Dýisenbi, 19 Sәuir 2021
Súhbat 1913 1 pikir 25 Aqpan, 2021 saghat 12:49

«Qazaq әdebiyetining óresi eshkimnen tómen emes»

Qytaydaghy qazaq әdebiyeti dese, attap ótuge bolmaytyn qalamgerding biri Orazhan Ahmet. Qay shygharmasyn oqysanyz da, túnyp túrghan qazaqy bolmysty kóresiz. Sondyqtan da bolsa kerek, jazushynyng shygharmalary Qytaydyng kóptegen syilyqtaryn iyelengen. Qytay synshylarynyng aituynsha, onyng әngimelerine meylinshe shynayylyq pen sol shynayylyqqa shyray beretin shynshyldyq tәn. Qarapayym, әitkenmen әr sózining astarynda qorghasynday auyr mysqyl men astarly oy jatady. 2012 jyly Orekenning «Túlpardyng songhy túyaghy» atty kitaby Qytaydyng memlekettik «Túlpar» syilyghyn enshiledi. Almatygha jazushy aghamyz kelgenin estip qústay úshtyq. Ángimemizding arqauy ózining ómir joly men shygharmashyly jayly órbidi.

Orazhan Rahmanbekúly, siz qanday otbasynda dýniyege keldiniz jәne qanday joghary oqu ornyn bitirdiniz?

– Men 1938 jyly tamyz aiynda Ilening Qorghas audany Sarbúlaq degen eldi mekeninde dýniyege kelippin. Ýlken әkem – Ahmet qajy, óz әkem – Rahmanbek elge syily auqatty adamdar bolghan. Ókinishke oray, ol kisiler ómirden erte qaytty da. bir otbasynda 9 úl-qyz bala jetim qaldyq. Biz әjemiz ben sheshemizding tәrbiyesimen erjettik. Áke dәuletinin, ataq-danqynyng paydasynan ziyany bizge kóp tiydi. Jasymyzdan baydyng balasy atanyp, elge kóztýrtki boldyq. Aynalamyzdan jәbir kórdik. Mine, osy jaghday maghan yzaqorlyq pen kekshil minez syilaghan siyaqty. Sondyqtan keyingi ómirimde kóp tauqymet tartuyma osy minezding de ýlesi az bolghan joq. Audan ortalyghyndaghy ortalau mektepti bitirgen son, 1955 jyly Shynjang institutynyng (qazirgi Shynjang Uniyversiyteti) qazaq әdebiyeti fakulitetine oqugha týstim.

–  Bala kezinizden әdebiyetke qyzyghushy ma ediniz?

– Mektepte jýrgen kezde әdebiyetting ne ekenin biletinmin, biraq әdebiyetke degen qyzyghushylyq mende bolghan emes. Institutqa týskende 17 jasta edim. Bizding kezimizde ózing qalaghan mamandyq boyynsha oqugha týsu degen joq. Ýsh mamandyqty taldaghan edim, meni әdebiyet fakulitetine bólip qoyypty. Bayqasam bizding fakulitettegilerding deni әdebiyetke qúshtar, aqyn jigitter eken. Ózing bilesin, óleng jazatyn studentting kóbi bóspe, alkeude keledi ghoy. Bir óleng jazyp alyp, jer-sugha simay gýrildep jýrdi. Óleng túrmaq, jóndi maqala jazyp kórmegen men olardyng janynda eshteme bolmay qaldym. Bizding qazaq rushyl, jershil ghoy. Óleng jazyp aqyn bolyp jýrgender bizding basqa aimaqtan kelgender bolatyn. Áribirden keyin olar: «Orazqan, sen әdebiyet degenning ne ekenin sezbeydi ekensin, múnda adasyp kelipsin.  Eng jaqsysy sen basqa fakulitetke auysyp ket. Sening ornyna oqityn aqyndar bar...», – dep maghan aqyl aita bastady. «Qoyandy qamys óltiredi, jigitti namys óltiredi» degendeyin, olardyng búl sózi mening namysyma tiydi.   

–  Sodan keyin ne boldy?

–  Ne bolushy edi, olardyng búl sózi maghan qamshy saldy. Óleng jazu qolymnan keymeytini anyq. Sol sebepti prozamen ainalysyp kóreyin degen bekimge keldim. Óitkeni ol kezde әngime jazyp jýrgender joq edi. Sonymen olargha sezdirmey birneshe әngime jazyp tastadym. «Kishkene suretshi» degen әngimem 1956 jyly «Shúghyla» jurnalynyng 4-sanynda jariyalansa, al «Mening dosym» atty әngimem 6-sanyna basyldy. Odan song da birneshe әngimemdi jiberip edim, sonyng bireui ghana jaryq kórdi de, 1957 jyldyng sonynan bastap mening baspasózge qatysu qúqyghymdy shektep tastady. Mening júldyzym teris tughan bolu kerek, endigәri shygharma jaryalauyma mýmkindik bermedi. Onymen qoymay jazghan-syzghandarymdy týgel tәrkiledi. Men alghash prozamen osylay tabysyp, osylay qoshtasugha tura keldi. Biraq batqan kýnnin, qayta ainalyp shygharyna sendim.

Áyteuir oqudan quylyp ketken joqsyz ba?

