq memleket ózining syrtqy sayasatyn qalay jәne qay jolgha qoyady, qanday jetekshi baghyttargha basymdyq beredi, sonday-aq jahandyq qauymdastyqpen qarym-qatynasty qalay qalyptastyrady – múnyng barlyghy el auzyndaghy ózekti mәsele boldy.

QR syrtqy sayasatynyng negizgi baghyttary, eng aldymen, elimizding geografiyalyq mekeni jәne onyng últtyq mýddeleri men bolmysy syndy asa manyzdy faktorlardyng yqpalymen qalyptasty. Elimiz Euraziyalyq kontiynentting qaq ortasynda ornalassa da, Aziyadaghy aimaqtyq jәne subaymaqtyq mәselelerge erekshe kónil bólip keledi. Qazaqstannyng asa manyzdy strategiyalyq mindetterining biri –  memleketaralyq qauipsizdik pen yntymaqtastyqty saqtau. Búl qaghida elimizding halyqaralyq arenadaghy pasportyna ainalyp ýlgerdi.

Jýieli, býgin-erteni belgili, aiqyn maqsatty diplomatiyalyq qauymdastyq qoghamnyng ilgeri basuynyng negizgi alghysharty dep aitugha tolyq negiz bar. Atalghan siltemede bekitilgen úiym dep Aziyadaghy ózara is-әreket jәne senim sharalary jónindegi kenesti (AÓSShK) keltiruge bolady. QR ýshin búl jobanyng damuy manyzdy, óitkeni kenesting negizin qalaushysy men bastamashysy retinde AÓSShK qyzmetindegi úsynystardy jana baghytqa qaray iytermeleudi elimiz óz moynyna aldy. Óz sózinde  Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti – Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev «AÓSShK qazirgi zamanghy jana qaterlerge qarsy is-qimyl jasaudaghy jahandyq jýiening ajyramas bóligi bola alady jәne boluy tiyis», dep qúrylghaly jatqan jana úiymnyng tarihy manyzdylyghyn shegeley týsti.

Kenesti shaqyru jónindegi iydeyany alghash ret Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti – Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev 1992 jyldyng qazan aiynda BÚÚ Bas Assambleyasynyng 47-shi sessiyasynda úsynghany belgili. Elbasy ózining sózinde Aziya kontiynentindegi qauipsizdikti qamtamasyz etu boyynsha әmbebap jәne ontayly mehanizm qúru ekendigin basyp aitty. Qazaqstan jəne AÓSShK prosesine qoldau kórsetken memleketter múnday qauipsizdik qúrylymyn jasaqtau mindetining óte manyzdy ekendigin aiqyn týsindi. Ótkenge kóz salsaq, Aziyadaghy yntymaqtastyq institutyn qúru búghan deyin de talay memleket basshylary kótergen taqyryp bolatyn, alayda, olar kópshilikten qoldau tappay, is jýzinde jýzege asyra almady. KSRO-nyng kontiynenttegi újymdyq qauipsizdik úiymyn ashu jónindegi úsynysyn eske alghannyng ózi jetkilikti-aq. Al, Elbasynyng bastamasy birden jana ýn alyp, janghyryp, halyqaralyq-qúqyqtyq sipattaghy birqatar sharalar keshenimen kepildik beriletin Aziyadaghy qauipsizdik jýiesi qalyptasty. Dese de, AÓSShK qúru bastamasyn kótermes búryn kóptegen talqylaular men debattar jýrgizildi. Ol oryndy da, óitkeni mýshe elder arasyndaghy týsinispeushilik pen belgili jospardyng joqtyghy kedergi tudyrghyzdyrmay qoymaydy. Odan bólek, Aziya sayasi, ekonomika, diny jәne mәdeny túrghyda kýrdeli qúrlyq bolyp esepteledi. Əriyne, búl məselelerdi sheshu onaygha soqpaytyny belgili bop, ortaq tetikterdi damytudy qajet etti. Osyghan qaramastan, mýshe elderding basym bóligi kóterilgen məselelerding sheshimderi AÓSShK negizderi arqyly jýzege asyrylatyndyghyn algha tartyp, Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti – Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng kóregendigine senim artty.

Auqymdy úiym iske qosylatyn bolghandyqtan, bastapqy kezendegi negizgi mindetke ózara týsinistik prinsipteri deklarasiyasyn jasau kirdi. Joba ayasynda qoldanyludyng kelesi salalary: egemendi tendik, egemendikke say qúrmet,  kýsh nemese kýshpen qoqan-loqy kórsetudi tii, daudy beybit jolmen sheshu, qarusyzdandyru jәne qaru-jaraq ýstinen baqylau, ekonomikalyq jәne mәdeny baylanys aiqyndaldy.  Ayta keteyik, jogharydaghy prinsipter barshagha belgili, әlem qauymdastyghynyng erekshe yqylasyna ie BÚÚ halyqaralyq qatynastarynyng bazalyq qújattarynan bastau alady. Osy taqyryptar ayasynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev AÓSShK-ning V sammiytinde óz pikirin bildirgen edi: «Dauly problemalar men qarama-qayshylyqtardy bastalghan sәtinde sheshu ýshin konstruktivti kelissózderdi qamtamasyz etu – kýn tәrtibindegi basty mәselelerding biri. Sondyqtan, jaqyn arada Aziyadaghy ózara is-qimyl jәne senim sharalary jónindegi kenes ayasynda halyqaralyq mediasiyany jýzege asyratyn tolyqqandy újymdyq qauipsizdik jýiesi qúryluy әbden mýmkin».