– Oqudan quyla qoyghanym joq, baqylauda jýrip 1958 jyly oqudy bitirdim. Ókinishke oray, qyzmetke shyghyp ýlgirmedim. Sol mezgilde ziyaly jastar ýshin auyr apat bolghan «stil dúrystau» qozghalysynyng qara dauyly meni de úshyryp әketti. «Keri tónkerisshil top qúrdy» degen jalamen birneshe kurstasymmen birge Ýrimji manynda qughyn-sýginde jýridim. 1960 jyly Tarym oipatyndaghy eginshilik alanyna jiberdi. Onda milliongha tarta adam ómir sýredi eken. Biz de solardyng qataryna kelip qosylyp, eginshi bolyp júmys jasadyq. Bizden búryn barghandar әr ay sayyn enbek aqylaryn alyp otyrady eken. Eng tómengi jalaqy – 36 yuani, al eng joghary jalaqy – 52 yuani eken. Kóbisi sonda otbasyn qúryp, bala-shaghaly bolypty. Men 1963 jyly jeltoqsanda auru sebebimen auylyma qayttym. Biraq «Keri tónkerisshi» degen qalpaq astynda baqylaugha alyndym, auyldaghy halyq saqshysy әr ay sayyn aidap jýrip istetti. Shyny kerek, Tarymdaghy kýnime zar bolyp qaldym. 1975 jyly qalpaghym alynyp, baqylaudan qútylyp, óndiris әtiretinde eginshi bolyp istedim. 1980 jyly qantarda týbegeyli aqtalyp, Qúljada shyghatyn әdeby jurnal «Ile aidynyna» júmysqa ornalastym. Alghashynda bólim redaktory, keyin bas redaktor bolyp qyzmet jasadym. 1990 jyldan bastap kәsiptik jazushy boldym. Qazir zeynet demalysyndamyn.

Jerlesterinizding sózine sensek, sizding qalpaghynyzdyng erterek alynyp, qyzmetinizding qalpyna keluine «Ózgergen ónir» degen romanynyz yqpal etken kórinedi...      

– Men qanday auyr jaghdayda da әdeby jasampazdyqtan jazbadym. Mýmkindik tua qalsa, oigha alghanymdy eptep qaghazgha týsire jýrdim. Osy jansebil tirligim kómektesti. 1974 jylgha kelgende ayaq astynan Qytay sayasy sahanasyna Dyng Shauping qayta shygha qalyp edi, qoghamda az jylymyq bilindi. Úmyt bolghan ghylym men mәdeniyet qayta dәriptele bastady. Búl shaqta auarayyn baqqan baqtashylarday kýnimiz sayasy jaghdaydy baqylaumen ótip jýrgen emes pe? Sondyqtan myna oraydy qalt jibergim kelmedi. Oida jýrgen oqighalardy asyghys-ýsigis bir aidyng ishinde qaghazgha týsirdim de oghan «roman» degen aidar taghyp, Ile qazaq avtonomiyaly oblystyq ýkimetting mәdeniyet kensesine jiberdim. Ol shaqta Qytay qazaqtary ishinde roman jazghan eshkim joq. Búl shygharmanyng jaryq kóruining mýmkin emestigi de maghan aidan anyq. Óitkeni mening basymda qalpaq bar. Baspasózdik qúqyghym taghy joq. Sóitse de, myna janalyqtyng mening tezirek aqtaluyma, júmysqa ornalasuyma septigi tiyer me degen bir bolmashy tosyn ýmit algha jeteledi. Búl tәuekelishildigim alghashynda esek dәme bop bilinip edi. Biraq az uaqyt ótken song joghary-tómen búl oqighadan habarlansa kerek, men jóninde әngime aitylyp, seng qozghala bastady. Áldeqanday bir ýlken basshy maghan kónil bólu jóninde auyzsha núsqau beripti. Bar bolghany sol – mening jaghdayym jaqsara bastady. Álgi ajyramastay bolghan qu qalpaq bastan týsti. Jenil-jelpi júmysqa jegilip azdap es jidym...

Sodan 1980 jylgha kelgende әlgi roman da baspadan shyqty. Bәlkim, búl romannyng qoljazba kýiinde taralyp atyshuly boluynyng da yqpaly tiygendey. 1981 jyly jeltoqsanda býkil Qytaydaghy az sandy «últtar әdebiyeti» ýshin belgilengen túnghysh әdeby syilyqtyng birinshi dәrejesin enshiledi.

Atalmysh romanynyz syilyq alyp, el arasyndaghy bet-bedeliniz tiktelgennen keyin bir jolata әdeby jasampazdyqqa den qoyghansyz ghoy?

– Osydan keyin mening әdeby jasampazdyghym ýshin keng jol ashyldy. «Birinshi dәrejeli jazushy» degen ghylymy ataq aldym. Kәsiptik jazushy boldym. Mamandyq jaqtan, túrmystyq jaqtan, qoghamnyn, әr dәrejeli basshylardyng qamqorlyghyna ie boldym. Alansyz shygharmashylyqpen shúghyldandym. Mine sodan beri: «Kóktemgi oilar», «Sónbeytin shyraq», «Eng songhy kóz jasy», «Jasyl baqsha», «Túlpardyng songhy túyaghy» sekildi әngime-povester toptamasy men «Ózgergen ónir», «Kók beles», «Qúmdaghy izder», «Amanat» (eki kitap) qatarly romandarym jaryq kórdi.  

Sizding oqyrmandarynyz «Orazqan Ahmet – qara sózding qambasy» dep aitady eken. Demek, siz qazaq әdeby tilining sózdik qoryn jaqsy mengergen boldynyz ghoy?

– Men elge eleusiz, abyr-dabyrsyz jýrip әdeby jasampazdyq ýrdisinde ýzdiksiz ilgerilep, ýirenumen boldym. Álemning kóptegen úly túlghalarynyng oi-pikirimen, aishyqty obrazdarymen tanys boldym. Ózimshe izdendim, ózimshe zerttedim, ózimshe oy qorttym. Sondaghy kelgen baylamym, tapqan tiyanaghym – «qazirgi zaman qazaq әdebiyetining óresi eshkimnen tómen emes» degen shyndyq-kózqaras. Maqtanym emes, ózimshildigim emes, sanaly týrde osylay oiladym.

Bizding tek sanymyz ghana az, ýgitimiz kemshin, ózimizdi әlemge tanytugha qauqarymyz az. Bir-birimizge jaqsy ataqty qimaymyz. Osy kinarattarymyzdyng kesirinen ata júrtymyz bolghan Qazaq elining ózine әli dúrystap tanyla almay jýmiz. Áytbese, Qytaydaghy qazaq әdebiyetinde óreli jazushylar men jaqsy shygharmalar jeterlik. Mening әdebiyettegi ýlgi tútqanym – shyghys әdebiyetin, halyq auyz әdebiyetin kóp oqydym, úly suretker Múhtar Áuezov pen qazaq әdeby tilining kemengeri Ghabit Mýsirepovty ómirlik ústazym túttym. Solarsha suretteuge, solarday obraz somdaugha talpyndym. Olar sekildi qazaqtyng últtyq jazushysy bolyp qalugha tyrystym. Shamam kelgenshe әr eldegi, oi-qyrdaghy qazaq oqyrmandary qyzyghyp oqityn shygharma jazudy maqsat ettim. Qazaq әdeby tilining ómirshendigine sýiendim. Eshbir «izmnin» sonyna týspedim. Kórmegen, bilmegen oqighalardy oidan qúramadym. Tek kórgen-bilgen oqighalarymdy eshtene almay-qospay bayandamaq boldym. Jazushynyng da, shygharmanyng da taghdyry oqyrman qolynda. Múny esten shygharghan jazushy ómir baqy ruhany azappen ótedi. Mine, sol sebepten jәne oqyrman arasynda kóp jýrip, olardy jaqsy týsingendikten sol oqyrmandardy baurau amalyn izdedim. Bizding aldymyzdan ýnemi kezdese beretin sayasy jәne qoghamdyq kedergilerden bógelmey ótetin әdeby әdis-amal oiladym... Sondyqtan da ýlkendi-kishili baghalaulardyng bәrinde de jýldesiz qalghan emespin. Áriyne, múnyng ózi oqyrmandardyng qoldauy men qúrmeti. Sol ýshin de men qashanda shygharmalarymdy qyzyghyp oqyp jýrgen halqyma ózimdi boryshty sezinemin. Olar ýshin jәne qyzyqty birdemeler jazudy da esimnen shygharghan emespin.

Syilyq demekshi, biyl sizding «Túlpardyng songhy túyaghy» atty әngime-povester jinaghynyz Qytaydyng memlekettik «Túlpar» syilyghyn enshilepti. Syilyghynyz qútty bolsyn!

– Rahmet, inim! Qytayda tikeley «Memlekettik syilyq» degen әdeby syilyq joq. Tek, «Ghylym-tehnika alghabasar syilyghy» degen memlekettik dәrejeli jalghyz syilyq bar. Al, qalghan syilyqtar týgelimen ministrlik dәrejeli. Árnәrseni óz atymen atau – sauattylyqtyng belgisi. Sondyqtan Qazaqstan basylymdarynda Qytayda taratylghan syilyqtardy óz dengey-dәrejesimen ataghan dúrys.

Qytayda búryn ýgit-nasiqaty dabyraly, berilui talas-tartysty ótetin ministrlik dәrejeli ýsh әdeby syilyq – «Mau Dún syilyghy», «Lu Shún syilyghy» jәne «Balalar әdebiyet syilyghy» bolghan. Al, «Az sandy últ әdeby syilyghy» dәrejesi jogharydaghy syilyqtarmen ten, degenmen baghalanuy qatang emes, bedeli tómendeu edi. Keyingi kezde búl syilyqty «Túlpar syilyghy» dep atalyp, baghalanu sharty kýsheytildi. Qarajatyn molaytty. Dәrejesin shyn mәninde basqa syilyqtarmen tenestirdi.

Qazir osy syilyqtardyng baghalanau barysy edәuir kýrdeli, qiyn bolyp túr. Áueli oqyrmandar anysyn tyndaydy, odan song mamandardyng sarabyna salady. Eng sonynda ashyq dauyspen sheshedi. Múnday tәsil bar jerde aldynda bylay, arttan olay sóileuge jol joq. Kimge dauys berseng óz qolynmen  atyndy jazasyn. Eger avtordyng bet-bedeline qarap nashar shygharmany ótkelden ótkizip jiberse, sol dauys iyeleri syn toqpaghynyng astynda qalary sózsiz. Osy jaghynan qaraghanda Qytayda әdeby shygharma baghalau birshama әdil jýriletin siyaqty. Biraq kinәratsyz әdildik boluy ekitalay. Bәri de salystyrmaly týrdegi әdildik. Tipti, basy býtin әdildikting ózi de biraz adamnyng narazylyghyna úshyraydy. Nege deseniz, bar oqyrmangha týgel únaytyn shygharma, bar adam únatatyn jazushy boluy mýmkin emes. Qanday myqty jazushyny da, qanday jaqsy shygharmany da únatpaytyn adam tabylady. Sondyqtan «kóp aughan jaqqa Qúday da auady» degen sóz bar. Kóp dauysty qoldasan, әdildikten alshaq ketpeysin. Mine, osynday ólshem arqyly osy jyly qyrkýiekte Beyjinde 10-shy ret «Túlpar» әdebiyet syilyghy taratyldy. Qazaq qalamgeri arasynan mening «Túlpardyng songhy túyaghy» degen әngime-povester jinaghym osy bәigeni qanjyghalady.

Jogharyda aittym, әrqanday baghalaular salystyrmaly bolady. Búl syilyqty alghanda Qytay qazaqtaryndaghy eng myqty jazushy Orazhan Ahmet, eng ýzdik shygharma «Túlpardyng songhy túyaghy» degen maghyna shyqpaydy. Nege deseniz, búl  marapattyng uaqyt shektemesi bar. Búl ret 2008 jyldyng qantarynan 2011 jyldyng jeltoqsanyna deyin baspadan shyqqan kitaptar baghalandy. Mening búl kitabym 2011 jyly mamyrda jaryq kórgen bolatyn. Sondyqtan syilyq shartyna tolyp otyr. Mine, osynday oray kelgendikten osy syilyqty ýsh mәrte alyppyn...