1994 jyly AÓSShK-ge mýshe memleketterding syrtqy ister ministrlerining alghashqy kezdesui ótip, ózara qatynastardy retteytin qaghidalar deklarasiyasyna qol qoyylghany barshagha mәlim.  Búl qújat shynynda da tarihy mәnge iye, óitkeni ol aziyalyq qauipsizdik jýiesining damuy ýshin zandy negiz qalady. Búl kezdesu Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng kontiynenttegi qauipsizdik pen beybitshilikting kóp tarapty mehanizmin qúru bastamasyn algha tartu sәtinen keyin qazaqstandyq syrtqy sayasattyng iri jetistigi hәm jenisi boldy. Keyinnen Aziyadaghy ózara is-әreket jәne senim sharalary jónindegi kenes birsypyra Aziya memleketteri men halyqaralyq úiymdardyng qoldauyn tauyp, geografiyalyq kartasyn keneyte bastady. Býginde keneske 27 el mýshelik etedi, odan bólek 8 memleket pen 5 halyqaralyq úiym baqylaushylar retinde tirkeldi. Búl AÓSShK jer shary halqynyng jartysyna juyq bóligin qamtyp otyr degendi bildiredi. Osylaysha, kenes óz evolusiyasynyng jana satysyna qadam basyp otyr. Uaqyt kórsetkendey, Aziyadaghy ózara is-qimyl jәne senim sharalary jónindegi kenesti ótkizu Aziya qúrlyghy tarihynda jana kezenge jol ashty. 2004 jyly Aziyanyng sayasy tarihynda búryn-sondy bolmaghan qújat – Aziya elderi arasyndaghy túraqtylyq pen qauipsizdik mәselelerin qosa alghanda, kóptegen mindetter boyynsha kópjaqty yntymaqtastyqty qamtamasyz etetin «AÓSShK senim sharalary katalogy» qabyldandy. Nәtiyjesinde mýshe memleketter arasyndaghy gumanitarlyq jәne ekonomikalyq kómekting manyzy aiqyndalyp, júmys prosesi algha jyljydy. AÓSShK Aziya elderi arasyndaghy qarym-qatynastyng jan-jaqty oilastyrylghan ozyq әri nәtiyjeli jýiesi ekeni taghy bir mәrte dәleldendi.

2020 jyldyng qyrkýiek aiynda Qazaqstan Respublikasy Tәjikstan Respublikasynan AÓSShK tóraghalyghyn qabyldady. Elimiz óz tóralyghynyng jyldarynda Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng 2019 jylghy Dushanbe sammiytinde AÓSShK qory jәne AÓSShK analitika ortalyghynyng qayta janghyruy syndy bastamalaryn oryndaudy kózdeytin bolady. Memleket basshysy jogharyda úsynylghan bastamalardyng jýzege asyryluy keneske mýshe memleketterding yntymaqtastyghyn jana dengeyge kóteretinin jәne Qazaqstannyng kenes ayasyndaghy tolyqqandy is-qimyldargha dayyn ekenin atap ótken edi.

Kýni keshe Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti – Elbasy kitaphanasyna kelgen AÓSShK delegasiyasy keler jyly kenesting 30 jyldyghyna dayyndyq júmystary bastalghandyghyn mәlimdedi. 2022 jyly Qazaqstan tóraghalyghymen túspa-tús kep túrghan búl sharanyng simvolikalyq mәni men maghynasy terende jatyr. Osy kýnge deyin kýlli әlem aldynda AÓSShK makroónirlik birlestik retinde tanylyp qana qoymay, údayy damu ýstindegi ómirshendigin de dәleldedi.

Týiindey kele, Elbasynyng kópvektorly sayasatynyng jemisinde tughan alyp úiym býginde milliardtaghan halyqtyng kókeykesti mәselesin sheship otyr. Múnyng artynda Qazaqstannyng әlemdik túraqtylyq pen beybitshilik jolynda atqarghan ólsheusiz enbegi jatyr. AÓSShK bastamasynyng ómirshendigi  elimizding jahandyq ortadaghy abyroyyn asqaqtay týsedi.

Múhtar Jәmishjanov

Týpnúsqa: Abai.kz

0 pikir