Siz jana Múhtar Áuezov pen Ghabit Mýsirepovty ústaz tútqanynyzdy aittynyz. «Shygharmalarym osy klassikterding kólenkesinde qalyp qoymas pa eken» degen oy sizde bolghan joq pa?

– Bizding aldynghy buyn kemenger jazushylarymyz tarihymyz ben býgingi ómirimizdegi eleuli oqighalardy týgel derlik jazyp ketti. Keng de, danghyl әdeby óris ashty. Biz solardyng izimen jýrip, olar ashqan óriske bettep, kedergisiz kete bersek qadamymyzdyng qútty bolatyny túrghan sóz. Biraq әdebiyetke, oqyrmangha qútty bola ma? Búlaysha tyrashtana bersek qaytalau bolatyny siyaqty, tipti, úly túlghalarymyzgha kólenke týsiretin kelensiz tirlikke úrynuymyz da mýmkin edi. Sondyqtan men de ózimshe sýrleu saludy oiladym. Biraq aldynghy buyn ayaq baspaghan sýrleu joq derlik eken. Sóitse de, olar tym taptauyryn etpegen kómeski soqpaqtar shalynyp qalady. Men, mine, sol ónirge tarttym. Aldynghy buyn jәne ataqty jazushylarymyz iri-iri oqighalar men kesek-kesek túlghalardy, últtyq bitimimizdegi aiqyn-ayqyn erekshelikterdi jazsa, men solardyng qalamyna ilinbey qalghan úsaq-týiek oqighalardy, qarapayym adamdardyng beynesin izdedim. Azdy-kópti tapqanday da boldym. Izdegenimizdi tapqan song taghy da oilandym. Bizding myqty qalamgerlerimiz tarihymyzdaghy erlik pen órlikti aishyqtap ketse, men әttegen-ayymyz ben osal tústarymyzdy nege ashpasqa?! Mәselen, biz tónirekting tórt búryshyna nege shashyldyq, nege sonsha qyrghyn kórdik, syrtqy sebep bep-belgili. Ony kemenger jazushylarymyz býge-shigesine deyin qaldyrmay jazyp ketti. Meninshe, az jazyp jýrgenimiz – óz tarapymyzdan tuyndaghan sebep. Shúqshiya oilanar bolsaq, keyde bәleni ózimiz izdep tapqanday sezile bereri bar. Alysqa barmay-aq, óz basymnan alsam, eshbir ózge últ ókili bizding týrmege jabyluymyzgha, aidaugha týsuimizge sebep boldy dey almaymyn. Jasyryp-jappay aitar bolsam, óz qandastarymyz, óz jaqyn dostarymyzdyng japqan jalasy sebepker búghan. Búryn kóp angharmaghan ekem, basqa týskende ghana týrme jyrshysy Tanjaryq Joldyúlynyn:

«Dostarym óz qolymen berdi ústap,

Gomindangha qyrqynshy jyl basynda...»,

nemese:

«...Aydatqan bizdi ústap aghayyndar,

Qosh, endi jolyqqansha jaqsy jasa!» degen kýiinishke toly zarly ýnin týsindim. Sondyqtan osy kemistigimizdi aiqyndap túryp jazudy oiladym. Biraq, tótesinen aiqaylay jóneluge jәne jol joq. Nege desen, bizde últtyq namystan keyde rulyq namystyng joghary ekendigi belgili.  «Ata-babalarymyzdyng bәri de kemenger, bәri de batyr, bәri de últ qamqory» dep kýpsip jýrgenimizde qúlaqqa jaqpaytyn sóz sóilep, pәlege qalmayyn dedim. Sonday shabuyldan saqtanyp epke kóshtim. Ýirengen úzaq jyldyq әdis-amalym boyynsha qazymyrlanbay, ótkelden amaldap eptep ótip kettim. Onyng ózindik aluan qyry men syry bar.

–  Mәselen...

– Kórkem әdebiyet – sóz óneri bolghandyqtan amal-kóp, qara jolmen eski arbany saldyrlata bermey, san aluan kólikti paydalanghanymyz abzal dep oilaymyn. Qytay qazaq әdebiyetinde mine osynday oidyng jetegimen izdenushilerding ýlken shoghyry bar. Bizding әdeby tirligimizdegi osy ýrdis әlemde ózindik orny bar hanzu әdebiyetin de key-keyde eleng etkizip qoyady. Biraq múnday izdenudi «sózben oiyn salu» dep týsinu – ýlken aghattyq. Qanday tәsilmen jazsang da, qoyylatyn jalghyz ghana talap: kenelui kórkemdik, sening oqyrmanyng bolu kerek. Jazushynyng da, shygharmanyng da taghdyry – oqyrmannyng qolynda. Biz eshqashan oqyrmady qolymyzdan qoldan jasay almaymyz, zorlyqpen taba almaymyz. Tek oqyrmandardyng kóniline jaghatyn shygharma jaza alamyz.

– Qazaq әdebiyetining tarihyna kóz jibiretin bolsaq, «Qazaq әdebiyeti» – «Qazaqstan qazaq әdebiyeti», «Qytay qazaq әdebiyeti», «Monghol qazaq әdebiyeti» dep san salagha bólinip kete barady... Múny bir arnagha qúyatyn kýn qashan tuady dep oilaysyz?

– Jalpy, qazaq әdebiyetin ýlken arnaly ózen desek, әr el, әr ónirdegi tarau-tarmaqtarymen tipti úlghayyp, shalqyp, tasyp kete bermek... Búl qúbylys – әdebiyetimizding ómirshendigin dәleldeytin bir belgi. Biz bir últ bolghanymyzben sayasy týzimi, qoghamdyq qarym-qatynasy, tynys-tirshiligi úqsamaytyn týrli elderde jasap jatyrmyz. Osynday úqsamastyq halqymyzdyng salt-dәstýrine, psihologiyasyna belgili yqpaldar jasaghanyn jasyra almaymyz. Múnyng mysalyn alystan izdemey-aq, qazir myna Qazaqstandaghy «oralmandar» men «jat jerlik qandastar» arasynda anda-sanda týsinbestikting tuyndap qalyp jýrgeni de dәlel bola alady.

Adamdar arasyndaghy osy týsinbestik qazir әdebiyetimizde de aiqyn týrde saqtalyp otyr. Ózge eldi aitpaghanda, myna Qazaqstan men Qytay – ejelden kórshi elder, úzaq zamannan beri osy eldegi qazaqtardyng auyly aralas, qoyy qoralas derlik. Baspasózi, radio, telearna habarlary da erkin aralasyp túrady. Tek әdebiyetimzding aralastyghyndaghy jalghyz kedergi – әlipbiyding bólektigi. Qazaqstan krilisiyany, al Qytay qazaqtary Ahmet Baytúrsynúly jasap bergen tóte jazuyn qoldanady. Búl qúbylys, әriyne, jat halyqqa kedergi bolghanymen, ziyaly qauym ýshin ýlken kedergi emes. Sóitse de, Qazaqstandaghy qazaq qalamgerlerining kóbi Qytaydaghy qazaq әdebiyetinen beyhabar. Tipti, «Qytay qazaqtarynda kórkem әdebiyet joq» deytinderi de tabylady. Baspasózde múnday pikirlerdi esh shimirikpesten anda-sanda jazyp ta jýr. Bizding әdebiyetimizben dúrystap tanyspay jatyp, at ýsti pikir aitqandargha bizding qalamgerler nedәuir renish tanytty. Ózge últtarmen syilasyugha, ruhaniyat almasugha mәdeniyeti jetken Qazaq Eli jazushylarynyng óz qandastaryn kózge ilmey, alymsynbay sóileui tym keudemsoqtyq, anayy minez ekenin aitysty. Áriyne, keybir Qazaqstan jazushylary «Qytay qazaghynda kórkem әdebiyet joq» degenmen bar nәrse joq bolyp qalmaydy. Qytay qazaq qalamgerlerining shygharmalary da Qazaqstanda da, ózge elderde de jaryq kórip, jaqsy baghasyn alyp jýr. Múnday pikir әriyne, aralaspaushylyqtan tuyndap otyr. Bizding jastarymyz osy týsinbeushilikti jong ýshin belsendi júmys isteuleri kerek dep bilemin.

Qazir dýnie materialdyq jaqtan da, ruhany jaqtan da shúghyl ózgeristerge úshyrap otyr. Biraq bir ghajaby – jalpy qazaq әdebiyeti kózqarasy jaghynan da, әdeby tәsil jaghynan da osy ózgeristerge sәikespey, tipti, sәikeskisi de kelmey otyrghan siyaqtanady. Búryn meyli Qazaqstan әdebiyeti bolsyn, meyli Qytay qazaq әdebiyeti bolsyn sosialistik realizmning taptauyryn jolymen tarta bergeni shyndyq. Sayasy baghdardy basshylyqqa aldyq. Shyndyqtan alshaqtadyq, tarihty, adam ómirin sayasilandyrdyq. Sol sebepti talay әdeby múramyz býgingi oqyrmannyng ruhany azyghy bolugha jaramsyz bolyp qaldy. Múny qúy moyynda, qúy moyyndama, aqiqaty osy. Men múnday kóne kózqaras pen kóne tәsildi biz siyaqty qart jazushylar ghana maldanyp jýrgen shyghar dep oilasam, olay emes eken, jas qalamgerlerimizding de sol kóne kózqaraspen jýrgenin bayqadym. 

– Biyl Qytay qalamgeri Mo Yan býkil әlemdik «Nobeli» syilyghyn enshiledi. Qazaqstandyq BAQ-ta «Mo Yan Qytaydy «qorlaghany» ýshin marapattaldy» degen sóz tarady. Mo Yan shynymen de Qytaydy masqaralaghany ýshin «Nobeli» syilyghyn aldy ma?

– Jaqynda bir jas qalamgerdin: «Qytay jazushysy Mo Yan Qytaydy masqaralap jazyp «Nobeli syilyghyn aldy...» degen pikirin kórip jaghamdy ústadym. Osyny aitqan qalamger, shyny kerek, Mo Yandy bilmeydi, tipti, birde bir shygharmasyn oqymaghan. Áyteuir, eski sayasy kózqaras boyynsha әlemdik bedelge ie syilyqty qaralau ýshin aityp otyrghan siyaqtanady. Mo Yaan – Qytaydaghy reformadan keyin әdebiyetke kelgen hanzudyng tandauly jazushysy. «Qyzyl gauliyan» romanyn 28 jasynda jazghan. Ol «Nobeli» syilyghyn «Qyzyl gauliyan» romany ýshin emes, «Baqa» degen romany ýshin aldy.

Mo Yannyng syilyqqa ie boluy qazirgi Qytay qoghamyna ýlken maqtanysh әkeldi. Elding ishi-syrtyndaghy kórnekti túlghalar jappay «búl syilyqtyng berilui әdil boldy» desti. Tóragha Hu Jyntaudyng ózi oghan telofon shalyp, quanyshty lebizin bildirse, Ortalyq sayasy kenesting túraqty mýshesi Ly Shanchýn Mo Yannyng ýiine baryp qúttyqtady. Al, onyng atamekeni Shandúng ólkesindegi jerlesteri merekeler úiymdastyryp, jinalystar ótkizdi. «Qyzyl gauliyan» mәdeniyet sarayyn salu jóninde qolma-qol sheshim qabyldady. Quanyshtaryn Mo Yanmen osylay bólisti. Eger osy jazushy Qytaydy masqaralaghan bolsa, onyng syilyq aluy Qytay qoghamynda mynanday jaghymdy dýmpu tudyrmaghan bolar edi... Ras, Mo Yan – sonday bir batyldyqpen qoghamdyq kinәrattardy tereng ashqan jazushy. Ol ózin Qytaydyng úly synshyl realist jazushysy Lu Shýnning jolyn ústanushy sanaydy. Óz sózimen aitar bolsaq: «Men, Lu Shýn myrza aitqanday, sómka ishindegi ózimdi jazdym», – deydi.

Shynyn aitu kerek, múnday shyn ómirdi, shynayy beyneni surettegen jazushylar Qytaydyng kommunistik biyligi ornaghannan keyin bir mezgil joghalyp ketken edi. Dyng Shaupyng reformasynan keyin qaytadan boy kórsete bastady. Múnday janalyqty oqyrman da, biylik te jaqsy qabyl aldy. Sebebi, búl janashyldardyng bәri de, Qytaydyng últtyq ruhtaghy qalamgerleri edi. Olar óz últyn janyna balaydy. Otannyng gýldenip-kórkengin tileydi. Sondyqtan últtyng damuyna kesirin tiygizetin, ómirden artta qalyp qoyghan ghúryp-әdetti, minez-qúlyqty ayausyz syngha alady. Ásirese, últtyng óz kezindegi nadandyghy, qorqaqtyghy, yntymaqsyzdyghy saldarynan halyqtyng tartqan jәbir-japasyn býkpesiz jazady. Sol arqyly býgingi birneshe jýz million Qytay jastaryn últtyq ruhpen qarulandyrugha tyrysty. Mo Yannyng jazghandary – ashy bolsa da, shyndyq. Múny Qytay qoghamy týsinip otyr, qoldap-qorghap otyr. Al biz bir shette túryp, ol jóninde ózimizshe ton pishemiz. Múnymyz qalay desek te, únamsyz minez, úyatty is bolghan.

Odan song jas qalamgerlerding týrik jazushysy Orhan Pamuk jóninde aitqan syny da qisynsyz. Oghan «týrikter óz kezinde armyandardy qyrghyndady» degen sózi ýshin «Nobeli» syilyghy berildi» dep kesete sóileydi. Eger Orhan Pamukting tap osy sózi shyndyqqa sayatyn bolsa, әriyne, madaqtaugha tatidy. Nege deseniz, adam balasyna jasaghan qiyanatty әshkereleu – әrbir arly adamnyng bas tartugha bolmaytyn boryshy. Shyndyqty jasyru, jauyrdy jaba toqu – óz oi-pikiri joq, biylikting soyylyn soqqan mondybastardyng isi. Múny býgingi Qazaqstannyng jas qalamgerleri әlbette týsinedi. Sondyqtan Orhan Pamukty synaudyng ornyna odan ýirenuimiz, ýlgi aluymyz kerek. Áriyne, onday is qoldan kelse...

Sózden sóz shyghady. Keshegi ótken úly Abay qazaqty qanday synady. Sonda ol óz últyn jek kórip, tughan halqyn masqaralady dey alamyz ba?! Joq, Abay – qazaq halqynyng últtyq aqyny. Qazaqty janynday jaqsy kórdi. Bar arman-tilegi óz últynyn, óz halqynyng kórkeyip-gýldenui boldy. Últtyng kórkeyip-gýldenuine kese kóldeneng bolghan osal tirligimiz ben nashar qylyghymyzdy jer-jebirimizge jitkize syndady. Kózinen qandy jas aghyza otyryp synady. Býgin biz sol Abay aitqan minderimizdi týzeu ýstindemiz. Kórkeyip-gýldenu ýstindemiz.

Endeshe, bizde qazir jetpey otyrghan basty kemistik –  qazaq әdebiyetimizde Orhan Pamuk pen Mo Yan syndy túlghalardyng shyqpay otyrghany. Tipti, onday túlghalar bolsa da «joqtyghy» tanuymyz ben dәripteuimiz kemshindiginen dep bilemin.

–  Siz múny qanday maghynada aityp otyrsyz?

– Múny eshqanday teris maghynada aityp otyrghanym joq. Anyq-qanyghyn bilmey jatyp syrttan ton pishetin synshylargha qaratyp aityp otyrmyn. Osyghan qatysty bir mysal aita keteyin. Qytaydyng «Batysqa sapar» degen ataqty fantaziyalyq romany jәne osy roman negizinde týsirilgen kóp seriyaly telefilim bar. Sol teleseriyaldyng bas keyipkerining biri – jyn-shaytandardy alastaumen kózge týsetin Súng maymyl. Asqan er jýrek, әri maskýnem maymyldyng key-keyde óz qojasy Tang qaziretting de sózin tyndamay shalyqtap ketetini bar. Onyng búl qylyghyna tózbegen aspan әmirshisi Súng maymyldyng basyna aldap jýrip syiqyrly qúrsau salady. Odan song ol shenberdi taryltatyn, kenitetin dúghany Tang qaziretke ýiretedi. Qúdyretting kýshi degen mine sol – endi tentek maymyl qalaydan qalay qighylyq shygharsa boldy, Tang qaziret búrynghyday daghdaryp túrmastan, aspan әmirshisi ýiretken dúghasyn oqyp jiberedi. Súng maymyl qighylyghyn jalghastyru bylay túrsyn, qu janyn qoyargha jer tappay dónbekshiydi. Dúghany toqtatuyn ótinip, Tang qaziretting ayaghyn qúshaqtap jylap-enireydi. Ózine qaltqysyz adal qyzmet kórsetuge ant beredi. Búl telehikayada taghy bir kózge týsetin nәrse – Súng maymyldyng altyn kýrzisi. Osy kýrzimen bir syzyq syzdy boldy, jyn-shaytan degenderding odan attap óte almay qor bolady. Tang qaziretting qasiyetti etin jeuge ansary aughan jyn-shaytandardan Súng maymyl ony osy kýrzisi arqyly qorghaydy. Zәude qaziretting qasynan bir jaqqa ketuge tura kelse, Súng maymyl altyn kýrzimen jerge bir shenber syzady da Tang qaziretti sol shenberding ishine otyrghyzyp ketedi. Búl shenber – ol ýshin alynbas qamal, alansyz otyra beredi. Sóitse de, saytannyng azghyruy onay ma, anda-sanda aldaugha týsip shenberden shyghyp ketip, bәlege úshyrap jýredi...

Fantaziyalyq anyz bolghanymen, múnyng astarynda ghajayyp pәlsapa jatyr. Beynelep aitar bolsaq, bir shaqta bizding de basymyzda osynday syiqyrly qúrsau boldy. Biz attap óte almaytyn altyn kýrzining syzyghy da bar edi. Qazir osy siqyr shenber men altyn kýrzi syzyghy joq bolsa da, úzaq zaman sol shenberge basymyz әbden ýirenip, altyn kýrzi syzyghyna jolamaudy әdetke ainaldyryp ketkendigimizden artyq birdeme aita almay, ne ilgeri attap basa almay, ainalsoqtaumen jýrmiz. Eger biz endi Tang qaziret qansha siqyr dúgha oqysa da, shenberding basymyzdy qysa almaytyn, altyn kýrzining de qasiyeti qalmaghanyn shynayy seziner bolsaq, әdebiyetimizding múnan da biyik beleske kóteriletinine senimim kәmil.   

– Qytaydaghy kózi tiri jazushylardan oq boyy ozyp túrghan eki jazushyny jaqsy bilemin. Onyng biri – Júmabay Bilәlúly, al ekinshisi – Orazqan Ahmet. Osy eki jazushynyng kýni býginge deyin Qazaqstanda kitaptarynyng basylyp shyqpauynyng sebebi nede?     

– Mening kitaptarym Qazaqstanda basylyp shyqqan joq. Óitkeni «Kitabymdy basyp berindershi!» dep esik jaghalaytyn әdet mende joq. Mýmkin, Júmabay Bilәlúlynda da sonday minez bar shyghar. Onyng ýstine anau-mynau emes, mýiizi qaraghayday jazushylar «Qytay qazaqtarynda kórkem әdebiyet joq» dep otyrghan song bergim kelmegeni de bar. Sondyqtan men Qazaqstan oqyrmandaryna beytanys Qytaydaghy qazaq jazushysymyn. Qazaqstan basylymdarynda bar-joghy tórt әngimem jaryq kórgen. Onyng ekeui «Júldyz» jurnalyna basyldy. Qaydan alghanyn bilmeymin, Múhtar Maghauin «Júldyz» jurnalyna «Tolqyndy kól» degen әngimemdi beripti. Onyng shyqqanyn da bilmeymin, keyin Múhtar Maghauin Qytaygha barghanda ózi aitty: «Oreke, sizding әngimenizge ghashyq bolyp qaldym, jәne bireuin beriniz!», – dedi. Men: «Múha, siz meni asyra maqtap otyrghan joqsyz ba?» – dep edim. Ol kýlip: «Jazushynyng qalam qarymynyng qanshalyqty ekenin bir әngimesinen biluge bolady», – dedi. Sodan «Dóregey» degen әngimemdi alyp ketip, 2002 jyly  «Júldyzgha» jariyalapty. Sol ýshin Múhana alghysym sheksiz.

Al Qytayda men memleketke tanymal jazushylardyng sanatyndamyn. Shygharmalarym hanzu tiline, sonymen birge el ishindegi úighyr, múnghyl, tiybet, korey, qyrghyz siyaqty az sandy últ tilderine kóptep audarylghan. Ishinara shygharmalarym aghylshyn, japon, arab tilderine audarylyp jaryq kórgen. Hanzudyng joghary oqu oryndary men mektepteririning әdebiyet oqulyqtarynda az sandy últtardyng ókildik jazushylary mәrtebesimen shygharmalarym oqytylady.

–  Qytaydyng memlekettik «Túlpar» syilyghyn alghan «Túlpardyng songhy túyaghy» povesiniz turaly arnayy aita ketseniz?

–  Jana «men agha buyn qalamgerimizding qalamyna ilinbey qalghan úsaq-týiek oqighalardy jazdym» dedim. Múnym – shyndyq. Biraq ainalany eleng etkizetin iri oqighalardy jaza almadym. Áuelde qarymym jetpeydi dep tartyndym, artynan ózgeler ol óriske týren salyp ketkendikten qosanjarlaghym kelmedi. Sondyqtan úsaq-týiek oqighalardy maldandym. Kóbinshe, eleusiz, biraq azdap mәn-maghynasy bar shyndyqty qalt jibermedim. Qazaq – sheshen halyq, astarly sóileudi únatady. Men de osylay astarlap qana jazdym. «Túlpardyng songhy túyaghy» povesimde osylay dýniyege kelgen. Bizding auylda Sheriyazdan degen kóp jasaghan bir qariya boldy. Ózi bala ekesh balamen de oinap jýretin әpende shalys kisi edi. Ýnemi at emes, esek minip jýretin. Qazaqtar esek minudi ar sanap, oghan aitsa da, qynq etpeytin. Qashan kóreseng kók esegin tyqyr-tyqyr jorghalatyp, osy jýrisin maqtanysh sezingendey, ainalasyna jymyn-jymyng qarap qoyyp kete baratyn. Bir jyly osy kók esekke qodyghymen qosylyp, bir kertóbel qúlyn ilesip jýrdi. Estisek, enesi tua salyp ólipti de, qúlyndy Shekeng osy esegine telip jiberipti. Qariyanyng búl qylyghyn bar auyl jaratpady. Súmdyq kórdi. Biraq ony elegen Shekeng joq, jymyn-jymyng kýlip jýre berdi. Keyin osy qúlyn eseye kele týr-túrpaty jylqy bolghanymen, minezi, әdet-talghamy esekting tap ózi bop shyqty. Sondyqtan bar auyl ony jylqy dep tanymady. Aramgha balady, «ayghyrlyghy erte qozdy» dep erterek piship tastady. Keyin osy attyng ayaghy synyp ólimshi bolghanda, eshkim bauyzdamay qoyady. Etin itke tastaydy. Mine, osy oqigha mening miymnan úzaq jyl boyy shyqpady. Aqyry osy oqigha jelisimen «Túlpardyng songhy túyaghy» degen povesti jazdym. Siqyr shenberden jýreksingendigimnen azdap qinaldym. Syzyqtan sýrinbey ótuding amalyn qarastyrdym. Sonymen az, búlynghyrlau pikir aittym. Negizinen osy oqigha arqyly azghyndap bara jatqan qazaqtyng úrpaghynyng taghdyryn beynelegim keldi. Men beker shoshyp jýrippin, sóitsem osy shygharmany oqyrman jyly qabyldady. Qoghamdyq pikir de qisyq bolghan joq

Songhy ret jaryq kórgen «Amanat» romanynyzben neni «amanat» qylghynyz keldi?

– Búl romanda bizding kórnekti jazushylarymyz shúqshiyp zerdelemegen, tipti, aitqylary da kelmegen keybir oqighalargha týren saldym. Ashyghyn aitar bolsam, oqigha óz-ózimizge jasaghan qiyanatymyz ben qastandyghymyz jóninde órbiydi. Búl rette de men shyndyqtan auytqityn pikirge barmadym. Auyr bolsa da shyndyqty jazdym. Biraq búl roman oqyrmanmen tútastay bet kórisip ýlgirgen joq. Tek bir kitaby «Shúghyla» men «Ile aidyny» jurnaldarynda jariyalandy. Mine, osyghan qaraghanda, ózgening sýrleuine baspasaq ta, bizge taghy da jeke betteytin óris, jýretin soqpaq tabylatynyna kóz jetkizdim.

Bizding oqyrmandargha aitar jәne qanday ótinish-tileginizteriniz bar?

– Biz Qazaqstandaghy qazaqtar aita almaghan, jaza almaghan keybir jayttardy aittyq. Óitkeni búl kisiler shyghys әdebiyetining dәstýrin tastap qoyyp, Europagha ketip qalghan. Talay shygharmalaryn hanzu tiline audardyq. Olargha búl shygharmalar Europanyng auzynan týsip qalghanday әser qaldyrdy. Óitkeni hanzular Europanyng shygharmalaryn әldeqashan oqyp qoyghan. Biz sondyqtan shyghys әdebiyeti men últtyq әdebiyetimizding tamyrynan nәr aluymyz kerek. Sol dәstýrdi qalpyna keltirip, tughan әdebiyetimizdi bayytuymyz qajet. Biz basqa eldi, basqa últty últtyq әdebiyetimizben ghana tanghaldyra alamyz. Qazirgi kóp shygharmalardy oqyp otyrsanyz, búlarda qazaqtyng harektri, qazaq obrazy joq dese de bolady. Keybir shygharmalardy ózimiz de qabylday almay qaldyq. Keshke deyin betin boyamalap kórsetetin Europanyng seri jigiti men sylqym biykeshteri sekildi kez kelgen jerde bas salyp sýiise ketetin qazaqty búryn kórding be? Mәselen, M.Áuezov «Abay» romanynda kóringen qyzdy kóringen jerde bas saldyryp sýidirgen joq qoy. Abay men Toghjan ekeui bir týn otyryp әngimelesken kezde de, Abaygha Toghjandy sýidirmek túrmaq, qolyn ústatqyzghan joq qoy. Sondyqtan prozamyz bolsyn, poeziyamyz bolsyn últtyq dәstýrge, shyghys әdebiyetine bet búryp, tamyryna qan jýgirtuimiz kerek. Shynjang qazaq әdebiyetinde әli qazaqy minez, últtyq boyau, últtyq harektr bar. Jaqsy bolsaq ta, jaman bolsaq ta ózimiz «әdebiyet aidynynda shyqsaq» dep enbektenip jatyrmyz. Sondyqtan da qazaqtyng armany ne, oiy ne, tilegi ne degen sekildi nәrselerdi oilap kóru kerek. Kenes әdebiyeti kezindegi kóp jazyshularda «qazaq» degen sóz joq, últtyq mәsele joq, sosialistik adam bar. Osy әdebiyetti әlige deyin ýlgi qylyp otyr. Men qay shygharmamdy jazsam da úttyq mýddeni jazdym.

Sondyqtan da men azyraq qoyatyn úsynysym: meyli Mongholiyadaghy qazaq bolsyn, meyli Qazaqstandaghy qazaq bolsyn, meyli Qytaydaghy qazaq bolsyn, әdebiyetimizde auys-týiis jolgha qoyyp, kýsheytip, bir-birimizdi bilip-týsinuge qol jetkizsek dúrys bolar edi. Jóni de osy.

Orazhan Ahmet, jazushushy

Ángimenizge rahmet! 

Súhbatty jýrgizgen: Álimjan Áshimúly

Abai.kz

1 pikir